Ööülikool. Keel on üks väheseid asju, mis meid seob meie esivanematega. Ja minu jaoks on see midagi nii olulist, et ma ei saa leppida väga ülepeakaelakeele uuendamisel annab uued asjad, tulevad, siis leiame nime, aga kui nimi juba on, siis ma ei leia, et peaks nimega uuendama. Ja ega täiuslikkus ei ole siit maailmast ja kuulus itaalia pressida. Pedagoog Don Bosco ütles, et väga hea on hea vaenlane. Kui me asja oskame teha, teeme ära, ärme hakkame perfektsionismi taga nõudma. Ilus on muidugi, et ega me ideaali selle pärast maha kustuta, aga teeme seda, mis oskama ja teeme ära ja tegime ära. Koole. Preester Vello Salo ja kirjanik Jaan. Inski kõnelevad vanadest talendikoguja raamatust. Nende kahe ühistööna on valminud ka koguja raamatu uus tõlge. Katkendeid raamatust loeb Eva Eensaar. Koguja sõnad kes oli Taaveti poeg, kuningas Jeruusalemmas Mis kasu saab inimene kõigest oma vaevanägemisest päikese all? Sugupõlv läheb. Sugupõlv, tuleb. Ning maa jääb kestma ilma ja Päike tõuseb. Sinnapaika, kus tõusis jõuab tagasi? Tuul läheb lõuna poole. Pöörab põhja poole. Käib ringiratast. Tuleb tiiruga tagasi. Kõik jõed voolavad merre. Aga meri jäise täis? Sealt, kus jõed voolasid voolavad need ikka. Kõigest väsib. Kõike ei seleta sõnadega. Siin ei saa küll nägemast Kõrv kuulmast. Mis oli? See tuleb. Mis tehtud? Seda tehakse jälle. Ei ole miskit uut päikese all. Mõtisklusega koguja raamatu teemadel alustab Vello Salo. Anna andeks, siin käib vanadusiludus vees. Et ma siis hakkan peale. Tühimis lõi, ütleb koguja tõimist, õigi tõi kõik. Ja siis järgneb loomulikult küsimus, mis kasu saab inimesest kõigest oma vaevanägemises. Küsimus, mida võiks igaüks küsida, mis kasu me saame oma vaevanägemisest. Ja siis hakkab sadama siit ja sealt, nii et tulid mõtte peale, koguja on ilma pikemate realism. Kõik on tühi, kõik läheb mööda, kõik on üürikeseks ja evangelist hea sõnumi kuulutaja. Meie osa selles tühjas elus on ikkagi rõõm, aga siis ka sürrealism, sest nüüd tuleb igat värvi. Ja siis mida oleks isegi erialamehel hea teada. Ei olnud mingisugust viita süsteemi tollal tarkuskirjanduses. Mina julgen arvata, et kõik Literaadid teadsid kogu tolleaegsed kirjandus peas. Meie mälu on bossikene ja sellepärast me ei tea, missugune väide on koheleti sulest, missugune tema vastase, aga ta on nii kunstipäraselt kokku pannud, et selles sundis maailmakirjanduse klassika. Ja praegu ma kasutaks juhust ära, aga see on tõsiselt mõeldud. Võtke aeg maha, tulge kaheks ööks Pirita kloostrisse, jätke mobla koju ja mõtelge järele. Kas seda küsimust peaks ka tänapäeval küsima, sest igaüks võib öelda mind ei huvita. Aidaku sellest nüüd sissejuhatuseks, anname sõna peasüüdlasele. Mispärast sa tegid selle töö, mis kasu sellest said? Ja mis kasu mina sellest sain, kes seda teab? Võib-olla kuskil minu patukoormat kergeldatakse. Ma olen lugenud ega mitmesuguseid, ütleme, pühakirju, mida austatakse ja peetakse pühaks. Tõlkinud varem nendest ühese onlaad, see, mis mulle ka väga meeldis, on muidugi hoopis teine, aga mingisuguseid puutepunkte võib-olla isegi leiab. Miks ka mitte, aga piibel on kõigist pühakirjadest või kuidagi ausalt öeldes kõige huvitavam. Sest seal on tõepoolest kõike. Ja see kogu ja on on jälle täiesti omaette asi. Ja võib-olla see pessimism on midagi, mis selles pessimismi on seal üksjagu. Muidugi. Aga kelle, kas see on tema oma vastaste oma? No mine võta kinni, aga see tulin siit jala bussijaamast läbi selle autode möllu ja, ja aina kerkivate, aina kõrgemat ja säravamat hoonete. Ja siis tuli tunne, et aga võib-olla seda pessimistliku poolt kogujast kulub ikka väga ära vist. Et