Tere õhtust, mina olen Marge-Ly Rookäär. Me hakkame kuulama salvestist 20. septembri õhtust, mis on tehtud Brüsselis kaunite kunstide keskuse Bosar suurimas saalis Eesti rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja juhatusel ja organist Toomas Trass laulsid avatuks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise pidulikul kontserdil oli paar 1000 kuulajat enamjaolt Eesti kutsutud külalised. Saalis viibis rohkelt diplomaatilist korpust ja ka Eesti vabariigi peaminister Jüri Ratas oli kohal. Alustamegi vabariigi peaminister Jüri Ratase kommentaarist, mille saime vahetada. Tulp pärast Eesti rahvusmeeskoorikontserti Jüri Ratas Eesti keeles öeldakse, sõna on raske leida ja seda ei öelda suusoojaks, vaid seda öeldakse, kui sõda ongi raske, leidub hetkel see nii on, et vaheajal ma suhtlesin päris paljude inimestega. Nii mõnigi, kes on varem siin käinud, ütles, et nad ei ole sellist taset sellist muusikalist väljendust varem siin kohanud. Ma tänan. Ma tänan koori dirigenti, see oli minu meelest väga võimas, oli täielikult sellel tasemel, milleks Eesti riik, 24. veebruaril 2018 saab Eesti 100. aastapäeva väärikas kontsert ja seda näitas ka see, et seesama publik palus veel üht lisalugu. Öelge, kas selline väärikas muusika kuulamine ühes toas erinevast rahvusest poliitikutel annab hiljem ka mingisuguse teistsuguse pinna, millelt edasi suhelda, kas muusika on rahvuse ja piiriülene? Muusika ühendab, kindlasti annab, ta annab tohutult palju juurde seda positiivset emotsiooni. Ma mõtlesin selle kontserdi ajal, et natuke eesistumine ja dirigeerimine on sarnane, et sa pead leidma selle ühise hääle kõla. Sa pead leidma selle tasakaalu. Mul on hea meel, et täna oli siin saalis väga palju ka meie külalisi väljastpoolt Eestit erinevates riikidest. Kindlasti annab palju paremat positsiooni järgmisteks kohtumisteks. See oli väga väärikas alguspunkt ja lubage ka teie raadio vahendusel tänada nii esinejad, muusikuid, kuiva dirigente. Selline oli Eesti vabariigi peaminister Jüri Ratase arvamus pärast rahvusmeeskoorikontserti Brüsselis 20. septembril. Kaja Tael, kes on 2016.-st aastast Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures tõdes enne kontserti, et kuigi eestlased arvavad, et meie muusik ka on ulatunud üle piiride. Siiski on ta näinud inimesi, kelle jaoks Arvo Pärdi muusika näiteks on esmakordne kogemus. Kaja Tael. EKI näiteks Arvo Pärt on muidugi tõepoolest maailmas väga-väga-väga hästi tuntud võib-olla vahel ka ikkagi hindame, seda üle on siiski süvamuusikale piirid ja sellised võimalused, kus mingisuguse suure sündmuse puhul me kutsume loomulikult külla endale inimesi, kes on tähtsatel missioonidel, kes võib-olla tegelikult ei ole süvamuusikasõbrad. Olen ma isiklikult küll mitu korda näinud, kuidas inimesed võtavad Pärdi muusikat vastu väga suure avastusena endale ja ma usun, et pärast seda on veid suuremad muusikasõbrad. No väga-väga palju tõesti peatakse Arvo Pärti küllalt palju inimesi on kuulnud laulupidude traditsioonist ja mõnikord räägivad sellest, et nad sooviksid ikkagi ise üks kord selles ka osa saada. Ja aga edaspidi ma arvan, et siis tuleb rääkida ikkagi juba tõeliste professionaalidega, kes tunneks Sven Tüüri ja teisi