Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema. Meil ja mujal stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Tallinna sadam läheb börsile tuleva aasta esimeses pooles jäänuteeritakse kuni 33 protsenti aktsiatest kaasatav raha läheb kogunenud jaotamata kasumi väljuma. Lisaks riigile läbi selle avaliku enampakkumise me kasvatame ettevõtte väärtust ja miks mitte siis anda ka eestimaalastele osa sellest kasvust sadamale on tegelikult rahvusvaheliselt tutvustada rohkem, sest me oleme globaalses äris. Õiguskantsler tegi ettepaneku kaotada poliitreklaamipiirangud. Et kas me ikka peame panema politsei olukorda, kus selle asemel et kurjategijaid püüda, tegeletakse küsimusega, et kes Facebookis, mis hetkel oma taustapilti vahetada ja samas üks on selge, et valimisjaoskond ja selle ümbrus peab jääma reklaamist. Puhtaks Brüsselis jõuti esialgsele kokkuleppele rahvusvahelist kaitset vajavate põgenike ümber asustamisest kolmandast kolmandatest riikidest. Kokkuleppe järgi on ümberasustamine riikidele vabatahtlik, aga need liikmesriike, kes ei võta vastu oma osa varjupaigataotlejatest, ähvardab oht jääda ilma Euroopa Liidu rahastusest maailmast. Antidopinguagentuur WADA jättis jõusse otsuse peatada riikliku antidopingu agentuuri liikmelisus. Inimesed, kes elavad pool tühjades tihti kütmata kortermajades, võivad lähiaastatel leida riigi ja omavalitsuste toel uued eluruumid. Valitsus kinnitas täna sihtasutus kunstihoone loomise. Riik loodab, et sellega muutub kunstihoone eelarve pikemalt ette planeeritavaktsia stabiilsemaks. Väga suure osa kunstihoone eelarvest moodustavad siiski projektide korras taotletud rahad, millest suurim osa on loomulikult Eesti Kultuurkapitali õlgadel. Spordist nii palju, et Ott Tänak alustab Austraalias peetavat hooaja viimast MM-rallit võidumõtetega. Ilm on homme hommikul sajune, kuid pärastlõunal sadu lakkab. Puhub üsna tugev tuul rannikul puhanguti kuni 20 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on homme viis kuni kaheksa kraadi, öösel langeb miinus ühe kraadini. Ja nüüd juba kõigest järgemööda. Tallinna sadam läheb börsile tuleva aasta esimeses pooles Janoteeritakse kuni 33 protsenti aktsiatest. Kristi Sobak jätkab. Tallinna Sadama börsileminekus leppis koalitsioon kokku aasta eest täna andis valitsus majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile nõusoleku kuni 33 protsendi aktsiate avaliku esmase pakkumise ettevalmistuste jätkamiseks ja kiitis heaks edasise ajakava. Kadri Simson börsile minek peaks toimuma järgmise aasta esimesel poolaastal. Saadava rahavooga finantseeritakse erakorralise dividendi ehk siis kogunenud jaotamata kasumi väljamaksmist riigile. Ainuaktsionärile laekuv dividendimakse läheb siis riigi jaoks valitsuse likviidsusreservi. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles, et iga ettevõte on huvitatud oma väärtuse kasvatamisest ja just seda börsile minekuga saavutatakse. Läbi selle avaliku enampakkumise me pikas perspektiivis kasvatan ettevõtte väärtust ja miks mitte siis anda ka eestimaalastele osa sellest kasvust. Teiseks, kui me kaasama erainvestoreid, siis on selge see, et äriline fookus suureneb veel ja ma arvan, see on väga hea. Ja kolmandaks sadamale on tegelikult rahvusvahelist tuntust vaja rohkem, sest me oleme globaalses äris. Börsile mineku nõustajad on Tallinna sadamal välja