Meediatund. Meedia. Tunnid tere kuulama meediatundi valimised on nagu suurvõistlused, kus poliitilised tegijad saavad kõige selgemalt oma võimeid ja hetkevormi näidata. Sama käib ajakirjanduse kohta. Igapäevaselt võib ju head tööd teha, aga kui valimiskampaania kuumal ajal vigu tehakse, paneb rahvas seda tähele ja põhjusega. Ajakirjandus hoiab oma hoiakute ja tegevustega ka valimistulemusi liigselt mõjutada. Ajakirjandusvalimiste ajal on tänase meeletunni teema. Vestlusringis on rahvusringhäälingupäevakajaliste saadete peatoimetaja Peep kala ja Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Mina olen rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik, Tarmu Tammerk. Soojenduseks aga üks äraarvamismäng äsja lõppenud valimiste teemal. Loen teile ette ühe puiduettevõtte reklaami, mida nägin ajalehes saarte hääl. Küsimus on mitu valimisnimekirjade kampaania loosungit te selle ettevõtte reklaamist leiate. Ettevõtte nime jätan ma selles mängus muidugi välja. Reklaamitekst oli selline tegus saarlane, tee õige pööre pikale tänavale. Meie laualadu kutsub valima saematerjali, höövelmaterjali, voodrilauda, põrandalauda vineeri ja teisi puitmaterjale. Teie ehitate, meie varustame. Selline tekst ja küsimus oli, mitu valimisnimekirjade kampaania loosungite siit tekstist üles leidsite. Saate lõpus anname teada õige vastuse. Head kuulajad, saatke oma tähelepanekud ajakirjanduse kohta aadressil meedia tunded. Või meediatunni kommentaariumis vikerraadio kodulehel. Oma mõtteid võite edastada ka telefoni teel. Number on kuus, üks, üks, neli, üks, üks, seitse. Saate ajal salvestab teie kõnet automaatvastaja. Head kuulamist. Meedia tundud. Kui ajakirjanik Kuidas on vaba, siis on loodud üks oluline tingimus, et ka valimised saavad vabad olla. Kui vaba, sõltumatu ja erapooletu oli Eesti ajakirjandus kohalike valimiste kampaania kajastamisel, sellest me räägimegi järgnevas vestlusringis. Rahvusringhäälingu Tartu stuudios on Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Tervist. Tere ja Tallinna stuudios rahvusringhäälingupäevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala. Tere. Mina olen Tarmo Tammerk. Enne valimisteemat küsimus Peep Kalale, et mida see uus amet rahvusringhäälingupäevakajaliste saadete peatoimetaja endast kujutab? See on väga põnev ja huvitav amet ja, ja võib ütelda, et kui ma olles küll terve eluajakirjanduses töötanud viimastel aastatel tal siis rohkem tegelesin meedia ma ei teagi, kuidas eestikeelselt kõige parem seda ütelda meedia mänedžer mendiga, mälestusmünt on juba selline eesti keelde tulnud sõna samamoodi, et siis mul on väga hea meel, et ma olen tagasi tegevajakirjanduses ja saan oma mõtteid, kogemusi ja jutuajamiste kolleegidega tekkivaid uusi ideid kombel või teisel ellu viia, et see on väga inspireeriv. Aga mis küsimustes võib uuelt peatoimetajalt uudiseid oodata? Seda on võib-olla natukene veel vara ütelda ja pisut ka keeruline. Kolmas nädal tööl olles on, on ikka sisseelamisaega veel vaja ja oma nii-öelda toimetuse inimestega asjad läbi rääkida ja aru saada, et miks ühed või teised saated on just sellised, nagu nad on ja ja kas uusi ideid või uusi lähenemisi on võimalik siis lühikeses või pikemas perspektiivis ellu viia, nii et selline, selline ühesõnaga konkreetseid vastuseid. Aga millised saated sinna päevakajaliste saadete alla lähevad? Päevakajaliste saadete alla lähevad praegu kõik need, mis on nii-ütelda uudistest edasi ja mis ei ole meelelahutus. Ehk siis ma ise olen enda jaoks selle identifitseerinud märksõnaga nii-öelda uudistepikendus ehk siis inimestele tuua need taustad ja tõlgendused, mida uudiste lühike formaat ei võimalda. Ehk siis poliitikasaated, ühiskonnaelu saated, lipulaevad siin muidugi foorum suud puhtaks ETV-s kõik säärased asjad, alustades tegelikult hommiku TV-st ehk siis televisioonist, kus inimestele võiks minu arvates teada anda eilsete uudiste mõningad tõlgendused ja eesootavate sündmuste vaate. Nii aga jõudu, jaksu, siis teeb kalale uues ametis, siis rahvusringhäälingupäevakajaliste saadete peatoimetajana. Ent astugem nüüd tänase peateema juurde meediatunni saates valimiskampaaniale on hinnanguid antud juba mitu päeva, aga meie räägime sellest, kuidas hinnata valimiskampaania kajastamist ajakirjanduses. Mart Raudsaar, kuidas kampaania kajastus tundus? No kampaania kajastus tundus üsna põhjalik ühelt poolt, mis puutub suurlinnadesse ja suurlinnade all, ma mõtlen Tallinnat, Tartut, Pärnut ja sel korral oli hea meel näha, et oli pildis ka Narva. Ei ole enam nii, et Narva on ainult kusagil seal, millest me mitte midagi ei tea ja millest me mitte midagi eriti ei räägi. Aga teisalt, kuna tegemist on ju kohalikud omavalitsuse valimisega, ma olen nõus nende kommentaaridega, mis olid pisut kriitilised väikeste kohtade kajastuse osas, et see on nagu olukord, kus kõrvallauas käib pidu, see on siis suurlinnas valimispidu valimise nii-öelda demokraatia pidupäev. Ja väikestest kohtadest ei ole nagu suurt suurt juttu, midagi. Mis variant võiks olla, kuidas tagada seda, et väikestest kohtadest oleks ka rohkem kajastust pekale? Ma arvan, et oluline koht on siin ühisosa leidmine, ehk siis ajakirjanikud võiksid, et rakendada rohkem sellist üldistusvõimet et mitte jääda kinni ainult ühe väikese koha sellisesse lokaalsesse probleemi, vaid üritada seda laiendada siis ka teistele sarnastele väiksematele kohtadele. Et minu jaoks on see südamelähedane teema, sest suure osa oma oma ajast veedan ma maal olles siis nii-öelda kahe elukoha vahel pendeldades ja, ja mina olen siis elan just nimelt sellises vallas, mis ühineb suure omavalitsusega, siis Ridala vald, mis ühineb Haapsalu linnaga ja nendest probleemidest, ma arvan, ei ole valimiseelsel perioodil