Mina olen küll, jutustan ühe loo, mis minuni on jõudnud väga mitmekordselt vahendatena. Kes ja millal seda esimesena rääkis? Seda ma täpselt ei tea, aga selles loos on paar sellist kohanime, mis siiski viitavad, kust kultuurikontekstist ta pärineb. Üks Bagdadi kaupmees saatis hommikul oma teenri turule, teine pidi ostma sealt igasugust puuvilja-juurvilja. Kõike, mida nädalaks oli majapidamises vaja. Aga veidi aja pärast teener hirmsa jooksuga tuleb tagasi, näost üleni valge, palub, et kulla mees, oleneb nii hea ja laena mulle kiiresti hobust. Ma pean siit vagadist kohe ära minema, sugulaste juurde Samaras, sest Bagdadis igal pool surm käib mul kannul. Kaupmees küsib, et kuidas siis nii äkki selline asi, et miks sa seda arvad, et surm sind otsib. Vaat kui ma läksin turule, seal oli palju rahvast ja läbi rahvahulga minnes. Üks naine läks minust mööda Miksas väga kõvasti, ma pöörasin ümber ja ta pööras ka ümber ja vaatas mulle otsa ja siis ma nägin, et see on surm kes ilmselt on mulle järele tulnud ja ta oli sellise väga imeliku näoga, et see kohutas mind. Mis siis parata? RMS annabki oma teenrile hobusena, see kihutab 1000 nelja Samara poole. Aga muidugi see lugu ei andnud kaupmehele rahu. Ja ta otsustas, et ta läheb ise turule asja vaatama. On siis turul ja näeb, et tõepoolest seal istubki platsi nurgas suurimiseks läheb surma juurde. Tuule tujul, mis nalja sa siin teed, miks sa minu teeme nüüd nii kangesti ehmatasid. Surm vaatab vastu ja imestab, et ei, mina ei ole tahtnud teda kuidagi ehmatada. Aga teine jookseb koju, näost üleni valge. Ta ei saa enam siin Bagdadis ollagi. Jälle, et ei, mina vaatasin talle otsa küll siis, kui teineteisest mööda läksime. Ja kogemata teda, miks sa siin, aga see ei olnud sellepärast, et ma oleks tahtnud teda hirmutada. Ma olin lihtsalt üllatunud, et ma näen teda täna siin Bagdadis kui tegelikult. Meil on õhtuks kokkusaamine Samaras.