Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde talve Aberg Aedkopikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet. Vaat mis, mis saadet. Tere päevast, algas kohvik-klubi nimeline eetriaja kasutamine. Loodan, et kõigil on mobiiltelefon ilusti välja lülitatud, sest meie ei salli eriti mingisuguseid segamisi ja saadab deme. Kõigil kuulajatel palun mobiiltelefoni ja praegu käib meil arvatakse olevat täpselt niimoodi. Tere, Rein, sulle ka. Minu nimi on Jarek. Ja nagu ma ütlesin, kohvik-klubi hakkas ja meil on täna külaline muide ka nagu iga saade. Ei, me ei saa päris nii-öelda see tähtsust, see seekord ei ole külalist, siis meil on nagu alati, keegi on ikkagi meid nagu oma mõtetega külastada ja need on nagu siis meie siis. Aga üle hulga aja, mul on rõõmus meel, tegelikult ei olegi Lulgaja Ma tahtsin öelda, et selle üle naisterahvas külas, aga see nädal oli nädal. Jah, meil on tõesti naisterahvas külas tere naisterahvas. Temal on õudselt ilus nimi tuulike tuulik. Ja tema on tartust tuntud kui üks aktiivsemaid. Tuulikute paigaldajad ei. Ei ole, neid on paigaldatud isegi vanemad? Ei, ei, tema tuntud Tartus kui üks aktiivne aktiivne üliõpilane. Mina olen näinud atraktiivselt liikumas tänavatel ja aktiveerimas ka teisi, mida ma kuulasin meie saatel, kutsub kutsungit ja siis mulle tundus, et, et peaks uue kutsungi. Peaks uue kutsungi tegemis, kutsuks kõiki kalleid kuulajaid meid kuulama. Seal on üks naljakas koht, kus on lõbus, öeldakse, mis saadet ma iga kord mõtlen, et see on nagu Miss Estonia. Saadete, mis saade aga võiks olla vaadata, siis võiks olla jah, valitakse kõige ilusam saade, ma arvan, et see on meie saada kõigepealt kuulame meie saade ainult lihtsalt ilus. Teistes, et teiste omasuguste seas, sest ise ei ole sellist saadet. Siis sellepärast jõle oma promomine käib praegu nuga, kes ikka neid proov. Jah, promome pisut muusikat. Kes plaanis niimoodi? Kapusta ja ja laulu pealkirjaga head teed, Kapusta ja tapustaja koosneb sihukestest meestest nagu päts ja uisu on natukene võib-olla see siin taid chilliliku maailmatunnetusega lugu oli, aga aga ongi lahe. Laul meeldib, jube hea lugu. Nojah, vaata sina oled ju meil sihuke positi, vist. Olen täpselt nagu meie saatekülaline oskuslikult sai pööratud nüüd tähelepanu inimesele, keda kutsusime paranema jala, kohe oma tagumiku alla. Tuulikesega on niisugune naljakas lugu, et tema on entusiastlik neiu, kes on. Kes on oma noore elu jooksul jõudnud ühineda väga erinevate organisatsioonidega, parteidega, korporatsioonidega, esindustega, üritusturundusfirmadega, noh, seda seal töö, sellest võib aru saada, aga kuidas ütle tuulikena, kuidas tuulike või tuulikene, kumb oleks õigem tuulike tuulike ja me võiks nagu Reinukene jah, nuge ja mis selles halba on? Kakukene ütle tuulike. Kas kunagi ei olnud nagu mingist organisatsioonide korporatiivsed kehanditega ühinemisel kuidagi skeptiline? Sa lähed kergesti ürituste ideedega kaasa? See täiesti oleneb, ma olen igasugustesse kohtadesse sattunud täiesti juhuslikult kogemata, mingisuguste asjade pärast, mis on sõnulseletamatud, teeb silmad lahti ja järsku avastasid, istub mingi erakonna presiidiumis, jah. Umbes nii vedamine, vot selle asja nimi, vedamine, aga kuidas saab ühel inimesel nii palju vedada ja teine inimene ütleme, et mõni meie noh mõni üksik, mõni meie saatega, mõni raadiokuulaja ei nagu istub kodus ja mitte midagi temaga