eesti heliloojaid. Eks eestlaste iseloomu kirjeldades muidugi midagi niisugust vahel jutuks tuleb, aga, aga kes meist suudaks tegelikult lahti kirjeldada muusika, küllap tuleb ikka ise kuulata. Eesti vabariik 100 ja Euroopa Liidu eesistumise rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv rääkis, et mõlemad suursündmused annavad eesti kultuurile tutvustamiseks laiema kõlapinna. Jorma Sarv. Alates sellest hetkest, kui Eesti eesistumine nihkus seitsmeteistkümnenda aasta teise poolde avanes meil kultuurihooaja mõistes selline hea ja veidi ootamatu võimalus. Nimelt me oleme päris paljudes Euroopa linnades kohal nii sügishooajal, tähistades siis eesistumisega seotud üritusi ja kevadhooajal, mil jõuab kätte Eesti vabariik 100 tähistamise kulminatsioon. Meil on tekkinud selline tore teineteist toetav raamistik. Mõnel juhul haavab neid uksi enam eesistumine. Siin Brüsselis on kindlasti see teema number üks ja seda osatakse siit otsida ja tähele panna. Samal ajal. Ma väidan, et tuues siia juurde Eesti 100. sünnipäevaloo annab see ka eesistumise programmile oma varjundi, väikese eristuvuse ja nii edasi, nii et kokkuvõttes oleme me toimetavas ühe suure Eesti teemaga, millel on lihtsalt kaks erinevat, aga meie jaoks eriti kui kultuuritegevuste peale mõeldes kindlasti toetavad palett. Me peame oskama seda olukorda vaadelda kahe nurga alt, need on omavahel seotud. Kindlasti on liialdus väita, et Eesti muusikud on siin väga tuntud ja et piisab ainult mõne nime väljaütlemisest ja saalid täituvad. Seda ma arvan, ei, ei olegi mõistlik loota, et see, see ei ole meie puhul lihtsalt täna reaalsus. Küll aga teeb rõõmu see, et meil on piisavalt palju väga kõrgel tasemel artiste, kes on täpselt sellises vormis, mis annab kontserdikorraldajatele julguse neid oma publikule tutvustada. Siin Brüsseli programmist näiteid valides võib kolm nime julgelt nimetada. Täna me siin ootame Eesti rahvusmeeskoorikontserti, see ei ole iseenesest veel mingisugune ime, et suur meeskoor laulab. Võib-olla veidi haruldasem on see, et tegemist on professionaalidega, aga siiski maksab lõpuks, kuidas nad laulavad ja kui meie brüsseli partnerid käisid Tallinnas seda koori kuulmas, siis neil ei olnud kõhklusi, et ka nii vastutusrikkal hetkel kui tuleb see programm avada, võiks olla laval nemad. Täpselt samamoodi rõõmustame Me Vox Clamantis üle, kelle kontsert on seal mõne nädala pärast ja kes samuti alati ei pruugi olla artist, keda kohe kõik une pealt teavad, aga kui nad veidi süvenevad, kui nad veidikene uurivad, millega on tegu, siis ei ole vaja pikalt enam selgitada. Ja sama võib väita ka Maarja nuudi kohta, kes jõuab siia buduaari keskusesse oktoobri teises pooles, tema looming on, on eristuv ja need südamed võitnud ja ma arvan, et kogu meie programmi aluse eesmärk peabki olema Nende võimaluste avardamine. Et kui täna tänu Euroopa Liidu eesistumisel on avaavaneb meile see buduaarikeskuse suur peasaal, kuhu tõesti mahub tuhandeid kuulajaid, siis Eesti rahvusmeeskonna saab oma võimaluse siin oma kunsti näidata ja selliseid võimalusi me peamegi looma. Kuidas on Euroopa kuulajale tundmatut artisti talle võimalik müüa, siin Euroopa südames? Me võime sellesama küsimuse esitada