Kell on üheksa, algab tund, Bella pühapäevakoolis hõbeda ja Igor Maasik alustab. Istuge käed lauale. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Tere jätkub traditsioon, mil me räägime pühapäeva koolisse härrastest asjadest, mis esmapilgul tunduvad nii tavalised, et me üldjuhul ei Clegi nende peale. No vähemalt pidevalt ei mõtle nende peale, miks just tänase saate teemaks liin, seda võim põhjendada konkreetse konkreetset sündmust meetodit silmas pidades ja juhtus siis nii, et ei olnud parajasti ühtegi head ideed raadiosaate jaoks ja siis tuli äkki idee laia ütleme nii, et spontaanselt ja oli seotud ühe. Näiliselt tühise asjaga ütleme nii. Saatejuhi üks kass nimelt osi kooserdamas siinkõneleja töölaua ning ajas maha liimipulga väga lihtne, jah, väga lihtne põhjendus, miks täna selline saade on ja ma peaksin tegelikult doosi kiituseks ütleb, et viimasel ajal käituda, kui inimene korralikuks muuta. Nii, ja siit ka siis idee fix, miks mitte rääkida saates liimi kui ainete segu ajaloost ja saamisloost ka? Nii olen märganud, et mida igapäevasemad ja iseenesestmõistetavalt on asjad meie ümber, seda keerulisem on neid defineerida ja mis on siis liime seal vedel või ka poolvedelainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. Niilus definitsioon kõlab nagu lavialdus, nagu itaalia keel. Nii liimide maastikul on kaasajal diletandil ja algajal üsnagi keeruline orienteeruda. Seega Ma ei sea endale eesmärgiks rääkida kaasaegsest liimide tehnoloogiast. Küll aga tahaks selgust tuua liinitüüpide territooriumil ning valgustada mõningaid ajaloolisi aspekte, mis tud liimi kasutusele võtmisega on nii kõige varajasem põhjendatud infoliini kasutamise kohta ei pärine mitte ei, mitte vanast Egiptusest vaid hoopiski territooriumil. Mida me kaasaegses mõistes teame keskitaaliannas ja arheoloogiline leid, mille või milles hinnang hinnangulise iga selline noh, teoreetiline ja see ei ole ju täpselt aasta pärast, meil leiame maalsestki kirve ja mõtleme, et siis ta on 200534 aastat vana Doca muu, nii see asi ei käi ainult hinnanguliselt umbes 2000 aastat enne Jeesus Kristuse sündi ja siis odamis oli, see oli siis Edeese oda nagu üldse nihing odaots, mis siis koosnes kivikillust. Ja see oli siis kinnitatud varre külge ainega, mida siis tänapäeval tegelikult liimina ei kasutata, aga siis oli ta liini tähenduses tegemist oli siis kase tõrvaga ja mõtleksin, et õige selliste asjade peale nagu liikliinid, mis on üldjuhul kahe komponendi segu. See on, vot see on sümboolne. Me alustame liit liimidest ja ma tean, et saate lõpus me siis selle tänase teemaga raamime Liit liimidega. Oi kui ilusti seegi kõlased raami Meliit liinidega. Jumal küll, kui ühes saates läheb nii-öelda kõnekeelt kõnekasutusse nii palju saatejuhi igasuguseid huvitavaid mõtte lõngasid ja sentents, siis ma olen lugupeetud, saate kuulajad veendunud, et meie eesti keel täieneb. Nii, aga siis liitliinid ja eso tarvitamisest on siin esimesed märgid, mida ajaloolased ja arheoloogid on fikseerinud ja see siis pärineb 70000 aastat enne Kristuse sündi, jälle hinnanguline aeg. Nüüd keemilise analüüsi vabandus, keemilise analüüsi tulemusel selgus, et siis kasutati liimi valmistamiseks taimsete polüsahhariidid. Võime siis utreeritult ka öelda, et noh, suhkrut