mis kasu saab kõigest sellest krutamisest tõttamisest sekeldamine, sest et tõepoolest mina olen seal Pirital ikka vahel olnud ja kaks päeva ja vahest isegi rohkem kulub väga ära. Ja see koguja ka tegelemine on ka midagi saastult sellest tõtlikust ajast mitte ajatusse, seda, kuna meil on siin elus antud aga ühte teise aega, kus on rohkem aega, mis ei ole rahaks vahetatud. Jah, selles mõttes oli loele täielik realised, vaatad ringi, kõik läheb mööda, kõike on ainult hetkeks. Ja siis on loogiline küsida, et üldse mingit kasu on, sest vaevanägemisest ei olnud ennustatud ei olnud ilmutatud. Et sõna sai lihaks. See oli tõesti midagi uut päikese all ja seda oleks kohe lõid ka kindlasti registreerinud. Aga meil on nagu vaja, vähemalt mõtlevatel inimestel ka selgeks teha, et see ei ole vana testamendi osa, vana testamendi on sisul olemaski vaid tuleb tagasi mõtted veel sellesse aega, millal. Teie majas teenistuseks härra, sellest linnaelanikud, tee seda, see koerad ja teadsid väga hästi, et Saalomoni ei olnud mingit sellenimelist poega. Aga see ei huvitanud, neid, huvitas küsimus, mis ta kirjutas ja see võeti Iisraeli pühakirja osaks ja on seal tänapäevani. Juudid ei tunne mingit vana testamendiga uut testamenti ja meil tuleb lähtuda tänapäeval lugedes ikkagi selles, kellele tema rääkis. Me ei taha, küll ta räägiks meile. Need küsimused on aga igavesed, need nad tohiksid, huvitada igaveseks. Kui inimene huvi tunneb. Ma olen rääkinud päris paljudega, et oleks vaja aeg maha võtta ja ajaõigus, õigus, aga ei ole aega. Kuhu sul kiire on? Poiss on tantsutunnistana õhtu ja ma pean kohe ära tooma ja mets ja puude varju võsawarium. Nii et siin on nagu meie aja peaprobleem, et meil oleks nagu kiire nagu, ja see küsimus, et mis kasu sellest vaevast on, mis me näeme sel puhul tõlkimise vaevast? See jääb kõige tegemisse puul. Aga kohennetti tõlkimine vaevaks, aga see oli rõõm. Ja see oligi just üks neist rõõmudest, mida inimene siin maailmas võib tunda. Kui sa saad sõnadega hakkama, kui sa oskad neid paika panna, leida, kokku panna ja ümber panna, siis see võib ikka tõesti rõõmu teha. Ja et kuidas tänapäeva eestlane seda või teist väljendaks? Päris oma keeles. See on ikka üks suur vaev küll. Aga oluline on endiselt see lai kontekst, kuhu ta kuulub. See piibli raamat ise oil tema kuulus raamatusse nimega tama või lühinimega. Jah, meie teatmeteosed on selles osas õige nõrgad. Viimases inglise keelses Vikipeedia väljaandes seal soovitan lugeda, kes kiidab taevani, et maailmakirjanduse tipp ja nii edasi. Eestlane ütleb, et kellele meeldib ema, kellele tütar, kelle vanaema see on hoopis midagi muud, kellele midagi meeldiv. Aga sisuliselt see küsimus, et see, mida mina teen, kasukat, see peaks huvitama igaühte ja ilmneb mingisugust lõplikku vastust me ei leia. Kui koerad kirjutas, siis ei teatud arheoloogiast veel suurt midagi. Kuidas tema oleks siis öelnud, et viimased kümmekond miljardit aastat ei ole midagi uut olnud? Et me oleme vähem kui tolmukübe või siis võtame inimsoo arheoloogiline eluiga olevat 200000 aastat. Mis on minu 90. aastakest selle taustal. Ja ometi, kui kaugel on mu järv, kas olen suur, kui härg? Et millega me tegeleme, millega mõtet tegeleda. Ja siis see esimene osa on siis ka, kus kohelit mängib kuningat. Mina olin kuningas või seda kõike lubada. Lõpus tuleb välja, et tühja läks seegi. Seda on ainult silmapilgus. Just see silmapilgu uks viivuks hetkeks. See on see tõdemus, milleni tuleb jõuda, milleni igaüks peaks jõudma, nagu kas olete jõudnud? Kus palju tarkust on palju meelemasendust, kes kasvatab mõistmist, kasvatab südamevalu. Seda ei oleks