väga palju just nimelt räägitud rõhutada just nimelt sellele, et seal on kohapealsed probleemid, aga tegelikult need kohapealsed probleemid puudutavad ka väga paljusid selliseid, selliseid piirkondi, selliseid valdasid just nimelt, mis ühinevad mingisuguse suurema tõmbekeskusega, eriti linnaga, noh, Pärnumaal on näiteks täpselt samasugune analoogiline situatsioon, ehk siis inimeste mured on võimalik mingisuguse ühisnimetaja alla 500 ühisnimetaja on see, et kuidas jääda ääremaal ellu selles mõttes, et see valdade liitumine ja uued suured kohalikud omavalitsused ei muudaks. Neid seniseid valdasid veelgi suuremaks ääremaaks. Tegelikult see on see ühisnimetaja, millele minu meelest ajakirjanikud, kas ei suutnud seda välja mõelda või seda ei võimendatud piisavalt, aga see puudutab väga suurt osa inimestest. Kui me vaatame seda, et need valimissaated on, võitsid kogu see valimiskajastus, jaguneb kahte lehte, üks valimisteemalised uudised ja teine spetsiaalsed valimisteemalised väitlused valimisdebatid siis teiste valimisdebatid, nagu Mart Raudsaar alguses nimetas, käsitlesid suuremaid linnu ja Mart olid ju välja ka, et Narva oli, eks ole sees ilus ilusamini pildis võib-olla, kui varem. Aga uudistesaadetes minu meelest päris hästi tegid näiteks ERR-i regionaalsed korrespondendid lugusid selle kohta, kuidas ühinevad vallad seda asja arutavad, mis toimub, milline valimatu tulemus võiks tulla. Kuidas valimised üldse mõjutavad seda, mis mingites väiksemates piirkondades pärast ühinemist saab, et uudisformaadis sellest tegelikult Ta oli, oli ka päris palju, aga üsna keeruline mõelda kommentesti. Planeeriksime kohalike valimiste kampaania kajastamise, et kuidas võtta debatti laua taha, milliseid valdu võtta. Valdu on meil tunduvalt vähem praegu kui enne, nii et selles mõttes asi hulga lihtsam ikkagi füüsiliselt ei ole see võimalik isegi rahvusringhäälingule mitte neljale, mitu tele- ja raadiokanalid, et võtta need kõik vallad laua taha, et teha Maardu debaite, teha Ridala debatid. Et see ongi võimatu, aga, aga teisest küljest jällegi nõndanimetatud suurtes debattides, kus suurte erakondade esindajad osalesid et nende vaadet ütleme nendele samadele ühinemisprobleemidele, mis ju tegelikult johtuvad, eks ole. Nõndanimetatud suurest poliitikast ehk siis valitsuserakondadest ja opositsioonierakondadest, sest need on ju nüüd viimase perioodi jooksul vahetunud teatavasti. Et seal, nendes debattides minu meelest seda küsimust ei arutatud absoluutselt, et jah, rõhudes sellele, et me ajame kohaliku asja Tallinnas või Tartus või Pärnus, eks ole, aga, aga tegelikult seal on otsesed viited ka väiksematesse valdadesse. Jah, reaktsioone väiksemates kohtades tuli ka rahvusringhäälingule pärast mitmeid neid nii-öelda suuremate linnade debatte ja küsimus oligi selline, et miks te räägite kogu aeg Tallinna kandidaatidest natukene siis ka Tartus, Pärnus, need on ju kohalikud valimised ja üks etteheide, midagi tehti, oli see et miks ta laseb Ta minna nendel valimisväitlustel ja suurtel valimissaadet, et seda teed, et räägitakse üleriiklikes teemadest, kas ei peaks näiteks teie ajakirjanikud olema need, kes ütlevad. Stopp, lõpetage, see ei ole kohalike valimiste teema. Räägime kohalikest asjadest ja kes tahab muust asjast rääkida, siis valige teine koht ja tehke, mis tahate. Mart Raudsaar, mida sellest etteheitest arvata? No praegu me olime väga erakorralises situatsioonis, kuna olid tekkinud uued omavalitsused ja need uued omavalitsused, olles nüüd ka läbi, räägivad oma rahalise seisu riigiga ja mida nad, millised teenused peavad nende rahade eest pakkuma kohalikele inimestele, et selline piiriülene teema oli siiski kohane ja mingis mõttes ka suurte linnade selline esiletoomine oli mõnes mõttes kohane suurem esiletoomine kui väiksemate kohtade. Aga ma olen sellega nõus, et teatud selektsioon peaks toimuma teemade osas ja mis mind muutis selle kampaania käigus pisut kurvaks oli see, et need debatid, mida oli tõesti väga palju ja nad olid väga huvitavad, kui me räägime suurtest linnadest Tallinnast eeskätt nad kippusid 11 kordama. Ja midagi peaks selle debati formaadiga üleüldse põhimõtteliselt ette võtma kahel põhjusel, esiteks selle tõttu, et valimised toimuvad ju juba varem. Meil on siin valimisi iseloom muutunud, meil toimuvad eelvalimised, meil toimuvad e-hääletused. Ja teiseks väga häiris mind see, kui inimesed ei saanud oma tule õpetada. Kandidaadid kahel põhjusel, kas teised kandidaadid segasid vahele, mis oli täiesti katastroofiline, kui ma juhtusin kuulama Tallinna linnapeakandidaatide debatti vikerraadio eetris, kus nad lihtsalt karjusid üksteisest üle. Ja, ja, ja samas ka, ütleme, teledebati puhul võib-olla tasub saatejuhtidel mõtelda, et kas nende roll on modereerida või olla kriitik, et mõlemad korraga hästi teha ei saa. Ja võib-olla ma ütlen siia ühe mõtte veel juurde, et kuidas seda asja lahendada. Lahendada võiks nõnda, et kandidaadid saavad omale teatud eetriaja, mis on nende oma, kus on teada, et keegi neile seal ei tohi vahele karjuda, aga samal ajal toimub nagu öeldakse, selline faktikontroll triitide asemel, millest mõned on suhteliselt mõttetud, ma pean muidugi ütlema, et minul Twitterit üldse ei ole, aga aga see selleks, et, et selle asemel võiks olla üks tarkade inimeste seltskond, kes midagi poliitikast majandusest teab kes siis mitte emotsionaalselt, vaid faktiliselt kontrolliks seda juttu, mida kandidaat parasjagu räägib, et kui tõesti tuleb puhas populism, siis siis sellele viidatakse, aga no praegu oli see roll antud väitlusseltsile, kes nii hästi-halvasti, kui ta sellega hakkama sai ajakirjanduses ka ütles, et kes siin ühe või teise debati võitis, aga see kõik oli tagantjärgi. Jah, no see, osalt