ei juhtu, et mis, mis seal temal on nagu soovitaksid, et kuidas, et mingisugune impulss peaks ikka kuskilt tulema, et seda, et sa jõuaksid sinna inimene, kes tahab, ta tahaks olla, istub kodus. Ma nii õnnetu inimene minuga midagi juhtub, see on esimene asi, on setud kodust välja minna. Tänaval, kuhu sa lähed, tänaval, tänaval on kohtrimina? Ei ole erinevaid majad, on, kuhu võid sisse astuda. Lähed, vaatad, mida tehakse, tegelikult võetakse ikkagi suhteliselt hästi igale poole vastu. Kui ise oled selline Kaja et läheb kehtestada ennast. Ei, kui sa tahad minna ka, siis keegi ju ei keela. No aga selleks peab olema Vistasiteks hea suhtleja. Mõistlik oleks, jah. Sina oled väga hea suhtleja, mul ei ole siiamaani suhtlemisega probleeme tekkinud küll jah, ka tore. Ideaalne. Et siis jah, seoses hea suhtlemisega tuli mul meelde, et alati, kui ettekandjad tahavad töökuulutus kuskil ajale, siis tulevad igasugused tüdrukud ettekandja tööle ja siis küsib nende käest, et miks te seda tööd teha tahad. Mulle meeldib inimestega suhelda ja siis, kui sa temaga räägid, metsaga edasi, sa saad aru, et talle ma ei tea, mis inimesed, kellega talle meeldib suhelda, sest aga ta küll ei suhtle temaga väga ei meeldi talle. Vaata kas on võimalik, et raha kant, et ega, ega eriti ei lähe kõigile peale, see ei ole mingi populaarne mees, ei ole jah malakana kuulike, temal meistri. Mõtte halvas mõttes heas mõttes meistri ütles, et sina oskad kõigiga suhelda. Võib-olla sellepärast ka, et ai arva inimestes suurt midagi. Suhtlustega ühel pool kõik, ma arvan selles mõttes, et seda väljaütlemist raadioeetris 150-le 1000-le inimesele nagu selles osas, et noh, selles mõttes ma ei arva mitte midagi, et ma ei arvanud, et mitte midagi halba, niikaua kuni nad ei ole ennast selles osas tõestanud. Kuidas sinu silmis inimene ennast tõestama peaks lihtsalt olema? Oota, mis mõttes ei lahku, seal ei ole ühtegi sõna sulle öelnud, siis ta on olnud mingi ajajärgu juba lihtsalt Sein silme ei niida oma, et ükski inimene ei tule kaugelt kale informatsiooni. Ei, nii kaua mina inimestest hästi, kui nad ei ole mingisugust täielikku ja vastupidiselt käituma hakanud, eelarvamusi ei ole, eks ole. Eelarvamus on selline inimeste kohta eelarvamus ei ole, jah, vat ei, mul on üks suur eelarvamus on, et ma nagu usun, et kõik inimesed on rumalad, toel toredad ja midagi vahvat väärt ja mina pakkusin rumalalt. Agatha Christie näiteks arvas, et kõik inimesed on võimelised mõrvaks. Mistõttu nad ka sina, Wulf ka, et inimesed tahavad, ajavad teda taga kõik ja ja, ja see suur Russell Crowe filmis hiilgav aju või siis oli jah, Reodifol maininud. Kiira Viljandit piinati piiratud sama asja kolme vahepeal natukene muusikat, piirame ennast sellega. Aga kaks raadio. Sellise häälega inimene laulab. Sellise häälega inimene laulab, siis ta teeb seda selleks, et näidata kooliv. Ei, et ta venitab talle midagi öelda, et ta peab selle ühe asjaga venitama. Ja laialt oli ilus muusika tuulike vä. Suht suht-koht muusika, ilus, oli neil Helju Vals, nüüd on pahane keelekasutuse, mina teda ei karda. Ta ei jõua mulle järele, kuigi ma olen. Paks, ma jooksen ikkagi eest ära, tema on vana veebruaril. Valed grammatilised valesid sõnu hüüdes, põgenenud. Aga me rääkisime enne tuulik sellisest asjast nagu eelarvamused, mida sinul siis ei ole? Henrik, jah, aga vaata, kui sa saad inimesega esmakordselt kokku. Siis, kui te veel ei