Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mitu küsimust peab kontrolltöös olema, et teada saada, kui hästi õpilane materjali tunneb. Kas oleks vaja vastata veel 90-le küsimusele, kui esimesed 10 on juba saanud õige vastuse. Probleem on info hankimise tõhususest antud juhul inimeses peituvat kvaliteeti kajastava info hankimisest. Kui esimesed 10 küsimust on piisavalt informatiivsed, kas sellest piisaks? Sellisel juhul oleks 100 küsimusega teadmiste kontroll ebaefektiivne, kuna selle kulude õiguste lisanduvad, kuid vähest väärtust lisavad informatsiooni. Sama tähelepaneku põhjal võiks oletada, et kui küsimused oleks hästi läbi mõeldud saaks teadmiste taseme hinnangu jaoks vajaliku pildi kätte veelgi vähema. Kuid täpsemate küsimustega inimeses peituva tabamiseks võib küsimuse asemel olla ka mõni muu käitumist kirjeldav stiimul. Midagi sarnast pidasid silmas Cambridge'i ülikooli teadlased, kes uurisid Facebooki kasutajatele vaikimisi, et nende põhjal 100 IMO inimese isikuomadustest. Neil oli uurimiseks miljonite sotsiaalmeedia kasutatud. Pest anonüümne andmebaas, milles kajastus, mida keegi laikis leidmaks vähemat ja isiku osas informatiivset andmekogu, eristasid teadlased mõned tõhusama infoga Likimis objektid, millede kaudu siis kajastus olulisem usaldusväärsusega inimese kalduvus kas ekstra või intro Verdsusesse. Nii leiti näiteks. Kleidi Kaaga meeldimine kajastab suure tõenäosusega ekstra verti ja staar käiti. Seriaali austajad on suurema tõenäosusega. Introverdid. Kes nüüd peab taolist tulemust kahtlaselt tühiseks, siis vaadake, mis juhtus järgmiseks. Ajalehtede Guardian kirjeldab uuringu faasi, milles teadlased edastasid kolmele miljonile ühinenud kuningriigi 18 kuni 40 aastasele naisterahvale iluteemalise kauba müüa. Reklaami reklaami kliki umbes 10000 Facebooki kasutajad ja neist 390 sooritasid ostu. Juhul, kui reklaam kujundati vastavalt intro või ekstra Verdi mõjutamiseks sobivalt rajanedesse juures pelgalt ühe kontrollpildi laikimis eelistustele kasvavas reaalsem ostus, oritajate arv. 54 protsenti korrates sama müügikampaaniad teist tüüpi kaupadega ja taaskord arvestades reklaami edastamisel isikutüübiga kordus sarnane, umbes poole võrra suurema müüdi efekt. Klassikuid tsiteerides pole paha. Koostades kõigest ühe piisavalt informatiivse Likimise objekti põhjal inimesena tuurile vastava reklaami on võimalik teda hämmastava tõhususega mõjutada. Kes need protesteerivad, et nende puhul see läbi ei läheks, siis teist polegi. Keegi huvitatud, ega teie arvamusest, sest taolise mõjutamise subjekt seda Isaid ajugi. Meile meeldib elada vabataht illusioonis. Jällegi piisab taolise reklaamiandjale mõnesaja dollari eest läkitada tuhandetele potentsiaalsetele klientidele. Nende meelelaadiga arvestav reklaam. Et selles massis põhjustada kulude katteks kasumiks piisavat ostupalavikku. Teadlased olid üllatunud, kui vähese info põhjal inimestest samas muud teadmata. On võimalik saavutada sedavõrd suur mõju efekt. Viimast saab kindlasti edendada täiendavate infokildudega. See teadmine muudab Facebook'i äärmiselt tõhusaks ja samas ohtlikuks mõjuagendiks. Kuid need võimed laienevad selle keskkonna kaudu teistelegi. Kasulikum stsenaarium. Mina võidaksin näiteks taoliste indiviidide selektiivse mõjutamise näidet. Kasutada tervisliku elustiili poole suunamisel rahade säästlikumale kasutamisele ohjamisel ja nii edasi. Teisalt kaasneb aga iga hea võimekusega halva tegemise risk. Läbimata ongi ilmselt juba headest stsenaariumidest edukamalt rakendatud. Freedom House'i üle maa. Mis iga-aastase internetivabaduse raportis on Eesti koos Islandiga suveräänsed liidrid ülejäänud riikide? Kord on aga oluliselt kehvem kui 65. ehk umbes pooltes raporti koostamise kuulunud riigis on olukord internetiga seotud vabaduste osas halvenenud. Arusaadavalt kuulub nende sekka diktatuuririike. Aga neist veerandi moodustavad nõndanimetatud vabandust. Internetiga arenenud riigid. Nende puhul kahjustavad Interneti kasutajate vabadust massiliseks kasvanud. Valeuudiste ja libakontode levik, mille abil püütakse sotsiaalmeedia kasutajaid mõjutada. Raport leiab, et aastase perioodi jooksul seitsmeteistkümnes riigis toimunud juhtide valimistes mängisid olulist rolli valijate valikuvabadust mõjutanud eksitava ja provokatiivse infokampaaniad. Muuhulgas asus ühinenud kuningriik näiteks just äsja parlamendi tasemel analüüsima. Mil määral võis taoline tegevus mõjutada Brexiti hääletamise kehtivust? Ja iga päev kuuleme uudiseid, kui suurt valu põhjustab ameeriklastele sealne presidendi valik ning provokatiivse infokampaaniate ärevus saatis ju ka Hollandi. Prantsusmaa ja Saksamaa valimisi ja nii edasi. Seega peame arvestama, et vabadust oluliseks pidades ja seda näiteks sotsiaalmeedia abil edenedes oleme samas võimaldanud sündida tööriistal, mis seda kõike inimeste psüühika nõrkuseid, eks pluateerides erakordse tõhususega pärsib.