on see sisserääkimine seotud minu meelest poliitilise kultuuriga, et kui kui poliitikud leiavad, et üksteisest ülekarjumine, too hääli ja see on talle õige lähenemine, et siis tegelikult nakatab põhjus ka teisi. Kuulame lõiku vikerraadio Tallinna-teemalisest debatist 12. oktoobril. Kuna siin katkendis on palju samaaegselt rääkimist, tuleb anda väike kuulamisjuhend, et natukegi aru saada. Saates oli kuus esinejat, loogiline teravik läks Keskerakonna peale. Kui mitu kandidaati on juba linnavalitsuse kohta kriitikat teinud, hakkab Taavi Aas Omalt poolt vastama ja kohe sekkub Kristen Michal, kes jääbki rääkima samal ajal kui Taavi Aas, nagu ooperis, kus vahepeal on igal solistil oma teksti meloodia, siis sekkuvad veel teised lavalolijad. Kuni lõpuks dirigent ehk saatejuht taktikepiga põrutab. Kuulame. Ma veel mõned asjad õiendaks ära, mis siin, mis siin kõlasid selja pealt, ägalasele pikale, hästi lühidalt, püüan teha ühelt Michalile, et tõepoolest tasuta lasteaiakohta, 14 miljonit sellest kolmest asjast, mis sa ütlesid, et see raha kata, sellest ei tule mitte kuidagi välja saad, kui saabub miljonit, ma võin sulle kirjeldada väga hästi rahalisi. See puudutab neljasadat, kuni neljasadat keskerakondliku töötajad Tallinna linnavalitsuses. Üks istub siinsamas ukse taga käib sinu Geost debatis. Ei ole Keskerakonna töötaja Keskerakonna liikmega, nii et siin sa eksidele sügavask erakonda igas ja kui sa mõtled tõesti 400 ametnikku lahti lasta, siis et siis ma ütlen sulle ausalt, kes töötad, sa pead inimesed tagasi klassikuuluvuse alusel, nüüd tööjõuturule. Kuule, mina ei seganud vahele, kui sina rääkisid, nii, nüüd on. Taavi Aas räägib umbes 20 minutit üksi, nagu ma saan aru. Mõelge, võtke hästi lühidalt oma mõttega. Hästi. Lühidalt. Mis puutub nüüd tramme marsruute, siis ma vastan marsruutide kohta. Meedia tundud. Konkurents on taas ka suurem, et rahvusringhäälingu kõrval teevad debatti aga teised taas, et vahepeal olnud aega, kui erameedia ei ole debatte teinud või ei ole neid nii palju teinud, aga nüüd seekord on tõesti nõndamoodi, et erakanalid, eks ole, TV3 kanal kaks tegid vähemalt ühe suure debati, väiksemad veidi debatid olid paljud paljudel väljaannetel siis Tallinna televisioon tegi terve seeria debatiga Tallinna linnaosade kaupa, see on täpselt see, mida munitsipaalmeedia oma oma nime järgi peabki tegema. Kuku raadiodebatid siis kohalikud raadiodebatid, kohalike lehtede vestlusringid, netelt neid debatte oli, oli palju pluss rahvusringhäälingu raadiotelejaamade ja, ja veebidebattide juurde, eks ju. Aga mina panin tähele, et kui sidet pottide hoog oli juba sees ja siis mõned kandidaadid, kes mõnes esimeses debatis olid ettevaatlikumad ja nad ootasid, hoidsid kätkenud, ütlesid ka, et ma olen ammu oodanud, siis nad hiljem hakkasin lihtsalt sisse rääkima, tuimalt rääkima, sest kuid teised nii teevad, siis saab huntidega koosolek, pead ulguma koos nendega. Nojah, aga seda tulekski piirata ja ma ei räägi siin mitte teoreetikuna, vaid mul oli rõõm ja õnn modereerida valimisdebatti kolme valimisdebatt Elva vallas, mis muidugi ei läinud küll meediasse, see oli lihtsalt valijatega kohtumise formaadis ja, ja seda asja on võimalik väga edukalt hallata, kuis enne kokku leppida kandidaatidega ja tegelikult olid kõik rahul kandidaadid ka mina, et asi oli läbi räägitud ja toimis. Ja kohalolijad said nagu sotti, mida inimesed tahavad öelda. Siin on kaks teemat, tegelikult millele ma tahaks peatuda, et esimene on see poliitiline kultuur mida sa, Tarmo mainisid, et see poliitilise kultuuri muutusi ei ole tegelikult minu hinnangul üldse mingisugune Eesti eripära, et kui me vaatame kogu maailmas laiemalt, siis, siis ütleme, poliitilise kultuuri diskursus või, või ükskõik, kuidas me seda nimetame, on muutunud. Kui me vaatame valimiste tulemusi nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, siis tegelikult suundumus on sellele, et mida kõvemini karjud mida kultuuritum oled, seda edukam oled sa valimistel. Paraku on see mingisugune reaalsus, mida meil siin võta, ilmselt on keeruline, et, et see on juba mingisugune, ma tea, inimühiskonnas aset leidev muudatus, millest iganes tingitud on ja teine asi on see, millele martsa juhtisid tähelepanu kohalik debatt, tegelikult teatud kaalsed, kohalikud teemad minu arvates ei peagi jõudma üleriigilisse meediasse, sest nad ongi nii kohalikud, et nii nagu sina juhtisid Elva vallas poliitilist debatti, nii õnnestus minul juhtida Ridala vallas näiteks Haapsalu linnapeakandidaatide debatti ja see ongi hoopis teine vorm, mis mis valimiste puhul eriti kohalike valimiste puhul on väga oluline ja mida tegelikult tuleks propageerida tunduvalt rohkem. Kohalikud asjad aetakse ja palju ära kohalikul tasandil. Ma olen sinuga nõus, aga teisalt ikkagi ei tohiks olla olukorda, kus kuulaja raadiokuulaja eeskätt ei saa aru, millest jutt käib, kui korraga kolm inimest räägib stuudios. Jah, see on kindlasti õige asi ja, ja see on ka muuseas märkus, mis, mida mitte ainult nende valimiste puhul, vaid ka parem on, on raadiokuulajad ja televaatajad välja toonud, et miks see nõndamoodi on, aga minu arvates saatejuhtidel on päris keeruline seda saavutada, et inimesed ei hakka üksteisele sisse rääkima. Selge on see, et enne saadet informeeritakse, milline on saate kodukord ja esitatakse konkreetselt näiteks? Ei no paljud debatid algaseni saatejuhid ütlevad, palun ühe minuti jooksul teile anda ülevaade sellest, aga siis hakkas tulema, elasid kord eite-taati, mina kui vot see spordimees nina, kui mingisugune teine tegelane, mis ma olen, ta ei jõua üldse, siis ta ütleb, et aga lubage mul see lause lõpetada ja siis ma tean, et tuleb veel, eks ole, kaks minutit, et kui inimesed ei soovi selles