ole midagi, rääkige, kuidas tuleb siis juba ju tekivad mingisugused arvamused, siis juba miski mängib rolli välimus, näiteks. Sa näed ikkagi inimesed, kellel on mingi teatav välimus, siis juba loo võtame, võtame näite vaata-vaata mind. Ja mind üldse ei tunne mind, näed mind kaugelt, mis sa arvad, must? Mitte midagi. Ma olin ka kunagi, mis mul seljas. Mind ei häiri, kuidas tulevad välja näevad ja millised need on, see on ju täiesti ei näinud mingit pilti või. Mul oli kokku lepitud kellelegi järekiga kohtumine ja ma järsku mingid riided tulevad. Tulevad mingid riided, koosi? Ei noh, see ei mängi ju kõigepealt väljumitrollija, eks ta Eesti ikkagi mängib, aga kui lihtsalt suvaline inimene tuleb mulle tänava peal vastu, siis ei ole ju minu asi kommenteerida, seda võib öelda, et mesilane kohvikus kõikus üks inimene, minul on väike eelarvamus. Et see sinu sõbranna ja mõtlesin, et äkki sa sõima. Siis ta kuidagi läks imelikuks ja, aga tema suhtes oli ju? Ta lihtsalt tuli ja põhimõtteliselt ega ma väga hea meelega temaga suhtlema ei hakanud, nagu näha oli, ei, võtad kohe hoogu sisse, räägin temaga, vaata, vahel ei saa vahel raadiosaadete, kohvikus viibivate inimestega küll tahaks kõigiga suhelda ja rääkida siis tänaval, sa ei ole sinu asi, inimeste välimust kommenteerida? Üldse mitte ei seisa kuskil kui inetu eelmisest hooajast. Praegu hoopis teised toonid või sellel ei ole mingisugust mõtet ja sest et kui ma ise tänaval selle ringi kõnnin, siis tõenäoliselt on neid siin terve kari ümberringi, kes sinu kepslevad ja. Selliseid on ka tuulikese, tegeled nii paljude asjadega korraga, aga kas seda ohtu ei ole, et sa ei suuda ühele asjale kontsentreeruda? Oleneb, mis asi on tegevusi. Oota, kas sa vahetadki, et saad nagu püsimatu, et sa ei suuda ühte asja lõpuni viia või viid lõpuni ja siis vahetad pealiskaudne äkki pealiskaudne natukene pinnale reaalne, see on ka võimalik, telefoni lülitame välja. Ja ei ole nagu seda kunagi niimoodi vaadanud. Elu lihtsalt on selline, ta viib ühest kohast teise ja noh ei ole ju mõtet mingisugusesse asja kinni jääda, kui seal oma aja ära elanud. Minu enda jaoks siis liigud, aga äkki nad elavad oma aja liiga ruttu ära? Oli küsimus, vaata, ahaa. No minu jaoks sinu siiamaani ei ole olnud nagu liiga ruttu, et iga asi on omal ajal aeg mul lahkuda ja sa oled ka Eesti üliõpilasvõi Tartu üliõpilasseltsi esinduse Tartu üliõpilasstarteriga, üliõpilasesindajad. Kes sa oled, ühesõnaga ütled. Ameti nimi on selles mõttes, praegu olen ma Tartu ülikooli üliõpilasesinduse miilistas kogu asutajaliige, juhatuse saad vilistlane vä? Sellepärast, et ma esinduses olin kaks aastat ja siis ma kolmandal aastal mõtlesin, et mida ma enam seal nimega teene las tulevad inimesed uued peale ja teevad noh, kaks aastat on selles mõttes nagu täiesti ammendav selle jaoks, et seal ei ole nagu mõtet istuda viis aastat, aga mis tegevus, mis te teete seal täpsemalt esinduses, kelle, keda sa esindad, Neid üliõpilasi praegu on see väga, väga, väga, väga selline aktuaalne teemasid, et valimised jälle tulevad, eks ole. Aga puutuda tosse selles mõttes puutub, et väga paljud küsivad, et mille jaoks sinna nagu üldse kandideerida, mida te seal teete? Paljud arvavad, et see on lihtsalt Need, kes istub seal tõllakuuris kinni ja joovad seal omaette õlut ja muud sellist asja, vot mina mõtlen siiamaani see toit aga, aga ei ole. Niimoodi, on igasugused ülikooli