peegelpildis, kui me ootame Tallinnasse näiteks mõnda meie jaoks vähetuntud kultuuriga riigi artisti, et mida ma teeksin, et sinna piletikassa poole sammud seada ja ma arvan, et on üks kindel viis, selleks on see, et keegi Eestis autoriteetne ja usaldusväärne soovitaja ütleb. Ärge magage seda maha, et võib-olla ei pea seda artisti veel tulge kuulama, täpselt nii on juhtunud ka siin Brüsselis, et meil oli eelmisel nädalal džässikava sissejuhatus Slošee keskuses läks väga kenasti täissaalidele tänu sellele, et kohalikud džässiasjatundjad ütlesid, et me teame neid ja me oleme neid kuulnud oma kõrvaga ja teile mingit petukaupa ei müüda. Ja muidugi, teiseks on see, et ega väikene intriig peab asjas sees olema, et me oleme siin osa rahvusmeeskooriga pasari uue oreli sisseõnnistamise nädalas. Ja loomulikult suurepärase kokkusattumusena on meeskoorile ja orelile sellist muusikat kirjutatud, mida harva kuuleb ja siinsed kontserdikorraldajad saavad tõesti öelda, et kui ta täna ei tule siis järgmine võimalus sellist emotsiooni saada võib-olla tuleb alles väga-väga pika aja pärast, et eks seda sellist kohalikku soovitust ja omalt poolt pakutavat sisulist intriigi pakkudes on see tõenäoliselt kõige suurem. Ja Eestile on kindlasti suureks komplimendiks see Meie programmiga siin Brüsselis, aga mitte ainult siin Belgias, vaid ka tegelikult Berliinis, Londonis, mujalgi, Pariisis tegutsevad ikkagi selle linna tippesitaja ehk et Bosali keskus on omaette ka garantii ja need inimesed, kes näiteks on mõne abonomendi raames siin kontserdil, siis Nad usaldavad seda selle võrra lihtsam. Ja muide see raskus ei ole ju eesti muusikal omapärane ainult eesti muusika tutvustamisel, omapärane, et see on nii ka väga paljudel teistel juhtudel ja päris lõpuni väljamüüdud. Kontserdisarju kohtab eriti süvamuusika vallast. Paraku igal pool. Laval, mida teatakse Eesti muusika kohta? No siin ei ole põhjust väga originaalid, seda loomulikult on Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Veljo Tormis sellised heliloojad, avanud ukse mille kaudu on võimalik kohe ennast kuhugi konteksti positsioneerida. Aga ma pean tunnistama, et eks me oleme siin ka avaldanud ka ja hüüdnud anda võimaluse nendesamade kavade sees näidata ka ka eesti muusikat. Võib-olla täna laiemalt nii hästi ei tunta. Ma võin tuua ühe näite siitsamast Brüsselist jaanuarikuus, kui meil on ees Arvo Pärdi nädalalõpp Frošee keskuses, kus Eesti filharmoonia kammerkoori kavas on just nimelt eesti noored heliloojad kõrvuti selle Arvo Pärdi teema ja selles ei ole olnud midagi üleliia keerulist, neid ettepanekuid kuidagi tutvustada ja see heakskiit saada, sest et jällegi, kui see produtsent kontserdikorraldaja veidi süveneb, sest ta kuulab head muusikat, miks ta ei peaks seda soovima oma publikule tutvustada? Eike Eller on Brüsselis Eesti esinduses töötav kultuurinõunik. Kui raske on rahvusvahelisel areenil kultuuri jagada? Ei Keller. No see on vast eelkõige Eesti esinejatele võimaluste leidmine esinemiseks väljaspool Eesti piire. Meie töös väga suur osa on siis teha koostööd siin näiteks praeguses Brüsselis või laiemalt Belgias kultuuriorganisatsioon, konide, festivalide ja teiste tegijate juhtidega ja üritada neis tekitada