mis tulevad puu seest välja nagu üldse ja mineraali punase ookeri segu. Sellise liimisegu seguga ühendati samuti. Odavat varre külge ja arheoloogiline leid konkreetsed leiti Lõuna-Aafrikas, nende geograafilises mõttes on kaks paika väga kaugel teineteisest. Itaalia ja Lõuna-Aafrika ja umbes kuue tuhandeaastased arheoloogilised leiud viitavad siis esmakordselt loomsete valkainete kasutamist liimina. Ja tegemist oli siis kollageenipõhiste liinidega. Ka siin võiks natukene utreerida, et nii palju neid uusi sõnu ja definitsioone meie saatesse tuua, et utreerimise mõistes võiks vajatada siin. Et noh, need on põhimõtteliselt želatiinipõhised liimid. Nüüd. Kodus on paljudel inimestel Toch olnud kogevus nagu sülti keeta. Tegelikult ei ole süldi keepileviga mitte midagi muud kui tegelikult Albu alguses. Inimesed tahavad sült nagu kallerduks, eks vaja želatiini, siis ostetakse igaveses Kointe ja rups käituma kui ja siis nüüd ohjeldamatult keedeti, keedetakse ja siis tuleb see elati nendest välja. Ma mõtle praegu hirmuga selle aja peale, kui nüüd noh, jõulud tulevad, et jätkuvalt inimesed kodus keedavad sülti, no see on. See võtab metsikult aega, et miks mitte minna kulinaariasse osta seas. Nii želatiin siis see või siis tarretis palundaga tarretz on kindlasti ka igapäevane toit, aga tegelikult räägime siis nagu selatinis kui liimainest. Ja olgu siinkohal öeldud, et säärane želatiinipõhise liimi kasutamine on saanud ajaloos see, see ei ole mingi nalja, selle päris tõsine jutt, sellise sellise tõuse. Ja seda teise maailmasõja ajal konkreetne ajalooline sündmus, Leningradi kaad ja seda kunagi rääkis saatejuhile praktikumis füüsikalise keemia õppejõud. Assistent Raudsep ja see oli siis niimoodi Leningradi blokaad, inimesed surid nälga, sest selles linnas lihtsalt ei jätkunud süüa, lihtsalt ei olnud lõikeid. See võeti kasutusele kõikvõimalikud asjad, millest inimene sai nagu toituda, kaasa arvatud siis tollel ajal kasutuses olnud kontoriliin mis oli selatini põhine ja selatiinipõhine, see andis vähemalt proteiini nälgivale inimese, see on, see on räme asi ja selle selle kallal nalja ei tehta. Nüüd loomsete valkude kasutamine liimimisel liikus uuele tasandile keskaegses Euroopas ja siis võeti liimimise otstarbel kasutusele munavalge. Jällegi on põhjust rääkida sellest, milleks munavalged, et enam ei kasutata, aga siis kasutati siis liimiti munavalgega dekoratiivsete eesmärkidel kuldesemeid. Ja. Ma praegu küll ei kujuta oma vaimusilmas ette, et lähete kullassepa juurde ja ütlete, et näete, mul on siin. Kuldese on katki läinud, siis hakkab kullased munavalget loopima, selleks et teie esemed kokku liimida. Nii, tead mis me teeme, kuulame vahepeal transi. Ma loodan, et meie kuulajatele see muusika on, saan, hakkab iga Saatliku üha rohkem ja rohkem meeldima. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Nonii mingil ajal liimivajadused kasvasid ja see mingi aeg oli siis kas Euroopas ja, ja hiljem Ameerikas tööstus arenema ning vot siis tekkiski vajadus liimi tootmiseks tööstuslikus võtmes. Ja esimene teadaolev liimivabrik asutati 18. sajandi alguses Hollandis. Väga hea, et see asi toimus Hollandis, siis on põhjust meie saadet ilustada Hollandis pärit muusikaga. Nõnda liimide maailma lisandus 1750. aastal varem kasutamata tooraine ja looduslik tooraine, nimelt Kalade kuivatatud ujupõiest, aga ka luudest ja nahast hakkasid hiinlased siis 18. sajandi viiekümnendatel valmistama niinimetatud kalaliini. Ja kui lugupeetud raadiokuulajad kalaliin läheb roiskuma, siis kala Liimal väga rõveda haisuga. Nüüd tulles ajaloolisel teljel kaasajale lähemale, lisandusid liimi valmistamise toorainete hulka ka näiteks tärklis ja kaseiin. Mis asi on kaseiin? Piimatoodet des leidub valkaineid ja ja võime siis öelda, et need piimavalgud, mida siis suhteliselt lihtne paari lihtsa keemilise protsessiga piimast saada. Ja nagu on teada, on ka siinses mõningatel juhtudel ka allergeen inimesed, see ei saa juua piima sellepärast et seal on kõigepealt piimasuhkrut sees ja sisuga kaseiin sees, mis tekitab allergiat. Ja vot sellist füsioloogilist olukorda küll ei taha, kui allergia tõttu hoomaiga. Ma ei taha meenutada seda. Okei nüüd kaseiin muide liimainena ei ole tänapäeval oma akuutsust sugugi kaotanud ja nimelt toidukotte nosid nagu noh, näiteks pannakse sisse piik Akuv tahturk. Piik, Aquila burger pannakse sisse siis selliseid toidukotte voldid või tähendab liimitakse siis kokku ja selleks on siis kaseiinipõhine liin. Nüüd millised on siis liimide tüübid, vahetame natukene ka teemat ja. Õigupoolest pole kindlalt kokku lepitud, et kuidas liime süstematiseerida. Sageli võetakse liimide süstematiseerimine aluseks meetod, mis moel kib sideliini ja liinitava materjali vahel. Siinkohal omakorda diferentseeriksin ma liime tekkivate sidemete pide järgi ma väga teaduslikustena ei taha minna. Liimimise jätkame, mis see siis on? Liimimise, aga ka kahe liimitava pinna vahel tekkivate sidemete olemuse tundmine aitab ju mõista liimimise kui protsessi kui protsessi efektiivsust ja, ja muidugi ka püsivust. Liiv aine päritolu, niisiis kust me selle liimaine oleme saanud, kas me võime siis loodusest või on tegemist sünteetilise värgiga? Ja muide see, kus liimaine pärit on, ei peegelda sajaprotsendiliselt liimimise, kvalitatiivseid näitajaid, nii et mõnikord mõnes kontekstis võib-olla loodusliku saadud selline liim, mis ise noh, esmapilgul ei tunne just ei tundu just nõnda kui eri efektiivne päris hea materjal olema. Kui mingi sünteetiline analoog siis selle peal. Nii, nüüd mõistlik oleks kirjeldada ja süstematiseerida liimiliine just nimelt sidemete tekkimise aspektist lähtudes. Ja olgu öeldud, et liimimine onju tegelikult teatud kontekstis kas füüsikaline või, või keemiline protsess, aga pole harvad ka juhused, kui liimimise või ütleme viibimisega seotud nii füüsikalised kui ka keemilised protsessid, mis toimuvad üheaegselt. That's, Rait, nii, nii, nüüd püüaks siis liime liimainet mingil moel süstematiseerida ja ma julgen väita, et üsna suure perekonna moodustavad kuiv, kivistuvad liimid. Keemiline tehnoloogia, jaga muidugi ka kuiv, kivistunud liimid omakorda kahte gruppi. Esimene grupp on niinimetatud lahustipõhised liimid. Ja meid huvitab, kuidas toimub sel puhul kleepomine. Liim, mis sellisel juhul on segu kahest komponendist lahusti või, või fäntsima nimega Solven ja mingi polümeer, naine. Ja mehhanism, kuidas toimub liini kõvenemine, on sel puhul väga lihtne liimi üks komponent lahusti või ütleme, Saltsimalt Solvent