valitud. Peakorraldajateks on kohalikud ja ka rahvusvahelised pangad, kuid lõplikke nimesid ei saa välja öelda enne tulevat aastat. LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi jätab kommenteerimata, kas ka LHV pank on üks börsile mineku nõustajat, sest aga Tallinna Sadama börsile viimine on tema sõnul mõistlik. Kindlasti see on tervitatav nii investorite poolt kui ka tegelikult pankade börsi poolt, et see pigem loob kõigile uusi võimalusi ja võimalusi raha paigutada kasulikumalt. Lisaks sellele, et investorid rõõmustavad, et mis kasu sellest üldse võiks sündida? Ühtepidi võib olla ettevõtte seisukohast, et ettevõte muutub ka läbipaistvamaks. Börsi üks eesmärke on ka ettevõtte mõnes mõttes liistud hoida, et investorid pidevalt tunnevad huvi ettevõtte kvartali tulemuste prognoosid kõige kõige selle vastu, millega ettevõte tegeleb. Praegu on plaan selline, et see raha, mis börsile minekuga kaasatakse, makstakse välja riigile jaotamata kasumi na, et kas mõistlikum oleks hoopis kui sadam seda investeeriks kuskil arendusse? See on nii ja naa, et tegelikult riik on ju omanik, et riigil on võimalus seda raha kasutada muudeks investeeringuteks. Siin on küsimus, et kas Tallinna sadamal on võimalusi, tahtmisi, seda raha kuhugi veel investeerida või võib öelda, et Tallinna sadam on mõnes mõttes juba valmis ja et väga ei olegi seal enam kuhugi mõistlikult investeerida? Õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku kaotada aktiivse agitatsiooni perioodil poliitilise välireklaami keeld, sest see ei täida oma algset eesmärki muuta valimiskampaaniat sisukamaks. Kärt Kelder. Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole keelt välireklaami hulka vähendanud, rääkimata tõsiasjast, et politsei sai viimastel valimistel sel teemal üle 200 kaebuse. Madise arvates ei ole keelt valimiskampaaniat sisukamaks muutnud ega pannud erakondasid reklaamiga seotud kulusid kärpima. Samuti tekitab keeld kandideerijate vahel ebavõrdsust. Mõni üksikkandidaat võib olla väiksemate varaliste võimalustega valimisliit ei tohi selle keelu tõttu isegi ühe kandidaadi nime, numbri, näopildi ja paari seisukohaga paberit kohaliku poe või bussiootepaviljoni juurde kleepida, nii et tegelikult seega piirab nende võimalusi. Juriidilise isiku annetuse keel läheb seejuures madise sõnul põhiseadusega vastuollu, kuna sellega piiratakse väljendusvabadust. Tegelikult on võimalik lugeda juriidilise isiku keelatud annetuseks see, kui näiteks üks eraõiguslik ajaleht teatab enne valimised. Meie arvates tasuks meie lugejal hääletada nende nende poolt, kui nad tahavad seda, seda ja ilmselt tuleks see keeld kaotada küll aga on siin üks kooks. Vältida tuleb ka seda situatsiooni, kus erakonnad viivadki oma kampaania või peidavad ära sellistesse sihtasutustesse ja mittetulundusühingutesse. Selleks et mitte näidata, kust tuli selle reklaami jaoks raha, peab erakondade rahastamise järelevalvekomisjonil olema õigus küsida, et kust see raha tuli. Õiguskantsleri hinnangul tuleb ümber mõtestada ka aktiivse agitatsiooni mõiste valimispäeval. Kui ikkagi sotsiaalvõrgustik, Facebook lükkab ette mõne kandideerija postituse või pildi valimispäeval, et siis tihtipeale ei saa kandidaat seda kontrollida, et kas me ikka peale panema politsei olukorda, kus selle asemel et kurjategijaid püüda, tegeletakse küsimusega. Et kes