Oktoobri lõpus esietendub Paide kultuurikeskuses EMTA lavakunstikooli 28. lennu tudengite lavastus maamõõtjad. Stuudios on lavastaja Jan teevet ja näitleja Johannes Richard seping. Tervist. Te kirjutate iseenda etenduse kohta nõnda. 150000 aastat tagasi võttis keegi, kelle nägu ma ei tunne ja nime ei mäleta. Suuna Aafrikasse vannist Eesti metsa poole. Täpselt niisamuti nagu esimene maamõõtja ei teadnud, kuhu jalad kannavad. Ei tea meie täna, kuhu me teel oleme. Kes oli see esimene maamõõtja ja kuidas ta teieni jõudis? Eks sellega ongi täpselt nii, et, et me ei tea. Aga ma käisin eelmisel kevadel maailma laste- ja noorteteatrite festivalil Kaplinnas, Aafrikas, Lõuna-Aafrika vabariigis. Ja kuidagi seal olles ja sealt tagasi tul tulnuna Eestisse. Mul mul tekkis küll see mõte ja see küsimus, et, et kuidas me hakkasime sellelt mandrilt tulema teistele teistesse piirkondadesse maailmas või, või mis see oli, mis mis ajas inimese sellest paradiisist ära ja mis on, mis on, et mis selle paradiisi ka juhtunud on, kus ma algul puu otsast alla ronisime? Väga põnev, kirjeldage, kuidas te selle nüüd siis lavastusse panete? No vot, eks ta, eks ta olegi, et, et üks lõputu küsimuste küsimine ja et, et kui me võtame just nimelt lavastuse eelduseks liikumise ja selle, et kuidas 150000 aastat on liigutud siis eks me üritame üldistada, aga samas leida üldistuses mingeid detaile, mis on just nimelt meie jaoks, need, mis kõnelevad ja kirjeldavad seda liikumisprotsessi, seda liikumisvajadust võimalikult täpselt. Jah, ja me üritame, Leida lisaks sellele, et mis ajas seda esimest inimest liikumas, me üritame ikkagi otsida seda, mis ajab praegusel ajal inimest liikuma. Et mille poole ta liigub, sest sest kui me vaatame näiteks tänavate peal ringi, siis ka inimesed, kogu aeg liiguvad liiguvad koju, tööle, koeraga jalutama, poodi kuhu iganes ja ainukesed ainukesed, kes ei liigu, on kodutud või kerjused. Aga mis see on, et ja kas on erinev kas see on, kas see, miks meie praegu liigume, mis meid praegu liikuma paneb, on kuidagi erinev sellest, mis on inimese enne meid liikuma pannud. Mind väga huvitab see, kuidas lavastus sünnib, kuidas see protsess välja näeb, kas te alustate tüüdidest? Alguses vist otsisime mingisuguseid tekste või alguses olid tekstid, sinna tulid igasugused tekstid, kas siis on intervjuud või siis mingi väike lõiguke ühest jaapani muinasjutust, mida tegelikult pole isegi inglise keelde tõlgitud, aga see üks lõiguke on, siis kasutame seda või siis luuletused ja no kuna meil oli see teema teada ja me teadsime, et umbes, kuhu suunas me tahame liikuda, siis me võtsime need tekstid ja siis sealt saime selle asja nagu konkreetsemaks. Nagu ma aru saan, siis selget alustekstidel ei ole, et te panete selle etenduse ise kokku. Ja see on ikkagi pigem selline kompositsioon, kus tekst mängib enam-vähem võrdset rolli heliga ruumiga ja näitlejaga ja liikumisega. Et kus tekst on üks osa tervikust, aga need on erinevad tekstid erinevatest aegadest erinevates stiilides erinevad nii proosat, luulet kui laulu. Et mis räägivad siis rändamisest mis ei pruugi isegi rääkida niivõrd rändamisest, kuivõrd annavad nad meie jaoks edasi mingite inimeseks olemise ja ja inimese teekonna mõtet või sisu. Sellepärast et eks ole, et neid asju, mis võivad meid liikuma panna neid asju, mis panevad inimese liikuma, on palju, et seal on mingi lootus leida