Kevad 200 aastat tagasi. Tolleaegne muusika pealinn viin aastal 1787. Klukon pühitsenud hiilgavat võitu Itaalia ooperit esindava fitsiini üle Pariisis ja veedab Viinis viimsete eluaastat. Hayden kostitab Viini publikut üha uute teostega. Neid tuleb kui küllusesarvest. Mozart on oma võimete ja kuulsuse tipul. Figaro pulm on alustanud triumfi käiku. Kolmekümneaastane maestro, helikunsti riigi kuningas nagu Mozartit tituleeriti on nüüd täielikult haaratud uue ooperi Don Giovanni komponeerimisest, kuid ka lõbusa seltskonna jaoks leiab ta mahti. Parajasti viibib kida külalistega, kui talle teatatakse, et keegi nooruk soovib temaga kohtuda. Kes, kust, mis nimi? Ütleb end olevat ponnist raini äärest tuntud isikute soovitused kaasas. Nimi olevat Ludwig van Beethoven. Ludwig van, niisiis ehk hoopis Madalmaadelt. Las tuleb sisse. Tuppa astub väheldast kasvu jässakas kehaehitusega noormees. Tema tömbi ümara ninaga nägu ei avalda mingit erilist mõju. Mozart osutab elegantse käeviipega klaverile. Ludwig võtab istet instrumendi taga. Ta mängib meisterlikult, siin tunneb 16 aastane noorukendama õiges keskkonnas esmakohmakus on kadunud. Kuid Mozarti on meeles tema kuulsusrikas lapsepõlv ja kõrgete võimukandjate imetlusohked tema nägemisel kuulamisel mängib korralikult Ta, möönab ta endamisi ning on nõus seltskondlikku vestlust jätkama. Ja siiski ta kiidab ette kantud lugu, mida ta ilmselt peab meisterlikult kätteõpitud paraad tükiks. Tema kiitusega tundub jahedana. Kas sellepärast võtsin ette pika reisi ponnist viini küsib Beethoven endalt. Talle meenub tema tore õpetaja Christian Kotlooknef, kes juba neli aastat tagasi Ludwig oli siis vaid 12 aastane, kirjutas Kuurberstile. See noor geenius pälvib toetust reisimiseks. Temast saab kindlasti teine Mozart. Ja järgmisel aastal oli 13 aastane Ludwig nimetatud õukonna organistiks. Ei praegu siin Viinis on tal tarvis midagi sootuks rohkemat. Ta hüppab püsti ja palub moodsardilt teemat variatsioonide loomiseks. Hästi, püüan ta lõksu, lausub Mozart endamisi ja annab Beethoveni-le Kromaatilise fuga improviseerimiseks. Õieti oli motiiviks kaksikfuga teema peeglis. Võib-olla mõlkus Mozarti mõttes kavandatava C-duur sümfoonia fuga. Eks hõljuja kunstnikul silme ees alati alles hiljem saavuta. Beethoven mõistis silmapilkselt suurt meistrit. Ta pööras motiivi ümber ja improviseerige reeglipärase topelt fuga. Just ärritatud meeleolus mängis Beethoven alati hiilgavalt. Ja selles Reini-äärses poisis on midagi erakordset. Siin on uudseid võtteid ja sügavuti tungivaid mõtteid, millele tema kõigist austatud Wolfgang pole ealeski tulnud. Ta tähelepanu ja imetlus kasvavad üha eksponsiivne, nagu ta on, sööstab ta fuga lõppemisel kikivarvul kõrvaltuppa muusikute juurde ja hüüab prohvetlikud sõnad. Pange tähele, mu härrad, sellest noormehest hakkab kogu maailm kõnelema. Muusikaajaloos ei ole säilinud ei teema ega variatsioonid sellest sündmusest 200 aastat tagasi. Küll aga võime kuulata umbes samal perioodil Beethoveni loodud kahteteist variatsiooni, mille teema võttis Beethoven, papageeno lustakas staariast. Meedsin Uuderwaypion, tütarlaps või naisuke Mozart ooperist Võluflööt. Ometi on mõneski variatsioonis kuulda ka tõsisemaid noote. Ilmselt kõlaksid vastu Beethoveni kaotusevalu, mille põhjuseks Mozarti äsjane surm. Improviseerimisžanr istus Beethovenit suurepäraselt. Ta ei jätnud seda ealeski maha. Kiindumus variatsioonides on otseses seoses tema loomingulisele mõttele omase püüdega arendada teemat võimalikult täielikult ning mitmekülgselt töötada seeläbi anda sellele uus kuju ning ammutada sellest kõik sinna peidetud võimalused. Hiljem saavutas Beethoven varieeritava teema käsitluses seniolematu vabaduse. Rohketest loomingu plaanidest hõivatud Mozart annab Beethovenit vaid mõned tunnid. Kahe nädala pärast peab Beethoven rutama kojusõiduga. Teda kiirustab teade ema raskest haigusest. Raha lõpeb noormehele otsa auks purgis, kus äsja tuttavaks saanud saaden laenab talle vajaliku summa. Sama aasta suvel ema surebki rängast kurnatusest ja raskekujulise tuberkuloosi tagajärjel. Ema kaotus viib Ludwigi meeleheitesse. O kes võis olla minust õnnelikum, kuni ma veel võisin lausuda õndsa liku sõna ema ja ta seda kuulis. Kellele võin ma öelda, seda nüüd kirjutata saadenile? Kõik majapidamismured langevad Ludwigi õlgadele. Viie järgneva aasta jooksul võib ta vaid kujutluses ihaledaviini järele ning mälestusena meenutada kohtumist Mozartiga. Bonni provintslikult vaikne elu ei rahulda Beethovenit, ta vajab kõrgmuusikalist ümbrust, teda tõmbab suur linn, viin. Viini saabub Beethoven taas 1792. aastal et siis siia juba jäädavalt asuda. Mozart on aga juba eelmisel aastal elavate hulgast lahkunud. Nõnda jääbki 1787. aasta kohtumine kahe muusika titaani vahel ainukeseks. See oli kevad. Kevadkalendri järgi kevad, Beethoveni elu käigus aeg täis ideesid, loomingu, iha puhkemist. Kas mõtlesite ka sellele kevadele, kui lõi sonaadi oopus 24 lisanimega Kevadsonaat? 200 aastat tagasi toimunud kohtumise ja sel kohtumisel esitatud improviseerimis näitlikustamiseks lõpetame praeguse loo Beethoveni variatsioonidega tema populaarse türgi marsi teemal.