Ma vaatan, sa võtsid joogikena stuudiosse kaasa Jäpp, joogid minu poolt iseendale. Tere, minu nimi on Ivo krustak, tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid. See oli väga hea kiire intra ja mul on tunne, et aitab Veiderdamiseks. Näed Aid reederdamisest. Et kui ikkagi saatel on mingi nimi, siis tuleb seda öelda ja ei ole vaja olla originaalne, nagu see ei ole see, mis meid eriliseks teeb. See, kui me ütleme kuidagi kummaliselt oma saate nimel kamoon, kui madalal saab latt olla. Mul on hea meel, et sa oled lõpuks avastanud meie saate 40 kolmandas osas. Jah, ma olen saanud küpseks saate tegijana, ma olen saanud küpseks, ma tunnen seda täna, et ma olen, ma olen nagu valmis. Ma olen kohale jõudnud. Väga hea, sellepärast et 43. saade on ka see saade, kus meil on täna külaline ja külaliseks on Vaiko Eplik. Here on ja oi, näed, ma mõtlesin, et oleme kahekesi. Vaiko Eplik on stuudios, väga lahe. Tere tulemast. Tänan, tänan kutse eest. Rõõmusin olla tee, laske edasi, selles mõttes ma olen siin. Ja ega seda, et eesmärk oligi nagu, lihtsalt lõbustada sind nagu ajada siukest suvalist juttu ja mida muud sul siin õhtul teha olekski, eks ole, kui me salvestame, eriti nüüd, kui te olete küpsenud saatejuhtidena edasi siit edasi on ainult Helgi Erilaid. Et praegu on see hetk võib-olla, kus tasub kuulata, see on praeguse kvintessents, see on nüüd siin see pakult, turistide üdi on siin ja siis edasi läheb allamäge kindlasti. Ja kuigi kogu aeg on läinud nagu allamäge, aga see ongi huvitav, Sa pead ikkagi seal alla allamäge minnes ikkagi on ka mingisugune nagu tõus vahepeal vaatasin nagu Marilyn Mansoni album Haienda Flow, et meil ongi praegu Haiendav Low hea teada, vähemalt on mingisugune hai. Me eelmises saates rääkisime väga palju sellest, kuidas arvutimängud võivad kaasa aidata inimestele, kellel on mingid rasked ajad ja, ja sellised probleemid elus ja, ja kusjuures ma olin päris ebakindel seda teemat arutledes arutades, sest et mul on alati tegelikult piinlik rääkida teiste kuuldes videomängudest ja nende mängida, sest mul on alati sihuke tunne, keegi kuskilt kõrvalt vaatab nagu sihukse hindava pilguga ja kusjuures just oligi, ma olin sõpradel külas ja siis jälle läks teema kuidagi sinna, keegi küsis, et mis sa mängid praegu niimoodi ja siis ma juba nägin seda muiatselt toanurgast seda üleolevat muljet, et nonii, viie aastane, räägi siis, mis mänge sa nüüd mängid. Ja siis küsiti siin otsed, kus sa selle aja võtad? Et et siis ma olin nagu väga rõõmus, kui üks meie kuulaja pärast seda eelmist saadet panime Facebooki väga asjaliku lingi ühele dieedi loengule, kus üks väga tuntud mänguarendaja rääkis miljonitele inimestele sellest, kuidas tema iga päev mõtled selle peale, mismoodi saavad videomängud tõsta inimeste elukvaliteeti, mismoodi saavad videomängud leevendada valu kuidas nad saavad teha kergemaks sellest surmas alust läbi minemist, mida me nimetame eluks, et see kõik oli väga? See oli kuidagi nagu tõsisem ja ametlikum, kui ma oleks osanud arvata tol hetkel, kui me seda ennist saate, osa salvestasime, et miljonid räägivad sellest ja mõtlevad selle peale. Nii et aitäh, armas kuulajaid, kes meid, see, kes on meie teemakäsitluse nagu Leczytics, tegid selle väikse lingiga, mis meile Facebooki postitasid. Vaiga, kas sina mängid arvutimänge, videomänge või telekamänge või mitte, väga, ma ei ole. Võib-olla ma tean, et minu, ma ei saa öelda, et ma pole see põlvkond, sest ma tean küll nende põlvkonna kaaslasega hasartselt mängivad ja