Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ootab valitsuskoalitsiooni kuuluvalt IRL-ilt konservatiivse majanduspoliitika eest seismist. Riigikogu fraktsioonid on valmis õiguskantsler Ülle Madise ettepanekuid valimiskorra ja valimiste rahastamise kontrolli kohta arutama, kuid leiavad siiski küsitavusi. Võib kaaluda. Natukene on pelg selles, et kas me kontrolliga vinti üle keera. Kataloonia endine liider Carles Puttysdemon saabus Brüsseli kohtusse, mis arutab, kas ta antakse Hispaaniale välja või mitte. Järgmisest aastast suursaarte vahelist parvlaevaliiklust korraldab maanteeamet tahab graafikute koostamisel arvestada juba etega saartel toimuvate suurüritustega. Narva linnavõim pole veel otsustanud, millise summaga Narva muuseumi tegevust tuleval aastal toetavad. Volikogu peab määravaks muuseumi uue juhi isikut. Tiim Haanja liikmed allkirjastasid Suusaliidulepingu ning saavad algaval hooajal võistelda maailmaga ikka sarja etappidel. Homme sajab mitmel pool vihma, kohati tuleb sekka ka lörtsi. Soojakraade on kolmest kaheksani. Ja nüüd kõigest lähemalt täna kogunes Reformierakonna volikogu, et arutada erakonna uut programmi ja mõelda, kuidas minna 2019. aasta üldvalimistele. Erakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et Eesti elanikele tuleb tagasi anda kindlus, et need viimase aastaga toimunud segadused ei ole see tee, kuhu Eesti peaks minema. Margitta otsmaa tegi Hanno Pevkuriga sel teemal intervjuu. Kui me seda, et meie ettevõtjatel oleks Eestis hea tegutseda, bürokraatiat oleks vähe maksukeskkond oleks lihtne, selge, läbipaistev, mitmesaja astmega tulumaksusüsteem seda kindlasti ei ole. Ettevõtja teab ise kõige paremini, kuidas oma arenguid tagada. Kuidas Reformierakond vaatab praeguse valitsuse praeguse koalitsiooni peale? Arvestades sealseid sisetülisid, vaatame tegelikult ikkagi murelikult Eesti arengu peale, et see tänane koalitsioon on tuksi keeranud eesti lihtsa ja läbipaistva maksukeskkonna see hakkab inimesteni jõudma ju alles 19. aastal, kui inimesed tegema tuludeklaratsioone, nägema, et nad peavad hakkama tagasi maksma. Üle jõu elamine on selline üldine trend maksusüsteemi ümberpööramine lihtsast ja selgest arusaadavast maksusüsteemist väga keerukaks, et see ei ole see tee väga pikki aastaid erakondadeülesena olnud kaitsekulud on lahti võetud poliitilisteks päevakauplemiseks ja 10 miljonit võetakse kaitseinvesteeringutest ära, siis see on väga vale tee. Need on kõik väga suured riskid, mis kokkuvõttes tähendab ju seda, et Eesti, kas ettevõtet ja kui Eesti inimene peab ju kinni maksma selle rumaluse, mis tänane valitsus teeb. Tänane valitsus jääb püsima järgmiste valimisteni, kui nendel on jätkuvalt olemas kirg olla võimul ainult võimu pärast ja mitte vaadata, et milline Eesti tulevik peaks olema, siis nad püsivad. Kui nendel julgust eelkõige IRL-il seista konservatiivse majandus ja rahanduspoliitika eest, mille, mis on olnud IRL-i tugevus siis IRL tuleb sealt valitsusest ära. Teie vaatate praeguse valitsuse peale ka sellise pilguga, et leida sealt endale liitlane järgmistel valimistel me küsime eesti rahvalt mandaati, et oma arusaamad, et saaksid olema taas au sees ja et me saaksime valitsuse moodustada valitsuse, saab ikkagi moodustada nende erakondadega, kes on parlamendis