nõukogu ülikoolivalitsused, kus kohas me käime, oleme, kus tulevad erinevad, olid teised gängid. Et sordid just täpselt sellised peenemad joogid, eks ole, et esimeses on, on niisama õlu, aga igal pool mujal tulevad juba liköör. Nojah, vot juhatuses ma pole kordagi olnud sedaviisi nagu viiva klubi kunagi käis. Päris nii nüüd ka ei saa öelda. Et seal ikkagi ikkagi ikkagi tehakse tööd ka ja väga palju tehakse tööd sellist noh, õppekorraldus, eeskirja ja muud sellised asjad, mis tavainimest nagu tegelikult üldse ei puuduta. Ja eriti kui ülikoolil ei ole seotud ja et noh, siis nende jaoks on see suhteliselt selline, noh et minu jaoks on see praktiliselt mõttetu asi. Üks midagi, mis minu jaoks mõttekas, kuulaks muusikat või midagi. Mingit. Aga miks on nii, et neegrid ise võivad ennast neegritasime, et aga meie ei või? Sest ma olen ise neegrit, meie ei ole. Siis sellepärast. Lasen neil ka nagu sõimusõna, siis ei ole. Mis see tähendab, see ei ole tegelikult üldse sõimusõna. Sõbrad, võtke ennast neegriks kutsuda, ei näegi Rein alla muidugi. Aga et kui sa seda vaenulikult, et siis on halvasti ja muidugi tegelikult no nagu nagu, nagu nagu kreisiraadio sketšid see halvustav. See oli nagu mustanahalistele inimestele valgus mustana. Ma olen inimene, pöördus, kuuluks klanni, õmbleja poole või ei olnud alustav ja no vot siis, kui hästi Aga kas ma ütlesin, et oli, oli kuulata tähelepanelikult, mis ma ütlesin? Ma vist ei kuule, kuule tuulik, mis tekkis küsimus, et, et kes, kes toetab selliseid ettevõtmisi, nagu see oli Eesti üliõpilasvilistlaste esinduse juhataja? Seltsi esimees on Tartu Ülikooli instruktuurikses issand leiab siis toetust, mingi eelarve räkke, ülikool rahastab seda ettevõtmist, sest et iga ülikool peab olema. Aga nii palju, kui ma kuulsin, et kõiki neid, neid asju, millega sa tegeled, neid loetelu, mis siin ennem lugesin, et, et ei kõla nagu siuksed, väga tulutoovad asjad, et nad võtavad hullult palju sul aega ära ja, ja seal on ikkagi mingisugune niisugune, et sa lihtsalt oled. Sest lihtsalt tahad teha midagi. Mul on niisugune mulje, on, miks sa teed seda pappi sellest, noh esiteks on muidugi see asi, et oleks endal põnevam, saad midagi sellist vahvat ära teha, teine asi on kõik need kogemused, sellepärast et see, mida sa saad sealt, noh, mina ju ise ka ei käi, läheks mingisugust reaalset raha, väljakoolitused, seminarid, asjad, mis sealt tulevad. Millal sa näiteks arvutist ei ole nagu loomingule ilmasaloratiivsetud loomingulist tööd, sellepärast et lihtsalt nagu selle kaifi pärast, aga ma ei ole veel kuulnud, et vähemalt vähemalt nõnda, see on juba juba suur, kui ütleme näiteks selles ülikooli nõukogus mingisugune asi õnnestub läbi ja selles mõttes, et meie mingisugused mõtted, mida meie oleme tahtnud teha suudavad kokku leppida nii palju inimestega, et nad leiavad ka, et kui nagu päris asjalikud asjalikud asjad jooksevad, Ühes ringi, et mis, mis tunnese kaifon tulgerdama, silme ees, sädemed. Eile selles mõttes just siis, kui mina sattusin esindusse ning kolm aastat tagasi siis ju oli see, et lähed ülikooli juhtkond võttis esindus täpselt nii, et kes te olete siin mõttetu kamp ja et lihtsalt olge, ajage oma mingisugust elu. Jah, täpselt ärge tulge ainult meie meie juurde nagu et aga nüüd me oleme suutnud selle kolme aastaga ennast väga-väga palju tõestada just ülikooli juhtkonna silmis. Mis juba iseenesest on väga