Facebookis, mis hetkel oma taustapilti vahetas ja jällegi, et seda silmakirjalikust minu arvates tuleks vähendada ja oleks ilmselt targem ka siis niisugune agitatsiooni keeld valimispäeval kaotada. Ja samas üks on selge, et valimisjaoskonda, selle ümbrus peab jääma reklaamist puhtaks. Novembris langes toetus valimiseelistust omama parte vastajate seas enim Keskerakonnale ja Reformierakonnale, nii selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi üle-eestilisest küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle keskerakonnale 27 ja Reformierakonnale 22 protsenti vastanutest. Toetusprotsent langes kuu varasemaga võrreldes Keskerakonnal kahe ja reformierakonnal kolme protsendi võrra. EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus püsis oktoobrikuuga samal tasemel vastavalt 13 ja 10 protsenti. Isamaa ja Res Publica liidu toetus oli novembris kaheksa protsenti. Valimiskünnise alla jääksid endiselt nii vabaerakond nelja kui ka rohelised. Kolme protsendi suuruse toetusega kõneleb uuringujuht Juhan Kivirähk. Erineva arvutusbaasi tõttu on need Keskerakonna ja Reformierakonna muutused nagu nähtavad, aga tegelikult nende toetajate osakaal valijate hulgas tervikuna pole muutunud aga mitte ainult paari-kolme kuu tagant, vaid siin võib-olla läbi selle aasta on olnud suhteliselt stabiilne toetus ja isegi kui võrdleme viimaste valimistega, siis noh, on muutused olnud siiski väga, väga marginaalsed erakondade toetuses. Noh, mõned on siin tõusnud paari protsendi võrra üles mõnedele langenud. Nii et ilmselt on jah tõesti elanikkond valijad enda erakonna leidnud ja, ja on siis ka neid, kes Pole leidnud ja nende osakaal tegelikult selles uuringus on üsna suur, 15 protsenti toetab kas parlamendiväliseid erakondi või üksikkandidaate mis näitab, et enne 2019. aasta valimisi on täiesti nišš olemas, kas siis võita endale uusi valijaid või musi luua kasvõi uus ära? Brüsselis jõuti esialgsele kokkuleppele määruses, mis loob ühised eeskirjad rahvusvahelist kaitset vajavate põgenenud ikke ümber asustamiseks kolmandatest riikidest. Eesmärk on pakkuda opoliitu tulekuks seaduslikke ja turvalisi võimalusi, mis peaks vähendama ebaseaduslikku. Migratsioonikokkuleppe järgi on ümberasustamine riikidele vabatahtlik. Samal ajal kiitis Euroopa parlament heaks oma seisukoha liidu varjupaiga reeglite reformiks. Selle järgi ei peaks riik, kuhu sisserändaja esimesena saabub, automaatselt vastutama varjupaigataotluse menetlemise eest. Selle asemel tuleks asüülitaotlejad jaotada kõigini liikmesriikide vahel. Neid liikmesriike, kes ei võta vastu oma osa varjupaigataotlejatest, ähvardab oht jääda ilma Euroopa Liidu rahastusest. Nii leidis täna Euroopa parlament varjupaiga reeglite reformi elluviimiseks vajalikku kokkulepet liikmesriikide ja Euroopa parlamendi vahel. Samas ei terendasest. Pealinnad on seni suutnud kokkuleppima, mida üksnes vabatahtlikkus ümber asustamises. Johannes Tralla küsitles Eesti alalist esindajat Euroopa Liidu juures Kaja Taela. Kui ma nüüd lepime kokku ühise raamistiku, siis võib loota, et see tõepoolest ka aitab edaspidi leevendada niisugust olukorda, nagu me nägime paar aastat tagasi, kus siis kõigile ootamatult tekkis tohutu rändesurve Vahemerel et me loome sellega ikkagi võimaluse inimestele, kes on kusagil vägagi viletsate tingimustes võib-olla juba põgenikelaagris. Me loome