igapäevaselt ja kellel on omad lemmikud välja kujunenud, aga mul ei ole mul kunagi lapsena ei olnud seda konsooli ja siis ma ei ole selle rebiale nagu saanud pole. Aga mulle meeldib Peetris näiteks munasid eetris aparaatsevana aa ja see töötab seal ikka veel ja ma ostsin hiljaaegu just uue tõsiselt ja kust Baltijaama turult tohoh, 10 eurot. Seal antikvariaatides osakond teisel korrusel ja sealt on võimalik saada ja seal on kõik Petris ralli on seal peal ja värgid. Et see ongi see, et no minul on, minul on siiamaani Super Mario. See oli nagu minu ja muidugi teismelisena mu lemmik mäng, oli see pättelt Houd päris nendega ja, ja aga, aga noh, pärast seda nüüd selle nii-öelda moodsate muidugi mul olid, aparaadid on olemas ja tänu lastele ma on mingit pidi nagu mängudega kursis, aga aga, aga ise ei praktiseeri. Ei no aga mulle tundub, et kui, kui inimene ikkagi tuleb sealt alustekstide juurest ikkagi, et Detrise super Maarja on need tüvitekstid videomängumaailma. Kui sa ennem rääkisid sellest, kuidas mängud saavad inimeste elu paremaks teha, siis ma tean, näiteks Teetrist kasutatakse väga edukalt narkovõõrutus näiteks. Ja seda nii sõltuvust tekitav mäng ja nii hasarti tekitav mäng, et noh, et inimesed, kellel on näiteks, kes on üritavad tulla maha mingite ainete pealt näiteks, siis neil on suur abi näiteks see, et kui neil tuleb isu peale mängivad Detrist üks, 20 minutit ja nende aju saab nagu selle nagu kemikaali kätte sealt, nagu selle sõltuvus kemikaali ja selle nii-öelda kogemusena, et seal on, seal on, siin on neid, ma arvan, näiteid võib jäädagi tuuma tooma. Lähme eelmises saates ka rääkisime sellest, et et justkui see fakt, et sa saad oma oma aju nüüd mingile teisele tegevus, et kui sa oled masenduses, sul on ärevus või seal on mingi nagu probleem, millega sa tegelikult hetkel nagu ei suuda või ei taha tegeleda, et siis sa saad nagu korraks sellest välja minna ja, ja tegeleda millegi muuga, mõelda millegile muule seda võib-olla teise eesmärk, ja see oli ka, oli ka natukene siis selles videos, mida meil kuulaja jagas, oli niimoodi välja toodud ja, ja väga positiivne. Aga me ei kutsunud sind Vaiko selleks siia, et rääkida videomängudest suuresti ka seetõttu, et kui me teeme kaks, kaks saadet järjest videomängudest, siis pooled meie kuulajad ütlevad kohe automaatselt, et okei, tundub, et asjaga nagu käest ära läinud ei ole enam mõtet kuulata. Me mõtlesime täna rääkida ühel teemal on mulle nagu väga pikalt olnud, ääretult südamelähedane ja tegelikult ka võib-olla selle, selle saate nagu selline oluline osa, see on selline kodus lindistamine, isetegemine ja, ja ütleme noh, kui, kui seda vaadata nagu meie saate kontekstis meiega kaalustasime niimoodi kodus elutoas panime kaks mikrofoni üles helikaardi üles, hakkasime lihtsalt üks päev saadet salvestama ja, ja sellega siis arenesime edasi ja tegelikult ja vaata, kuhu me jõudnud oleme. Vaataja nüüd raadiomaja viies korrus, vaade linnale. 50 inimest kuulavad, see üks, kellel on aega üle, paneb isegi linke meile Facebooki. Fantastiline riidlen teid. Aga ütleme, kodulindistus kodulindistajatest Eestis kaugemal, kauge maile, kas see on eestikeelne sõna? Oota, mida sa öelda tahad, ma tahan öelda, et, et Eestis on väga kõige kaugemale ei kaugemaile, sellist sõna ei ole olemas, aga nüüd on. Meil on ka eraldi kõrvalrubriik alati olnud, saates Ivo krustaki, keeleuuendus ja ammu ei ole olnud, ei ole tulnud, sinna lisandus kauge Maila, läheb nüüd kirja, jah, aitäh sulle. Kuulge, maile jõudnud on