Viljandi kultuuriakadeemia 12. lennu teatritudengid on välja tulnud oma esimese diplomilavastusega Saša Pipeljajevi Primavera paunveres. Esietendus 16. septembril Viljandi Ugalas ja 30. septembril toimus külalisetendus Tallinnas vabal laval. Lavastaja Saša Beljajev on juba edasi liikunud järgmiste tööde juurde ja viibib välismaal. Aga mul on rõõm klassikaraadio mikrofoni ees tervitada. Dramaturg Karl koppelmaad ja kahte teatritudengit Elar Vahter ja Mari Anton. Alustaksime võib-olla dramaturgiliselt poolest. Saša Beljajev on tihti lähtunud klassikalistest materjalidest ja neid edasi arendanud. Seekord on aluseks lausa kolm erinevat materjali. Karl, räägi kuidas nendest üks lavastus moodustus ja mis nendest üldse on siia kaasa tulnud. No peamine alusmaterjal on siiski Oskar Lutsu kevade, et teised on võib-olla sinna kuidagi külge nagu Monteerunud. Et kuna Oskar Luts on kirjutanud, eks ole, kevadet, siis on ka seal botitšellilon kevadeteemaline maal ja Stravinski läks kevadriituse ehk sellised asjad, et sealt nad on nagu teineteisega juba algusest peale nagu mingis mõttes sama temaatikaga või isegi samasuguste ütleme küsimustega, mis on, ütleme, Oskar Lutsul, samad küsimused on olnud Stravinski roboti sellel õhtul Primavera Maal räägib füüsilise armastuse muundumisest või sellest liikumisest füüsilise armastuse juurest ütleme platoonilisi armastuse juurde. Et siis võiks öelda ka, et ka Arnole ja Teelele on seesama narratiiv, kevadised kooskäimine ja pulmade peale mõtlemine, mis on siiski noh, ütleme füüsiline mingil määral. Ja lõpuks sarna siis armastus, heinamaa, päikesepaiste vastu ja noh, samamoodi eks ole, ühtepidi võrrelduna füüsilisest armastusest räägib, ka kevade liitus. Kuigi seal on ka kõik see vana vene paganlikud tseremooniad, nii-öelda uue tulemise, uue loomise riitus vana ohverdamisega ja noh, ühesõnaga seal nüüd komplitseeritum materjal, aga aga kuidagi jah, algusest peale on need kolm asja koos olnud Beljajev veel peas. Üheks lavastuseks nad lihtsalt jah, on saanud. Beljajeva on tihti alustanud hoopiski vene kirjandusega. Kas te teate, kuidas ta selle Oskar Lutsu kevade leidis? Tegelikult täpselt ei tea, aga kunagi 27. lennuga Pebeli aedega koos töötades käis läbi mõte, et võiks teha kevadet. Et ei tea, kas, kes seda talle pakkus või on seda endale nagu huvi tulnud, aga see mõte käis juba läbi siis dramaturigidega kõik, saime kokku Beljajev ja kursusejuhendajatega ja rääkisime, et kuidas oleks võimalik ja kuidagi tekkis selline tunne, et, et seda nagu ei olegi võimalik peljajevlikult kuidagi teha, et et jube keeruline ja tegime siis meie idioodi. Aga siis noh, eks ole, tuleb uus uus aasta ja tuleb see mõte uuesti, et noh, et, aga kurat, kuidas ei ole siis võimalik kevadet teha kindlasti on. Ja protsessi ajal me korduvalt käis mõte peast läbi, et kevadet ei ole võimalik niimoodi Pebelliaayerlikult teha, aga aga noh, ikkagi on, kõike saab teha teatris, eriti. Maria Elar, mis ideed teie jaoks lavastusest kõlama jäävad? Mulle endale isiklikult sümpatiseerib kogu see idee näidata ikkagi seda lugu läbi Arno ja tema nagu sisemonoloogide, kuidas temani see kevad jõuab täpselt, mis osa selles kevades on teelel ja kui suuri pettumusi ja kui suuri joovastusid läbi elab. Ja see on ühtaegu ilus, valus