Ruja see uudissõna oma plaanitud tähenduses sai unar sõnaks veel enne, kui keegi teada sai, et see uudissõna on. Nimelt korraldati 1971. aastal kultuuriajalehe sirp ja vasar eestvedamisel uudissõnade võistlus kus otsiti muuhulgas vastet ka lohisevale mõistvale teaduslik fantastika. 1970. aasta 18. septembril ehk peaaegu 47 aastat tagasi ilmus toonases kultuurilehes sirp ja vasar, kirjanik Henn-Kaarel Hellat ja artikkel, kus autor kasutas esimest korda endas loodud sõna ulme teadusliku fantastika tähenduses. Henn-Kaarel Hellat sai oma termini lihtsalt võttis eesti keeles juba eksisteeriva sõna ulm ja pani sellele e-täheotsa. Andres Ehin aga pakkus umbes samal ajal, kui Hellat ulmega lagedale tuli, teadusliku fantastika vastena välja sõna Ruja. Seegi sõna sai tuntuks, ent hoopis rokkansambli nimena. Andres Ehin aga ei ole selle sõna loojaks, nagu on senini arvatud. 1973. aasta 23. veebruaril kirjutab Ilmar Sykeme, keda samuti sõnal Ruja autoriks on peetud ajalehte sirp ja vasar artikli mõni rida paarist sõnast ja keelenakkusest, kus selgitab. Jaanuari loomingus esinev Ain Kaalep, kirjutab Lembit vahaku näidendist karske õhtupoolik. Ja veeretab ühtlasi lingvistilisi mõtteid. Muuseas väidab ta minut Arninguks uudist sõna Ruja fantaasia. Ja kingib mulle popansambel Ruja Vaderi nime. Aitäh. Au on hüva asi. Aga Ruja välmi au kuulub ikkagi pedagoog Endel Vannasele. Hiljem, 1974. aasta aprillis arutleb ilma Sykemäe sõna Ruja kasutamise üle ka sirbi ja vasara artiklis. See ulmekas Ruja puhang leedu keeles aga tähendab Ruja loomakarja.