esindatud. Olgem ausad, ega teie enda erakonnas ei ole ka rahupärismaa peal, kas reform Erakond läheb järgmistele valimistele sama juhiga? Reformierakond läheb järgmistele valimistele selle meeskonnaga, kes meil on. Tänane Reformierakonna liikmeskond on andnud minule mandaadi viie Reformierakond järgmistele valimistele ja nii põhikirja muudatused, nii programmi muudatused, mis me praegu teeme, kui sisupoliitika on see, millega ja erakonna liikmete ees olen Eesti rahva ees olen selleks, et mandaati ka valimistel 19 küsida. Riigikogu fraktsioonid üldiselt pooldavad õiguskantsler Ülle Madise ettepanekuid valimiskampaaniale kehtestatud reeglite ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volituste ülevaatamiseks. Nii mõnegi punkti muutmist peavad nad siiski keeruliseks või ka küsitavaks. Kai Vare uuris lähemalt. Valitsusse kuuluvad sotsiaaldemokraadid on fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva sõnul valmis õiguskantsler Ülle Madise ettepanekuid kindlasti arutama ja pooldavad suuremat mõtlemist. Küsimus ei ole mitte kas ühel või teisel päeval piirata Ta välireklaami või ühe või teise sendimeetri võrra reklaame vähendada, siis küsimus on ikkagi valimiskuludele piiri panemine ehk siis teatud summa, mida tohib üks erakond valimistele kulutada ja siis on juba selle erakonna enda asi, mida ja kui palju ta täpselt selle raha ulatuses teeb. Opositsioonis oleva Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi hinnangul ei tohiks kontrolli kehtestamisega ka liiale minna. Ma arvan, et erakondade rahastamises olukord ei ole meil väga hull, aga MTÜde kaudu erakondade rahastamine kindlasti on Eestis probleeme olnud kohati ja need asjad võib kaaluda natukene on pelg selles, et kas me kontrolliga vinti üle keera. Valitsusse kuuluva Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder peab Ülle Madise ettepanekuid üldiselt mõistlikuks, aga peab vajalikuks üksikasjalikult läbi arutada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volituste suurendamise ettepanekud. Kindlasti ei saa me ka ühest põhimõtteliselt ühiskondlikel alustel töötavast komisjonist kujundada mingisugust uurimisasutust või prokuratuuri õigusi talle anda. Opositsioonis oleva vabaerakonna fraktsiooni esimehe Artur Talviku sõnul on Ülle Madise teinud väga head ettepanekud ja ta pooldab ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volituste suurendamist. Ma ei kujuta ette küll, kui palju see RJK nagu uurida suudab, aga see, et näiteks erakondade nii-öelda raha elu oleks reaalajas nähtav see on nagu superettepanek. Üldine eesmärk peaks ikkagi olema, et vähendada kõiki neid kuritegelik rahakasutusi, kas see on siis avaliku raha kasutamine või nõndanimetatud kile kotindust? Ka opositsioonis oleva konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison peab õiguskantsleri ettepanekuid asjakohaseks. Kuna esiteks hetkel ei ole mitte mingisugust kontrolli kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kus nende rahastus, mis eesmärgil nad täidavad, kelle huvisid nad ellu viivad. Teine asi on see erakondade rahastamine, et kui see oleks kohustuseks, et reaalajas peab kajastama kõiki tehinguid, siis ma arvan, kindlasti aitaks kaasa läbipaistvuse suurendamisele ja mingil määral poliitilise korruptsiooni väljajuurimiseks. Sama asi kehtib ka hetkel reklaamiga. Praegu peavad usaldama ainult seda, mida erakonnad avaldavad omalt poolt, aga meil pole mitte mingisugust ülevaadet ju seda, et milliseid kokkuleppeid tegelikult on mõni erakond sõlminud otsereklaamitegijatega. Peaministripartei Keskerakond on valmis Madis ettepanekuid arutama, aga ei pea näiteks vajalikuks munitsipaalmeediale reeglite kehtestamist seaduses, vaid eelistab pigem hea tava kokkuleppimist. Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Terik ütles, et esialgsel hinnangul ei ole kõik pakutud muudatused mõistlikud. Tundub natukene ebamõistlik ettepanek, mis soovid anda järelevalve komisjonile õigus välja nõuda ka siis näiteks reklaamiettevõtjatelt teavet, noh, see võib tekitada sellise olukorra, kus üks erakond näiteks võib saada mitmeid keeldumisi trükitootjatelt näiteks kuna öeldakse, nende seostamine ühe või teise erakonnaga nendele ei meeldi ja samamoodi erinevad organisatsioonid, mis koondavad siis kas majaomanik või pensionäre. Nende liigne kontrollimine ja seostamine poliitiliste organisatsioonidega tundub ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Õiguskantsler madise pole ka rahul Tallinna jäätmeveotasusüsteemiga ning teeb linnavolikogule ettepaneku viia jäätmehoolduseeskiri kooskõlla seaduste ja põhiseadusega. Õiguskantsler saatis linnavolikogu esimehele Mihhail Kõlvartile kirjaliku ettepaneku, milles märgib, et Tallinn on ebaseaduslikult Telegeerinud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise linna keskkonnaametile. Seaduse järgi saab seesuguseid tasusid kehtestada vaid linnavolikogu. Peale selle on Tallinna keskkonnaamet lisanud elanike prügiarvetele lisatasu registri pidamise ja arvete esitamise eest. On tekkinud olukord, kus sisuliselt õigusliku aluseta osaleda linnaelanikest prügiarvetele lisatud siis konkurentsiameti hinnangul 40 protsendiline lisatasu ja meie hindasime siis seda, et kas sellise lisatasu seadmine on kooskõlas põhiseadusega, nii et tõesti leidsime, et ei ole, et esiteks saab sellist tasu kehtestada üksnes volikogu ja seda siis, kui seadus selle ette näeb. Ja on ilmselge, et siis jäätmevaldajate ehk siis nende inimeste, kelle prügi tuleb igal nädalal ära viia vastavalt graafikule nende inimeste registri pidamine, arvete saatmine võib küll sellest asus kajastuda, aga see kindlasti ei saa olla 40 protsenti, nii et tõenäoliselt on siin sisuliselt põhiseaduse vastaselt ikkagi kehtestatud jäätmemaks ja tegelikult on võimalus selleks, et siis kasu see valem kehtestada, mille alusel see lisatasu sinna kujuneb, mis on siis õiglane ja mis tegelikult ei kujuta endast lihtsalt linnakassasse täiendava raha korjamist, et see valem on võimalik kehtestada. Nii et ma usun, et see probleem on võimalik lahendada, kui Tallinn seda soovib ja lisaks on praegu siis ka jäätmeseadusega asjad saanud korda ja siis mingil ajahetkel siis tõenäoliselt ka need lepingud, mis kehtiva seadusega kooskõlas ei ole, lõppevad. Tagandatud Kataloonia president Carles puitš demont saabus Belgia kohtusse, mis otsustab, kas ta antakse Hispaaniale välja või. Madriid väljastas novembri algul Euroopa vahistamismääruse puitustemonti vastu ja nõudis Belgia alt väljaandmist. Teda süüdistatakse mässus mässule õhutamises, riigi raha väärkasutamises, allumatuse