Minu eesti maabusid Stabõhivernistlikulatud minu Eestimaa püsib minu tagavad hobune. Hästi maa püsib meni, seda kutset ma eneses mulle minu endisi maabusid, nii gruusia keeles ta muuga. Kuuskede gongi ja urvaokste. Rivi. Ninapidi minu põhimudelist ei kuulu. Minu ees limaabisi, minustage jala kaudu. Tere päevast, head vikerraadio kuulajad, stuudios on Risto Lehiste ja saade on tähesadu, sedapuhku alapealkirjaga kodumaised. Ma arvan, et maailmas ei ole ühtegi teist riiki või rahvast, kus just nimelt rahva püsimajäämise ja iseseisvumise teemaga oleks niivõrd tihedalt seotud. Levimuusika eesti levimuusikud on panustanud meie riigi säilimisse ja taasiseseisvumisväga-väga palju. Ja teine põhjus, miks tänase saate alapealkiri on kodumaised, on väga lihtne. Homme on meie riigi taasiseseisvumisaastapäev, võtame siin neid laule kuulata. Esimene, mida te kuulsite, oli Urmas Alendri minu Eestimaa ja jätkame vanaviisi, väga-väga tuntud, loovad. Päris mitmed laulud, mis täna esitusele tulevad saates on pärit 80.-te aastate teisest poolest, ehk siis laulva revolutsiooni nendest põhiaastatest. Kui see katel podiseb hakkas ja lõpuks siis Eesti taasiseseisvumise tõi sellesse panustasid tegelikult kõik muusikastiilid, isegi punkmuusika. Ma ei tea, kas Villu Tamme JMKE üldse aimas, kui nad tere perestroika laulu lõid, et kui kuulsaks saab ja kuivõrd palju tuntust see nende ansamblile toob. Igatahes lugu kõlaguni. Eks see üks omamoodi kurioosum ole, et punkansambel suudab riigi taasiseseisvumise omamoodi panustada. Ega need miilits ja punkar ka seal kindlasti nii sõbralikult kohe kätte ja hakanud andma, aga vähemalt oli loodud eeldus selleks. Järgmine lugu tuleb ansamblilt Justament ja kannab see pealkirja džiises Grayst ja maarjamaaviise on teinud Viktor Vassiljev, sõnad Villu Kangur. Ja võib-olla ei ole see nii-öelda Isamad, ülistab laule, aga senikaua, kuni, Isamaa tekitab tundeid ja tahtmist temast laule luua, senikaua on kõik OK. Kuulatama. Kui nüüd natuke filosofeerida või kuidagi arutleda asjade olemuse üle, siis võib tõmmata paralleeli riigi ja võib-olla kooselusuhte vahele, et kui on mõni aeg juba koos oldud ja üksteisega harjunud. Ma mõtlen siis kas siis partneriga või siis inimesed riigiga. Võib tekkida küsimus, et kas siis sellist maad me tahtsimegi, kas siis sellist suhet me tahtsime, kas siis sellist Eestit me tahtsime? Selle on väga ägedalt vorminud sõnadeks ja viisiks Siiri Sisask ja Peeter Volkonski. Mis maa see on koos Crewalia kammerkooriga, see on üks lugu, mis on laulupeol tekitanud emotsioone ja ma arvan, et tekitab ka seda praegu, kui seda kuulata. Vaid. Minu isa oli ja ta siire häälemi niitma. Olgu siis ajaloolise tõe huvides ära mainitud ka see, et sõnad tegi Peeter Volkonski ja viisi Siiri Sisaski, mitte vastupidi. Ühiskonnakriitilisi lugusid on Eesti levimuusika teinud juba mõnda aega, aga kui kunagi oldi kriitilised okupatsioonivõimude osas, siis tänapäeval annab ka valitsev kord ja võib-olla meie riigiisade aeg-ajalt veider käitumine põhjust Järjekordsete laulude tekkeks. Näiteks Ultima Thule on teinud ühe loo pealkirjaga patrioot, et see on viis Riho Sibulalt ja sõnad Jürileesmendilt. Ja see laul tehti siis valmis sellel aastal analoogtehnikaga salvestati, eks, teise kullake. Nüüd aga liigume pea kolm aastakümmet tagasi, 1988. aasta maikuus Tartus Tähtvere pargis kanti Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ja see, kui seal võeti ka välja sinimustvalget, vot see lõi selle laulva revolutsiooni alles korralikult lõkkele. Me kuulame nüüd ühte seda laulu pealkirjaga mingem üles mägedele, ehk siis peatage Lasnamäe ja Ivo Linna kiigelaulukuuik ja Alo Mattiisen, palun väga. Ta jälle muuta. Tundub, et isamaalisi laule on kahtede osad neist