kinni pidada, siis ma arvan, et see on kuulajale-vaatajale ka märke, et kas ma pean selle inimese valima üldse, et kui ta ei suuda oma lubadust lubadust pidada, et ma räägin ühe minuti, mitte kauem tulles. Tagasi nende maailmanäidete juurde siis Suurbritannias, eriti Brexiti puhul ja, ja Ameerika Ühendriikide viimased presidendivalimised ikkagi tõestasid seda, et, et ühte kultuuritus ruulib eesti keeles nii-öelda jutumärkides eesti keeles öeldes. Aga meil on valimistest ka vastupidiseid näiteid, siin Euroopast ju viimasel ajal võtame siin Prantsusmaa ja ja Hollandi ja et see on nagunii ja naa, et ühtpidi ma olen sellega nõus, et sotsiaalmeediatulek just on väga kaasa toonud sellise ägestumise, et inimesed lähevad leili jube kergelt ja kuidas siis kultuurselt öelda, et hakkavad üksteisele pasunasse andma. Ja sama asi kipub laienema sellises suures auditooriumis, samasugune käitumine, aga siin tuleb sellele lihtsalt vastu astuda täiesti täiesti otsekoheselt ja ja hästi resoluutselt, kui me räägime saatejuhtidest ja see asi nagu eos paika panna. Saatejuhtide professionaalsuse küsimus ja koolitamise küsimus tuleb koolitada ja saatejuhid ilmselt peavad siis muutunud poliitilises diskursuses ka oma lähenemist muutma. Võib-olla veel agressiivsemaks muutuma ja ilmselt saatejuhid peaksid olema karmimad, lihtsalt. Kokkuvõttes võib viia tegelikult selleni, et kogu kogu asi väljub täielikult. Trolli all ja kontrolli alt ja jah, et see piir on, piir on päris õuk, aga ma olen ka Mart Raudsaar, aga selles osas nõus, et, et jah, et, et need tendentsid võivad olla, millised need on, aga et nende valimissaadete läbiviimisse peaks kindlasti püüdlema selle poole, et kõigepealt, et rahvas aru saaks, millest räägitakse ja teiseks, et ka väitluskultuur püsiks mingites tsiviliseeritud raamides, et ta ei läheks käte mingist loodaks või, või liiga meelelahutuseks. Ma arvan, et järgmiste valimisteni on poolteist aastat natuke peale aega ja, ja küllap kõik kõik meediamajad ja meediaorganisatsioonid mõtlevad selle peale, et nende valimiste äsja lõppenud valimiste valguses, et kuidas edasi minna ja, ja ma olen gammardiga, et võib-olla debatti vorm kui selline ongi ennast natukene natukene ammendanud ja võib-olla tuleb mõelda mingisuguseid uusi lähenemisi, on siis nõndanimetatud võitluspaaride moodustamine või mis iganes, et et ma arvan, et kõik nuputavad sellele. Ma võib-olla ühe remargi ütlen juurde, et ma ei ole põhimõtteliselt debatti kui formaadi vastu, vaid ma mõtlesin, et teda peaks natukene niimoodi täiendama ja kõpitsema seda formaati. Jah, debattidel on kindlasti oma koht valimiseelse võistluse kajastamisel. Head kuulajad, te kuulate meediatunni saadet? Me räägime valimiste kajastamisest ajakirjanduses. Stuudios on Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar ja rahvusringhäälingupäevakajaliste saadete juht Peep Kala. Mina olen Tarmo Tammerk. Teie arvamused on oodatud aadressil meediatunde, TRUE või vikerraadio kodulehel. Meediatunni rubriigis. Jätkame sel teemal, mida enne just ka puudutasime. Nende suurte valimissaadete ajastus. Kuna eelhääletamisega elektroonilisel hääletamisel käivad, käib päris palju inimesi siis juba ka varasematel valimistel on mõned inimesed öelnud, et kuulge, miks te veel teete neid suuri valimissaateid, ma olen juba ammu hääletanud. Mäletage, kelle poolt määrisin, miks te neid saateid nii hilja teete, et kuidas on teie seisukohad selles küsimuses? Suurte valimisdebattide ajastus? Mart Raudsaar. Mina olen sellega nõus, et olulised valimisdebatid tuleks tuua varasemaks, enne kui eelhääletamine algab. Kuna valimiskampaania iseloom on muutunud, siis laiemas mõttes mitte rääkides ainult debattidest, tuleks teha selline muudatused, et selle käimasoleva eelvalimisega peaks arvestama aga valimispiirangute teema. Et ühtpidi tuleks piiranguid natukene leevendada, see puudutab reklaami. Aga teistpidi tuleks arvestada juba sellega, et tegelikult valimised toimuvad ja nagu me nägime nende valimiste näitel pooled inimestest pooled valijatest valisid ju ära valimispäevaks. Nii et jäta valimisõhtu jaoks tallele. Debatt põhidebatid ei ole päris õige, aga ma ei taha öelda, aga sellega, et peaks täielikult ära kaduma siis valimisvõitlus, kuna ikkagi ju otsustatakse viimase hetkeni ja nagu me näeme, ka üks hääl võib lugeda. Need olid nord, Raudsaare arvamused aga Peep Kala hästi keeruline. Teema on see, et siit ühelt poolt põrkuvad minu meelest traditsioonid ja siis muutunud reaalsus tõepoolest, et selline klassikalises ajakirjanduses on alati see valimispäeva eelne õhtu olnud see tippsündmus, kus siis kõik saavad veel oma oma seisukohad ära kaitsta, ära rääkida ja, ja mõnes mõttes on see ju show kõik, eks ole. Aga, aga teiselt poolt on tõepoolest reaalsuse muutus see, et, et selleks hetkeks on paljud inimesed valinud ja nüüd ongi see küsimus, et kus, mis hetkel peaks olemas see, see nii-öelda kõige suurem debatt, et võib-olla siis see valimiseelne õhtu olekski rohkemate šõuelementidega rohkem meelelahutuslik üritus ja võib-olla sisuline debatt võiks siis tõepoolest olla kas siis eelvalimiste viimasele päevale eelneval õhtul mis mulle praegu intuitiivset tundub täiesti selline hea ja loogiline koht. Täiesti nõus. Minu arvates seal nendele valimissaadetele, Spetsiaalsetel valimisdebattidel on tegelikult kaks eesmärki, mitte ainult üks, et kui, kui ka varasematel aastatel meie nii-öelda, et kuulge, eelhääletamine on lõppenud juba paljud hääletanud, et halloo, kas te kalendrit vaatate, mis te neid saateid teete siis? Valimissaadete üks eesmärk on tõepoolest informeerida valijat, anda talle teavet, aidata tal valikut teha, aga teine on üldpoliitiline debatt, sest et pärast valimisi me vaatame ikka