ilmselt Vaiko sina ju tegelikult mingi hetk oma karjääri, okei, male vist ikkagi on, no see on see vanasõna, aga see on nii kulunud, juba mina ütlesin siis kaugemaile. Ilmselt mu keeleuuendus ei jõua väga kaugele. Sa jõuad kaugemaile, ma ütlen sulle. Aga, aga kuhu ma tahtsin välja jõuda selle lausega, aga selle ääretult pika ja sisutühja sissejuhatusega on see, et, et üks hetk oma muusikukarjääris sina otsustasid, et okei, ma teen nüüd oma asja edasi kodus see stuudiomuusiku ja, või noh, mitte stuudiomuusik, see on hoopis teine asi, ütleme, suured stuudiod ja kogu see glamuur olla see äge popstaar, kes käib kallites suurtes stuudiotes, see ei ole sinu jaoks, sa tahad olla kodus ja salvestada? Nojah, see tuli väga praktilisest nagu vajadusest, sest et tollal, kui mina hakkasin salvestama muusikat, siis oli stuudio võrdlemisi ainuke variant, kus seda teha ja see maksis 300 krooni tund. Siis oli kroon k. Ja seda ei olnud kusagilt võtta. Selles mõttes, et ma mäletan. No see oli ikka suur raha, 300 krooni juba ja see oli ainult üks, üks üks nagu vahetus või üks tund nagu stuudios. Aga ma tahtsin salvestada kogu aeg ja ma sain aru. Kuna mind huvitas just salvestatud nagu muusika oli minu meedium, ma sain sellest nagu ühel hekel aru, siis ma sain aru, et ma ei edene selles mitte kuidagi, kui ma pean ootama jälle pool aastat, enne kui ma saan raha nii palju kokat, muusikutega stuudiosse minna. Ja teine on muidugi väga praktiline põhjus oli see, et ma nagu mind tüütas ära ka muusikutega töötamine. Sest kui sul endal stuudiot ei ole, tänapäeval on võib-olla sellest raske aru saada, sest tänapäeval on kõigil stuudio põhimõtteliselt igas nutitelefonis on rohkem võimekust, kui oli bititel tehnoloogiliselt oma kogu diskograafia loomise nagu vältel, eks ole, rääkimata siis läptopist. Aga kuidagi see asi niimoodi läks, et vist 2004 ostsin oma esimese laptopi ja siis hakkasin ka kohe helikaardi, hakkasin kohe salvestama. Ja mul vedas, sest et enne seda ma sain ju laule nagu kirjutada või arranžeeringuid testidele ainult nõukogu koos teiste muusikutega, aga no selle miinus on see, et sa pead, nad peavad olema nõus õigel ajal kohal olema. Sa pead endaga läbi saama, et nad oleks nõus sinuga töötama ja see muusika peab neile ka nagu meeldima, kui sa tahad midagi proovida väljaspool seda, mis teil on kunagi nagu kokku lepitud, siis tulevad kohe tõrked ja keegi otsustab, et talle džäss ei meeldi ja läheb bensiinijaamu õlut tooma või midagi sellist ja siis mul oli palju lihtsam. Siis hakkad teise pihta. Ja tegelikult töötame siiamaani. Aga see on siis nüüd juba. Ma ei tea, mitu aastat. 2013 aastat. Kusjuures ma mäletan, kui sa mainisid, et kunagi oli ligi 300 krooni tund stuudioaega. Ma mäletan, linnahallis näiteks oli üks niisugune pikk järjekord ukse taga ja kõik kogusid raha, et, et saada jälle oma mingit demod salvestama sinna ja ja ma ise sattusin keskkooli ajal olema ühe väga ambitsioonika räppari tausta räppar ja ma mäletan, kuidas jälgisin kõrvalt, kui tõsiselt oma seda artisti teekonda võttis, kuidas ta käis tööl kooli kõrvalt kogus raha ja lõpuks, kui tal oli 3000 krooni kogutud siis ta Läks stuudiosse võttis mu kaasa ja siis me saime seal nagu teha selle ühe loo valmis, mis lõpuks oli siis antidele siuksel CD-ROM-il nagu anti talle ülese wav fail või see on, mina olen ka näiteks ühe plaadi linnahallis salvestanud ja see oli nii tohutult kallis, me tegime selle poolteist kuud seal. Õnneks ma ei pidanud ise selle eest maksma, aga tänu sellele ka