ja naljakas, et, et kui tihti võib tunduda, et me nagu viskama nalja Arno üle. Aga samas nii kurb, et et võib-olla tahaks nagu nutma hakata, samal ajal. Jah, et see Arna liin on olnud läbi Saša silmade kuidagi huvitavam, palju avaldavam ta nagu Arnot uuesti avastanud, nagu minu jaoks ka näiteks ühes proovis ta tegi, viskas ka nalja. Et kuidas selles raamatus tüdrukud on hästi kuidagi kurjad ja tüdrukuid on üldse vähe, aga et kuidas poisid on hästi tundelised ja kuidas Arno põhimõtteliselt igal teisel leheküljel nutab et kuidagi see poiste-tüdrukute maailma selline teistsugune, võib-olla käsitlus kui muidu. Aga kui fookus on niivõrd poiste pea, siis kuidas sina, naisnäitlejana siin oled oma koha leidnud või kas tunned, et naistegelased on muidugi kõrvale jäänud? No tabeli hajevil ei ole ilmselt selles mõttes tal ei olnud oluline, et poiste rolle mängiksid poisid. Et Sepp, psühholoogia või inimpsühholoogia on ikkagi noh, üks inimesel. Et sellepärast ta nagu ei heitunud kunagi, et kui oli vaja Arnold mängida ja valitsusel tüdrukud mängisid tüdrukud poisid, said Kaarneral ükski poiss vist teeleti mängija. Aga tüdrukud saavad küll arnasid seal mängida. Me oleme nüüd rääkinud Oskar Lutsu kevadest, aga kui mõelda Stravinski kevadpühitsuse peale, siis on üks 20. sajandi muusikateatri suurimaid skandaale. Kui see 1913. aastal Shan selliseid teatris lavale tuli, siis puhkesid nagu tõeline skandaal ja šokeeris vaatajaid nii selle tantsu poole pealt kui ka muusikalise poole pealt. Kas teie lavastus šokeerib ka vaatajaid? Mida peaks 21. sajandil tegema sellist, et sellega šokeerida, et ma arvan, et see ei ole nagu väga võimalik sellega, kusjuures sellega, et kui 1913, eks ole, oli kevadpühitsus 1912 ilmus kevade ja see tekitas ka väga suure ütleme nii suure skandaali, aga siiski skandaali, et nimelt olla Oskar Lutsu kevade olnud väga ropp, jätkasutanud noh, väljendeid nagu sitavikat näiteks, eks ole, mis põhjustas paljude inimeste pahameelt ja üldse kõnekeele kasutamine. Et kui nii mõelda, et nojah, Eesti kaasaegse kirjanduse isa kahtlemata, et Kaur Kender on jätnud küll ainult roppused alles ja kõnekeelt nii väga ei kasuta, aga, aga see nagu liin on seal olemas, et noh, nüüd jah, Kender saksa šokeerida, et kui Kenderi ainult paistvalt võlv lavale oleks olevat, siis vot see võib-olla oleks skandaal ja siis läheksid inimesed juba kinni ka. Milliseid uusi näitlejaülesandeid lavastus teie jaoks püstitas? Võib-olla et kuidas leida iseenda rollijoonis sellises lavastuses, kus justkui puudub narratiiv ja et sul ei ole mingisugust kindlat rolli lavastaja poolt ette antud. Aga siiski sa täidad mingisuguseid ülesandeid läbi lavastuse ja siis läbi nende ülesannete ise leiad enda karakteri ja lood iseenda, mingisuguse rollijoonise. Et ma arvan, et see oli minu jaoks see ülesanne. Minu jaoks võib-olla kõige huvitavam nagu leida üles atmosfäär, mida, mida sa nagu taotles just see, et, et kui meil on nagu tants siis mis karakterism seal tantsus olen, et, et just see emotsionaalne Arno hetke emotsioon, mis on see, kui teele ei vaata talle enam kordagi tagasi ja lähed minema see nagu transis või, või laksu all olek, mida, mida inimene tunneb sel ajal, kui, kui juhtub midagi väga, väga halba temaga ja siis leida üles see uimane Arno