sea usalduse kuritarvitamises. Puista Mont ja tema ministrid andsid end Belgia mudeli üles, kuid nad lasti vabaks. Kataloonia liider väidab, et Hispaanias ei saa talle osaks õiglast kohtumõistmist. Brüsseli väljaandmisistung peetakse kinniste uste taga. Pooled on lubanud otsuse edasi kaevata, kui sa neid ei rahulda. See tähendab, et puistemont ja tema kaaslased on Belgias ka. Veel 21. detsembril, kui Kataloonias peetakse Madriidi korraldusel valimised Zimbabwe poliitikas mõjuvõimsa sõjaveteranide liidu juht, nõudis president Robert Mugabe viivitamatut tagasiastumist, ärgitas inimesi veteran liidri vastu protestima. Christopher Muts Vanga ütles pressikonverentsil, et Mugabe ja tema naise kreisi poliitiline karjäär on läbi. Mugabe ei tule enam poliitikasse tagasi ja sellepärast küsime meiega Zimbabwe inimeste toetust. Zimbabwe iseseisvussõja veeretanud olid Mugabe ustavad toetajad, kuid pöördusid tema vastu, kui presidendi ja sõjaväe vahel tekkisid lahkhelid. Kindralid võtsid võimu üle teisipäeva õhtul, sest asepresident tagandati ja tekkis oht, et 90 kolmeaastase Mugabe ameti võtab üle tema abikaasa kreis. Robert Mugabe ilmus esmakordselt ka avalikkuse ette pärast seda, kui sõjavägi ta tagandas. Ta osales riigi pealinnas ülikooli lõputseremoonial. Riigi sõjavägi püüab 93 aastast Mogaabed nõusse saada võimu üleandmisel. Nii vahendab BBC. On, millal see juhtuma peaks, ei ole selgem. Võimuerakonna kongress on kavas detsembris. Mugabe ametiaeg lõpeb järgmisel aastal. Valimiste aega ei ole veel kindlaks määratud. Prantsusmaa president Emanuel Macron kohtub laupäeval Pariisis Liibanoni peaministri saad Harjeriga, kelle ootamatu tagasiastumine on vallandanud Lähis-Idas poliitilise kriisi. Hariri, kes neljandal novembril Saudi Araabias viibides ootamatult tagasiastumisest teatas, sai sel nädalal kutse Pariisi külastada sest Prantsusmaa püüab kriisile lahendust leida. Macroni kantselei ütles, et prantsuse president võtab vastu nii Hariri kui tema perekonna. Rootsis ja Jöteboris lõppes äsja Euroopa Liidu sotsiaalteemade tippkohtumine. Mall Mälberg sai telefonile peaminister Jüri Ratase. Sotsiaalvaldkond on selline valdkond, kus tavalised asjad on liikmesriikide enda otsustada, aga kui midagi halvasti läheb, inimesed millegagi rahul ei ole, siis süüdistatakse alati Euroopa liitu. Täna, nüüd, pärast tippkohtumise lõppu saame rääkida võimalikest lahendustest, seejuures mõnest konkreetsest lahendusest. Sotsiaalvaldkonnas. Võimalikult konkreetselt täna oli minul au kirjutada 28 Euroopa liikmesriigi nimel alla Euroopa sotsiaalõiguste samba. Tegemist on dokumendiga, mis ei ole õiguslikult siduv. Tegemist on poliitilise dokumendiga, kus sees ütleme, inimeste töö ja pereelu ühildamine tööturule sisenemisel, inimeste oskused ja teadmised, õiglased töötingimused, sotsiaalne kaitse. Teie ise osalesite paneelis, kus oli teemaks uute oskuste ja ümberõppe toetamine, töökohtade muutumine, kas sealt saab ka millestki konkreetsest rääkida? No see paneel oli, kus osalesid väga mitme Euroopa Liidu kas president või peaministrit õpilased, et mida toodi välja Erasmus, Erasmus programmi edasiminek tuli välja ka see, et Euroopas täna me näeme seda, et 44-l protsendil eurooplastest on tegelikult puudulikud teadmised digitaalsesse oskutses valdkonnas