kõik ülejäänud plaadid olid tehtud ülikiiresti. Ja tegelikult praktiliselt nagu neid ei olnudki miksitud ja no ühesõnaga, see kõik oli, võib-olla see läheb liiga spetsiifiliseks, kui siin hakata kõiki neid aspekte nagu välja tooma, aga aga, aga, aga muidugi tänapäeval nüüd see miinus tänu sellele, et ühel hetkel kõik hakkasid ise kodus andis, tema on see, et enam ei läinud stuudios suudil praktiliselt ei ole. Sest no linaõli, linnahall on kusagil seal selle karkassi all veel alles. Stuudio Matrix saund oli tegelikult selle stuudio nimi asub linnahallis, aga suudinanud Matrix, saund Pro Audio või midagi sellist. Ja nad küll tegutsevad seal edasi, aga, aga väga paljud stuudiod on ka lihtsalt läinud nagu pankrotti ja, ja samavõrra on see tegelikult ju kurb, sest omal ajal hakkasin suure hurraaga kodus tööle ja, ja minu jaoks see oli väga hea, aga praegu. Ma ei ole kindel, kas see muusika jaoks oli hea ja ma ei olnud päris kindlasti ei olnud see hea nagu nende professionaalsete glamuursetes tootjate jaoks. Kuigi nüüd on mingid teised stuudiod ja nüüd on igal pool ju nii palju kodustuudioid. Ma mäletan, kui ma Telliskivi loomelinnakus mul mul mingi aeg stuudio oli, siis seal vist rekordajal ühes hoones oli vist 27 helistuudiot erinevalt. Ja, ja selleks ei olegi ju midagi muud vaja, kui arvuti, deligarti, kõrvaklappe ja keegi, kes tahab muusikat teha. Et selles mõttes iga asi on ka samavõrra halb, kui ta on hea. Sest et vanasti oli küll halb see, et igaüks ei pääsenudki stuudiosse oma muusikaga. Tänapäeva probleem on see, et muusikat on nüüd nii palju kordades rohkem ja ega ta ei ole selle võrra ka parem. Sest et ma mäletan, mina omal ajal väga populariseeriv, üritasin populariseerida kodu sündistamist, igal pool rõhutada, et teha inimestele, kui lihtne see on. Sest noh, ma mäletan nagu, nagu omal ajal ühes intervjuus bräniina ütles, et tal oli alati nii veider Roxy Music uga laval olla, et siis kui ta veel muusika oli, enne, kui temast produtsent sai, nagu ta stuudiosse kolis, lõplikult et tal oli alati nii raske bändiga laval olles, ta vaatas publikut ja mõtlesin, kuidas te nii lollid ei saa, kui lihtne saanud Eestist igaüks suudaks seda, eks ole, ja mul oli täpselt sedasama reaktsioon. Aga tänapäeval on see häda, et nüüd on muusikat sellises kvantiteedis aga kahjuks ma ei osanud või me keegi ei osanud ette näha seda, et kvantiteediga kvaliteeti nagu sama määra ei kasva. Et võiksime mõelda loogiliselt, et kui muusikat on meil näiteks tänapäeval, ma arvan, meil on Eesti muusikat võib-olla isegi üle 80 protsendi rohkem. No ütleme, mingi statistikat selle kohta ei ole aga juba vaadata seda, kui palju palju muusikat nagu ilmub, eks ole. Siis meil on ikkagi võib-olla neil neil isegi üle 100 protsendi rohkem muusikat nagu kvantitatiivselt, kui teil on. Aga kui nüüd üritada, nagu mõõdekas meid on, teil on ka kvalitatiivselt nagu niivõrd palju rohkem, et kas meil on ka seda nagu kasulikku muusikat või seda muusikat, mida inimene saab oma elus kasutada kes mingis mõttes muusika Positiivne ühini, et isegi halb muusika on ju väga hea inimesele, kes selle teeb näiteks tema seal sellest ikka nagu laksu kätte ja aga muusika, mida keegi teine saaks kasutada, ma ei ütleks, et seda meil nüüd nagu selle võrra rohkem, mis võrra üldiselt kvantitatiivselt meie muusika nagu kasvanud. Aga see on üle maailma nii ja see on iga asjaga, mulle tundub. Meil on kõike liiga palju, meil on isegi inimesi, on nagu mõnes mõttes nagu liiga palju symbol heli peale, et