emotsioon, millega ta näeb uduselt maailma. Et, et see oli nagu jah, ma arvan, kõige huvitavam nagu, et otsida iseendas seda, seda, et olla grupinlase Arno emotsioon. Kas seda lavastust saab kuidagi liigitada ka? See tantsulavastus, selle kirjelduses on ta vist tantsulis visuaalne lavastus, et ma ei ütleks, et ta on tantsulavastus. Samas noh. Ma ei oska seda liigitada. Ma kavas kirjutasin sellest, et noh, selle kohta võiks öelda visuaalne teatri füüsiline teater, tantsuteater noh, mis iganes. Et lõppude lõpuks on Beljajev, teater ja noh, need, kes teavad, eks ole, nendele on, see tahab selgeks ja seda taga on noh, nüüd inimesele, kes ei ole peljajevi tööd varem näinud, et jah, siis ongi väga keeruline, et ma Ma võib-olla sõnastaksin seda niimoodi, et see on fantaasiateater, et peamine töövahend või ütleme peamine meedium on vaataja enda fantaasia, need seosed, mis seal tekivad, et laval laval kogu see liikumine, see dance visuaalses kõik see töötab selle eesmärgi nimel. Et ergastada vaataja kujutlusvõimet. Ja tegelikult lavastus toimub iga inimese enda peas. Ütlesid, et kes on näinud Beljajev lavastusi, sellele peaks selge olema, millega tegu on. Aga kui palju te ise olete varem tema lavastusi näinud või mille poolest see erineb tema teistest lavastustest on siin mingisuguseid uusi jooni, näiteks nood vennad, mis tal alles ju hiljuti välja tuli. No ütleme nii, et kui võrrelda olnud veel ratsatiga, et siis seal on olnud vägagi ütleks nagu, et lavakava osa ja sissetantsu osa teatavas mõttes on need nagu olnud eraldi, et tal on veheldud seal, eks ole, väga palju ja siis midagi deklareeritud ja siis eks ole, noh, selline nagu süsteem on olnud, et praegu on see tants ja lavakava osaliselt kokku pandud, et nii-öelda kas nüüd edasiareng just, aga mingisugune vana tuttav joon on sealt olemas ja midagi jälle täiesti uut veed kui öelda, siis nii, et et noh, mis minu jaoks on nagu kõige tuttavamad tööd enne primaleirat idioot SM ja, ja siis nüüd ratset, et siis ütleme, see Primavera paunveres on kuskil seal kahe vahel Kui nood Venaatsetis esitati terve Aleksander bloki poeem, siis kui palju siin seda kevade teksti ennast sees on? Otseselt ma arvan, et väga palju ei ole sest see rõhuasetus ongi konkreetselt pandud Arnole ja ainukesed dialoogid, mis meil on ainult nende tegelastega, kellega Arno on siis raamatus suhelnud. Ja siis kindlasti ka religiooni pool ja surmapoolsed teemad, mingid monoloogid, mis meil on, et, et ma arvan, et ma ei kujuta ette, kui suur protsent sellest on nagu Oskar Lutsu kevade teksti. No praktiliselt kõik, mis on kasutatud, on Oskar Lutsu kevade tekst peaaegu kõik, aga kui mõelda niimoodi, et raamat on mitusada lehekülge, eks ole, ehteid siis muidugi ei ole, see, selles mõttes on Elari lõigus, et see ei ole nagu meeletu maht, aga jällegi, kui mõelda, et Pepeljajevi, kui palju seal on teksti teksti kasutatud, siis ütleme autori originaalteksti, siis sellele vastuse puhul isegi küllaltki palju. Et noh, ikkagi, ma ei tea, mis mees stsenaariumi seal oli lausa 20 lehekülge, mis seal üldse mingisugune stsenaarium, eks ole ja nii, et selles mõttes arvestades konteksti, siis küllaltki palju Beljajeva on küllaltki ebatavaline haridustee, enne režiõpinguid õppis ta keemiat ja teda on nimetatud väga