aurustub. Ja ning teine komponent juba nimetatud polümeer ühendab liidetavad pinnad. Nii teine kui kivistuvad. Liinide rühm on siis säärane, kus kasutatakse baasainena polüvinüül atsetaat ja lühend PVA viitab juba näitab, et tuli on tunneli lõpus. Kui me räägime juba PVA liinist. Lühend PVA on kujunenud taoliste liinide ehedaks sünonüümiks me tegelikult mõnikord ei annagi aru, mida see PVA tähendab ja PVA liimid on jätkuvalt kasutuses. Puittoodetes detailide liimimisel siis puidutööstuses ja PVA liimide kasutamine tori liimina. Toetudes empiirilisele kogemusele on kontroversiaalne Lugu on nimelt selles, et PVA liim on küll väga tõhus paberi ja papi liimija kuid tema puuduseks on see, et kui seda liimi külluslikult kasutada, tikub ta mitte kasulikke pindasid agaga näppe ning riideid määrima ning kleepuvaks muutuma ja otse loomulikult ei sobi PVA tiimid väikelaste käsitöövahendite ja töölauale ja seda esimeses valikus. Läheb edasi, rõhutundlikud liimid, see on, need on sellised liimid, mis moodustavad nõrga surve, toimesideme, mis liidab liini detailiga ja rõhutundlike liimide toimemehhanismiks või õigemini toimemehhanismi üks olulisi eeldusi on see, et liimaine peab olema parajasti säärase konsistentsiga märjata, liimitavad pinda. Lisaks on rõhutundlike liimide v1 toimemehhanism õigemini tahk ja detail. See siis selline detaili liimaine piisaval lähedusele hakkavad mõju avaldama taolised jõud, mida füüsikalises keemias tuntakse vandarvalsi jõudude nime järgi. See on keeruline protsess ja lahti seletama seda täna ei hakka, sest meie hulgas ei ole kuulajad ainult teadlased vaid meil on lihtsad inimesed, kes kuulavad saatejuhi juttu ja jutu vahele ka vahepeal transmuusikat. Ma tahtsin, lugupeetud raadiokuulajad rõhutada toda, et vandervalss kes kes oli see pinnajõudude uurija, on hollandi teadlane. See tuleb meelde jätta. Nii, nüüd rõhutundlikud liimid on siis disainitud kahte suunda arvestades. Üks on siis sellised rõhutundlikud liimid, mida tinglikult võib nimetada püsivateks ja, ja teised liinid on siis eemaldatavad. Ja eemaldatavad rõhutundlikud liinid on, on iseloomust, et selliste omadustega nagu väike haakuvus ja väikeraskuste kandevõime nüüd eemaldatavast rõhutundlikest liimidest, kus siis meil kasutatakse, nüüd ma hakkan selle pika nimekirja ette lugema. Stickerid, mis on esimene asi, lähed poodi ja lähete kaupluse sellesse ossa, kus on siis tooted riiulitele asetatud ja nendel on hinnad peal. Hinnad on peale löödud, siukse pisikese kleepsuga ja muide selle kleepsu koostisosa, mis seda kleepse seal toote küljes hoiab. Bonn eemaldatav liin? No ma ei tea täpset keemilist koostist, aga ta on, ta on eemaldatav liin, Stice maarli, teid, leukoplaaster, igasuguseid, vot praegu on selline aeg, kui inimesed hakkavad aknaid toppima, kellel veel ei ole plastaknaid. Ja aknateip ongi disainitud just nimelt sellepärast selliseks, nagu ta parajasti on, et sügisel topite aknad ära. Kuidas paljud inimesed, kes elavad pakettakendega majasid ja mida tuleb sügisel lagedega ette võtta? Kõigepealt tuleb aknad ära pesta. Nii kui on aknad pestud, siis siis tuleb sinna pragudesse toppida kasvati porolooni või mingit täiteainet. Nii sellega veel teie kaevandusse rada. Sest siis pärast seda tuleb see kuudel sele