huvi Eesti kultuuri vastu kutsuda neid Eestisse paremini tundma, saaksid Eesti kultuuri ja tekiks algus või saksa hoogu juurde siis see ühine kultuurihuvi ja koostöö ja et mis päädis siis lõpuks siis kas siis kahepoolsete kultuuriprojektidega või siis eesti esinejate kutsumisega siinsetele lavadele. No Eesti muusikakultuuritase on muidugi niisugune asi, mida üldiselt teatakse, Arvo Pärti kindlasti teatakse, teatakse ka neid esinejaid, kes on varem siin juba esinenud, näid sassi valdkonnast, tegelikult muusikakultuur, loomulikult on avastamist alati palju, aga, aga see on valdkond, mida siis tõesti kõige-kõige paremini rahvusvahelisel tasandil vähemalt siin Brüsselis tuntakse. No ikka peab tihtipeale seletama või, või mida me oleme päris palju praktiseerinud ka see, et Eestis on väga toredate šokeis festivalid, kus siis ajas kontsentreeritult on esil, no näiteks Tallinn Music Week, kus on siis võimalik välismaistele programmi tegijatele festivalijuhtidele kuraatoritele välja pakkuda võimalust tutvuda nii, et oma silm on tegelikult oma kõrv on kuningas ja see kindlasti aitab kaasa, et, et võib-olla jah, Eestist on teada, niuksed, suured nimed, aga meil toimub ka väga palju muud huvitavat ja mis ei ole võib-olla veel maailma tasemele jõudnud, selle avastamiseks on ikka kõige parem viis tulla Eestisse ja, ja, ja ise kogedorite seda tegelikult kogu see Eesti eesistumise ja Eesti vabariik. 100 kultuuriprogramm ongi niimoodi tekkinud, et Ühtegi pidu ei pane Eesti esindus siin ise püsti vaid kõik need valikud, mida siis pakutakse siin kohalikule publikule, on tehtud nende programmijuhtide endi poolt, sest nemad tunnevad kõige paremini kohalikku publikut, nad teavad, mis neid kõnetab. Mis võiks neile huvi pakkuda? See kõik on toimunud koostöös ja kõik, absoluutselt kõik valikud on tehtud kohalike programaatorite poolt. Milline on see brüsseli kontserdisaali, tuleb publik. Täna õhtul on muidugi publik võib-olla natuke erinev tavapärasest, et väga palju on kutsutud külalisi Euroopa Liidu institutsioonidest saatkondades, nii et täna õhtul on see publik võib-olla rahvusvahelisem, kui võib-olla igapäevasel õhtusel kontserdil. Aga publik on siin väga. Nad on üsna nõudlikud, kuna siin on ikka väga suur pakkumine ja valik on väga suur ja eks siin on samad, võib-olla probleemid või mured nagu nagu teisteski tekitisega meilate üritatakse mõelda välja publiku kaasamise viised näiteks klassikalise muusika juurde või ooperi juurde tuua noori kuulajaid. Nii et et see on ikka läbilõige ühiskonnast, aga võib-olla on teatud erinevused võrreldes näiteks Eestiga, et missugused, mida eelistatakse, aga põhimõtteliselt ta läbilõike kogu ühiskonnas. Öelge mulle veel lõpetuseks, kuidas eesti kultuuril läheb? Mina arvan, et läheb väga hästi, et Eesti kultuur on väga avatud, väga huvitav, seal on väga palju avastada, et, et tõesti, see on järjest ka võib-olla rohkem suunatud rahvusvahelisel areenil, et loovisikud on ka ise huvitatud, et rohkem väljapoole minemast, mõtlevad ka sellele dimensiooniline aspektile rohkem, nii et selles mõttes on palju. Ka lihtsam võib olla koostööd teha, kui inimesed on ise huvitatud ja ambitsioonikad. Ka Eesti kultuuriprogrammi nõunik Brüsselis Jaanika