Foorumi saadet, me kuulame ikka reporteritunnis ja uudis plussis vikerraadios ja muudes kanalites neid poliitikavaatlejad analüüs ja selle teema kohta see ja poliitikute endi seisukohti, et see ei ole lihtsalt, et me informeerime valijat ja punkte, toome selle varasemaks, et kõik, kes lähevad hääletama, kas te peate minema esimesel päeval üldse valima, et see on ka nagu mingi sport mõnes mõttes, et mina olen juba käinud, aga mõtle natuke aega veel on Pole vaja rapsida, eks ju. Et see on iseenesest nagu poliitilise elu üleval hoidmine, kui me saame tegelikult need suured debatid ikkagi teha võimalikult valimispäeva eel ja nagu politoloogid on tähelepanu juhtinud, siis väga paljutki nendest, kes lähevad valima õigel valimispäeval. Nemad ei ole veel oma otsust, pole teinud ja tõesti tahavad teada saada. No see ongi nii ja naa. Et kui nüüd avada täielikult taustu, siis ma nendel valimistel ise kandideerisin ju ka üle tüki aja. Ehk siis viimati see toimus 99. aastal ja nüüd siis jälle ühte väikesesse kohalikku omavalitsusse ehk siis valda ja nii et ma nagu nägin seda praktikas ka väikese valla poolt ja ma võin öelda võrdluses palju raskem on inimest kätte saada 99. aastaga võrreldes, et üritustele ja inimesed ei tule ja nad on palju skeptilisemad igasuguse kommunikatsiooni osas, aga lõppkokkuvõttes kes määrab ära see, kas sa seda inimest tunned näost näkku, kas sa oled temaga saanud rääkida või mitte. Ja, ja see loomulikult praegu puudutab väikest omavalitsust nüüd peale reformi meil tekkisid suured omavalitsused, millest mõned on ja tõepoolest võrreldavad maakonnaga Hiiumaa Saaremaa või pole maakonnasuurused ja seal hakkavad natuke mängima juba sellised üleriigilised momendid, kus sa ei suudagi kõiki läbi käia personaalselt, kuigi see on vajalik ja see jääb vajalikuks. Aga on selline noh, ütleme kampaania jaguneb niisugusteks etappideks, et tegelikult tuleb ju ka vahepealse aja jooksul teha ja olla pildis asju. Et sa oled tuntud juba enne, nii et kampaania käigus lihtsalt viiakse valijatele teadmine, kes kandideerivad, mis on nende põhimõtted arvata, et nagu siis oleks võimalik kampaaniat ära teha. Noh, on ekslik, see võib olla võimalik ainult juhul, kui varasemad poliitilised jõud teevad midagi totaalselt valesti. Ja, ja siis tuleb mingisugune uus, selline nii-öelda pol revolutsiooniline jõud. Vaat kui nende valimisdebattide ettepoole toomise peale mõelda, siis natuke meenutab see mulle seda tobedat välireklaami keeldu, mis praegu eksisteerib. Et enne valimisi ei tohi välireklaami teha, et see, ma loodan, et tõepoolest poliitikud, kes on öelnud, et nad selle seadusemuudatusette võtavad, seda tõesti nüüd teevad. Kui välireklaam juba on lubatud, siis olgu ta lubatud ikkagi valimispäevani välja aga mitte teda katkestada kuu aega enne valimisi võib paljusid, täpselt seal on, eks vaid kujuga valimissaateid hakkaks väga palju ettepoole tooma, siis oleks see ka omaette selline probleem, et me tekitame justkui mingisuguse huvi, aga siis see kaob ära, sest et just nagu kõik oleks räägitud, juba tuttame nagu ajast. Ja jutt ei ole ju tegelikult väga kaugele ettepoole toomisest, jutt on ikkagi mõnes päevas, ainult et ehk siis see päev tegelikult ikkagi. Millal on võimalik viimast korda eel valimistel valida, et, et see peaks olema minu meelest see loogiline koht, et see ei ole ju mingisugune kuskile väga palju ettepoole toomine, aga, aga jälle väga mardiga nõustuda mõttega poliitiline debatt peakski käima tegelikult nii-öelda aastaringselt või või 24, seitse lausa eks ole, et, et me oleme kõik eksale poliitpoliitilised loomad nii-öelda kui filosoof tsiteerida. Et eks see teemapüstituse peavadki olema kogu aeg ja üks näide, eks ole, r-ist on tegelikult ju seesama foorum, kus poliitiline debatt käibki aasta läbi. Piltlikult öeldes aasta läbi. Samamoodi reporteritunnis ja mõned teised saated. Aga eks nende valimissaadete planeerimisega on veel veidikene aega, et need muudatused valija käitumises on olemas, aga ruumi välja aega mõtelda on, et kuidas, kuidas edasi minna sellega, aga võtame nüüd natuke täpsemalt ette. Valimiskamp On ja kajastamise sellest aspektist, et tüüpilisi etteheiteid, mis valimiste perioodil kõlab anne, et ajakirjandus on kallutatud või eelistad mingisugust erakonda või kandidaati või jälle halvustab mõnda teist ja ei, ei ole selline sõltumatu vahemees, vaid ajab mingit oma asja. Ja kuulame siin ühte katkendit. Valimisliidud tegus Tallinna Savisaare liit, et esindaja Jüri Mõisa intervjuust vikerraadios. Kuidas te kommenteerite nüüd needa seda valimiskampaaniat, mida tegid teised erakonnad, mida tegite teie? Noh, kogemused on teil suured. Kas oleks pidanud midagi teistmoodi tegema? No, eks me tegime, mis me oskasime aga noh, ütleme minu üllatus oli see, et noh, et ütleme, et et kui, kui meie konkurendid olid isegi pehmemad, kui ma oskasin oodata poriloopimist oli vähem. Aga siis nagu ajakirjanikud täielikult sigatsesid, et seda peab küll ütlema, seekord. Et noh, mul on terve rida artikleid ootamas nii-öelda noh, selles mõttes, et nagu valetiteeringud noh, nagu nagu mingisuguse jätma noh, ütleme ebatsensuursed väljendid meie kohta pärast savisaarega nagu ühte liitu minemast ja, ja nii edasi, noh, et see noh, ma ei, ma ei oska seda muidugi öeldakse mõjus meile kasulikud või kahjulikud, aga see nagu see oli küll totaalselt teistsugune, mis oli minu viimane kogemus 2000 kolmandast aastast, et ütleme, et ajakirja, mis üldse ei tahtnud teada mingit positiivset programmi vaid see oli kõik ülessõule, et saaks mai tea, Su nägu kõlab tuttavalt saate vaadatusega võistelda, ütleme kogusele. Oli selline, kuidas teie vaatate sellele teemale ajakirjanduse kallutatus võib poole valimine nende kohalike