nagu vaja üldse piiblisse panna või pühakirja see peaks olema iseenesest selge. Nii nagu paljud muud asjad, mida tsiteerime piibli pähe, et Moosese kümmet käsku teatakse. Aga et Jeesus Kristus on saanud ühe uue käsu pole kuulnudki, üks mida, kui täita, siis need kõik teised on täidetud. Et niisugused asjad, mis soovid sinule teistele, see on puhtakujuline loogika, Miinor ollakse see loomulik asi, see on mingi pühakirja aga armastada liigemist nii nagu tema meid armastas. See on juba midagi muud seal eeskuju, mille Jeesus Kristus andis. Nii et minu vastus selle eriküsimus oleks, et mina ei näe seal midagi erilist, aga see seisab väga hästi seal koereti raamatus ja peabki seal seisma, seisab ässi nii nagu ta on pandud selles järjekorras, ma ei paneks seda kuskile mujale. Kordamine on õpingute lähtepunkt, ema meil mingisugust pretendeerivad. Aktivistid trügivad raamatus, et kordamine on tarkuse ema tuupimist tule mingid tarkus. Ristna tõlkeviga, igal pool tsiteeritakse meetrit ja aga seda teati hirmsalt Jeruusalemmas palju paremini ja mõttekalt ja siin koeretrotku taob seda oma naela mitukümmend korda järjes ja seda ei panda tähele, nopitakse sealt välja mõni pessimistlik ütlemine, see võiks olla tema vaenlase, oma vastase, oma. Aga ütleme, niisugune põhinoot on ikka see, et mis oli, ei jää meelde, ei jää meelde, kas see, mis tuleb nendele, kes tulevad pärast meid et kuidas sellise tõdemusega hommikul üles ärgata ja hakata tegutsema. Mis Liivimaa mees ütleb sellest. Nii Liivimaal kui Eestimaal see on midagi endastmõistetavat, aga midagi, mida me enamasti unustame oma tõtlikus elus ja aga see ei takista meid tundmast, rõõmu millest kohele kani ilusti kirjutab. Et kas see siis ongi kõige olulisem, kas meid mitme põlve pärast mäletatakse? Kui me elame siin ja praegu, siis on alati peaaegu alati võimalus rõõmu tunda, seal on võimalus, on väga tihti meile antud ja väga tihti ma ei pane seda võib-olla tähele. Rääkida päris isiklikust asjast, ma lugesin nüüd vanu päevaraamatuid siis tuli ka meelde üht, tõesti, kuidagi inimene võib õnnelik olla täiesti ootamatult, täiesti juhuslikus kohas või rõõmus, selleks ei peagi olema mingisuguseid erilisi, midagi saanud, midagi korda saatnud. Mäletan, ükskord tuli niisugune rõõmu hoov mulle poes lükkasin vastu käru, mitte et seal poleks olnud midagi väga toredat, väärtuslikku aega, lihtsalt. Kõige tavalisema ostukäru lükkamise juures on see, mis, Koheled jõuab tõdemuseni, et see on ja rõhutab seda siis mitu korda see on see, mis jumal on sulle, mis looja on sulle andnud, see on sinu osa tuule, sellest rõõmu ja tähelepanu väärt on minu arust ka see, mis mina panin oma mõtete lõppu ja ja nii-öelda peale selle, et on olemas üks messija, juutide liikumine, mis tähistab seda päeva tänapäevalgi kogu raamatu lugemisega lõikuspüha ajal. Siis kui on värskelt uudseleiba värsket veini ja elatakse viinamäel looduse rüpes. Et seda on tehtud nüüd juba paar 1000 aastat. Ja ka tänapäeval peaksime ise jõudma selle tõdemuseni, et ei jää meistki mälestus. Nii nagu ei ole jäänud sellest, mis kunagi oli. Koguja raamatu teemadel jätkavad Vello Salo, Jaan Kaplinski. Tegelikult ma tahtsin midagi palju targemat ütelda. Jah, vahel öösel tulevad väga targad mõtted pähe, ei ole käepärast paberit ja pliiatsit või naine kõrval, magab aidata teda segada. Ja siis need targad mõtted kaovad ära päästa on väike lohutav lootuses, et äkki tuleb uuesti või tuleb mõni teine sama tark. Tänapäeval võiks olla see väike Mac, kus sosistada teki all aga eakese kõige nõrgemale mõte, aga need tarkused, mis kohe heidet on kogunud see on kõik aktuaalne