Saaremets kinnitab, et muusika kunst on üks kergemaid valdkondi, millega rahvusvahelisel areenil suhestuda. Ma ütleksin, et muusikaga oli ilmselt kõige lihtsam leida ühist jutu punkti belglastega, sellepärast et Eesti muusika on tuttav. Eriti kui hakata rääkima Arvo Pärdist, siis kõigil löövad silmad särama ja ütlevad loomulikult mida ma olen vaadanud, on näiteks Brüsseli puhul me ei saa rääkida ainult Belgia publikust, et siin on väga palju diplomaatilist korpust, ametnik konda, kes on kõik Euroopa Liiduga seotud, seega ma ütleksin, et, et siin on kontserdilembene publik aga kindlasti nagu kõigil kontserdimajad ligidal, pool maailmas on ka neil probleeme, et kuidas saada kohalikku noort publikut saali. Ehk siis pigem on sellised keskealised ja vanemad, kes võib olla, mis mina olen märganud natukene suhtuvad kergemalt kontserdi külastamisesse kui eestlane, ehk siis siin ei ole tavapärane, et inimene tuleb poole loo pealt esiritta oma istekohta otsima või poole loo pealt otsustab, et talle ikkagi see kontsert ei istu ja jalutab minema. Ehk siis see on olnud minu jaoks võib-olla kõige suurem üllatus ja isegi ebameeldivas mõttes. Ma olen vaadanud, et näiteks kaposaar ise tegelikult on algatanud nii mõnegi projekti, millega tahavad just uut publikut peale kasvatada. Lasteaiaga tegeletakse, on näha ka, et on hakatud mõtlema järjest ka sellele kõige keerulisemal vanusele ehk siis 20 kuni 35, et kuidas neid saada. Selle jaoks on tegelikult näha olnud, et tehakse uuenduslikke projekte, kus tahetaksegi tuua klassikaline kontsert uude konteksti ja sellega meelitada nooremat publikut saali. Eesti rahvusmeeskoori kava 20. septembril Brüsselis Bosari keskuses oli lülitatud terve nädal kestvasse festivali programmi, millega omakorda tähistati laval asuva suure oreli taassündi. Eesti organist Toomas Trass kinnitas, et tegemist on igati uhke instrumendiga. Ja loomulikult Igaloriga absoluutselt ainulaadne ja välja vahetamiseni erilaadne tähendab, mitte ükski oreli ei ole identne teisega. Ses mõttes on igal orelil oma iseloom. Ta asetseb teatud ruumis, mille jaoks ta on ehitatud. Nii et selles mõttes see, see pill siin on, on väga erilaadne, muidugi ta on prantsuse stiilis orel ja ta on luksemburgi meistri poolt tehtud 1928 siis oli ta pikka aega aastakümneid lausa seisis, kuna siin oli mingisugune selline lugu, et politseinik klimaatilised tingimused ja halvad ja ei kasutatud pikast mitte kasutamisest muutuste kasutamiskõlbmatuks. Ja siis asuti teda nüüd uuesti restaureerima, ilustes restaureeritud keelregistrid on hästi väga hästi integreeritud, need tüüpiline selline prantsuse kiriku orel. Aga asutuse kontserdisaalis, kus ei ole just kõige kõige pikem akustika, siiski, aga, aga ta kõlab siiski ka väga, väga hästi siin ja täidab selle selle ruumi ära ja selliseid tihke saundiga tüüpiline prantsuse oreli, et koorimuusika saatmiseks olda ideaalilähedane. Et orel on sisuliselt paarkümmend meetrit olnudki oreli juba juba ülestik. Oreleid, kus on just nimelt probleemiks torganistreid ei kuule, mis, mis sealt orelist tuleb, et seda akustilist koguprodukti peab minema niimoodi alt kuulama keegi teine või siis või siis laskma mängida, et siin on selles mõttes väga