vati, toppisid Kattaga palun väga teibiga niinimetatud aknateibiga aknateibi üks tingimusi on see kevadel nüüd ribal teibiriba sealt pragude pealt ära võtate, et koos sellega ei tuleks ka maha värvikiht. No mõistate? See on minu maakodus, muide lugupeetud raadiokuulajad, igasügisene ja kevadine, kohustuslik töö. Akende toppimine. Õnneks on minu kodulinnas uues kodus asjad nagu natukene teisiti. Nii okei ja olgu siis tagasi tuldud püsivate rõhutundlike liimide territooriumile ja need on kasutuses ei tuses ja igasugustes konstruktsiooni töödes. See ampluaa on päris lai ja püsivate rõhutundlike liimide suureks plussiks on see, et teatud tingimusi rakendades peamiselt tempera tuuri tõstes võivad need liinid moodustada väga tugevaid ja mis eriti tähtis. On liimide puhul on vibratsioonikindlad sidemed. Sellised rõhutundlikud ja püsivad liimid, see on meie kallid raadiokuulajad, õigupoolest tulevik, see on ülioluline, sest enamus rõhu tundlike püsivaid liime, kui ta nüüd pindade pealt ära võetakse, ära puhastatakse, ei, ei kahjusta eriti seda pinda ja on meil tegemist siis sellise noh, detailiga, mida me enne liimida tahtsime. Mis on nüüd ilus, kenas viie kena ja puhas ja võib siis minna näiteks kas või teisele liimimise riigile, kuulame vahepeal transsi. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. No need raadiokuulajad, kes alles viimastes episoodides eetrirägastikus üles leidnud raadiojaama R kaks tööte õigel teel. Te kuulate pühapäevakooli ja saatejuht on Igor Maasik. Me täna räägime meie pühapäevakoolis liimidest ja oleme jõudnud selle osa juurde, kus me üritame siin pühapäevakooli toimetusega hakata. Liimega süstematiseerime. Jätkame süsteemi tutvustamist nagu üldse nüüd on olemas niinimetatud kontaktliinid. Taolised liimid võivad moodustada tugevaid ja ka väga oluline purunemiskindlaid sidemeid. Nüüd kontaktliimide peamisi koostisosi on looduslik kautšuk. Ja kontaktliimi toimemehhanism seisneb siis selles, et liimainel on omadus Crystaliseeruda pinge taimel. Nii ülioluline ja rõhutundlike liimidel ja ka kontaktliinidel. Õige, me püüame seda vahet otsida ja see vahe seisneb selles, et, et rõhutundlikku liimidel pole kristalliseerumis protsess, obligatoorne see teedki vahel, mis on kontaclini, et siin võib tekkida segaduse, mõtleme küll, et paneme leukoplaastri endale peale. Ja et tegemist on kontaktliimiga, ei ole seal rõhutundlik liimisson. See leukoplaaster kleepuv osa ei hakka teie naha pinnal Kristeliseeruma. See tuleb meelde jätta. Oluline lugupeetud raadiokuulajad, maks saates saatesse, kordan, seda on eraldada porträmpsust või vabadust rämpsspordist. Nii. Nüüd lähme edasi kontaktliimide. Toimemehhanism, mis me saime rääkida ja katsusime siis tuua ka selle erinevused. Et segadust ei, ei teki ja kontaktliimide kasutamise metoodika eeldab seda. Kahte liimitavat pinda töödeldakse siis kontaktliimiga. Ütleme, et meil on vaja kaks detaili, mõlemad detailid tuleb siis eraldi võetuna liimiga töödelda ja siis lastakse tähelepanu, läheb mõnda aega kuivada ja alles siis surutakse kaks pinda kokku. Vot see on kontaktliimide sihuke eriline tunnus. Nüüd tuntakse ka niinimetatud temperatuuriliine, mis need on? Olgu siinkohal öeldud, et liimimise metoodika seisneb siis selles, et liimaine