tänapäeval mitte vähem kui siis, et see sõnum, mis sama kirjutas, ütleme teise sajandi rahva jaoks enne meie ajaarvamise algust see on teisest küljest teiselt ault ka meile huvitav ja see põhiküsimus, mis kasu on sellest vaevast, mida mina näen 21. sajandil maarjamaal otsesele kasu või ole midagi kasu. Et see tuleb individuaalselt vastata ja see vastus on paratamatult erinev. Mõned panevad olla köie kaela või kihutavat kuuli pähe. Teil on mõlemal see raamat ka laua peal, et kas on kummalgi mõni selline lemmik tõdemus või mille puhul jäi silm peale või millega te käisite koos edasi mõttes. Eesti rahva mälusse on jäänud väga palju, vii pallike asju ja see on kõik praegu digitaliseeritud ja arhiveeritud. Leiate selle folkloristika lehekülgedelt, kui palju piibli sõnu on läinud meie kõne kähendudeks igal asjal oma aeg, näiteks see on jäänud meie rahva mälusse ja ka üle kogu maailma on läinud väga paljud asjad ei ole midagi uut päikese all, see on ka üks nendest. Noh, siin on see, millest me rääkisime, on siin kirja pandud niimoodi tõlkes muidugi kui inimene elab palju aastaid, olgu tal neist kõigist rõõmu ja pidagu ta meeles pimedusega jäämisest, neid tuleb palju. Kõik, mis tuleb, on tühi. Olen rõõmus noormees oma poisipõlves. Olgu sul hea meel oma noore ja väävil käi nagu süda kutsub ja silm vaatab, aga tea, kõige selle üle peab jumal kohut. On nüüd ekse klientide hulgas ka vaieldud, et kõik, mis seal nii suus jumala nõudmiste nimetamist üldse on, et see on eelise materjalid, aktorita poolt pandud see selleks, mis on meie lähenemisviis vanadele tekstidele üldse piiblipoolse peaks olema kanooniline, see, mis on heaks kiidetud teks sel kujul, nagu ta on, ükskõik missugune tema redaktsiooniprotsess oli, see on nüüd see koguja raamat, mis meil on. Mina ei ole sealt saanud mingisugust meelis tsitaati, aga minu arust peaks nagu selle hoiaku saama sealt, et kõige järele tuleb küsida. Kõike, võib küsida. Kas ikka loomade hing läheb alla või kaob ära või kuidas on inimesi, kas läheb ikka üles või alla või et see küsimine on? Tarkus on parem kui rumalus. Ma nüüd paarkümmend aastat järele mõtlen selle tõlkeülesesse. Raamat tervikuna on huvitav, ma olen lugenud edasi-tagasi pidi see viimane hümn, mis räägib nendest päevadest, millest me ütleme, et Need ei ole mu meele järgi tuleb vanadus kätte, siis selle lõpus on enne, kui hõbenöör valla pääseb, kuldkauss, lohki läheb, veekruus kildudeks puruneb ja ratas kaevul alla kukub küll lapsi on see kaevuratas, millega vett ammutati, aga see selleks, et seal on veel veel midagi avastada, et ma ei näe, seal selgus. Alguses on küll selge, kui majavalvurid värisevad ja kanged mehed kössi vajuvad. Jaha vaatajad jätavad jahvatamise hambad, sest neid on Nabilt ja aknal, vaatajad jäävad pimedasse. Aga siis, kui uks tänavale pannakse kinni. Veski mürin kostab nagu linnu sirin ja lauljad, naised jäävad vaka majja. Ma ei oska öelda, aga see on juba tõlketehniline küsimus. Mis on, väga selge on, et koguja raamatul on alguses üks laul kui hümn või kuidas me seda nimetame ja lõbus ja võib-olla ka vahepeal see igal asjal on oma aeg ja ja et on tarkus, on parem kui rumalus või üldse parem, parem parem, parem, parem paremal märksõna. Et mina ütleksin, et seal laguneks neli, neli sammast sees. Aga jällegi see on eriala meeste rääkimine, aga et seal tõlkel eesti keelde oleks vägi sees, et on turvama lugeda. See vaev on väärt sellest vaevast, mina ütleksin, kasu olnud. Et raamat on siin, nii palju on sellest, meie tööst on kasu, seda on ka nüüd paar aastat vist, kui me oleme püüdnud paremaks teha. Miks on vaja vanu tekste uuesti ja