hea, et orel on väga lähe lähedal sellele mängupuldile, aga see saal ise nagu akustiliselt kuidagi ei toeta seda ora üldse, on niimoodi, et see, see saal on, on hästi suur, nagu te näete, tohutu suur saal, ma ei tea, kas ta on mingisugune viis Estonia kontsertsaali vähemalt, eks ole. Aga kahjuks ei ole siin sellist sellist noh, kiriku mõttes kaja akustikat, nii et ta väga palju ei toeta, on selline. Kunagi oli, kui vanasti ehitati orel, Vanemuise kontsertsaalides oli seal sama lugu, et on suur saal, aga seal ei olnud kaja ja seal ei olnud akustikat pärast ümberehitusteks akustikat palju paremaks. Need teatud materjalide teatud teatud ümberehituste käigus saab seda. Aga sellesse megakontserdisaalis on just nimelt selles mõttes on lauljal ja interpredil halb, et kõik on nii-öelda alasti või kogu kõik noodide vokaalselt on selles mõttes tänamatu. Aga samas kammermuusika mõttes on sind kõik kuulda absoluutselt, kõik see, see, kas kuidas sa mängid, milline inflatsioon, see tuleb siin halastamatult kõik kuuldavale, selles mõttes on see kammerkammerlik sümbolismi jaoks minu meelest väga hea saal, küll see kontserdisaali oreleid on väheks jäänud. Utheri saalid, kontsert, orelite kasutamine, et ta on hea orel, siis on väga hea orel ja teda kasutatakse mitte ainult k Saatrinud pillina, vaid ka soolopilina, nii et see on minu meelest väga hea progress ka meie Eestis võiksime oma oma häid kontserdisari oreleid, mida meil on kolm rohkem kasutada. Oleks võimalik. Kas te tuleksite siia tagasi uuesti esinema, mitte miks mitte v2 orel ja väga-väga tänuväärne pill. Niimoodi rääkis Toomas Tross Brüsselis kaunite kunstide keskuses Bosar asuva oreli kohta sellel samal laval musitseeris Toomas stress koos Eesti rahvusmeeskooriga. Koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja kinnitas, et kava koostamine oli siiski suhteliselt komplitseeritud. Mikk Üleoja. See, et tegemist on eesistumise ühe nii öelda ametliku üritusega, sellest on nagu magus rääkida, aga sellel kontserdil on vähemalt sama kaalukas või muusikaliselt isegi kaalukam teine pool pasari keskuse. Suures kontserdisaalis avatakse festivali ka orel, mis ei ole pool sajandit mänginud. Tänu sellele on meie kava üles ehitatud niimoodi, et orel saaks teha päris palju häält. Et ühelt poolt on meil saalis Euroopa Liidu peaministrit ja, ja teiselt poolt Me jällegi pühitseme sisse ühte orelit ja mõlemad on väärikad sündmused ühtmoodi väärikad, lisse, sest kui ma mõtlesin oreli sisseõnnistamisel peale ja sellele, et see on olulisel kohal sellel kontserdil, siis väga kiiresti hakkas minu peas Plinkima Toomas trassi nimi, et kui on tegemist moodsa oreliga ja, ja kui see ühendada nii-öelda improvisatsioonikunstiga, siis kindlasti oli soov, et Toomas saaks selle pilli peal improviseerida. Ja samuti tee üks teine nimi, see on trump jällegi ühi nimi, tema missa, mis telliti eelmisel aastal Tallinna orelifestivali jaoks ja mis seal ka sai esiette kantud. Me alustame kava Arvo Pärdi ainukese meeskooriteosega Deprofundisiga teine pool on pühendatud Veljo Tormise loomingule. Et see oli ka nüüd üks algideid selle kava kokkupanemisel, et mul oli soov luua väga suurte kontrastidega galakontserdi esimene pool ja teine