Saatesari need kuumad kuuekümnendad hakkab lähenema lõpule. Oleme jõudnud aastasse 1969, kui ansambli Rebeetils lagunemist võis juba mitte ainult kohvipaksu pealt ennustada. Tänase saate alguses oleks ka kohane mõne sõnaga rääkida sellest, kuidas BBC tohutu menu mõjutas. Nende tuttavate ja omaste elukäiku jätkavad Vello Salumets ja Ivo Linna. Jätame vahepeal pilsi oma tegemiste juurde ja pöördume hetkeks ajas tagasi, et rääkida teile, millega tegelesid kuuekümnendatel aastatel biitlid, siis sõbrad ja vanemad ja millist osa mängis nende edasisele elule. Eks Pieter pest oli sel ajal abielus ja kahe lapse isa. Ta elas edasi Liverpoolis, töötas leiva lõikajana pagariäris kuni 65. aastani, mängis taga erinevates ansamblites, kuid siis loobus. Kartes kohtuda inimestega, oli ta muutunud peaaegu erakuks, kuigi tema mälestused Hamburgist ja varasest biitlisest oleksid toonud talle sisse päris kena summa. Ta ise rääkis järgmist. Mida head oleks võinud anda peale raha? Ma oleks sel juhul näinud välja kibestunud ja kadedad. Ma tahtsin elada oma elu. Kõige rohkem kartsin ma inimeste julmust, sest inimesed olid toored ja nad ütlesid mulle väga hirmsaid asju. Ma olin nagu kaotanud osa oma südamest. Samal ajal ma teadsin, et piiblis on hea ja nad saavad kuulsaks. Mulle tegi algul palju meelehärmi see, millest ma ilma olin jäänud. Kuid nüüd olen tõeliselt rõõmus, sest ka mul on palju kauneid mälestusi. Ka mul olid kunagi suured ajad, kuni tuli kohtupäev. Claus voorman lahkus Hamburgist ja kolis Inglismaale, et ühineda ansambliga Manfred männ. Ta õppis kiiresti mängima basskitarri ja edu ei lasknud ennast kaua oodata. Ta oli siiani sõber ja George Harrison komponeeris tema majas isegi ühe pala. Kuna Claus tegeles ka maalimisega, siis on tema kujundatud biitlite plaadi revolverümbris. Astrid Kirchner elas edasi Hamburgis, kui ta oli loobunud fotograafi tööst. Samuti keeldus ta andmast pressile intervjuud seoses tiitliga. Ta oli abielus ühe liverpooli rokkmuusikuga Stewart sat, Clifi tuba aga on säilinud astrite juures siiani, nagu ta seda oli pärast juu surma. Pimedas ruumis põlevad siiani küünlad. Johni isal, Alfred Lennonil polnud Johniga kontakti 20 aastat, kui äkki 1964. aastal nägi ta ühel päeval ajalehest poja pilti. Freed, kes töötas Liverpoolis nõudepesija haistis head raha tegemise võimalust ja ta otsustas hakata amma ajalehele intervjuusid Johni lapsepõlvest. Ta otsis üles skand Johni ja nende kohtumine kestis 20 minutit. Siis löödi tema eest uks kinni. Fred oli sel ajal 55 aastane, nooruslik, rõõmsameelne, tajutustas. Siiani pean ma lugu tüdrukutest. Kõik eksivad, kui nad arvavad, et ma kokku horisel. Ma olen okei. Ma tean, et John on vanast peast jõledus, te võite talle seda öelda. Ma olen noorem kui tema. Ka hiljem püüdis Freed võitjad Johni poolehoidu. Ja lõpuks tuligi suur leppimine, sest Fred oskas rääkida väga kaunisti Julia jonni noorusest. Nad kohtusid Johniga ja neist said isegi sõbrad. John ostis talle luksuskorteri ja Johnilt saadavast toetusest. Elas Freed rahulikult elu lõpuni. Johni tädi nimi asus elama eramajas, pool moosi koos kassiga, mille John oli palju aastaid tagasi tänavalt leidnud. Maja asus mere ääres ja läks maksma 25000 naela. Kuigi nimi oli kõik olemas, mis eluks vaja, nuttis taga endisi aegu. Ma annaksin ära kogu varanduse, et saada tagasi jonni, oma väikest armsat poissi. Ma tean, et see on egoistlik ja rumal kuid miski ei suuda asendada seda rõõmu, mida John mulle andis poisikesena. Kuid tal on oma elu. Mul on hea meel, et ta käib mind vaatamas nii tihti kui saab ja kui ta ei