tehniliseks lavastajaks. Kui kergesti teie kursus temaga ühise keele leidis? Minu arust läks aega, et lihtsalt teha aru saada, mis inimene ta on, aga aga ta on ise hästi rahulik ja siis selles mõttes oma seletamist, aga mõnikord on ka väga kärsitu näiteks tantsude õpetamisel või et tahab mingeid asju kiiresti, aga samas tan hästi kannatlik, et ma arvan, et me leidsime temaga ühise keele. Samas, mis see tähendab, ühise keele leidmine me saime väga hästi läbi, aga lihtsalt see, et mis hetkel sa saad aru, mida lavastaja tahab või mida ta taotleb, ma arvan, et igalühel, see on ikkagi väga erinev hetk noh, tööprotsessis, onju, et mõnel võib-olla nädala lõpuks selge, et ahah, see, selle lavastaja visioon on umbes selline, midagi sellist ta tahab, aga mõnel läheb kauem, aga mõni sabaras alles kontrolletendusel aru, et ahaa, mida me hoopis sellist asja on ju. Aga muidu ise ta on jah, selline väga rahulik ja mõistlik inimene selles mõttes proovi teha oli algusest peale väga-väga tore. Ja ma pean nõustuma, et võib-olla algusperioodil oligi see kõige keerulisem, et et täpselt aru saada, mis ta etüüdi ülesannete, nagu taotlus on. Et see alguses kõige segasem, aga, aga lõpus oli see täiesti selge, mida ta tahab, aga ma arvan, et see oli kõigile kõige raskem nagu alguses, et just aru saada, mida ta nende mädik kritseritega nagu mõtleb sellelt tüüdides. Et kes need on, materjali hästi huvitav töömeetod. Aga, aga jah, ta oli väga rahulik ja kannatlik seal hästi tore sellepärast et et kuna meil on tegelikult tehniliselt väga keerulisi elemente sees just nagu läbi rekvisiitide, need puidust kastid ja pulgad, mis meil on, mehitame mingis mõttes väga keerulisi asju, aga see tema tore kannatlikkus oli tõesti vahepeal tõi naeratuse näole, et kuidas üks inimene saab nii kannatlik olla, et kui põhimõtteliselt proovis oli kaos ja mingid asjad ei töötanud, siis ta lihtsalt istus viis minutit vaikselt ja siis ütles, et okei, Strarhitygen. Tema mingisugune eelnev haridus tuli võib-olla just välja, kui me vaatasime, kuidas ta nende pulkadega omaette justkui mängib kuidas ta seal harjutas või mõtle see, kuidas neid tasakaalu sättida ja kuidas mingid seal jõuülekanded või mis iganes toimib, et teda oli nagu tore kõrvalt ka vaadata just selles algusfaasis, et kuidas ta ise leidis nende materjalidega, mis tal oli mingisuguseid lahendusi välja. Aga kas täiesti proosalises mõttes keelebarjääri ka näiteks oli? Vist ei olnud või selles mõttes, et Karl oli ju kogu aeg abiks meil ja me ise ka ikkagi seletasime kogu aeg ja, ja ta on ju nii kaua Eestis olnud, et midagi ta vist ikkagi varuga saab, et või. Inglise keeles oli enamik aega suhtlus, et et selles mõttes, et see on ju kõigil mingil moel ikkagi suus ja lõppude lõpuks, et noh, kui kontekst on teatriproov, siis seal saab ka nagu kätega vehkides lihtsalt midagi selgeks teha, et kui kui sõnu ei leia üles või, või mis iganes, nii. Lavastus tuli välja Ugala teatris ja üks Ugala teatri spetsiifika on see, et antakse palju külalisetendusi. 