suursaavutused, väga uhke, võib-olla, et juba marss direktoraadi sisse, ütled, sul pole kaks nädalat õlut joonud, arvestage sellega. Ei, päris nii ei ole elektrorätinoodi õlle pommitama minna ei saa selle eest raha küsima. Sa ütlesid enne, et sa teed kõiki neid rohkeid ühiskondlikult kasuliku töö tundekogud ühiskondlikel kasulikes organisatsioonides selleks et muu hulgas selleks, et saada kogemusi ja inimestena lõpmata ütlevad, et see on väga hea, sest ma saan sealt kogemuse, mida nende kogemustega tehakse. Milleks sinul kogemusi vaja on? Praegu juba? Kus on juba väga palju igasuguseid asju või siis on sellest kasu. Tegelikult on see investeering ühiskondlikus organisatsioonis töötamine, mis sina jälle siin sellepärast et, et inimese eesmärk, elu eesmärk ongi kogemusi saada. Lõbus, surres on nii palju kogemusi, võidab see kuradi rahuldus kõige rohkem kogemusi, sured rahuliku südamega kogemuste pagas pungil ja meel, ei, mina arvan, et oleks ikkagi võimalikult palju erinevaid asju proovida. Mida sa niisama istet vaatad, kuidas telekas lõige siis on jube. Aga telekas on National Geographic ja väga siuksed põnevat programmi olen seda Alo-TV mängib. Vaat sellepärast mängibki sul Alo-TV, et sa teed mingisugust tööd, mis ei too väga palju sisse. Ja siis jõuaksid võlasatelliiti kodu osta. Maja ei ole teleka või ma ka ei ole, aga lihtsalt siin äkki äkki keegi on, leiab ennast ära. Meie saates leiab ennast ülesse, kas te teete nalja või, või on tõesti niimoodi nalja? Tegelikult ei ole kogemusi vaja selleks koguda, et nendega. Kogemusi enne surma. Ja mina loll, aga mulle tundub, et me viskasime ka seda kala, puurisin praegune, aga mulle tundub vahest küll, et näiteks et kapitalistlik ühiskond ongi niimoodi üles ehitatud, et tuleb kogu aeg olla hästi säästlik, hästi kokkuhoidlik mitte kulutada, selleks et üks päev sele kokkuhoidlikkusele saada rikkaks ja mida siis rikkusega teha tuleb, siis tuleb kulutada minu meelest mõistlikumad, rikas olla, hästi elada. Mõistlik on see muidugi, aga ega siis seda, seda mõistavad võib-olla ainult Donald Trumpi tütretütred, tütred aga mitte mitte meiesugused, aga kuulame laulu mudru heidetud tervelt mis tahtsin veel rääkida, et ma räägin, et inimene peab ikka surres saama valgustatud. Need asjad, mida ma, kui sa sured, ma mõtlen, et kõik need asjad, mida sa elu jooksul teinud oled, need õpetavad sind. Ja lõpuks, kui sa lähed sinna valgesse tunnelisse, siis oskad teed juba. Tuttav on, oskad käia, mina mõtlen niimoodi, ma mõtlen kogu aeg niimoodi, et, et siis siis ei oleks ju praktiliselt mitte midagi mõtet teha lihtsalt kuidagi suvaliselt elu läbi lohistada ja ongi korras. Aga ikkagi, see peab olema midagi seotud sellega, mis pääle surma toimub, see energia paisub siis suuremaks ja kas või kandub mingisugusele looduse peale ja taimed tärkavad veel sinuni suuremate õite. Ja, ja ei noh, mina mõtlen niimoodi, et niimoodi niimoodi on, et mingi eesmärk peab olema sellele, et sa terve eluteed kasvõi seda noh lihtsalt terve elu rahaseni mõttetu. Et võib-olla sellepärast Tuulikki teebki kõike seda, et ta tahab, et tema see energiapall oleks lahkudes ilmast suurimatest suurim üksnes pall, aga teine asi on see, et ma saan seda endale lubada, et tasuta teete. Kuidas, kuidas õpetaja näiteks elame seda endale, sest me ei saa seda lihtsalt oma perekonnaga just täpselt nii palju vedanud, et ma ei pea nagu sellistele igapäevastele