vastandavad ennast valitsevale okupatsioonivõimule või nendele ohtudele, mis eestlasi võivad ähvardada teise taga, lihtsalt kirjeldavad, kui hingama valt. Ilus on Eestimaa, kui hingematvalt ilus on Isamaa, Tõnis Mägi on vabaduselaulik kahtlemata, seda võib öelda ja ma ei laseks raadios Trisse praegu tema lugu nimega Koit, mida me kõik oleme väga mitmeid kordi kuulnud, aga ühe teise laulu, mis võib-olla mulle siinkohal paslikum tundus, noh, mitte, et me seda laulu ei oleks ka kümneid kordi kuulnud. Ilus oled isamaa. Tere, plaan ja ja paarimees merele on äärel. Eks isamaast ja tema ilust võib laulda mitmet viisi võib luua sellise võimsa ja hingemata ballaadi nagu Tõnis Mägi eelmises loos või siis keerata viis korralikult roki võtmesse ja laduda 140 lööki minutis. Nagu korralikule punkloole on kohane ansambel Ruja repertuaarist üks laul, eile nägin ma Eestimaad. Kui selle originaalluuletuse, mille pealkiri on siis eile nägin ma Eestimaad, sõnade autor on Juhan Liiv, siis Ott Arder tegi, ta võib-olla võiks öelda tänapäevale kohasemaks või siis sellele ajale, millal see lugu eetrisse tuli. Esimest korda. Nüüd aga mõned aastakümned jällegi ajas edasi, ehk siis lausa eelmisesse aastasse. Väga pika muusikuteega. Henry Laks ütles, et tänada kuidagi häbenetakse isamaalisi tundeid, häbenetakse isamaalistes tunnetest, laulda tema seda muidugi ei tee, temal see probleem ei ole. Ja tema laul, kus asub küla, on just selline, mida sooviksin tänasel päeval ja tähesaju kodumaiste saates ette mängida. No Eestimaa, mu, Ei särase. Kuite jagu. Sinu silmis näen do. Pead mullast. Kus asub küla, kus asub? Maastabale koosto säparaagile tähendu toidetud lets. Me näeme lihast. Vaidlustes sünnib tõde. Mis kive kui lahkuja suund? Sinu silmis näen do. Enne hommikust udukogu sale kui särada. Ma lähen koos, tõuseb saagile, tähe, toidetud lõksu alale. Astjalu. Looja kannab süda. Mis vahel üksi see mõnikord? Sinu silmis näen do. Mis pole meid siit kus asub küla, kus asub val. Põldudel. Tartaagile tähe laidetud. Meiegi oleme lihast jalu. Põldudel. Saagile tähe toidetud tuhanded Su meie alale. Kui ümberringi on karm tsensuur ja kui vabadusest olemine või sellest rääkimine rääkimata siis iseseisvast riigist unistamine ei tulnud kõne allagi siis sel puhul võis aru saada, miks inimesi mõned laulud väga erutasid või nende laulude sõnum lausa ekstaasi viis. Aga näiteks aastal 2006, kui meie vabariik oli juba mõnda aega taasiseseisvunud olnud, oli ka ühe laulu sünniaasta, mis inimesi kuidagi ühendas või tekitas selle meie-tunde. Jällegi ma räägin nimelt Shealisi laulust, minu inimesed, mis oli presidendi aastapäeva kontserdil nagu Postimehes seda hiljem nimetas lausa teine presidendi kõnet kuulama, siis seda kõnet veel kord, nagu ma ütlesin, Chaliis ja minu inimesed Osa rahvast uhkelt rohkem oskan lugeda, ühes olen kindel, et nad on head inimesed, nad meeldiks sulle ka muinsuskaitse kõiki neid tunnetti, vaevalt nad üksteistki tunnevad ja äkki tõesti klapi. Samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega? Nad mõistavad ja peavad endast lugu ka siis, kui neil puudub kontakt sinuga. Kudeid okkad siduvas jagades iga mure mõõtmatas selle tõsidust ja vahe, piisab pilgust Kaavaga pole tundeid sõnadesse tõlgitud, nad ei karda hoolida, ei hoia häid emotsioone alla kunagist soovinud halba juhtub siis juhtus kogemata juba möödas, unustatud, nad on kõiges süngest üle argipäeva mured rõhuvad ümber, nende omavahelisi suhteid tegelikult ei mõjuta üldse, või ma eksin, siin on minu teiste elude segi läinud. Kui päriselt ongi teisiti paremat, siis kõik oleks mängult, kuigi on igalühel olles seal ajagalaktikas, selles osa moodustavad rahva, nad on minu inimesed ja mina olen neljas. Imetaja. Süda siis