30. septembril olite te Tallinnas. Lavastaja ise on nüüd juba ära läinud, kes teid aitab selle lavastuse ümber seadmisel uutele lavadele ja kui ruumi spetsiifiline see. Lavastus on seal on mingid elemendid, mis on ruumi spetsiifilised. Et saab näha, kuidas tartus hakkama saame, aga selles mõttes, et kõik see laval asetus, tantsude asetus, selle me peame ikkagi omakeskis ära lahendama. Ma arvan, et me saame sellega hakkama. Ja me oleme ikkagi ise vastutavad selle lavastuse eest, et, et see on nagu kuna ta on niivõrd nagu füüsiline teater ehk siis läbi tantsu ja liikumise hästi palju siis lavastus on meie peas. Ja noh, kindlasti saab Karl milise aidata ja, ja meil on tehniline meeskond koolilt jõuga alt, nii et kõik need inimesed vastutavad selle eest Jah, ja arvestades, et see on Ugala black box siis välja tulnud, siis ütleme üldjuhul blackboxi tükk ei ole kunagi nagu väga kohaspetsiifiline. Et selles mõttes teda saab mugandada alati teise blackboxi ka väga lihtsalt võib-olla suurde saali mitte, aga aga jah, et selles mõttes ma arvan, et mingeid selliseid probleeme selle teemaga ei ole. Viimane küsimus, kuna Viljandi kultuuriakadeemia 12. lend on nüüd jõudnud oma diplomilavastus on ja see on teie kolmas aasta koolis siis kindlasti saab teie kursuse kohta juba nagu midagi öelda või seda iseloomustada, et äkki ma küsingi siis Karlilt, kellel on nagu kõrvalpilk olnud ja kes on jälginud seda protsessi, kuidas seda kursust iseloomustada? No vot, selleks oleks võinud nüüd ette valmistada teada, et mul on keeruline seda kursust iseloomustada, sest ma ei vaata neid niimoodi kursusena, vaid ikkagi ma näen neid nagu indiviididena. Et selles mõttes võib-olla siis ütleme Ongi kõige täpsem öelda, et see on isiksuste kursus on väga tugevad ja väga erinevad isiksused. Noh, õppida on veel palju, aga see on ka kolmanda aasta algus, eks ole, et seal on kaks aastat veel jäänud ja see ongi normaalne ja teha tahtmine ja energia on väga suur ja ja see, kuidas noortel teistmoodi saakski olla. Aga vaade seestpoolt ka miljon teie kursusevaim. Kursusevaim noh, nagu Karl ütles, et meil on väga palju selliseid indiviide, mis mõnikord rikastab ja mõnikord tekitab probleeme, et me saame väga hästi koos töötada, aga, aga mulle tundub jah, et kas me oleme nagu selline nii-öelda grupina töötab või kas meil oleks potentsiaali koos edasi jätkata grupina, seda ma ei tea, kas oleks mõtet, et, et jah, pigem on nagu sellised indiviidid tulevad siit välja ilmselt. Ma arvan, et praegu on veel kõik kontrolli all, nagu Karl ütles, siis meil on väga palju õppida. Aga meil on täitsa tore kursus ja füüsiliselt, ma arvan, oleme me ka väga võimekad ja, aga sind ja nii edasi vaja areneda nüüd just läbi selliste projektide, ma arvan nagu, nagu saasta projekte või et, et see on, ma arvan, ühele teatritudengile võib-olla üks kõige hädavajalikum neid asju, mida, mida kogeda teatrikooli jooksul. Ja mulle endale tundub, et me oleme hästi kriitiliselt üksteise suhtes ka ja me ei pelga kunagi seda ka proovides välja öelda, välja näidata, et ma arvan, et selles mõttes on minu kursusekaaslased mind ennast väga palju arendanud, noh et me julgeme ja tahame üksteisele välja öelda asju, mida me näeme üksteise juures, et on vajaka. Nalja teha, siis ütleks, et jah, et teineteise suhtes on nad väga kriitilised, aga aga enesekriitika puudub. Tegelikult. Selle lausega on väga huvitav lõpetada, aitäh teile. Aitäh, Karl kopelma Elar Vahter ja Mari Anton, soovin teile siis häid etendusi ja edukat kahte viimast aastat koolis.