tulegi, siis lubas ta kogu aeg ka minule mõelda. See on mulle parim kingitus. Õnnelikum päev Simm, McCartney elus oli see päev, kui pool ütles talle, et ta võib loobuda tööst Zimme vajanud veenmist. Ta oli 62 aastane ja tööst juba väsinud. Kuigi pensionini oli veel kolm aastat aega. Pool ostis talle maja ja kuna tiim oli leidnud endale kaaslase, kes oli samuti lesk ja kellel viieaastane tütar Ruff siis oli ta eluga väga rahul. Siin armastas käia hästi riides ja hobiks oli talle hobuste võiduajamine. Samuti armastas ta teha koduveine ja uurida Ornitoloogiat. Siim teab täpselt, millised linnud tema aias laulavad. Tema 62. sünnipäeval kinkis pool talle võidusõiduhobuse, kes kohe järgmisel päeval võitis suure võiduajamised tšesleris. Zimme armasta hoobelda, kuid naudib keskklassi elu ehk rohkemgi kui teised pilsi vanemad vahele üks kaunimaid Paul McCartney laule, Long bänd One Thing, Rõud. George'i vanemad elasid Washingtonis omas majas, mille George neile oli ostnud. Maja oli peidetud keset põldusid ja metsi, sest Pihl, fännid hakkasid need Liverpoolis väga tüütama. Ühes toas ripub seinal tohutu hulk plaat, mille biitlite fännid olid kinkinud spetsiaalselt neile. Plaadilt võib lugeda kingitud Haroldi ja Luis Harrisonile aja jõupingutuste eest, mida nad on teinud ja omistanud kõikidele biitlite fännidele üle kogu maailma. Alla oli kirjutatud ühendatud biitlus fanaatikud pomona California 1965. Kogu oma vabal ajal vastab Louis Harrison fännide kirjadele, mida tuleb 200 tükki päevas. Tihti kirjutab ta vastu pikki kirju biitlasi käekäigust ja fännid on selles talle väga tänulikud. Ringo ema Elsi ja kasuisa Harri elavad samuti luksuslikult. Nende maja asub vooltonis selle koha lähedal, kus elas Brian Epstein. Maja on seest nagu muuseum, seintel ripuvad kuldplaadid ja televiisori kohal Ringo pulmapilt ja laste pildid. LC jutustab. On naljakas, et pärast nii paljusid aastaid ei pea me enam tööd rügama, et raha kokku kraapida. See on nagu muinasjutt. Rütsi on teinud nii palju meie jaoks, kuid ma muretsen ikkade pärast, mida ta kõike peab taluma, sest tal on ju nii vilets tervis. Ma tean, et ta on juba mees ja tal on oma pere. Kuid ikka ma olen mures. Ja nüüd, 1969.-sse aastasse. 1969. aasta Paul McCartney abiellus Londonis Linda istmaniga ja mõne päeva pärast sõlmiti Gibraltari, John Lennoni ja Yoko Ono abielu. Kui pool kadus seejärel hetkeks silmapiirilt, siis Johni ja Yoko aga oli vastupidi. Nemad alustasid oma kuulsat sängi. Kampaaniat, mis oli suunatud eelkõige sõja vastu. Ette astub, toimusid kolmel korral esiteks Amsterdami Hilton hotellis seejärel inglise katedraali ees, magamiskottides ja lõpuks Kanadas Torontos. Hästi, teades nende abielu vastu valitsevat uudishimu ja selle reklaamiväärtust ning tõsiasja, et massiteabevahendid neid niikuinii rahule ei jäta otsustasid John ja Yoko oma mesinädalad hea asja nimel avalikustada. John ütles, et kui Henry Ford teadis, kuidas reklaami abil autosid müüa siis nemad müütasid samamoodi. Rahu. Oma hotellitoalilledega ehtinud ja valged pidžaama selga tõmmanud istusid John ja Yoko voodis. Toa uks oli pärani nii päeval kui öösel ja iga inimene tänavalt võis sinna sisse astuda. Ja nagu võis oodata neid astuski. Pressiesindajad ei lahkunud aga toast hetkekski päevast päeva tõsiseid John ja Yoko, teleekraanidel ja ajalehtedes. Ning tahes-tahtmata said vaatajad-kuulajad, lugejad, osa nende läkitusest, teha lõpp sõjale vägivallale, kannatustele. John lõi kõiki nende endi relvaga. Reklaamiga. Öelgu mis tahes, aga mõnikord õigustab ikkagi eesmärk abinõu. Samal ajal kui John ja Yoko