pissile. Pojad. Tal on jah, vist poeg juba terve. No mis iganes, Talon tuulikese on, palju õnne, tõepoolest, palju õnne. Lähme, võime muusikat kuulata ja Kim kaks laulu järjest. Üks. Peale kõige selle on sul ka ju poeg tuulike. Kas su poja jaoks ka aega? Midagi ikka nii või midagi, aga, aga seda aega ei ole nii palju, kui võiks olla. Või kui palju sa tahaksid, kui sa ei tahagi oma poja? Sul? Ikka ma tahan nagu selles mõttes, et mulle tundub, et seda on praegu tõesti parasjagu, et me saame omavahel niimoodi mõistlikult ja mõnusat läbi, et me ei muutu tüütuks üksteisele hängi ringi kogu aeg. Aga jah, ema, poja vahelisi tülisid, laps on ka põhimõtteliselt mittetulundusprojekt, tean omast käest. Vajaliku kuluartiklina eelarves väga korra, mina vaidleks vastu omastada musest. Sinul, kulla mees, on võimalik, räägid ainult oma isa kogemusest, teema kogemusest, kes insti vaidleks. Ei, sina, sina oled tubli poiss. Sina hea laps, mina olen hea laps oma vanematele ja mitte mingit probleemi, aga sina oled ju hea laps oma vanematega. Jah, ja tuulikene. Oleme tänane lapsama vanemad, sinu vanemad on meie saate, Rein, sinu vanemad on meie saate. Kuuled. Taustad. Aga mõtlesin siin vahepeal, te enne rääkisite surmast, kus kogemuste pagas prahvatab valla ja täidab koridorid valgusega ja lilled spermaga eluga. Midagi ilusat tahtsid öelda, kui on olemas, kui on olemas mingisugune asi maailmas, mis siis ei ole ilus ei nagu surma vastand. Turma, vastan seals lehma roisk. See on surma saanud. Aga siis ma mõtlesin, vaadake, on selline asi olemas nagu tuumarelvade. Nagu desarmeerimine, et kui mingisugune tuumapomm öeldakse Iraanlastele näiteks, et ärge tehke tuumapommi, võtke koost lahti, mis te teinud olete, siis vabaneb tohutu energia. Inimesega on võib-olla sama moodi, et kui ta ära sureb, siis vabaneb kõik see energia, mis temasse seal tuumapovi energia vabanemist on põhimõtteliselt näha, aga on ikka seal ümber. Kui ausalt öelda, siis tuumaseen tuleb, ei jäägi selle eest seal see plahvatus, kui teda kasutatakse, aga kui teda võetakse koost lahti, kui ta, kuidas inimene plahvatab? Oleneb, millega mõned inimese seeme No vot seda ma siin. Seda sosinal. Jah, ma pean, need, need on toored mõtted, sõbrad, seda tuleb veel lihvida. Et kui järgmine kohvik-klubi saade on, siis meil on juba selle kohta üht-teist öelda. Järgmiseks saadakse, võib ära unustada siis, millest me siin rääkisime? See on hea omadus, kui mälu on lühike jah, siis ei mäleta midagi, ise saab valetada. On nii või? Siis lihtsalt ei tea. Ei saa, valetas, kui sa valetad, sa pead ju meeles pidama, mida sa räägid, aga kui sa väidad, et saad pidevalt mälukas, isik lihtsalt ongi mälu lühikene, eks sa pead kõike meelde jätma. Mõnda asja nii palju, tühista, mida ei olegi vaja meelde jätta. Aga samas see filtreerimine, et mida meelde jätta, mida mitte vahele jättad tähtsa asja meelde või tähendab vahel vastupidi, et ei jäta tähtedesse meelde. Ja siis unustad ennast sootuks järeldada. Jarek näiteks on täitsa hämmastav asi, ta ei, ei tähendab kasutab, aga tal ei ole seda käepärast, seal mingid helistab näiteks telefon heliseb järekil ta võtma tervisetalla ja ei, mul on ja mingi kõne toimub näiteks aprilli keskel nagu praegu. Ja ei, ma võin tulla veel esinema, mul 24. juuni on mul vaba näidata ja siis hetke pärast helistab ütleb kellelegi ja kaheksas august, ma saan tulla küll, kust te seda kõike