kuumutatakse teatud tempera ratuurini see temperatuur, eriti kõrge ei ole, ta tavaliselt ei ole üle 180 kraadi. Mul ei ole kahjuks praegu meeles milline oli see madalam temperatuur, milleni, milleni siis peab. Kuumutama seda liimi, et, et aga nagu funkaks, kas ta ei olnud 60 või 70 kraadi, ma ei hakka siin vaidlema, vaatate, lugupeetud kuulajad sellest internetist järgi te panete sinna märksõna peratuuri, tundlik liin või inglise keeles on tembritses sensitiiv Q. Nii. Kuid mida ma tahtsin siinkohal veel lisada? On siis tehnoloogia, kuidas liimitakse, son, liim aetakse kuumaks ja lastakse jahtuda ja siis ta siis ta hakkab kahte pinda ühendama, nüüd Fansimas ja moodsamas kõnepruugis nimetatakse temperatuuri Liimega termoplastid, eks, ja ma arvan, et selle mõiste väljatoomisega ma selgitasin väga palju. Õigemini säilitasin väga palju vett, nii termoplastid inimesed teevad rohkem seda definitsiooni, kui siis temperatuuritundlike liini temperatuuritundliku ling definitsiooni nüüd termoPlazzaid riimid võeti siis kasutusele eelmise sajandi neljakümnendatel aastatel ja liimide maailmas oli see kasutusele võtta teatud mõttes isegi revolutsiooniline, sest varem kasutuses olnud veepõhised liimid ei õigustanud end näiteks niisked Nendes tingimustes. Nii. On ilmne, et täna jõuame selles saates rääkida kõikidest liimitüüpides ja see ei ole muide ka eesmärk. Sest kuna on teatud mõttes liimide tehnoloogia spetsiifiline teema ja ta ei pruugi kõnetada tavakuulajat siiski siiski tahaksin pajatada ühest liimitüübist peaasjalikult seetõttu, et teda on toodetud ja ma Ma arvan, et teda toodetakse ka edasi Kohtla-Järvel. Nüüd jutt käib uuest liinitüübist, see on siis multikomponent, teine liin, mille üks tuntumaid esindajaid on epo, liim. Ja olgu siinkohal öeldud, et epo liimikanga tuleme selle saate esimese osa juurde, kus ma rääkisin PVA liimidest ja nüüd on ka epo liim on selline liimitüüp mille seda, seda lühendit nagu alguses inimesed üldse ei hooma, aga kõik Ta teavad, mida tähendab Peep oli metsa, on siis see liim, mis toodetakse Kohtla-Järvel ja on kahe komponendiline. Nii, kuidas toimub siis liimimise mehhanismi epoliini puhul? Taoliste liimide eraldiseisvad komponendid ei ole liimivad. Nad võivad päris pikalt seista ka siis õhu käes ja mitte midagi nendega ei juhtu, kui nad on eraldi küllaga komponentide segamise tulemusena. Need ained reageerivad üksteisega. Ja peale teatud aja möödumist toimub kõvenemine, liimi, kõvenemine ja adessioon. Oh, järgmine definitsioon, ilma milleta ei saa üle ega ümber. Mida tähendab adessioon? Adhesioon on liimimise tähenduses molekulaarjõududest tingitud erinevatest materjalidest pindade üksteise külge jäämine või, või õigemini hinnang seda võib väljendada ka numbrilisel kujul. Nüüd utreeritult võib ka öelda, utreeritud võib siis öelda, mida paremate Aadeeessiooni näitajatega liim, seda paremini ta liidab kaks pinda üksteise külge, noh, minu meelest väga arusaadav. Nii tuleks veel korra liimide ajaloo juurde tagasi. Aa üks asi veel epo liimist EPO liimiga seoses tuleb see meelde. Selles komplektis sügaval Sovetski ajal oli EPO liim väga kõva sõna. Muide. Ja selgitame lahti. Seal oli kaks suurt tuubikut selles komplektis üks puus saartel. Ja see alus, mille peal liim tuli