läkitasid oma pulmavoodist maailmale rahu üleskutseid olid nende firmas Apple hakanud keerlema ja igasuguseid ülikondades tüüpe, kes kõik haistasid suurt raha. Otsustavaks ansambli käekäigule said Ameerika ärimehed Allen Klein ja Ismann. Klein esines mänedžeri na, keda tegelikult tunti küll rohkem plaadifirmade lüpsena. Iirimaal oli ka üks maailma kuulsamaid advokaate ja kõigele lisaks värske pooli äi. Mõlema suurimaks sooviks oli loomulikult ansambli rahaasjade eest hoolitsemine. John oli loomulikult esimene, kellel kogu jamast kõrini sai ja ta karjus. Olen kurguauguni täis nendest paksu tagumikuga tüüpidest, kes üritavad meid nahka pista. Ma ei saa aru, miks peaksin töötama firma jaoks, kelle asjade üle mul pole enam mingisugust võimu. Peale seda, kui Ellen kleenid oli õnnestunud sooritada üks osa väritehing, kaldus Johni, George'i ja Ringo poolehoid siiski tema poole. Muidugi mängisin kõvasti kaasa ka asjaolu, et nimetatud kolmel oli pooli käsutamisest juba niigi küllalt. Ja kõige vähem tahtsid nad muidugi tema äia istmanni omale mänedžeriks saada. Pool aga oli loomulikult ainukesena Kleini vastu ja ta karjus kõigile näkku. Te tegite minuga sama, mida tehti Julius Tsee sariga. Mind noaga selga löödud. Klein omalt poolt püüdis kõiki maha rahustada ja kinnitas poistele, et nood ei pruugi oma rahaasjade pärast enam muretseda. Ta saigi sõlmitud mõned suured lepingud, aga kadunud Epstein vaevalt oleks sellistele alla kirjutanud. Nimelt müüs Glenn maha õiguse, mille alusel võis biitlite laule välja anda suvalises järjekorras ja suvalistel plaatidel. Nii ilmusid peagi müügile kokku klopsitud armastuslaulud ja rock n rollis, mis oli tegelikult timuka tööd, liitlasi loomingu kallal. Apple'i firmast teksti peagi minema suurem osa personalist, kes selle kunagi olid loonud, palgale jäänud neil aspinel nimetas ennast pärast sõda surnuaiavalvuriks. Viidilisi majanduslik katastroof ei olnud tollal mingi erandlik nähtus, samamoodi käis käsi paljudel teistel. 60.-te aastate rahakuningatele purunes kogu aastakümne unistus lõputust suvest. George Martin on tagantjärele öelnud. Nad olid mitmel moel ikka veel lapsed, keda võlus salapärasus ja kellele meeldis kõik, mis oli uus. Nad tahtsid kõike kohe kätte saada ja ei peatunud hetkekski, et veidikenegi järele mõelda. 1969. aasta juulis helises George Martini toas telefon. Helistajaks oli pool ja ta ütles järgmised sõnad. Tahame, et sa aitaksid meid ja toodaksid meie järgmise LT täpselt nii, nagu vanasti. Martin oli algul kahevahel, sest eelmine letid bee polnud ikka veel ilmunud. Lõpuks ta nõustus, aga ainult ühel tingimusel. Kui me hakkame plaati tegema, siis peate te olema samasugused nagu varem. Poolnegi uue plaadi tegemises, ainukest teed, ansambel päästa ja John jäi üllatavalt kiiresti nõusse. Uus kauamängiv lindistati väga kiiresti ja materjali jäi nii palju üle, et sellest oleks võinud veel paar plaati teha. Räägitakse, et Iiemmai seifides pidavat siiani olema biitilisi laulud, mida me keegi veel kuulnud ei ole. Tänava järgi, kus asus lindistusstuudio, sai album nimeks äpi, rõhud avalooks. Sellel plaadil on John Lennoni kamp do Cesar ehk tulge kokku, mis näitas sümboolselt poiste taasleitud ühtsustunnet. Sellelt plaadilt leiame ka George Harrissoni kuulsaima vala sound thing miski mille võib kriitikute arvates vabalt Lennon McCartney loominguga samale pulgale panna. Kolmas täisverd palasele plaadil oli pooli loodud au Darling, kus ta pöördub tagasi Little Richardi maailma. Kui pala lindistati, siis tuli pool mitu tundi varem stuudiosse, et oma hääl eelnevalt korralikult