neile siiski legaalse võimaluse, kuidas pääseda turvalisemasse kohta, ilma, et nad peaksid oma eluga riskima. Ja see kõik on seejuures vabatahtlik, kes tegelikult ühtegi liikmesriiki ei saa kohustada võtma vastu rohkem põgenikke kolmandate riikide põgenikelaagritest, kui nad ise tahavad. Täpselt nii, see on asja mõte. Küsimus ei ole selles, et iga liikmesriik peab võimalikult suure numbri välja käima. Küsimus on selles, et Euroopa Liit kuus saab fokusseerida oma tegevuse ja, ja ümberasustamist ellu viia tõesti seal, kus see on poliitiliselt kõige rohkem vajalik. See ei võta endiselt laualt maha seda poliitiliselt kõige tundlikumad teemat, mis on Euroopa Liidu varjupaigareform, mis põhimõtteliselt peaks siis käivituma mingis kriisiolukorras. Mingid uued reeglid, kui põgenikud on juba Euroopasse jõudnud, kui kaugel töö sellega on, see on nii tundlik küsimused, et see kompromiss tõepoolest ilmselt sellega ei õnnestub pardale saada kõiki äärmusi aga meie liidrid siis lubasid, et nad tulevad küsimuse juurde tagasi. Järgmisel aastal. Maailma antidopinguagentuur WADA jättis jõusse otsuse peatada Venemaa riikliku antidopingu agentuuri liikmelisus. WADA otsuse aluseks oli Venemaa riikliku antidopingu agentuuri tegevust jälgiva komitee soovitus, jätkab Johannes vedru. Venemaa riikliku antidopingu agentuuri liikmelisus WADA-s peatati 2015. aasta lõpus, kui Richard McLareni sõltumatu raporti tulemusel selgus, et Venemaal oli aastaid toiminud riiklikult toetatud dopinguainete tarvitamine Pyeongchangi taliolümpia nii jääb vähem kui kolm kuud ning vaada otsus rõõmustab neid, kes pooldavad Venemaa sportlaste võistlustest eemalejäämist, milles seisneb-Venemaal teostatava dopingukontrolli ebausaldusväärsus. Sihtasutuse Eesti antidoping juhatuse liige Elina Kivinukk tunnustab Venemaal läbiviidud ümberkorraldusi kuid ütleb, et kogu tõde siiski teada pole. Elina Kivinukk. Me teame, et on loodud uus, siis agentuur. Me teame, et agentuuril on uus juhataja, kellega ma olen isiklikult kohtunud ja ta tundus küll väga selline konstruks 50 ja hästi sümpaatne, aga seal on mingid kohad, mis on selgelt kitsaskohad. Näide on see, et Venemaal on endise linnu või mingeid selliseid asukohti, kuhu ei ole võimalik testijatel sisse pääseda. Ja veel selle kuu algusest, novembri alguses tehti nii-öelda proovi testimine proovida sinna pimedasse läheneda ja seal ei olnud seda kõigi pääsu sisse pääsudes teatel. Sihtasutuse Eesti antidoping nõukogu liige Kristjan Port leiab, et peamine, mida WADA Venemaalt erinevatel tasanditel ootab, on oma vigade avalik tunnistamine. Kristjan Port. Selleks suureks ette heiteks on see, et ei riik, ka spordiorganisatsioon ei taha tunnistada, et nad on seda pettust sellises suures mastaabis toimetanud ja see õõnestab Sis usaldust ütlemaks, et kui oma viga ei tunnistata, et kas seda mitte ei taheta edasi teha. Patukahetsust seni toimunud pole Venemaa olümpiakomitee president Aleksandr Žukov peab WADA tänast otsust poliitiliseks kuid arvestab siiski sellega, et dopingut mitte tarvitanud Venemaa sportlased võtavad olümpiamängudest osa. Selle kuu alguses sõnas Žukov, et neutraalse lipu all riigi sportlased tönts ongi. Mängudel ei võistle. Venemaa lubamine Püanssongi taliolümpiamängudele selgub detsembri alguses, kui olukorda arutab rahvusvahelise olümpiakomitee juhatus. Ja tagasi koju