uuesti tõlkida võeta kui lühikese või pika ajaga üks tekst? Eks tõlketekst vananeb. Üks asi on vananemine, mis on ka muidugi eesti keel on noorkeel ja on muutunud suh kiiremini kui mõnigi teine. Aga teine asi on see, et tõlkimine on ju tõlgendamine, interpreteerimine ja niisuguste tekstide nagu koheleet või laadse või mis iganes nende tõlgendamiseks on nii palju võimalusi, oleneb juba sellestki, mida on. No näiteks Hiinas laod, sõela andis väga palju juurde, et leiti üks väga vana Käsikiri kohe see andis teatud tei seast. Aga teile olled, uurijad teevad väsimatult oma tööd ja midagi nad ikka välja uurivad. Ja kolmas on see, et iga inimene leiab niisugusest tekstist ja see on väga keeruline tekst leiab midagi, mis on temale oluline ja igaühe arusaamine natuke erinev ja see tähendab, et see lausa kutsub. Tahaks ise ka teha, et meil on teistmoodi ja mul on veel see keele mingisugune valu. Eesti keele, ütleme mure keele pärast, võime vaev. Tänapäeva keel mulle hästi ei meeldi ja ta tahaks natuke tagasi minna vanema keele juurde ja see on kuidagi nii kosutav. Tõepoolest, võid kasutada mõningaid vanemaid asju ja nii siis kas see pole, küll tuleb neid tõlkeid veel? Lugege Jaani märkused, seal on seal selgesti öeldud, et see on seesama keelesort, kui seda sordiks võib nimetada vanast, eks, siis peab olema näha, et ta on vana tekst, see on elementaarne. Ja meie jaoks on see küsimus täiesti päevakorral. Meil tuleb maakeelse piibli 300. aastapäev, see on ukse ees aastal 2039 paljukesin aega, et missuguse me teeme, kas niisuguse siis me oleme selle tõlke või kelle tõlke me paneme? Kõik keeled kasvavad. Piibli keel on korraks paika pandud sel korral heebrea keeles. Ja see on teil kõigil vestitaskus, heebrea keelt oskate niikuinii. Aamen. Halleluuja. Ja nii edasi. Hosianna. Ja nüüd, et kui te tahate, võtke oma mobla välja, seal on kogu ülikooli raamatukogu, võtke koguja teks ja hakake tõlkima või hakake lugema või hakake laulma. Nii kuidas soovite. Kui te olete nii laisad, et ei viitsi heebrea keelt õppida, küllalt lihtne, ainult 5000 sõna midagi, siis on järgmine küsimus, et missugust tõlgete siis tahtsite? Literaalselt literaalselt kõik on olemas, kõik on teil oma näpuga võtta. Õige natuke aega tagasi oli asi hoopis teine, see, mis meie andsime siin Eestis välja, see oli lihtsalt jumala sõna, nii et kui vastaval kirikus ütles, et see on issanda sõna siis arvatavasti oskus seda. Mina tean praegu seda minu sõna seal tõlkesõna. Midagi parata ei ole istuda sõnana. Praegu on meil need originaalid, on kõik saada. Ja oleneb ainult siis selles, kas me ise tahame õppida ja kui palju siis arusaam, taipame, kui targaks saame. See oleneb nii paljudest asjadest. Rootsi keeles tehti üks uus testament Ragaridele. See oli siis diees, ütles oma õpilastelt boss ütles oma semudele keeramise käraga. Jah, aga on tehtud trikitatud. Aga noh, see on ehk liiga liiga ere-ere näidega. Siin saatesõnas Vello Salo kirjutab, et, et ta on 70 aastat tegelenud piiblitekstide tõlkimisega, aga veel aasta tagasi oleksid sa kirjutanud lahjema saatesõna, et mis on selle 89 aastase üheksakümneaastase inimese vahe, et, et mis oli see taipamine, mis sul näiteks on tulnud üheksakümneselt, mida sul veel aasta tagasi ei olnud? Ja ega täiuslikkus ei ole siit maailmast ja kuulus itaalia pressida. Pedagoog Don Bosco ütles, et et väga hea on hea vaenlane. Teeme ja kui asja oskame teha, teeme ära. Ärme hakkame perfektsionismi taga nõudma. Ilus on muidugi, et ega me ideaali selle pärast maha kustuta, aga teeme seda, mis oskama ja teeme ära ja tegime ära. Sedakorda ja vaatama, mis, mis veel saab, et