kähedaks karjuda. Plaadi teine pool on kui väikestest laulu katkentest kokku sulatatud miniooper kus ühinevad kõik tiitlitele iseloomulikud teemad võidukast, armastusest, meele, härmist ja leppimisest. Mõnede kriitikute arvates oli Apple'i road siiski biitlite jaoks liiga professionaalselt tehtud. Liiga puhaste. John Lennon on seda hiljem nimetanud võimekaks, kuid elutuks plaadiks. Paistis, et torm oli möödas ja biitlite omavahelisest koostööst saab jälle asja. Aga see tõepoolest ainult paistis nii ärryraudi ülisuur menu, mis pooli nii kaugele, et ta tegi ettepaneku hakata jälle väikestes klubides mängima. Teised suhtusid asjasse pooldavalt. Kuid Jon lausus külvalt. Seal lõpp, lõpp, tahan minna lahku, samuti nagu seen seast. Äpi rõhut kujunes biitlantsi luigelauluks viimaseks kirgastumiseks enne lõplikku agooniat. Kui harilikult lõppevad muinasjutud pulmadega, siis see lõppes lahutusega. Ei tea, kas on tegu kokkusattumus, aga, aga ka äpi Raudi plaadi viimane pala kannab pealkirja Wiend. Kõik, mis klient suutis teha, oli see jonn ei avaldanud veel oma lahkumisplaane pressis. Oldi äsja saavutatud kokkulepe Ühe Ameerika plaadifirmaga, kes lubas LEDid bee seal välja anda. Ja igasugune kuuldus ansamblil lagunemisest oleks võinud kahjulikuks osutuda. Kuid John jäik lainega lõpuks nõusse tegi oma ootamatu käigu pool. Ta andis välja sooloplaadi mille ümbrisel kinnitas kõigile, et hoopis tema ei saa enam koostööd teha sellise ansambliga, kus valitsevad isiklikud majanduslikud ja muusikalised erimeelsused. Allen Klein püüdis muidugi kõigi jõududega kuldmuna tervena hoida ja hoiatas teisi, et kui nad lasevad poolile ansamblist lahkuda, toob see kõigile kaela tohutut tulumaksud. Miski aga ei aidanud, pool oli kõigutamatu ja kaebas lõpuks teised kohtusse. Sellest kohtuprotsessist on üldiselt väga vähe teada, all arvata, et see oli finantsprobleemide pärast. Sellest räägitakse üldiselt väga vähe. Kohus määras asja pooli kasuks ja nii oligi ühe ansambli teekond lõppenud. Hakkas elama hauatagust elu, kus igaüks neljast hakkas välja andma sooloplaate, aga see kõik polnud enam see. Endistest printsidest olid nüüd saanud lihtsalt hästi elavad aadlikud, kes üritasid toime tulla oma kuulsuse ja aupaiste koormaga. John Lennoni kommentaar. Ühel ilusal päeval saime Olle interpreedi karjäärist ja publiku arvamusest tähtsamaks vaadata tõtt iseenda ja tegelikkusega. Rock n roll ei valmistanud mulle enam rõõmu. Resoluutne lahkumine biitilisest võis algul tunduda küll enese tapuna, kuid lõpuks mahupis leidsin tänu sellele iseenda. Avastasin, et olin olnud John Lennon enne Beatlesid ja jään selleks ka pärast neid. Nii peabki olema. Õhk sai puhtamaks, puhtamaks sain kamina. Kui palju püüti pärast ansambli laialiminekut ansamblit uuesti kokku saada, pakuti lausa astronoomilise summasid. Usuti, loodeti. John Lennon vastas sellele lihtsalt ja rahulikult. Ärgem hakakem haudu lahti kaevama, ärgem dirigem publiku nostalgia rahuldamiseks maa peale Elvis Presley ja biitlite laipu. Midagi head sellest ei tule. Ükski minevikku risti külge naelutatud ellu ei ärka. Laulja, kes keeldus olemast võidusõiduhobune, ei tahtnud seda enam olla. Laadakarusselli värvitud puuhobuhomsesse pürgides mõistis ta selgelt, et karusselli ka sinna ei kihuta. Kaunid unenäod olid otsa saanud. Jumal on andnud mõõdupuu, mille abil me mõõdame oma kannatusi. Ma ei usu maagiasse, piiblisse, Hitlerisse ega Jeesusesse. Ma ei usu kuningaid ega Elvist. Ma ei usu piirlitesse. Ma usun vaid iseendasse. Ma olin unistaja. Nüüd olen John. Me peame jätkama. Unistuste aeg on läbi.