riiklik lepitaja Meelis Virkebau kohtus täna lihatootja hakas kanni ja selle teatega, et leida kompromiss palganõudmistele. Rakvere lihakombinaadi juhid oma kommentaare läbirääkimiste ajal ei anna. Lihakombinaadi ametiühingu usaldusisik Andrus Saaremägi ütles, et tänane istung ei viinud kuhugi. Riiklik lepitaja Meelis Virkebau leiab, et läbirääkimised pole kunagi lihtsad ja ühe lepituskoosoleku järel leppimist ei sünnigi. Ma võtsin omale ülesandeks korraldada teise lepituskoosoleku kahe nädala pärast, kuigi kuupäev jäi veel täpsustamata. Järgmisel koosolekul tahame anda ka omapoolse ettepaneku, mis nende töötajate palkadega siis teha, et ma ei saa seda täna öelda, kuna mul ei ole vastust. Minu pakkumine tööandjale töövõtjale peab olema igas mõttes argumenteeritud. Mina isiklikult usun 100 protsenti keskmise brutokuupalgaandmeid viimase kolme aasta kohta, mis meile esitati, et tapamaja töötaja keskmine brutokuupalk kasvas aastatel aastas 5,8 protsenti, kuid see ei kehti iga konkreetse töötaja kohta tapamajas. Ettevõte töötab välja uut palgastrateegiat, mis valmib märtsis ja seal nad vaatavad kontserni kõiki tootmisüksuseid. Peaminister Jüri Ratas märkis tänasel valitsuse pressi briifil vastupidiselt rahandusminister Toomas Tõniste seisukohal, et alkoholiaktsiisitõusu ärajätmine veebruaris ei ole praegu päevakorras. Ja need inimesed, kes teevad eelarveprognoose, ei ole täna mingit signaali andnud, et hetkel on vaja teha mingisugust drastilist, muudab samuti see aktsiisitõusu ärajätmist. Valitsus ei ole arutanud, ma olen eile ka öelnud intervjuudes, et neid teemasid saab arutada tegelikult kahel korral aastas. Minu arvates on kõige õigem koht, üks on riigieelarvestrateegia koostamise käigus ja teine on see, kui valitsus annab eelarve üle auväärt riigikogule. Septembrikuu mingit tüli koalitsioonis sees ei ole. On tavaline arutelu tõesti, aktsiisi aktsiisitõusu ärajätmine hetkel ei ole õige ajastus selleks. Rahandusminister Toomas Tõniste hinnangul on aktsiisitõusu lagi juba praegu kätte jõudnud ja ei ole mõistlik jätkata samas vaimus. Eelmise aasta eelarvet tehes arvestati aktsiiside laekumisega. Neid prognoose muudeti kevadel 24 miljoni võrra allapoole. Suveprognoosi tehes muudeti seda 15 miljonit allapoole ehk kokku tuli vahe kuskil 40 miljonit. Ma tunnustan siin rahandusministeeriumi analüütikut, kes on ülekaalukalt kõige täpsemad prognoosid teinud, need, mis on siin ümberringi meedial olnud ja millega on siin neid rünnatud, tegelikult need need on kaugelt maha jäänud, sest tegelikult pildist, aga see näitab seda, et täna keegi ei oska reaalselt hinnata laiemat mõju Nendele aktsiisitõusudele ja minu hinnangul nagu lagi kätte jõudnud ja ei ole mõistlik minna edasi samas vaimus. Riik plaanib toetada neid omavalitsusi nende inimeste ümberkolimisel, kes elavad praegu pool tühjadest tihtilugu kütmata kortermajades. Madis Hindre. Ministeeriumid valmistavad ette tegevuskava, mille järgi korraldada elamumajandust kahaneva rahvaarvuga piirkondades räägin majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Regina Michaelis. 