Voorus tänase sõna olen valinud Uudo Uibo raamatus sõna- lood, epidemioloogilisi vestjaid. Kõige esimene väljapaistev eestlasest sõna looja on Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kahjuks on meie kirjakeele sõnavara arengut 19. sajandil ebapiisavalt uuritud ja meil puudub nii hästi Kreutzwaldi kui ka teiste tolleaegsete sõna- sepitsejate tegevusest ammendav ülevaade. Me ei tea täpselt, kui palju sõnu Kreutzwald on loonud ja kui palju neist on kasutusele tulnud. Oskame vaid ebamääraselt öelda, et mitukümmend kõiki neid siin üles lugeda ei jõua, piirdume mõne näitega. Kreutzwaldi loodud on näiteks sellised igapäevaseks saanud sõnad nagu hapnik, süsinik, harilik ja omadus. Kõige kuulsam ja huvitavam, aga ka kõige salapärasem Kreutzwaldi loodud sõna on voorus mida ta on tarvitanud juba 1849. aastal, kui mitte varem. Laplaste vooruseks tuleb kiita vargus neile tundmata. Kõige salapärasem on ta seetõttu, et siin saksa eeskuju puudub ja sõna taust jääb kõigi selgituste kiuste ikkagi pisut kahtlaseks. Kreutzwaldi oli see sõna ilmselt südamelähedane ja ta kandis hoolt, et Veidemann selle oma suurde eesti-saksa sõnaraamatusse võtaks. Ühes saksakeelses erakirjas 1861. aastal on ta selgitanud, et on sõnavoorust tuletanud oma kodumurdesõnast vooras. Julius Mägiste on sõna vooras pidanud tuletiseks sõnast voor mis kõige muu kõrval tähendab ka korda. Võimalik, et see nii ongi, sel juhul on vooruse saladus lahendatud. Sõna võõras aga on murretes dokumenteeritud, üpris kasinalt. Ja äratab tähelepanu, et Kreutzwald on enam-vähem selle samas tähenduses kasutanud ka hoopis laiemalt tuntud sõna- voolas nii et päriselt kahtlused siiski ei kao. Kõige originaalsem sõnavoorus päritolu seletus pärineb aga keeleteaduslikest kuluaarides. Nimelt on mõni terase vaimuga inimene tähele pannud, et saksa juugend noorus ja tuugenud voorus riimuvad ja arvanud, et voorus loodi selleks, et ka eesti keeles saaks seda sõnaga nooruse liimida. Tähelepanek on küll vaimukas, kuid selle kinnitamiseks puuduvad faktid. Seni pole teada ühtki luuletust või luuletõlget, kus Kreutzwald oleks sõna noorus ja vooruse riimidena kasutanud.