paremat paika ja mingi hirm selle ees et jääda paigale, et mingi hirm paigalseismise ees või siis, et just nimelt hirm mis panebki liikuma, et tuleb põgeneda. Ja need on need tekstid, mis, mis meie jaoks kuidagi avavad neid erinevaid liikumisi. Keda publik lava peal näha saab või peaks küsima, mida? Publik näeb laval kahte näitlejat. Ja nii ongi, et laval ongi kogu aeg kaks näitlejat, need on Johannes Richard, kes on siin ja Kirill Havanski ka meie kursusevend. Ja nad ja nad jõuavad erinevatesse situatsioonidesse. Te ütlesite intervjuus Järva teatajale, et tahate katsetada publiku ja teatri kohtumishetkega, seletage seda mõtet natukene lahti. Vist kui teater NO99 võitis Euroopa teatriauhinna nüüd just hiljuti, eks ole, millest on palju juttu olnud siis nemad panid Tallinnasse üles plakateid, kus on kirjas, et publik on pool teatrit. See jäi mulle ka silma, sain teele bussi. Just just ja kusagil Kristiine keskuse juures ja, ja võib-olla mõnes kohas veel ja ma loodan küll, et publik märkab seda siin seal ja kolmandas kohas linnas, ma loodan, et ehk on see jõudnud ka kuhugi mujale Tallinnast kaugemale, sellepärast et publik on alati teatri ülioluline osa täiesti möödapääsmatu osa. Ja, ja teatri saaks mitte iial sündida ilma publikuta. See tähendab, et et kas see publik, kes seal ruumis on, kas seisab paigal või liigub, on meie jaoks selle loo osa. Veel umbes nädal aega tagasi käis stuudios Paavo Piik, kes rääkis kino, teater ettevõtmisest palgata teatrisse tööle inimene, kes ei ole kunagi teatris käinud, et siis ta saata vaatama erinevaid teatrietendusi. Ja see üks küsimus. Nende üks nende lähteküsimustest oli see, et kas mitte vahel ei ole nii. Teatritegijad teevadki teatrit justkui iseendale. Et kuidas teie publikut mõtestate, kes on publik? No me peame ikkagi arvestama suuresti sellega, et me mängime Paide linnas seda, ehk siis me oleme ikkagi väga mõelnud selle peale, et just kellele me mängime. Muidugi me ei mängi ainult Paide inimestele vaatame inimesi ka igalt poolt mujalt. Aga Ma arvan, et kui sa juba teed sellist asja Paide linnas, siis sul on mingisugune ootus juba inimeste poolt peale surutud ja siis ongi nüüd kaks valikut, et kas et kas minna nende ootustega kaasa või siis pakkuda inimestele midagi uut, mida nad ei oleks oodanud ja mis neid hämmastavad ja loodetavasti meeldib ka. Ja, ja see kusjuures ongi, et, et see pealesurutud ootus ei ole midagi negatiivset. See annabki kaks võimalust, et kas minna selle ootusega kaasa või minna sellele vastu kuidagi ja, ja see on juba üks mänguvõimalusi, eks ole. Avage, palun, millised need ootused on teile kui noortele näitlejatele või teatritegijatele, kes lähete täiesti võõrasse väiksesse Eesti linna. Milliseid autosid tunnete? Ühtepidi on nähtavasti inimestes kujunenud mingi mingi pilt, et kaasaegsest teatrist, milline see pilt on? Noh, et kas see, kas hirm võiks olla näiteks minu kujutluses see, et, et jooksevad paljad mehed laval ringi ja karjuvad šokeerimise ropendavad ropendavad karjuvad dialoogi üldse ei ole, sisu üldse ei ole, mitte millestki aru ei saa. Või siis teistpidi. Ja mulle tundub, et see hirm teatri ees võib-olla võib-olla see üks ootus horisondil laiuv laiuv lahmakas aga teistpidi. Ma arvan, et et, et oodatakse seda, et lavalt kõneldakse just neile inimestele et oodatakse mingit isiklikku lähenemist, mingit mingit lugu, mis kõneleks just