on vahemaad väiksed, head sõbrad, võib-olla mujal ongi parem seikleja, aga ära jää võõraks koos kaas koos koos vallandame, talgu said koos palkame spetsialistid, kuid keegi ei tee meie eest otsuseid puruks, kisti verstapostidel ikka keegi läbime juuri, tean, kes ma olen, kui mäletan, kes ma olin Elarmit Aini võtta ruumi, isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jälje inimene, ükskõik kui suur, kui väike järjed kukkunud järje on inimene, ükskõik kuhu lähed ja sa võid liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religiooni, rikkuste, hariduse, mis iganes, mille järgi sa võid unustada maha jättes selle nime ainult upul laevale. Sa võid öelda, et seesama maa, mis elab ja hingab, tegelikult kuulub pangale au, kuskil raamatus on see rida või keegi ütleb, laulab ja ei hoia ainult endale mõtleb, kas sina seda teeks iga päev, näe, mis koht on maailm tihti, millised võivad olla teised ikka päris suur õnn, et nemad on minut, tähendab. Vanematele inimestele, kes on ühendatud, see on pühendatud kõigile, kes tunnevad, et neile pühendatud otse kontrollkeskusest kasutamata ütle hääle privileege pühendatud kõigega, mis, kui palju, kui paju tähendab kõige kõrval üks inimene, räägin, sest nakkab kergelt kuningatele küla keeles lihtsalt enam võimalusest näidata, mis meelel südamel kirjas toorelt ausalt, ma kirjutan alla, see jääb rahvale, mitte ei lähe mehega hauda teenindama inimesi ja eide erandit, ütlen veelkord minu inimesed ja ma ei unustanud mitte kedagi. Käesoleva saate viimaseks looks olen valinud ühe väga erilise lauluansamblilt rajakas. See on aastast 1971, kui iseseisva Eestini oli veel 20 aastat, nii et keegi reaalselt seda ette ei osanudki kujutada, kuidas asjad võivad minna või kuidas lähevad. Just oli peale tulnud karm stagnatsiooni ja venestamisperiood. Hruštšovi sula oli otsa saanud Eesti keelele, kultuurile rääkimata, levimuusikast pilluti kahel käel kaikaid kodarasse. Tartus olid mõned aastad tagasi tehtud tudengitele selgeks, et ärgu mitte mõelgugi mingisuguse isetegevuse peale. Sellises õhkkonnas loodi lugu, millest hiljem on tekkinud kümneid, kui mitte sadu versioone. Põhimõtteliselt on laul tuhanded külad, tuhanded talud saanud Eesti uueks rahvalauluks ansamblist rajakas veel nii palju, et tegemist oli väga ärksate tart ülikoolide tudengitega, peamiselt bioloogia ja geograafiatudengid, kellest mitmed on hiljem saanud päris tuntud inimesteks. Näiteks klimatoloog Ain kallis siis veel Mihkel Zilmer, Priit Pärn, Aarne Vaik, Nikolai Laanetu kui nimetada lihtsalt mõningaid nimesid selle ansambli all koosseisust. Mõtlesin veel selle üle, et just praegusel ajal on seda laulu äkki väga asjakohane ja isegi vajalik esitada. Kuna käimas on haldusreform ja püsimajäämine võibki sõltuda sellest, kuidas meie külal tegelikult läheb. Ma tänan teid kuulamast, oli väga huvitav ja meeldiv seda saadet teha ja teiega neid muusikapalasid jagada. Olen Risto Lehiste eetris, oli saade Tähesadu kuulmiseni, järgmisel korral püsisid vikerraadio lainel ja soovin homseks teile kõigile head vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva. Elagu Eesti ja siit ta tuleb, ansambel rajakas ja tuhanded külad. Oo ei, ma, Liiva kuni su küla ela, ela, aga oo. Piima. Krulisu signa veerel. Vilja lõikasid vilja, vana avaneva. Taevas siidi ilma. Taevast luge silmi ilma. Saatus ka. O piima sündina Uly küla, ela, ela lina, aga oo ei ma. Meela kuni su küla ela. Viisid sirgusid suureks, pöördusime ta jaama rebides puruks, tuli juure kodu ka uusi relvi. Juure puudulik kuusiga oo, viima. Nii ma kuuli su küla meelela Ja. K. O r kliima. Tuli isu küla. Kant. Otsisid õrn avasilmi. Otsisid õnne avali silmi. Keeva kuni su küla veel elab elad sina ka. Teema. Niva. Pruuliküla.