pool on suisa vastandlikud. Esiteks me oleme vaimuliku materjali juures esimeses pooles ja teiseks, mis puudutab nüüd levi helikeelt, siis see on puhtalt Atonaalne muusika ja väga ehtprantslaslik. Et see on osaliselt nagu rokkmuusika, ta väga raju on see legi lühilugude, väga tugeva energeetilise laenguga muusika. Ja siis teiselt poolt me paneme nüüd vastu selle folkloor, see ka väga tugeva energeetikaga hoopis teistsuguse energeetikaga muusikani, et muusikaline kontrast kontserdi esimese ja teise poole vahel statistilises mõttes on hästi suur. Esimese poolega me teeme kummarduse Euroopa suunas ja teise poolega teeme kummarduse oma kultuuripärandi suunas. Niimoodi rääkis Mikk Üleoja kaasa Eesti rahvusmeeskoori kontserdile, millega tähistati Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algust ja kuulakem Arvo Pärt Debrofondis psalm 130 põhjal. Orelil Toomas Trass lööbilidel, Margus Vaht laulab rahvusmeeskoor. Seejärel Toomas trassi improvisatsiooni gregooriuse laulu ja Lutheri koraali teemal. Seera šampi EL-i Eesti rahvusmeeskoorile kirjutatud missa laudaamus, tee teos aastast 2016 Eesti rahvusmeeskoori ees on Mikk Üleoja orelil, Toomas Trass. Me kuuleme salvestist Brüsselis 20. septembril toimunud kontserdilt, kus Eesti rahvusmeeskoor ja organist Toomas Trass esinesid suures kaunite kunstide keskuse Bosar saalis tähistamaks Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise algust. Eesti rahvusmeeskoori ees on koori peadirigent Mikk Üleoja ning äsjakuuldu oli kontserdi esimene pool. Esimese teosena kõlas Arvo Pärdi Depro fondis teisena Toomas trassi improvisatsioonid ja lõppenu oli saanud jäljekviimissa laudamus tee teos aastast 2016. Kontserdi teine pool on aga Veljo Tormise loomingust. Kõigepealt hääletam saare karjapõlvest dokumentaalkantaat, meeskoorile, fonogrammile, solistile soleerib tenor Andrus Kirss, löökpillidel Jaan grivel, Aare Kruusimäe, Margus Vaht. 1977. aastal valminud teosele kuulame Sampo tagumist, mis on valminud aastail 1997 kuni 2003. Tekst on Kalev alast ja trummidel Margus Vaht ja Indreku Humberg. Kolmandana kõlab 1996. aastal samuti Kalevala tekstile valminud Veljo Tormise tormise mere loits, seejärel 1981. aastal valminud pärismaalase lauluke samani trummil Margus Vaht. Ning lõpetuseks 1974. aastal Veljo Tormise poolt Kristian Jaak Petersoni tekstile kirjutatud laulja orelil Toomas Trass. Löökpillidel Margus vahtja, Indreku Humberg laulab Eesti rahvusmeeskoor, dirigeerib Mikk Üleoja. Me kuulasime salvestist Brüsselis toimunud kontserdilt, millega tähistati Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algust. Laulis Eesti rahvusmeeskoor, dirigent oli Mikk Üleoja, orelil mängis Toomas Trass, löökpillidel Margus Vaht, Jaan kribel, Aare Kruusimäe, Indrek kumberg soleeris, Andrus kiires kontserdi teises pooles kõlas Veljo Tormise muusika hääled Tammsaare karjapõlvest, Sampo tagumine, tormise mere loits, pärismaalase lauluke ning äsjakuuldu laulja. Täname Brüsseli raadio klaarad, kes salvestas kontserdi brüsseli kaunite kunstide keskuse Bosar suures saalis 20. septembril aastal 2017. Klassikaraadio tänab Eesti vabariik 100 toimkonda. Stuudios oli Marge-Ly Rookäär. Tänan teid väga kuulamast ja jääge terveks.