2013. aastal valmis kasutusest välja langenud elamufondi uuring, milles toodud prognoosi kohaselt kliendid aastaks 2030 probleemsete korterelamute arv üle Eesti 1000 probleemse korteri ära mõni ja kõige rohkem probleemseid korterelamuid on Valga maakonnas ja Ida-Virumaal. Järgmiseks aastaks on tegevuskava tarvis plaanitud 1,15 ja ülejärgmiseks aastaks 2,15 miljonit eurot. On oluline luua eeldused selleks, et pooltühjade korterelamute asemele kerkiksid maksujõuliste elanike poolt asustatud korterelamud ja neid eramuid saaks ka rekonstrueerida ja korteriühistute majandamine toimuks neis jätkusuutlikult ja tühjad asustamata majad saaks seejärel lammutada. Kava puudutab peaasjalikult neid inimesi, kelle muredest kuuleb juba aastaid, kui ilmad külmaks hakkavad minema. Tühjade korterite omanikud maja kütmise eest ei tasu ja kütt head firmad ähvardavad soojakraanid kinni keerata. Niimoodi kannatavad nende väheste korterite elanikud, kes oleks valmis küttest maksma. Regina Michaelis räägib, et ideaalis näiteks tegevuskava omavalitsusi, et need saaksid pool tühjades kortermajades elavad inimesed uutesse hoonetesse ümber kolida. Sellega peavad inimesed muidugi ise nõus olema, kas inimesed saavad oma vana korteri asemele omavalitsuselt uue või jääb neil võimalus kolida rendipinnale. Sõltum Mihhaili sõnul siiski omavalitsuse enda võimet kusest praegu, kui tühjade korterite omanikuks saavad omavalitsused, ei raatsiga nemad küttekulusid maksta ja annavad korterid üle riigile. Sellel aastal on riigile loovutatud juba 72 korterit. Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatnud eelnõu, mis lubaks uusi kasutusvõimalusi riigile erastamisest laekunud rahale raha. Üks kasutusala, Skin loovutatud korterite ülalpidamine, räägib rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Uku Hänni. Laiendasime seda kasutusvaldkond on nii, et see kataks ära mitte ainult siis elamute ülalpidamine, aga ka näiteks lammutamine ja lammutamine mitte ainult elamute puhul, vaid ja maale meie maastikupildis hulk, endisi põllumajandushooneid, tööstushooneid. Samas tõdeb Uku Hänni, et omandireformi reservfond on ainult ajutine rahaallikas. Näiteks ühe korterelamu lammutamine võib maksta kuni 100000 eurot ning erastamisrahade toel seda lõpuni teha ei saa. Valitsus kinnitas täna sihtasutuse kunstihoone loomise, see tähendab kujutava kunsti valdkonnas esimese riigi osalusega näituseasutuse sündi. Erle Loonurm. Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et sihtasutuse loomise üks eesmärke on muuta kunstihoone eelarve stabiilsemaks ja pikemalt ette planeeritavaks. Kunstihoone tulevikus eelarve võiks olla natukene pikemalt ette teada, on praegu väga suure osa kunsti on eelarvest moodustavad siiski projektide korras taotletud rahad, millest suurim osa on loomulikult Eesti Kultuurkapitali õlgadel. Aga need on siiski asjad, mida tuleb nii-öelda projekti korras alati taodelda selle jaoks asi oleks stabiilsem, eriti rahvusvaheliste projektide puhul, kus tuleb mitu aastat ette planeerida. Siis me püüame järk-järgult siis riigipoolset toetust kunstihoonele suurendada selle jaoks, et nende rahastamine oleks ettenähtavam ja stabiilsem. Kunstihoone eelarve on suurusjärgus 500000 eurot, Kultuuriministeeriumi toetus sel aastal on 175000 eurot. Järgmise aasta eelarve on seoses mitme rahvusvahelise suurprojektiga 750000 eurot. Kunstihoone juht Taaniel Raudsepp usub. Asutuse loomine muudab kunstihoone töö efektiivsemaks, kuna pikemalt ette planeeritud eelarve võimaldab paremat koostööd just rahvusvaheliste partneritega. Ministeeriumi lootus on ka, et sihtasutuse loomisega