kokku segada. See tuli endal vaadata. Aga oluline oli siis meeles pidades suures tuubikust tuli võtta 10 ühikut ja väiksest tuubikust ainult üks ühik ja siis need kindlasti segamini segada ja säärane liim oli päris hea liin, ei saanud laita. Nii adessioon, jätke see ka meelde, see on tähtis definitsioon, aga nüüd ma lubasin tulla veel liimide ajaloo juurde tagasi nüüd liimide uurimise arengus või täheldada mõningaid liikumapanevaid episoode või, või minu pärast kas või sündmusi ja üks olulisi on seejuures kummi vulkaniseerimis protsessi avastamine, Charles kuudi poolt. Veel üks tähtis aspekt, autotööstuse vajadus liimainet, et järele oli samuti tee liikumapanev jõud liinide omaduste uurimist, noh, nagu utsitada Ta ta või üldse ja liimainet ja laiemas tähenduses julgen öelda, liinide tehnoloogia on uurimisvaldkond, mis on pidevas arengus. Et siin rääkida liimide tehnoloogia viimastest uudistest ma jään paraku natuke meie kuulajate ees häbinäoga, et ma ei oska sellel teemal nagu rääkida või sõna sekka öelda. Wyok fanci öelda Tiit nüüd autotööstusliimainete tehnoloogia on siis kiiresti arenev tööstusharu ja millised on nagu suunad, otsitakse siis nagu aru saada efektiivsemaid ja spetsiifilisemaid liimaineid. Suunanäitajaks on liimidele üha enam ka see faktor, et nad peavad olema vastupidavad, suhteliselt ekstreemsetel tingimustel noom pean siin silmas kõrge temperatuur, rõhk, ultraviolett, kiirguse toime, igasugused kemikaalid ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Siinjuures tuleb märkida ka seda liimained, mida kaasaja tähenduses pidada reliktseteks või noh, tundub, et nad nagu vanamoodsad, muide ei ole paljudel juhtudel kõrvale jäetud neid, nad on paljudel juhtudel endiselt kasutuses, me rääkisime siin piika hulakoti kleepimisest. Nii, ja, ja seal tuleb kasutada võimalikult toiduainele lähedal seisva aine. Kui liimaine siis võimalust paberkott kinni kleepida. Nüüd siinjuures pidada tähtsas kaob ökoloogilist aspekte, kuidas takse, liime, aga aga muidu ka tuleb mõelda selle peale, et inimeste tundlik tundlikus sünteetiliste eaka sünteetiliste ainete suhtes, et liimid ei osutuks siis kaalukeeleks, et nad ei sobi meie keskkonda. Et me saame nendest allergia nüüd tulles tagasi selle sinatsema liimipulga juurde, millest ma pajatasid meie saate alguses siis see koosneb järgmistest põhikomponentidest, vesi umbes 40 protsenti arustamisel annab ta võimaluse siis liimil kuivada, see on tema funktsioon liimi sees. Nüüd akrüül palumer ka umbes 40 protsenti aine, mis polümneriseerub ja seob siis seeläbi liimitavad pinnad. Ja siis on, kuni 10 protsenti on liimipulga sees ka naatrium-ste araati ja selle aine peamiseks ülesandeks on libestusaine ja ülejäänud 10 protsenti moodustavad siis mitmesugused abiained mis peavad vältima Dima liimi kuivamist kui ka liimi kuivamist. Kui liim ei ole kasutuses, et anname seal pulga või tuubiku sees ja ained, mis siis reguleerivad või õigemini täpsemini kiirendamad polümeeriseerumist ning ka puhveraine, mis hoiab siis liini aluselisena. Viimane on üsna tähtis, sest happelises keskkonnas ei pruugi toimuda Aqvöl poolumäe ripolume resolutsiooni mistõttu liin võib osutuda ebaefektiivseks ja saate lõpetame väga ilusa mõttelõngaga liimipulga p H peab olema alati.