valimiste kajastamisel. Mart Raudsaar. Mina küll ei näinud, et ajakirjandus oleks kedagi siin süstemaatiliselt vaenanud. Mis nüüd puutub sellesse Savisaare nimekirja ja Jüri Mõisa tegusasse Tallinnasse, siis minu isikliku hinnangu järgi nad tegid kõik selleks, et, et neil tekiksid probleemid ehk väga lihtne on hakata seda nimekirja sees 11 ründama, süüdistama, mingid inimesed lahkusid sealt ja nii edasi. Nii et juba see signaal, mis sealt välja tuli, oli selline vastukäiv ja, ja segane. Ja no loomulikult ajakirjanduse ülesanne on neid asju üles korjata Ta ja ja valijani tuua, kui see oleks olemata olnud, ma arvan praegu, et see, mis juhtus nende nimekirjaga, oli näide antis energiast. Sünergia on siis see, kus üks pluss üks annab meile kokku mitte kaks, vaid kolm, aga neile andis ta 0,5 ehk lõpuks nadid alla valimiskünnise ja seal oli sisse nende omavaheline tülide teema ja, ja halb ja ma ütleksin ka siiski halb, halb kommunikatsioon. See, mis lõpuks karuteene karuteene tegi. Ja võime võrdluseks tuua rohelised, et rohelised olid ju pildis kogu aeg ja ma ei saa küll öelda, et rohelisi oleks kuidagi Moody diskrimineerinud kui siin mõned nimekirjad ütlevad, et meid ei olnud suures debatis. Rohelised olid alati igal pool suures suures debatis, aga ega nad midagi niisugust kandvat ei rääkinud ja minu meelest sa kajastus ka lõpuks häälte saagised, et mulle ei meeldi siin üleskutse kanepit või ravikanepit legaliseerida, mis ausalt öeldes ma olen kunagi minevikus ka isegi rohelisi valinud. Mis. Tegi mind küll väga ettevaatlikuks. Peegola mina ei tuvastanud küll kuskil mingisugust erilist kallutatust, et et nii palju kui ma, kui ma ajakirjandust jälgisin sõnani anti kõigile ja ei kutsutud ka otseselt ju kedagi nende poolt valima või, või siis kedagi välistama, et et noh, erinevatel meediaväljaannetele, eriti ajalehtedel on olnud erinev praktika. Mõnedel valimistel on kutsutud otseselt mis siis üles kutsutud kellelegi valima, vaid on öeldud, et toimetuse seisukohalt on see jõud, on selline progressiivne ja, ja nende poolt tasub hääletada. Ja Äripäev on tegelikult olnud aastate jooksul ka sellise praktika viljeleja ja et selles mõttes, et neid erinevaid erinevaid praktikaid on kohalikel valimistel, on alati nagu keeruline ka mingisugust konkreetset eelistust anda, et seda võib vaadata kohapeal ja, ja minu arvates tegelikult ka näiteks kohalikud ajalehed, kui nad on sõltumatult kohalikud ajalehed, ma ei räägi siin mingisugustest vallalehtedest ja säärastest lehtedest, et siis mina ei ole väga kategooriliselt selle vastu, et kohalik ajaleht ütleb oma valijatele, et meie arvates on meie kohaliku elu edendajana just nimelt see seltskond, kelle poolt tasuks näiteks hääletada, et ma oleksin väga ortodoksne. Aga ma tean, et neid, need lähenemised ongi erinevad üleriigilises plaanis ja eriti avalik-õigusliku meedia vaatevinklist muidugi säärane asi ei ole aktsepteeritav. Valijad võiksid teha vahet arvamuslugudel ja uudis kajastusele, et ajalehtedes On see tõesti täitsa tavaline praktika, et näiteks poliitikatoimetaja või peatoimetaja kirjutab arvamusloo, kus ta juhib tähelepanu, et milline erakond teeb tema arvates paremat kampaaniat või ei tule paremate ideedega välja kui mõni teine. Aga uudis kajastus peaks olema ikkagi tasakaalustatud ja andma sõna kõigile olulistele tegijatele, mitte kõigile tegijatele, sest nimekirjade pikkus oli ikkagi mõnes omavalitsuses väga suur. Näiteks mõnes Tallinna linnaosas 13 nimekirja võtamegi korraga selle teema. Just need väiksemad erakonnad ja mõned valimisliidud olid kurjad, et nad ei saanud piisavalt võimalusi näiteks rahvusringhäälingu debattides osalemisel. Ma ei ole kuulnud, et selliseid kaebusi oleks olnud ka erameedia kohta. Aga rahvusring nagu suhtes jah, leidsid mõned valimisliidud ette, et näete, meid jäeti välja. Saatesse võeti kuus või seitse nimekirja ainult. Ja kuulame sellel teemal ka Keskerakonna Tallinna linnapeakandidaadi Taavi aasa seisukohta päev pärast valimisi, kui ta ERR-i raadiouudistele ütles. Võib-olla nende debattide koha pealt, et mis peaks nagu formaadis muutuma, on, on see, et kaheksa või seitse debateerijad korraga on ilmselt liiga palju, et tegelikult need debatid vaat sellise hulga juures hästi pinnapealseks, et paratamatult ei suudeta minna kuskile probleemi sügavalt sisse ja see tähendab seda, et tegelikult saabki välja öelda mingisuguseid hüüdlauseid ja sellele pinnale või sellele tasandile. Tegelikult debatt jääbki. Kuidas teie arvates seda olukorda lahendada, et ühest küljest peaks ajakirjandus andma võrds võimalikult võrdsed võimalused kõigile osalejatele ja kui juba mingi piirkond on suurem piirkond, mis pakub rohkem avalikku huvi ja otsustatakse, et need korraldame selle selle piirkonna kandidaatidele debatti kuidas seda olukorda lahendada, kuhu tõmmata joon, mille järgi tõmmata joon, kui palju inimesi kutsuda sellesse saatesse, keda välja jätta. Mart Raudsaar, mida pakkuda? Ühelt poolt on rahvusringhääling keerulises olukorras, kuna ta erinevalt teistest kanalitest peabki pakkuma võrdset kohtlemist nimekirjadele, aga nüüd me peame ilmselt sellele mingisuguse mõistliku sisu andma, kuna me peame mõtlema ju valija poolt perspektiivist, et see saade peab olema jälgitav. Saade peab olema arusaadav ja see ei saa olla niimoodi, et me näitame igat kandidaati seal viis sekundit. Me jõuame lõpuks absurdi ja minu meelest seda võrdset kohtlemist nagu peaksime täiendama proportsionaalse lähenemisega selle all, ma pean silmas seda ja nimekirjade pikkused on erinevad. Ehk siis ilmselgelt. Me kohtleme erinevalt üksikkandidaat, eriti sellest nimekirjast, kus on 101 või 200 kandidaati, kuna nende võimalused täiesti statistilised võimalused pääseda volikokku