ma nii olen nagu püüdnud välja pressida. Iiobi raamatu tõlge, et see on nüüd minu silmis rohkem poeesia kui, kui kogu raamat, aga poeesia on jälle, olenevalt puldis on väga mitmesuus ja aga üks linnuke laululinnuke tunneb teiste lindude laulu ka. Tunneb ära muidugi siin need mõned poeetiliselt kohad on tõesti väga ilusad, need sedasama lõpu hümni isegi, kuidas ta aru ei saa, kui mandlipuu õitseb ja rohutirts panntramm. Olgu, see siis natuke sürrealistlik, aga alati ei saagi luulest aru, aga ta tuleb ikka mõjutab sendi allergiat, kõlab hästi. Kujukus tänavale pannakse kinni Veski mürin, kostab nagu linnu sirvin ja lauljad, naised jäävad ka, kardetakse kõrgeid paiku ja ollakse hirmul teed käies. Olguvat mandlipuu õitseb ja rohutirts vänd, rammu ja kapparipuu puhkeb, inimene läheb oma igavesse koju ja leinajad on summas tänaval. Enne kui hõbenöör valla pääseb kuldkauss lõhki, läheb veekruus kildudeks, puruneb, rataskaevule alla kukub, siis läheb põrm tagasi maasse, kus ta on ja hing tagasi jumala juurde, kes ta siia saatis. See kõlab praegu, noh see, see on maakeeles. Ja seal on selges eesti keeles edasi anda. Küsimusega jätkab Hilje Levits. Tolmud ühes praktaadis on selle väitlus, kus arutatakse selle üle, kas koheleti raamat üldse peaks olema kanoonis või mitte kuna ta ketserlik raamat see tekst ei jäta ruumi jumalale sonaljalt autori seisukoht, kuidas saada seda asja kommenteerida? Need sõnad nagu kaal on, et mis kuulub kaalunisse, tuleb iga kord lihtsalt küsida selle käest, kes räägib kannus, mida sellega mõtled. Missugune kaalu, et ka selle puhul tuleb vaadata, et kellega lihtsalt juttu. Tarmo on absoluutselt selge, et kaanoni all mõeldakse loomulikult Tanahhi. Iisraeli ametlikus kaalunis tähendab kas me paneme talle nimeks sistana huviteenak või, või midagi, see on ka niisugune konventsionaalne, aga Eletagi raamatu kanoonilise kohta ei ole olnud tõsisemaid vaidlus üldse. See on siis üksikvaatleja seisukohad, need registreeriti ja võetakse ka tänapäeval arvesse. Ma võin öelda Talmundi kohta, mida ma olen natuke lugenud, midagi temast tean. Talmudis on, kuidas ma ütlen, Talmud on selline diskussioon, kus erinevad õpetajad, erinevad rabid esitavad oma tõlgendusi talachi kohta. Ja sageli on nad on väga vastukäivad. Ja siis nende tõlgenduste kohta on veel omad tõlgendused. Ja selles mõttes arvud on avatud, raamalt praegusena enam juurde ei kirjutata. Küll aga kirjutatakse Talbudi kohta raamatuid. Mida olen mõningaid lugenud väga autoriteetsete rabide poolt. Need Talmudit ei saa võtta, Talmud ütleb nii, järelikult see on nüüd juutide või seisukoht ei ole, tormavad, ütleb ka teisiti. See judaismis õppimine käibki selle järgi, et arutatakse ja vaieldakse need asjad läbi. Kohila raamatu puhul on kuidas öelda niisugune tugev argument, et tema on ametlike liturgiliste lugemisnimekirjas alati olnud. See on, tähendab siis noh, vaimuliku seisuse konsensus, kes olid Iisraeli targad ja redaktsioonikomisjonid ja mis iganes mida kõigi teiste raamatute puhul öelda ei saa, meil on ju see kuulus kategooria apok riiva. Mis asi see üldse on? Aga et ma arvan, et kui helide puhul on selgelt kõva argument, et mainstream ma hakkan ka juvaid inglise keelt rääkima, et üldiselt judaismi põhjas seal mingit tõsisemat vaidlust olnud, et üks rabi siis ei saakski. Talmud ütleb vaided, rabi, see ja see, keda ta tsiteerib, ütleb nii, aga siis tuleks Võib-olla veel üks küsimus siis juba Jaan Kaplinskile, et kas te olete mõelnud ka teisiti tõlkida see sõna koheled, kuna see on selline väga omapärane sõna ta ei lähe ju heebrea grammatikaga üldse kokku ja kogu vanas testamendis