see hakkab nagu segama teisi liige ja nii edasi. Et noh, seda sellele on väga keeruline anda hinnangut või panna sellele mingisugust siukest hinnasilti külge või. Aga, aga ta, nii ta, nii ta ütles ja ta ei täpselt nii ongi jah, et nagu sa viitasid, see on erinevates valdkondades, see üleküllus näitab ennast eri valdkondades juba väga selgelt kätte fotograafias kõik fotograafid räägivad, et fotograaf on surnud, kõik pildistavad, vahet ei ole, meil ju. Samamoodi räägitakse kirjasõna devalveerumisest, et sel hetkel, kui kõigil oli võimalus järsku avaldada kõiki oma mõtteid internetis kogu maailmale, siis järsku oli nagu hoopis teine kaal kuidagi kirjasõnal kui sellisel või vähemalt räägiti nii et kuskil on mingi kirjasõnal mingisugune selline väärikas kirjasõna, mis on saanud kannatada praeguse toimub ju teatris. Ja, ja ma arvan, et on aeg, et see juhtuks ka filmis. Sest et meil Eestis nagu praegu on see filmibuum, et riik on pannud, eks ole, nutsu alla 100. juubeli puhul ja me saame hirmsa filmi saagi. Aga tegelikult minu jaoks on absurdne olukord, kus nagu filmi saab teha ainult siis, kui see, mida sa teha tahad, on nagu riiklikult rahastatav kui see, kui sellest annab kirjutada ilusat projekti. Ja paljuski tegelikult nagu noh, see on Meie tänase saate teema, aga tegelikult hoopis omaette, võib-olla nagu saadet vääriks projektipõhine kultuur. Ja veel omaette eraldi võib selle lüüa pooleks ka nagu riiklikult nagu pädeva projektipõhise kultuuriga, sest et need on ka juba kaks täiesti erinevat asja seal aga, aga, aga nii palju neid erinevaid nagu absurdseid jaotusi tekibki, ainult nagu tohutus üle tootmises nii olla, aga sellepärast sa viitasid ka teatrile, et sa tunned, et seal on ka ületootmine, siis ma tunnen, seal on lihtsalt teatris on meil juba aastaid, aga ma mõtlen, et teatris on ka, mulle tundub, said eile üleminek toimunud, et meil on nii-öelda sellised teatrid tekkinud. Meil muidugi mingid asjad on ammu olnud, mis otseselt nagu küll, sõltuvat mingil määral nagu riigi rahast. Aga see Tiieway nii-öelda nagu värk see on umbes minu minu jaoks nagu võrreldav sellega, mis meie levimuusikas juhtus, siis kui enam ei olnud sul vaja vahendeid ja nagu nii-öelda prestiiži, et pääseda stuudios. Et mingis mõttes toimub nagu igas kultuuri vallas ja kirjandus on võib-olla isegi nii ekstreemne vihtreemselt pihta saanud selle kõigega, et teda on isegi nagu raske siia tuua, sest et kirjandus on mingis mõttes kannatanud kõige rohkem. Sest me küll loeme kõik rohkem kui kunagi varem, aga väga vähe on neid inimesi, kes ja ma ise ka väga tihti olen sellega hädas, et et ilukirjandust näiteks suudaks lugeda juba kasvõi tähelepanu mõttes, on nagu see on, see on keeruline, võib sellele vastu vaielda ja arvata, et mis see siis on, aga istu maha ja loe vanamoodsat niisugust romaani, katsu sellega läbi saada niimoodi, et sul mõte liigub kaasa ja sa nagu et see on nagu loomulik tarbimine sulle ja et sa, et sa tõesti mõte püsib selle 278. leheküljeni ja et see kõik jälle räägib üleküllusest, et võib olla. Huvitaval kombel oled sa tsirka 15 minuti jooksul läbi käinud, suurem osa neid saate teemasid, millest me siin oleme 43 osa sellest mis on tegelikult väga hea, aga võib-olla see ammendame, need teemad täna ja siis saate edasi. Meil lõppenuks oligi ju jutt, et täna kõrghetk? Muidugi, ega ma lähen. Me lähme või tee lähte- või keegi läheb nüüd natukene ajas tagasi, et kuulame siia vahele ühe loo ja, ja Vaiko, sa oled meile ühe plaadi kaasa võtnud, see on niisugune ajas tagasiminek mitmes mõttes, et me pole siin saates varem vinüülplaadist muusikat mänginud. Mis looja, mis artisti ja mis plaadis meile kaasa võtsid. Ma võtsin kaasa siis, kuna me saate teema nagu kodus lindistamine, siis ma võtsin enda jaoks nagu kõige tähtsama või kõige parema kodulendistaja demanymon, arstimi mure. Ta on Nash vilistena, siis tema isa oli Elvise bändi bassimängija ja tema ise on siis kodus salvestanud umbes 68.