võtta, kas sul kõik peas olema, sest sul on meelest blufid blufi ma tegelikult ei ütlegi vaja ikkagi noh, nii praeguse ei ütled ütelda, aga vaata, mul on seal mingisugused, noh, mul on sihuke fotomälu, et mul seal vaadata, mis on märkmikus, on kirjas mingid asjad, et kas ma saan või ei saa sel päeval ja kas ma kas ma tahan või? Vabandust tahan või ei taha, mõisar, mul on iga kevade mingi hull köha. Kui sul on fotomälu, siis vaata, öeldakse, et inimestel nagu surres või ka mingisugusel hetkel, kui mingi elukriitiline situatsioon siis jookseb nagu elu kõik filmina silme eest läbi, seal on võib-olla palju pikem film. Ta õis vaatab täistund aega 24 tundi kinos kuskil vaatad oma elu filmi. Tüütu. Aga veel mälust rääkides, et kas te olete tuulike järk, sellised inimesed, kes võtavad. Ebameeldivaid valusaid asju käibel vihastasid, peate pikka viha. Mulle ma alati, kui tüli on, siis hakkab nagu ära unustama seda, noh, tahad kiiresti ära unustada, ära leppida inimesega üldse arvamust. Sellised negatiivsed emotsioonid, need ei, need ei aita kuidagi edasi. Ju meelde ei jää ka veel, neid ei pööra tähelepanu. Isegi mingi ebameeldiv inimene, kellega inimlik tänanud siis temaga mul näiteks ei ole mitte ühtegi inimest, kelle, kelle peale nagu viha peaks või, või siukest pikaldast ihad, kellega ma pole suhtlevad kolm aastat või neli aastat, sellepärast et meil neli aastat tagasi oli mingisugune asi ja minu arust on niukene ego probleem pigem et sa ei julge nagu. Aga kui on mingi kurje konfliktne inimene, kellega tüli olnud, et siis tasub ta üldse unustagu. Järgmine kord ta tuleb. Toolike. Vabandust, kas ma tunnen teid? Saab ikka ei ole jah selliseid asju olnud, seal ei ole vihavaenlasi tuulik. Minu teada ei, mul mõned, mõned inimesed on, kes mind silmaotsaski ei salli. Aga tead sa, Nende probleem, igasuguseid asju on olnud ja on elus olnud ja jumala isegi aeg-ajalt võib-olla natukene õel, mitte mitte korralikult käitunud või olen tõesti kellelegi väga halvasti öelnud ja inimesed ei saa sellest seda loomulikult ka ei mäleta, nagu niimoodi ongi see asi ja et ma ma lihtsalt ei mäleta, mida ma räägin. Nii et põhimõtteliselt, kui sa nüüd pühapäeva õhtul keskööl meie saate kordust kuulad, siis sa nagu ohoo, kes see tütar, tütar, võluva häälega tütarlaps, et sul nagu ehmatad ära imestan, täitsa huvitav kuulata, paljud mõtted on mulle täitsa sümpaatsed. Leonhard Coheni song 68.-st ostust Leonhard Cohen kõlas juba 68. aastal. Eesti nagu väga elukogenud mees, kui see mees üks päev sureb, siis vabaneb küll ikka nihukene energia ja vot siis tuleb tuumaseen. Tunnel täitub valgusega. Šahti ja lumikellukesed süttivad. Ja vaata, on ju, kõlab niimoodi väga küpselt nagu mingi, ma ei tea, mingi kohub nagu meenutas natukene võib-olla seda. Ehk siis härra Menning Blacki meenunud meelin Black kaks meest, kes, Mulle ei meeldi see seda meest, seda männi. Seda meil nii pole tehtud, linnuluust peaks välja arvutama. Peaks küll. Palju maksab auto parkimine. Näiteks see pind, mida sa kasutad, palju ruutmeeter, parkimispinda maksab, kes on täpselt sama üür mis näiteks korteri näiteks Ma ei oska, me täname juba suvast oli rääkinud oma surnud keha parkimine aastakümneid maksab kindlasti. Kokkuvõttes vähem kui oma elav auto parkimine. Parkimine juhitav. Jah, vaat kui pegasus meid hetkeks viis. Jah, naljakas, et sa pead maksma selle eest, kui sul on mingisugune asi ja kui sa