tavaliselt ta ta veel üks kord, et on ju väga palju vaidlusi selle kohta, mis see sõna üldse tähendab. Ma ju ütlesin, et minu ajakirjakeeleoskus on üsna kesine. Niisiis jäi mul üle lihtsalt uskuda autoriteet ja võib-olla veel enam jääda selle traditsiooni juurde, kui ta meil on võetud kogujaks seal sööklas ei astes. Kuidas seda tõlkida seal mingi lahedalt Kleeri ehk Leesi kogudus, eks ole, võiks tõlkida ja niimoodi ta siis on, et jääme selle juurde minu jaoks. Piibli keel on suur väärtus, millest me ei tohi niisama loobuda, et oi, see on vala keel ja sest see keel on meid kuidagi toitnud ja kasvatanud ja, ja sellest on nii palju tulnud. Eesti vanasõnadesse juba imbunud väga palju selliseid kõne käändudesse, nagu see kunagine tühi töö ja vaimu närimine ja üldse keelega, mis teeb mind murelikuks, on seal, sellest keel muutub nagunii, aga kui teda tahetakse väga kiiresti muuta, uuendada kogu aeg. Keel on üks väheseid asju, mis meid seob meie esivanematega. Ja minu jaoks on see midagi nii olulist, et ma ei saa leppida selle väga ülepeakaelakeele uuendamisega laval nagu vahel leitakse, et peab uuendama loega uued asjad tulevad, siis leiame nime, aga aga kui nimi juba on, siis ma ei leia, et peaks nimega uuendama. Mina olen ka Rootsimaal elanud ja siis, kui seal oli Underaatsoni kirjandussalong, oli naabrimees ja käisin jalgrattaga, seal paar kilomeetreid oli ja ja siis ei olnud vaja veel ratast lukku panna. Rattavargaid ei olnud. Ja seal tutvusin keele avikuga ja Aavik tõmbas märkmiku taskusse, ütles mulle teate, härra Salu, mis minu uus loomingusse on kõik uude piiblitõlkes läinud. Roim, relv, mõrv, see aitab. Ja Aavikul oli huumorimeel, naeratas, pani oma märkmikku kinni ja pistis taskusse, räägiksime muudes asjades edasi. Aga tema rakendas piiblikeeleuuenduse vankri ette. Ja see ei olnud mitte esimene kord, meil oli rakvere keeleseb leeperg, kes avaldas rõõmu kuulutus Matteuse kirjutud ilma keele uuenduseta. Esimese lehekülje pealt temale siis kuda oli temal patent sõna, mis mulle meelde jäi, s. Aga et seda tuleb jah meeles pidada, et me ei saa piiblitõlget millegi teise vankri ette rakendada ja täiesti realistlikult ka see 300 aasta juubelipiibel võiks olla meie esimene piibel need sisse parandatud, Germanismid välja parandatud. No nagu oleks pidanud olema see looduse suur piibel, mis ilmus siis 200.-ks aastapäevaks, pidi olema, aga noh, seal Uku Masing ei suutnud kiusatusele vastu panna. Õnneks, või õnnetuseks, kuidas öelda, tema teadis kõiki neid keeli ja tõlkes ikka mõnda asja uuesti. Nii et ei läinud nii, et see oleks olnud. Ja siis tüpograafiliselt püüti parimaid teha, aga minu arust inetult. Ella viitab siin, et kogu ja tema vaenlased aga see ei või olla seal ka õpetaja ja tema õpilased, kes siluvad. Teaduslikku diskussioonipartner vastane vaenlane olla vaenu pärast ütleb midagi, aga kui ta nüüd vastan, et tal on teine arvamine, siis ta on dialoogipartner. See ei ole eesti keel. Dialoogipartner, teine kõneleja, teise arvamuse esindajad ja see oleks loomulik, nagu apostlite tegude raamatus on meil täiesti protokoll olemas. Mis siis juhtus, kui mõned vanaäti tuli kogu Moosese reaalsus? Peetrus, tema teadnud teda pettuses, hakkame nimetama kehva, ütles, et kui mina olin seal nende paganate juures, nende peale tuli püha vaim nagu meie peale, kes olen mina, et jumala vastu hakata. Ka nendele paganama muulastele on antud. Vaata kus ime, meil on kohe protokolli seda kaks korda jutustatud, sest seesama luu Alguses sa viitasid, et kogujal ei olnud veel sõnumit lihaks saanud sõnast või siis, eks ole Kristusest. Kas kristlikus kontekstis