üle 10 protsendi, 15 protsendi peo üldse juurdepääsu internetile, siis toodi loomulikult väljakule tulevikutööst, räägime siis oskused, digitaalsed oskused, see on ülioluline ja väga tähtis toodi välja ka noorte poolt see, et tegelikult osaline tööaeg, kus tehakse ühes, teises või kolmandas kohas on täna noortele oluline ja kindlasti selles mõttes, et turg noorte generatsiooni osas ei ole enam nii, et inimesed töötavad ühes töökohas kas 20 30 või 40 aastat vaid on üsna liikuvad. Kas teil oli juttu ka mingite meetmete mingitest tähtaegadest? 20 aasta jooksul pole sellist sotsiaaltippkohtumist olnud, nüüd see oli. Allkirjastamine, kus Euroopa parlament on nõus, kus Euroopa komisjon on nõus Euroopa liikmesriigid on nõus on kindlasti unikaalne, aga see tähendab nüüd seda, et kuna dokument ei ole õiguslikult siduda on poliitiline, siis on küsimus selles, missugused järgnevad otsused, kuidas me seda sotsiaalõiguste sammast hakkame rakendama. Jaanuarist suursaarte vahelist parvlaevaliiklust korraldab maanteeamet tahab graafikute koostamisel jälgida tänavuse aasta statistikat ja arvestada juba etega saartel toimuvate suurüritustega. Valmivad mahude graafikud lubab maanteeameti eelnevalt kooskõlastada Saaremaa vallaga. Margus Muld räägib lähemalt. Iga aastaga kasvanud üleveomahud panevad suursaartega laevaliikluse korraldajaid otsima lahendusi, kuidas tippaegadel järjekordi vältida ja võimalike järjekordade tekkimisel operatiivselt tegutseda. Järgmise aasta graafikute tegemisel tahetakse arvestada mitmete asjaoludega. Mika Männik, maanteeameti juhtiv ekspert. Esimene märksõna on koostöö ikkagi koostöös kohaliku omavalitsusega, et me pakume analüüsipõhiselt välja siis veomahud graafikud, need räägime kohalikul tasandil kõik läbi ja, ja nii see hakkabki toimuma. TTT analüüsite käesoleval aastal on ja, ja hetkel on eeslaevad vedanud siis ühe aasta. Kõik need on mööda, logid on meil juba läbi analüüsitud, meil on olemas spetsiaalne tarkvara selle jaoks ja selle alusel me siis teeme ka prognoose, ennustusi tulevikuks, kõige suuremad. Sellised tibud ja sõidunõudlusega on ikkagi meil juuli, august. Et ülejäänud aeg ei ole probleem, veovõimsus katab nõudluse ära. Aga just tuleb tegeleda siis nii-öelda reservi planeerimisega, tippaegadele, mis on siis juulikuu lõpus mõelnud selle peale, et panna nii-öelda nutikad kaamerad sadamatesse, mis annavad meile koheselt informatsiooni, kui mahajäänud liinimeetrite see on juba piisav lisareisi teha. Ja sellise operatiivinfo põhjal siis me saaksime juba juba kiiresti reageerida. Kui tänavu kerkis teemaks ka see, et ees laevadel oli arutlusel kesköise reisi võimalik ärajätmine virtsus kuivastuse siis Mika Männik võtab selle hirmu järgmiseks aastaks maha. Praegu on otsus selline, et just nimelt lükata seda viimast reisi natukene edasi 30 minutit. Et ka need saarlased, kes tulevad reedel näiteks Soomest jõuaksid nii-öelda viimase laeva peale. Tänavu suvekuudel pühapäevastel päevadel pidi näiteks DS laevade statistika alusel kuivastus järgmist laeva ootama jääma 17222 autot ehk siis need autod ei mahtunud laevale. Sellest näitest tingituna ongi saarlastel järgmise aasta parvlaevaliikluse suhtes kaks väga olulist soovi. Madis Kallas, Saaremaa vallavanem. Esiteks see, et kahe laevaga hakkama