nende inimestega paides ise on see positiivne alates ma, ma loodan küll, ma usun siiralt sellesse. Üks asi, milles minu arust uut teatrit tihtipeale kuut muusikat süüdistatakse, on see, et et see on arusaamatu või et see sisu jääb kaugeks. Ja nüüd, kui me siin räägime ka sellisest suurest teemast nagu inimese teekond või rändamine, et kuidas te publikule vastu tulete, et nad ikkagi sellegipoolest saavad aru, mida te öelda tahate, kas te olete selle peale mõelnud? Et kas pole mitte oht jääda kuidagi liiga abstraktseks oma vastusega? Absoluutselt see on üks asi, mille poole me praegu püüdleme, et seal, et selles abstraktses ruumis ja teistpidi selles väga konkreetses lavaruumis jõuda jõuda mingite stseenide ja mingite mängudeni, mis pakuvadki publikule just nimelt seda avarust. Et nad võiksid vabalt mõelda, et, et me ei ütle vastuseid ette, aga teistpidi mingites kohtades muidugi elus ju ka ootad, et keegi, keegi ütleks sulle võimalikelt konkreetse küsimuse ja millele alguses kindlad vastused ka olemas, et sa võid vähemalt vastaste vahel valida. Et, et seal see, kuhu me, kus me praegu prooviprotsessis oleme kaks nädalat enne enne lavale astumist. Et kuidas leida seda balanssi avatuse ja selgete vastuste selgete teede vahel. Teie etenduses on ka installatsioonid. Rääkige sellest täpsemalt, mis rolli mängivad. Meil on installatsioonikunstnik Siim Helmers, kes õpib praegu EKA-s ja kui me talle sellest ideest rääkisime, siis tema pakkus oma ideid ja siis nii pidime seal mitmekesi arutasime ja lõpuks meil on välja tulnud mingid sellised. Ma ei hakka nüüd ette ütlema, et mis seal täpselt. No natuke ikka Aga ma arvan, et need institutsioonid on pigem selleks, et muuta seda ruumi ja siis samamoodi muutub ka näitleja suhe ruumiga, muutub publiku suhe ruumiga, muutub publiku suhe näitlejaga ehk siis need institutsioonid on justkui tegelikult ka loo jutustamise osad. Millisel kujul nad on, kas nad on videol siis? Meil on ka video, aga Siimu poolt siin veel märtsi poolt on meil ikkagi väga füüsilised, väga rasked installatsioonid. Me mängime puidu ja betooniga suuresti. Ja muusik etendusele on loonud heli Vootele Ruusmaa. Milline heli on? Milline roll on helil selles lavastuses? Heli nagu ikka kuidagi maailmas mulle tundub, on, on see liitev ja täitevroll. Et igal pool on Helijaga vaikus on, eks ole, teatavas mõttes heli. Ja, ja Vootele on oma tohutu tundlikusega ja loonud, loonud meie jaoks säärased helimaastikud, mis jälle annavad võimaluse liikumiseks ja mis jälle mis jälle loovad võimaluse selleks, et ka ainult heliga saab ruumis midagi ära ütelda. Meil on hästi kahju, sest fotol on hetkel hetkel hõivatud ühe projektiga Poolas, nii et ta ei ole ise siin, et, et selle heli loomine käibki nii, et meie teeme proovi. Me katsetame Vootele loodut ja siis me anname talle järgmisel õhtul jälle kirja teel teada, et et siia ootaks veel seda siin meile tundub, et me ei jõudnud veel päris selleni, mida te näiteks juurde helisse ootaksite, suuremat kulminatsiooni või see võib, see võib nii olla, aga noh, näiteks mina, kes ma ei ole tegelikult muusikaga professionaalses mõttes kunagi kokku puutunud? Ei, ma ei tunne nooti, ma ei oska muusikatermineid kasutada. Loota siis veel, et ma oskaks oskaks kasutada muusika, programmeerimistermineid, see tähendab, et mina saadangi Vootele kirju, et nüüd ma tahaks taevas muutuks mustaks, linnud