seda parasjagu ei kasuta, siis sa pead selle eest ka maksma. Tuulikki, kes tegeleb ka veel muude hulgas transporditrahvide transport transpordilogistikaäriga peab seda teadma, et, et ega seisva auto pealt hakkab maksma. Nii, et see on täiesti auto, sõida auto rikkis parajasti parandada, siis pead sellest kõige rohkem, siis maksad veel topelt, maksad veel paranduse ja maksad veel selle, ta seisab ja maksad veel niisama maksmise maksuga mulje kuulajatele olgu öeldud, et kuule, seal on juba öeldud tund aega ja, aga olgu öeldud veel kõlarite suhtes, meil hakkab saade lõppema. Aga kuulajatel olgu öeldud, et tuulikest ei arekid seob see, et nende mõlemate vanemad on transpordi transpordiäris. Tuuligi lastelaagris ja tuulikesega käisime koos lastelaagris, kus olin, mina. Ei olnud, see oli mingi, oli vist seitse, kaheksa, 10 või mingi nihuke vanus ükskord täiesti suvaliselt, rääkisime ja selgus niimoodi, et käisime ja, ja, ja vot seal olid mina ettevõtlik mees, mitte Tuudikke. Vaikne tütarlaps, keegi tagais suhtlenud ja keegi tahtnud rääkida. Sinuga ei räägi kellelegi. Tuul tuleb. Kõigepealt ei taha sinuga rääkida. Tule sina ja sina oled üks pakiline. Jah, aga kas teil mõlemal kodus koduukse ees seisab grupp veoautosid, mootorit, sammas, grupp, õli. Õligrupp null. Reesuspotigrupp. Uisuvad ja rõõmu kokkuvõtteks öelda, et meil oli saates üksi väga energiline ja tore ja, ja tegus inimene, millised võiksid olla kõik inimesed teha ja möllata ja sebida ringi. Me oleme seda kogu aeg oma saates ka propageerinud, suvi on see aeg, kus tuleb tegutseda, talvel tuleb puhata. Ja praegu suvi hakkab kohe. Minul on küll täielik kevadväsimus, ma magan, teed lõunauinakuid ja ma ei tea. Ma ei ole kunagi teinud siukseid asju. Ma teen ka, mis kellaaegadel ma teen kolmest seitsmeni, aga sina, tuulite teed, lõunauinakut, aega ei ole aega. Lõunauinaku ei ole alati tund, aga lõunauinaku, vaadet vot täna jääb lõunaväila, jääb lõunauinak lühemaks. Ei, ma kohe peale saadet lähen heidan pikali. Ai, ma ei saa mul asjad. Aga noh, see selleks. Igal juhul oli meil täna külas tuulike tuulik. Inimene, kes inimestest suurt midagi ei arva. Ei, see oli, ei lähe, ma, vot see oli eelarvamus ja enne ma Järva või missa meistulike arvad praegu, mis on meie saatest, arvad. Kas seda on vaja ühiskonnal? Ma olen isegi ilmselt on vaja, kõik on ju vaja. No kuule, see oli sihuke siluv. Heino, helge sõnad. Ei noh, ikka on ju mõistlik. Ei, see on vahva, kui midagi tehakse midagi teha, tahetakse meile naljasaade, mulle hakkab aina rohkem tunduma nagu meelejahutaja. Küll ma küll ei tahaks öelda, et meil nalja saada. Ei nojah, me ei tee nalja, aga meil on saade, mis räägib. Ei enese enesekiitmine, romoti väga tore olnud, et ega me kiidame, kui iseendast hästi. Lihtsalt veel oleme ausad. Kui iseendast hästi ei arva, siis kellest veel? Võib-olla selle kurva noodiga, et meist keegi peale suurt midagi hästi ei arva. Võib-olla Sist ära, no mina seda ei usu ja, ja ka inimesed, kes mõtlevad meiega kaasa, seda ei usu. Kohtume järgmine laupäev kell kolm. Mina juba tean, kes meil saates külaline on. Teie veel ei tea. Saatekülaline nii palju vindiseks. Härrasmees kuri Mägilase pilk silmis kurivägilase piltidest ja, ja algab udar käes ja algab jälle uus pesula alamjärgmisel laupäeval. Aitäh Tuuli tulemast ja raadiokuulajatele kuulamast. Ja mina olen Jarek. Minu kõrval on Rein ja see oli kohvik-klubi.