-st aastast alates ja tal on umbes. Ja see album, mis ja see oli tema kõige esimene nii-öelda vinüül ilmunud ametlik album, sest enne seda ta ainult levitas kasseti peal või lähevad põhimõttest saates linte oma sõpradele. Aga kuna tema onu pani raha alla, siis tal õnnestus anda välja oma esimene nii-öelda päris album fonograafi aastal 76 ja me kuulame selle kõige suuremat nii-öelda hiti, sest et hittidest tema mõistes võib rääkida ainult jutumärkides, selle nimi on, kui ta ei pea nagu ja see lugu räägib sellest, kuidas ta pidi lahkuma endale väga kalliks saanud Jüri korterist, kus oli klaver. Ja siis selle looda salvestus enne kui maksmata üüri pärast sealt korterist välja jättis, selle klaveriga nii-öelda hüvasti See oli kütaibki ära oja. Oi-oi-oi, 400 400 no üle 400, jah, sest et tegelikult noh, temaga on see asi, et minu, minu, tema lemmikalbum ei ole siiamaani ilmunud seal tema 75. aasta album või Charles. Ja omal ajal see küll see ei ole ilmunud vinüüli peale ka mingil muul viisil, nüüd on see võib-olla digitaalselt kusagil saadaval, aga tema häda oli selles, et ta salvestas nii palju ja ta andis alati kõik välja, mis ta salvestas ta nagu päevad läbi, nagu kodus salvestas tema elu, nagu ma olen aru saanud, on põhimõtteliselt see, et erinevad naised on pidanud teda ülal ja tema lindistanud. Tal on olnud ainult üks töökoht läbi elu, ta töötas ühes New Jerseys, ühes plaadipoes vist natuke üle 10 aasta ja ta lihtsalt tahtnud salvestada kogu elu ja seda siis teinud ja on ka absoluutselt kõik, mis ta kunagi salvestanud, andnud välja oma kodus tehtud albumitele, mida keegi kunagi nii väga ei ole tahtnud osta. Ta pole kunagi nõukogu kuulsaks saanud, kuigi ta isegi mõni aasta tagasi oli ajakirja esikaanel ja nii edasi. Aga paljuski tänu sellele, et tema nagu suurim nagu õpilane, äriel, pink sai kuulsaks ja siis mainis teda ka igal võimalusel. Ja ta on käinud ka korra Tallinnas ja ma olen, mul on olnud ka rõõm tema kaks korda kohtuda. Ja, ja mina avastasin siinsamast raadio kahe saatest, Raul Saaremets lasi ühte tema lugu ja, ja siis ma lihtsalt. Hakanud kodus lindistama tollal ja, ja tema on kõigi oru sündis teate nii-öelda isa või ta nagu kodusindistajate kaitsepühak aga ta on sellest ka nagu kõval lõivu maksnud, sest et nagu te kuulsite, väga kommertsiaalne, see sound ei ole, et noh, tänapäeval kui sul on kondensaator, mikker ja korralik arvutis, sa võid põhimõtteliselt teha täitsa nagu kommertsiaalse kõlaga muusikat nagu väga väikse eelarvega. Aga see lugu on salvestatud kusagil seal 70.