sellist teksti ei peaksite mõlemad kuidagi võimatuks. Kui filosofeerida selle? Ja seda nüüd järele mõttes, ma jõudsin siia ka juba kirjutada, et uues testamendis tarkuskirjandus seda enam ei ole. Kuna jumala tarkus on ilmunud. Ja seda oleks minu arust täiesti teatavaks võtnud, aga seda ei olnud lihtsalt ilmutatud, see oli midagi uut päikese all, mida tõesti enne ei olnud. Minu vaene arusaamine asjast praegu ei oska paremini öelda. Aga sinnamaale oli veel paarsada aastat aega. Aga mis ei tähenda, et inimesed, kes sellest ilmutusest teavad kes on selle saanud, et ka nemad ei tunneks vaeva, kahtlusi, et ka nendele vahele ei tunduks, et kõik on täiesti mõttetu ja ja see kõik kuulub inimese juurde. Nii et selle tõttu koheletan, on ju ka kristlaste piiblis olemas. Ja ülevõetud on räägitud isegi varast varastamisest, aga muidugi, nii, nii see asi ei ole, võeti siis see heebrea kaanon, võeti üle jaga Aleksandria või kreeka piibli kaanon, mis olid siis mitte heebrea keeles, kirjutavad juudid ja nii edasi, aga see on juba üks pikk ja keeruline lugu ja nii nagu asjad on, on kohe letist saanud üks niisugune. Jälle hidden bestseller Ameerika moodi, kus menu, menuk, õudsad sõnad, aga noh, need on tänapäeval tarvitusel, et läheb Tarmo minekut. Mõtlesin veel ühe kiusliku küsimuse lõppu küsida, et siin kogujast inspiratsiooni saades, et kui kõik kaob, kõik ununeb, et millal kristlik religioon, mis on ju nii noore maailma ajaloos, millal kristlik religioon näiteks ununeb ja kaob ja selle asemel tuleb midagi hoopis muud. Kas 2000 aasta pärast me võime veel rääkida midagi kristlusest, kristlikust kultuurist ka? Ja küsimus? Et nüüd on Londonis esimene moslemist linnapea, olgu mis seal häda on, tähtis, kas ta on hea linnapea? Mitte kas ta lagu, tema rivaal, kes olevat pretendeerinud, vot see on juba moslemite häda, Tõnisele näitab vaimset alaväärtust minu silmis niimoodi rääkida, see ei ole argument vaid see, mis kas meie president on hea või halb, selles käivad ka nüüd suured rääkimised. Kas ta on hea president või ei ole, see selgub pärast. Aga kas ta on kaks meetrit pikk või kolm meetrit? Aga ma mõtlen, tähendab, juudid loevad hommikul ja õhtul seda šamaan. Baldaks ei saa nimetada kus on öeldud, et sa pead armastama oma jumalat kogu hingest, kogu väest oma südamest, hingest ja väest, mitte oma usku mitte oma religiooni, vaid jumalat. Ja eks ka Kristus on muutunud väga palju. Aga kui jääb, see jääb sinu jaoks midagi. Noh, mida on teoloogid nimetanud totaalidel hallitar midagi muud, midagi, seal lõpmatus, midagi, uus dimensioon jälle välismaa sõna, siis ei ole võib-olla see oluline, kas 2000 aasta pärast seda nimetatakse nii või teisiti. Kes müüri lammutab? Seda salvav madu. Kes kive murrab? Võib iga saada. Kes puid lõhub? Võib häda saada. Kui raud on nüri tera ihuta Kulub rohkem jõudu. Parem võta appi tarkus. Häda maale kus kuningas on poisike ja aukandjatel hommikul söömapidu Õnnis on maa, kus kuningas on kõrgest soost. Ja aukandjad söövad õigel ajal. Et end kosutada, jäi purjuta. Laiskuse pärast Pehkivad palgid. Ja seal, kus käed rüpes sajab vesi majja sisse. Leivategu on lustiks. Ja vein teeb elu rõõmsaks. Raha käib kõige eest. Oma mõtteski. Ära sajata kuningat. Ka magamiskambris ära sajata rikast. Sest taevalind kannab hääle Tiivuline viib sõna. Preester Vello Salo ja kirjanik Jaan Kaplinski kõnelesid koguja raamatust muusika Tõnu kõrvitsapeegeldused tasasest maast. Katkendeid luges Eva Eensaar raadio ööülikool tänab Piia Ruberit. Jutuajamine on salvestatud Tallinna linnateatris 2015. aasta maikuus. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2017.