suureneks näitus asutuste omatuluohtu, et see võib muuta näituste kontseptsiooni. Taaniel Raudsepp ei karda. Ma ei usu, et seda küll kuidagi kaasa selle hakkame tegema programmilisi valikuid kuidagi oluliselt teistmoodi. Et me tegelikult näeme seda, et me külastajate hulk näituse kohta on olnud nüüd mõnda aega juba niukses kenasti stabiilses kasvus. Nii et ma olen, olen üsna veendunud, et see jätkub sedasi. Ja ma arvan, et siin on oluline roll hoopis sellel, et me panustame, me oleme teinud mõnda aega küllalt palju kommunikatsioonikunstimeditatsioon ehk siis vahendusse. Kunstihoone sihtasutuse nõukogu koosseisu veel ei avaldata, sihtasutuse asutamine on kavandatud selle aasta detsembrikuusse. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik, maile Meius, palun. Öö hakul püsib vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Pärast keskööd pilvisus tiheneb. Lääne-Eestis hakkab vihma ja lörtsi sadama ning sadu levib kiiresti. Tuul pöördub edelasse ja lõunasse ning tugevneb viie kuni 11, puhanguti 15 meetrini sekundis, saartel ja rannikul üheksa kuni 15, puhanguti kuni 22 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli, saarte rannikul kuni pluss seitse kraadi. Päeval saartest alates pilvisus hõreneb, ennelõunal sajab mandril veel vihma ja lörtsi, pärastlõunal sadu lakkab. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, puhanguti 15, saartel ja rannikul üheksa kuni 15, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Lühiajaliselt on tuul veidi nõrgem, keskpäeva paiku. Õhutemperatuur on pluss viis kuni pluss kaheksa kraadi. Ja päevaspordisõnumid tulevad ka Johannes vedru. Eesti aja järgi täna hilisõhtul saab alguse autoralli maailmameistrivõistluste tänavuse hooaja viimane etapp. Austraalia ralli viie kilomeetri pikkusel testikatsel näitasid M-Spordi meeskonna Fordil sõitvad ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja paremuselt kuuendat aega. Testikatse kõige kiiremale belglased, erinev Willile jäi Tänak alla 1,4 sekundiga. Tänaku jaoks on tegemist viimase ralliga M-Spordi meeskonna piloodina, sest tulevaks hooajaks on ta sõlminud lepingu Toyota tehasemeeskonnaga. Tänak Järveoja võivad õnnestumise korral võidelda MM-sarja üldarvestuse teise koha eest. Hooaja viimase ralli eel kaotavad eestlased Hyundai piloodile enne Willile 14 punktiga. Ott Tänaku mõtet pärast testikatset. Meil võimalusel oleks seal midagi, võitjat võib-olla lõpuks väga palju ei muuda, kas oled teine kolmandik nii-öelda päeva lõpuks kaotaja ikka, aga, aga see on meie jaoks muidugi motivatsioon, kui vähegi võimalik, siis me ikkagi üritame selle nimel sõita ja, ja ma arvan seda punkti vahel hetkel piisavalt suur, et talla võidu, ma kardan, et ei õnnestu seda tulemust paremaks saadeta, eks. Kuid peab eesmärk olema, aga meie positsioonist kindlasti lihtne ei ole. Ööl vastu tänast sai selgeks viimane koondis, kes tagas pääsu tuleval aastal Venemaal toimuvale meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Viimasena tagas koha 32 meeskonna osavõtul peetaval turniiril Peruu koondis. Otsustavas play-off kohtumises oli Peruu kaks. Null parem Uus-Meremaast. Meeskondade avamäng oli lõppenud väravateta viigiga. Peruu koondis mängib MM-finaalturniiril esimest korda pärast 1980 teist aastat. Aitäh spordisõnumite eest ja sellega on Päevakajalood kuulatud kena õhtut ja kuulmiseni.