ei saa. Õnneks sellest on aru saadud ka kõige kõrgemal tasandil ja, ja mul on väga hea meel, et nii peaminister kui minister on öelnud, et jah, me ei suuda katta enam Saaremaa vajadusi ka kahe uue suure laevaga, vaid on vaja kolmandat laeva. Ja teine, mis on see, et kui meil kolmas laev on olemas, et me saaksime taga D ja väga kiiresti operatiivselt ega liinile saata ehk siin tuleb teatud nüansid ka praegu kehtivas lepingus siis ümber vaadata. TS Laevade juht Jaak Kaabel ütleb, et eelläbirääkimised võimaliku kolmanda laeva suhtes käivad. Igal juhul meie tööd selle nimel teeme, et see laev järgmine suvi oleks. Kui riigieelarves raha selleks otsustatakse, siis, siis ma arvan, et ka nii läheb. Meil välja vaadatud ei ole, aga, aga me oleme kontaktis päris mitme laevaomanikuga ja, ja ma arvan, et et sealt see valituks siuksed ka selgub. Margus Muld Kuressaarest. Kultuuriministeerium muretseb Narva Muuseumi rahastamise pärast Narva linna võim jätab sel aastal muuseumile osa raha maksmata ning ka tuleva aasta toetus pole veel selgunud. Jüri Nikolajev räägib lähemalt. Kultuuriministeerium soovib Narva linnavõimult teada kas 70000 eurot, mis linn muuseumile siiani tegevustoetusena võlg on, ka eraldatakse ja kas Narva linn peab tuleval aastal kinni varasemast kokkuleppest toetada Narva Muuseumi 429000 euroga. Juhul kui Narva kokkulepetest taganeb, siis kahandab ka kultuuriministeerium omapoolset toetust, mis seaks kahtluse alla muuseumi rahalise stabiilsuse. Nii kirjutab kultuuriminister Indrek Saar Narva linnavõimule saadetud pöördumises. Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimovi sõnul on tuleva aasta eelarvest veel vara rääkida. Eelarve arutelud alles käivad. Mis aga puudutab saamata jäänud toetust, siis võib muuseum sellest vähemalt käesoleval aastal suu puhtaks pühkida. Siingi Boonašumusele skin. Praegu on see raha eelarvereservis meie linnareeglite järgi kaks kuud enne aasta lõppu eelarvet ei muudeta. Järelikult kandub see summa 70000 eurot järgmisele aastale. Ossinastingud Aleksander Jefimovi hinnangul ei vasta Kultuuriministeeriumi kartused, justkui peaks muuseum seetõttu tööaega detsembris kahandama ja osa palku jääks välja maksmata tõele. Narva linnavolinikud on viimast toetuse summat eraldades välja arvutanud, et sellest peaks jätkuma muuseumi põhitegevuseks. Tuleva aasta toetuse summa oleneb aga Jefimovi sõnul ka muuseumi juhi konkursi tulemusest. No nishi Krjedustu atom Bridiersuli muidugi see pole saladus, et Narva muuseumile toetust vähendades ei olnud rahul, kuidas praegune juht linna eraldatud toetusraha kulutab. Me oleme valmis muuseumi toetama kokkulepitud mahus ja me loodame, et konkursi tulemusena saab muuseumi juhi, kes hakkab rohkem vahendeid suunama teadustegevuse arendamiseks. Jakest lõpetab tulu mittetoova kommertstegevuse tirtsu. Sõitsime Kemirskimine proteiini meditsiinis. Sihtasutuse Narva muuseum, juhatuse liikme konkurss on alanud ja praegune juht Andres Toode kavatseb konkursil osaleda. Kuidas ta jätkamise korral näeks koostööd linnaga? Konflikti põhjused tulenevad volikogu mõne isiku arusaamadest, mida me peaksime tegema, siis selles suhtes on meil vähe teha, sellepärast et me oleme ikkagi riigi ja linna kahasse asutatud sihtasutus ja meie tööd ja meie eesmärke sätestavad tegelikult nii põhikiri kui oma, ütleme arenguplaani eesmärgid, et me kindlasti ei saa tõlgendada koostööna Narva linnaga mõne üksiku inimese soovide rahuldamist, et see ei ole koostöö linnaga selleks, sellisel juhul pigem selle koostöö eiramine. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ilmast räägib sünoptik Merike Merilain. Tänane ilma paranemine kaua ei kesta, öösel läheb taas pilvisemaks, vihma sajab peamiselt rannikul ja Lääne-Eesti saartel. Seal on sadu laialdasem, sest meie ilma hakkab mõjutama Norra lõunaossa saabunud tsüklon. Öösel pilvisus tiheneb, kohati sajab vihma. Puhub edelatuul viis kuni 10, puhanguti 14 meetrit sekundis, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse kraadi, Kagu-Eestis langeb nulli pluss kaheni. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, kohati võib sekka ka lörtsi tulla. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, puhanguti 14, saartel ja rannikul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa kraadi. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Team Haanja liikmed allkirjastasid Eesti Suusaliidulepingu ning saavad algaval hooajal võistelda maailmakarikaetappidel. Lisaks maksab Suusaliit neile välja EOK määratud tasud. Kompromissile jõuti pärast peaaegu kaks aastat kestnud vaidlusi lepingupunktide üle. Rugal toimuvale esimesele maailmakarikaetapile pääsevad FIS-punktid täitnud Karel Tammjärv ja Raido Ränkel ning koondise peatreeneri Jaanus Teppani otsusega Marko Kilp. Lepingutüli lõppemist kommenteerib timaania treener Anti Saarepuu. Täpseid lepingu punkte ma kahjuks ei saa avaldada, aga kõige tähtsam on see, et ning tagab sportliku printsiibi alusel meil võimaluse startida seda nii kontinentaalkarikaetappidel kui maailmakarikaetappidel. Ehk me saame koguma hakata olümpiale kvalifitseerumise punkte ehk parandada oma sihtpunkti, et see on minu kui treeneri ja sportlaste jaoks kõige tähtsam, et suusaliiduga on vaidlused ja tülid on lõppenud ja saame keskenduda võistlustele. Ott Tänak ja Martin Järveoja on autoralli maailmameistrivõistluste hooaja viimasel etapil Austraalias kaheksa kiiruskatse järel kuuendal kohal. Liidrile Andreas Mikkelsenile kaotab Tänak 34 sekundit, kuid teisel kohal olevast Krismikist lahutab Tänakut vaid 13 sekundit. Eestlase ette mahuvad napilt Kaderinovilje Jari-Matti latvala Jagreeckpriin. Maailmameistritiitli kindlustanud Tänaku meeskonnakaaslane Sebastien või see on alles kaheksas ralli teine võistluspäev algab Eesti aja järgi täna õhtul kell 22 18. Londonis toimuval meeste tennise aastalõputurniiril on selgunud kõik poolfinalistid. David kofeiin alistas otsustavas alagrupimängus Dominic tiimi kuus neli, kuus. Üks ning pääsest grupist teisena nelja parema sekka, kus kohtub teises grupis kõik mängud võitnud Roger Federer. Iga täna õhtul lähevad viimases alagrupimängus vastamisi Pablo Karenio Pustaja Grigor Dimitrow kuid see kohtumine enam midagi ei muuda. Grupis David kofeiini ees kahe võiduga esikoha juba kindlustanud Dimitrovi poolfinaalivastane on ameeriklane Jack Sokk, kes võitis otsustavas voorus Alexander Zverevi kuus. Neli, üks. Kuus, kuus. Neli ning pääses Federeri järel oma grupist teisena. Finaali selline oli Päevakaja reedel, seitsmeteistkümnendal novembril. Ilusat nädalavahetust ja kuulmiseni.