kukuksid alla ja puud läheksid õide. Tema tõlgendab ja tema üritab seda tõlgendada, et meil on selles mõttes see protsess nagu hästi-hästi vaba, et mina räägin oma keeles ja tema vastab helikeeles. No see kõlab väga põnevalt ja siiani on see koostöö sujunud, et kukuvad siis linnud taevast alla. Mulle tundub küll linnud taevast alla ei kuku. See tuli mul lihtsalt kogemata, sellise näitena aga lindudega üht-teist võib juhtuda küll. Aeg on kuulata vahepeal natukene muusikat temaatiliselt, valisin vahepealkuulamiseks, siis listi klaverikogumikku rännuaastad. Need on kolmest sihukesest suurest osast koosnev kogumik sellesse listama elu lõpus rändas päris palju ja see esimene kogumik on tema Šveits elamustest ja seal on kaheksas osa, mille nimi on kojuigatsus. Ja see tegelikult prantsuse keelest tõlgituna tähendaks seda, et see on kojuigatsus, mis tekib suur, et välja vaadates. Ja seda esitab meile Marko Martin, kuulume. See teie etendus tuleb lavale Paide kultuurimajas. Tegemist on väga põneva hoonega. Kuidas teie seal selle hoonega kuidagi suhestuda? See on tohutu hoone, on, on päris üllatav, et, et keset eestit linnas kus on alla 10000 elaniku on saal, kuhu mahub kuhu mahub 550 inimest, lisaks sellele veel palju teisi saale ka? Absoluutselt, et, et seal maja pakub tohutult võimalusi. Aga ma kuulsin, et teie kavatsete publiku lava peale tuua. Jah, jah, et, et veel rõhuda sellele ühtepidi, et, et publik on, on selle lavastuse väga oluline osa, et, et me kõik seal laval oleme need inimesed, kes liiguvad siis me teeme. Paremini läheneda ka aru saada publikul ja näitlejad. Aga publik-etenduses kaasa lööma ei pea, nad saavad ikkagi istuda. Nad saavad istuda absoluutselt ja nad ei pea püsti tõusma millekski muuks kui sisenemiseks ja väljumiseks. Praegu on vähemalt selline plaan, et lubame, et me ei kaasa publikut ebamugavust tekitaval viisil. Tegelikult on selline plaan, et mingi osade lennuste loob paidesse teatri. See on siis üks selline katsetamisprojekt, nagu ma aru saan ka? Jah, et kuidas kuidas tundub, kas paidesse teatrit vaja? Ühtepidi mulle tundub, et eilsest valimiste õhtust kõige rohkem kõlama jäänud tsitaat on see, et ma ei ole küll ennustaja, aga ühesõnaga, ma usun küll, sellesse paidesse on teatrit vaja, aga sellest. Ja ma võin öelda, et, et need mõtted on küpsemas. Need mõtted on üha ja üha selgemaks saamas, millist teatrit täpselt vaja on. Aga, aga me räägime sellest heal meelel siis, kui need mõtted on, on oma lõpliku vormi võtnud või kui nad on jõudnud mingisse vormi. Meil on tekkinud meeskond, kellega me seda, kellega me seda mõtet veeretame, üritame kindlasse vormi saada. Ametisse valitud Paide Paide teatrijuht Sis Harri Ausmaa kes, kes asus tööle ja nüüd septembri teises pooles. Aga jah, see on veel. See on veel. Selleni on veel aega järgmise sügiseni, et meil on selleks hetkeks vaja kõik mõtted, mõtted sirgeks mõelda. Teil on mõlemale viimane aasta, hakkate vaikselt siis Avakat lõpetama, et kas seoses sellega ka kuidagi tekkis rändamise teema, et te peate ise nüüd mõtlema, kuhu te edasi rändate, kas paidesse või kuskile kaugemale või, või jääte Tallinnasse. No ma arvan, et siin on vist pigem pärast kooli lõpetamist, ei ole nii väga endale seda valikut, ma arvan Näitlejad ei ole väga kuhugi vaja ja kui, kui sulle midagi ei pakuta, siis hakkad ise liikuma, vaatad, kuhu kuhu tee viib või siis