on erinevad ja ilmselgelt ka nende ajutrust ja nende nende võimalused on erinevad, kuna 101 või 200 aju on siiski kollektiivselt rohkem kui üks aju. Et me ei saa jah minna nagu selle võrdsuse tagaajamisega ilmselt ilmselt lolliks. Aga nüüd, kui me räägime nimekirjadest, kus siis on jah, mitmeid kandidaate erinevates nimekirjades ja üks nimekiri võib-olla seal palju väiksem, kui teine nimekiri, pidime, saame ka siin proportsionaalset lähenemist rakendada. Aga ja see nüüd on mõttekoht meile kõigile, et me ju teame ka seda, et poliitikas peab tulema uut verd, aeg-ajalt muidu poliitikast aneerub. Nii et siin tuleb leida selline mõistlik tasakaal ühelt poolt, et selle vahel, et saavad olla pildis uued tegijad, kes täiesti paratamatult on kogenematud. Kui ma vaatasin Tartu linna debatti, siis ma jõudsin järeldusele praegu peale valimisi, ma võin seda öelda, et tundub, et tuleb eelmine linnapea valida või siis praegune linnapea, et ma ei näinud nagu väga selget alternatiivi. Osa nendest tegijatest olid uued ja neil ei olnud täiesti arusaadavatel põhjustel niisugust informatsiooni käes sel hetkel nagu, nagu istuval linna peale. Et, et siin peab olema ka mingisugune händikäp nendele nendele uutele uutele tulijatele, mis on jälle teistpidi probleem. Minu meelest minu meelest siin ei ole üldse head lahendust, et et sellise matemaatilise võrdsuse püüdlemine selle poole püüdlemine siis viib ummikusse igal juhul teiselt poolt. Ma arvan, et siin alati peab jääma mingisugune toimetuse või toimetaja valiku küsimus. Ja lähtuda tuleb kainelt võistlusest lõpuks. Loomulikult on see, et uued tulijad võivad alati ütelda, et me ei saa pildile sellepärast et me ei saa vanade olijatega võrdset meediakajastust või et meil ei ole piisaval hulgal raha või mis iganes. Ja eriti on see näiteks siin, noh, Tallinnas väga sagedane probleem. Et mina olen öelnud nõmmel oma asja ajavatele Vaba Tallinna kodanikule Nende inimestele olen soovitanud, et kui te näete, et oma selle valimisliiduga kuskile ei jõua järjest ja järjest ja, ja raha piisavalt ei saa ja meediakajastus ka piisavalt ei saa. Ja üleüldse tundub, et Tallinn on üks selles mõttes eriline koht Eestiga võrreldes, et, et siin on alatiivse valimiste tulemus determineeritud erakondlikust kuuluvusest, et kui te tahate asja muuta, siis liituge erakonnaga, et seal on nagu kõige parem lahendus. Valimisliidud on lokaalsed asjad mulle tundub ja Tallinnas pealinnas sellise valimisliitude poliitikaga väga kaugele ei sõua. Ja aga vot see on juba niuke politoloogiline ja pool poliitiline seisukoht, eks ole, kui tulla tagasi selle juurde, et kuidas meedia peaks valikutega meile kõik siis rahvusringhääling nagu Mart Raudsaar nimetas tõesti, ka seaduse järgi on kohustatud tunduvalt rohkem tegema, kui teised meediakanalid siis ikkagi oluline jälgida. Saated peavad olema jälgitavad, nad peavad olema hoomatavad vaatajatele-kuulajatele ja teiseks, et kes saates esinevad, nad peavad saama oma ideid ka esitada, mitte ainult lihtsalt seal kohal olla ja, ja korraks suu lahti teha, et selle tõttu sõltuvalt raadiotelesaateformaadis kuus inimest, seitse inimest on juba maksimaalne, kui palju üks saade tegelikult inimesi saapa sisse võtta, aga siis tulebki tegelikult toimetaja toimetaja otse otsas ja, ja kindlasti on nõndamoodi, et ka lohutuseks nendele valimisliitudele ja ühendustele, kes ei ole erakondades, uudistetoimetused, leiavad teid ikka üles, kui teil on särtsakad idee sealtkaudu saate ennast näidata, kellel on mingisugune tõesti väga põnev asi. Juhtiv ise ajakirjanike tähelepanu sellele, teis tehakse uudislugu ja sealtkaudu tekib huvi, teid hakatakse kutsuma sinna teise-kolmandasse kohta, saate esinemisenesekindlust ja lõpuks olete nende kuue või seitsme seas, aga noh, 13 inimest üles rivistuda ja lasta neil lihtsalt korra suu lahti teha. Et see Aga aga, nagu Mart Raudsaar ütles, et tegelikult, eriti kohalike valimiste puhul on see kohapealne isiklik kontakt, on väga oluline, nii et ma tegelikult arvan, et selline suur üleriigiline debatid, et on vähemalt selles vaates kohalike valimiste vaates võib-olla ka natukene ületähtsustatud üleüldse. Et tegelikult, kui sa tahad kohalikku asja ajada, on see siis nõo vallas või Läänemaal Ridala, Haapsalus, vallas või nüüd Haapsalu linnas või siis nõmmel Tallinnas. Isiklik kontakt, kutsume üles ikkagi minu arvates kandidaate käima, ukselt uksele ja oma vaateid tutvustama ja mitte loota ainult selle peale või peituma selle taha, et, et me ei olnud edukad selle pärast, et me ei saanud piisavalt suurtega võrdselt eetriaega või midagi alles. Ja mis puutub rahvusringhäälingusse üks remark siia juurde veel, et meil on olemas internetivõimalused et saab kõik kandidaadid panna internetti üles lühiklippidega ja selle põhjal saab teha mingi valiku nimekirjade põhjal, mis siis tuleks sellisesse ja võib-olla regionaalsesse saatesse, võib-olla on tulevik, kui me räägime digitelevisiooni arengust, selline, et on võimalik teha erinevaid saateid erinevate Eesti piirkondade jaoks regionaalsaid ma ei mõtle valdade kaupa, aga ma mõtlen nii-öelda põhi-lääs ida lõuna kontekstis. Et võib-olla see on lahendus. Jah, kindlasti, aga nüüd saate lõpetuseks, võib-olla mõned eredad hetked valimiskampaaniast veel selliste väikeste killukeste aina üks, mis mul endal pähe tuli, oli, kui ma kuulsin valimistulemustest, et üksikkandidaat Tallinnas Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi sai 434 häält seal suures osas meedia teene selles tähenduses, et, et ta oli tõeline meediastaar. Ta käis esinemas paljudes saadetes rahvusringhäälingu sky, näiteks. Loomulikult ta kirjutas igal nädalal päevikut, et nii-öelda kandidaadi päevikut, samal ajal, kui me kuulsime, olid