sulle antakse ette, et tule meiega kaasa sellele rännakule ja liigu koos meiega. Aga no see iseseisva töö tegemine on, on väga suur õppeprotsessi osa minu arust. Et ikkagi üritada ise hakkama saada, et sul ei ole vaja lavastaja või vanema targema inimese sellist kätt, vaid et sa ikkagi teed kõik ise, sa otsid endale, otsisid endale seal need kunstnikud, helikujundajad, produtsendid, kes on sulle abiks selle asja loomisel. Ja see, Ma arvan, et see protsess, mis meil praegu siin käsil on, et see õpetab vägagi selleks iseseisvaks eluks, kui see peaks nii juhtuma, et sul ei ole enam koolimugavust. Milliste avastuste nende juba selle lavastuse protsessi käigus olete jõudnud? Ühtepidi ikka selleni, et et kui keeruline, et, et me oleme võtnud endale väga-väga suure teema, et liikumine kui selline, eks ole, ja liikumine ajaraamis 150000 aastat, et inimese teekond. Et kui ühtepidi, kui raske on seda kokku võtta ja, ja hõlmata aga teistpidi, et kui püsivad, on need mingid asjad, et mingid mingid põhiliikumised, et mingi lootus, mille pärast me liigume, mingi lootus parema, parema homse nimel, mis paneb meid liikuma ja siis mingi hirm et need põhitunded tulevad ikkagi. Need tunded valitsevad ka grupis, et, et see lootus teha midagi väga olulist enda jaoks ja, ja me tõesti liigume selle selle nimel ja selle taktis teistpidi hirm, et kas me saame valmis, kuidas meil õnnestub see mingi mingi alatine alatine küsimus, et kas see projekt on edukas või kas õnnestub see meie 21. sajandi ühiskonna märksõnad, eks ole. Kuidas sa mõtestate enda rolli lavastajana selles protsessis? Selles protsessis siis mulle tundub, et lavastaja roll ei ole kindlasti mitte see, mis klassikalises teatris on. Et me oleme seal prooviruumis ikkagi koos. Me oleme kolmekesi, me kolm, pakume ideid. Me kolm jookseme kokku ja ehk siis on on see, et me ei jookse kõik kolm samal hetkel kokku või et isegi kui jookseme samal hetkel kokku, et siis siis saab 11 kinni püüda ja edasi aidata. Et lavastajana. Mulle tundub, et on, et mina toon tekste, mina teen pakkumisi, näitlejad lähevad nende pakkumistega edasi, näitlejad pakuvad juurde, me vaatame, me üritame otsustada, et mis jääb ja mis peab minema, mis läheb kärpesse Repikud otseselt võtad lastekas? Ma loodan, et nii väikese trupiga. Me saame lõplikud otsused vastu võtta tõesti kolmekesi. Aga kui vaja, siis ja siis mina võtan. Paide on väga paljudele eestlastele armas just tänu suvisele arvamusfestivalile. Aga kuidas näeb välja paide, kui seal suvist festivali ei ole, kuidas, milline on igapäevane Paide? Raske öelda sellepärast et, et, et ma olen veel piinlikult vähe sinna sattunud, tahaks kohe, tahaks kohe palju rohkem. Eriti kuna see plaan järgmisel aastal sinna teater luua on olemas. Aga mulle tundub, et vaikne. Mulle tundub, et üks selline vaikne eesti linn aga ehk teater ongi just see, mis saab sinna sõda, elu ja kära ja müra, aga seda positiivset müra natukene juurde tuua. Äkki see on teatrivõimes ja võimalus. Noh, loodetavasti see, see toob seda elu juurde, kuid võib-olla võib-olla just see rahu on see, mida, Jah, sellel vaikus ei pruugi olla alati negatiivne. Ei seda mitte sõda mitte. Teie etendus maamõõtjad esietendub siis Paide kultuurimajas 28. oktoobril kokku mängite seda kuus korda. Ja meil olid siis stuudios külas Jaan teevette Johannes Richard seping, kes selle selle lavastuse lavale toovad.