Jüri Mõis tahtis ka kirjutada kandidaadi mitte päevikut, aga tahtis kirjutada sealt oma valimisplatvormist ja ajalehed ei taha seda puhtpoliitilist teksti avaldada. Üksikkandidaadist ajakirjanik sai seda teha muidugi, see oli mänguline asi, ta ütles selle otse välja ta kandideerima, sellepärast et paremat ideed nädala lehetoimetuse koosolekul ei olnud, aga miks mitte hakata kandidaadiks ja vaadata, kuidas asi seestpoolt paistab. See oli mäng, aga teisalt see tõsine mäng ka ta näitab, et kui sul on meediaga, et mida sa võid saavutada, sest et kõik, kes poolt hääletasid, pidid aru saama, et ta ei saa sisse ilmselt, et see on protestihääl, pigem talla või sümpaatia hääli, muu taoline meedia roll oli tegelikult selles ühes väikeses kaasas minu meelest päris hästi näha. Mis veel. See oli tegelikult oli hea nõndanimetatud osaluseksperimente, mille, mille ajakirjanikke läbi tegi ja kirjeldasidki seda mehhanismi pigem nagu sellest vaatest, et mida see üksik vaene kandidaat tunneb ja läbi elab, nii et selles mõttes jah, teinekord saavad hääli ka inimesed, kes mitte midagi ei tee ja teinekord ei saa hääliga need, kes midagi teevad. Mart Raudsaar. No minu meelest on ikkagi fenomenaalne see, mis juhtus Edgar Savisaare nimekirjaga, et see on nende valimiste üks väga suur mõttekoht. Ja ma mõnes mõttes ka viitasin sellele ühes varasemas Postimehe kolumnis, kui ma mäletan, oli ühes raadiosaates juttu, et vaadake, vaadake, et küll kindlasti Savisaar teeb jällegi väga võimsa tulemuse ja selles kolumnis ma ütlesin, et küsimus on väga lihtne, et kas toimub väärtuse või häälte ülekanne keskerakonnale. Et kas Keskerakond suudab näidata, et Edgar Savisaar on irdunud pigem neist või vastupidi ja kas Keskerakond suudab näidata, et ta endiselt seisab sellise Tallinna keskmise ja võib-olla ka vene valija huvide eest ja nad suutsid seda. Ja, ja me näeme, et vaatamata ühinemisele tegusa Tallinnaga, mis oleks võinud tegelikult olla puht poliittehnoloogiliselt olemata neil oleks, ma arvan, läinud paremini, kuna need valijagrupid olid erinevad ja kumbagi gruppi häirisse ühinemine. See oli nagu selline selline ressursi raiskamine, et ka suur raha, mida me oleme kuulnud väidetavalt, mis sellesse kampaaniasse pandi, ei taganud tulemust. Nii, aga head kuulajad, täna te olete meediatunni saates kuulnud sellest, kuidas saatekülalised arvasid üleriiklikust meediakajastusest, kohalikele valimistele ja kindlasti on teie linnades valdades, külades oma tähelepanekud oma oma kohaliku ajakirjanduse põhjal või siis ka nende meedias mitte üle kant kohalike diskussioonide taustal või veel veel parem, kui kandidaatidega ise kokku saite kogu meediapildi kohta lõpetuseks, ma arvan, võib küll seda ütelda, et tasakaalustada seisukohalt oli pilt tunduvalt viisakam kui mitmetel varasematel kampaaniatel ja ei ole ka tulnud tõesti kandidaatide nimekirjad, selliseid süüdistusi, et näete, et olete meie vastu midagi üles kaevanud või midagi pigem ka rahvusringhäälingukohta, nagu nimetasin, enne kaeba seda ennekõike needed, väikesed liidud, kel nina vaevu vee peal, vaat nemad tunnevad, et see on äärmiselt ebaõiglane, nad ei saa sinna kuskile suurtesse olulistesse saadetesse. Aga nagu me ka jõudsime seisukohale, et noh, kõiki tõesti üles rivistuda ei saa. Järgmised valimised on juba pooleteise aasta pärast, see on siis 2019. aasta märtsi alguses riigikogu valimised. Mida siis teie annaksite kaasa edaspidiseks meediakajastus, eks, sest et sellele tuleb juba praegu mõtlema hakata tähendab vahepealse perioodi jooksul või ka vahepealse perioodi jooksul Mart Raudsaar ja. Kui me annaksime soovituse kandidaatidele, siis kandidaatidele klassikaline soovitus, leidke oma teema ja tegelege sellega ja küll meedia tuleb ise teie juurde, et ei pea trügima sellega meediasse, kui te teete asja hästi. Inimesed märkavad seda, seda märkab ka meedia. Kuna seesama meedia või ajakirjandus on inimeste teenistuses. Debattide temaatika tuleb läbi mõelda, et kas jätkata samasugusel kombel nii ajastus kui vorm või midagi uut välja mõelda, ma arvan, et sellega tegelevad kõik ja teine asi, millele ma tähelepanu juhiksin just nimelt sotside ja kre suhteliselt kehva tulemuse valguses. Kuigi nad ise väidavad eriti Ekret Nad saavutasid tohutu võidu siis tegelikult selline väga terav vastandumine, mida kandidaadid ise siis meedias igal kombel üritavad võimendada, nendes debattides ja mujal läbi uudiste niikuinii tegelikult ei tööta. Et minu väide on see, et sotsid ja EKRE nõrk tulemus oli liig teravast vastandumisest tingitud, mille meedia võllas võimendas. Aitäh teile, saatekülalised Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar ja rahvusringhäälingupäevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala. Meediatund. Head kuulajad, saate alguses andsin teile ära arvata, mitut valimisloosungit oli kasutatud ühe puiduettevõtte reklaamis, mis ilmus ajakirjanduses enne valimispäeva. Mina sain kokku kolm loosungit. Alguse pöördumine, tegus saarlane oli viide valimisliidule tegus Tallinn. Saare murrakut kirja pandud tee õige pööre ja tule ostma meie lattu. Oli, loen sotsiaaldemokraatide üleriigiliselt loosungilt. Lõpus kõlanud üleskutse teie ehitate, meie varustame, oli töötlus Keskerakonna loosungist, teised lubavad, meie teeme nii, et palju õnnepoliitikahuvilistel, kes need kolm loosungid üles leidsid. Meediatund on lõppenud. Teie seisukohad ja küsimused ajakirjanduse kohta on nagu ikka oodatud aadressil meediatund ERKE. Oma tähelepanekud võite jätta ka telefoni teel. Number on kuus, üks, üks, neli, üks, üks seitse ja praegu on seal automaatvastaja. Mina olen Tarmo Tammerki ja ootan teid järgmist meediatundi kuulama novembri viimasel reedel kell kaks kuulmiseni. Meediatund.