-te keskel kahelintmakiga kahe selle veerandtollise lintmakiga ja noh, sealt eriti head saundi nagu ei tule. Ja tema kogu elu ta nooruse noor noorena ikka käis erinevate plaadifirmade üritas oma muusikat nagu väljaandjat leida, aga kõik ütlesid, et see kõlab nii kohutavalt inetu ja su lauluhääl on kole ja imelike liiga madal. Ja, ja nii ta siis, aga ta pole kunagi alla andnud, et ja sellepärast ma teda väga imetlen. Kui sa teda nii väga imetled ja sa päriselt sai temaga kohtuda ka, milliseks sina muutud, kui sa oma iidoleid kohta, et nii-öelda oli see õudne natuke ka see hetk noh ikka oli, aga tal oli Stockholmis kontserdis sõpradega sõitsime sinna ja ja ta teadis ette, et me tuleme, sest me olime varem kirjavahetuses, sest et kui ma tema muusika avastasin, siis ma ühel hetkel lugesin kusagilt, et tema fännid olid üks abielupaar olid pannud sõpradega rahad kokku ja ta sai endale hambad suhu. Ahah, seal seal ei olnud raha, et oma hambaid korda teha, siis ta oli selles eas juba kus, nagu aeg on teinud oma töö. Ja kui ma sellest kuulsin, siis ma, mul oli just välja tulnud vist minu kolmas plaat. Ja mina olin noh, tema eeskujul hakkasin nagu kodus lindistama. Põhimõtteliselt kui ma kuulsin, et sellel mehel ei ole nagu raha, et endale hambaid osta, siis ma otsustasin, et ma olin just saanud oma plaadi ka plussi. Ja see oli juba kolmas nii-öelda nagu edukas plaati, siis ma tellisin vist kas kolme või 4000 krooni eest tema plaate tema enda käest. Jõuluks tegin endale kingituse endale ja talle nii-öelda sest tollal tema plaate tama plaate müski kodulehel ja, ja, ja näiteks CDd, mis mul on siiamaani alles, ma sain pataka, ta ise printisin päriselt välja, ise kõrvetas CD, rid pani kõigile autogrammid peale, enamik neist olid umbes nummerdatud ja nüüd tal muidugi ei ole enam selle jaoks aega. Aga enne seda, kui ta omale internetilehe tegi, enne seda oli tal kassetiklubi inimesed, kes ostsid tal kasseti, said siis nagu tema aadressi ja siis ta saatis neile katalooge ja nad märkisid, saatsid, tegid siis ristikesi, kuhu viskas etena tahtsid, saatsid tagasi ja et ta on olnud selles mõttes väga innovatiivne, et on alati olnud nagu käinud tehnoloogiaga kaasas. Hea näide oli näiteks see, et kui ta kusagil, kui ta tuli sihuke tõsisem keskea kriis ja ta tegi nagu Talsi salvestamisest kõrini, siis ta hakkas üheksakümnendatel näiteks oma vanadele lugudele tegema videosid nagu tongist peaga niimodi, ta tahtis kaheksa kaamera või midagi, siis sõber filmis teda, kuidas ta kusagil mänguväljakul umbes ma ei tea, nii kaua tiirutab karusselli peal, kui ta jaksab või midagi sellist. Ja tal ei olnud nendega mitte midagi teha, ise kutsutab seda kutsub seda enda kui kliendi ja, või et aga, aga noh, ühel hetkel tuli Youtube siis ta muidugi laadilt olid kõik sinna üles, et tal olid juba nagu videot valmis tehtud nagu samamoodi nagu lood kodus salvestanud, ta tegi nendele hiljem ka ise nagu üksinda videod. Ja, ja Ta oli ka üks esimesi, kes hakkas, taipas nagu interneti nagu tähtsusteta hakkas väga varakult levitama muusikat internetis ja tema kodulehekülg tänapäevaks. Praeguseks on muidugi üsna rahulikuks jäänud, kuna kõik kolinud nagu moodsamatesse kohtadesse, aga aga ma soovitan, teinekord leidis ka tema seda kodulehekülge külastada, sest et seal on ikka metsik, metsik töö, mis ta on sajandivahetuse üheksakümnete lõpus ära teinud selle koduleheküljega, et seal ongi enamik tema sellest diskograafias sees lugude nimekirjad ja tekstid ja ja see vahepeal puhkan temast vahepeal, ma nagu väsin sellest ära. Ma olen Frank Zappa ja temaga on nagu selline suhe, et mul vahelduvad perioodid, kus ma nagu peaaegu unustan ära, et on olemas. Ja siis ühel hetkel jälle läheb aasta või paar mööda ja siis ma hakkan jälle otsast kuulama. Ühesõnaga, minu jaoks ta on selline. Ma saan aru, et see ei ole igaühe maitsele see muusika aga minu jaoks see on nagu väga puhas, ütleme minu mina Vistavast vastasin arstimi Muri ka raadio kahest ja, ja kuulates siis Vaiko Eplik šõu oli vist kunagi niisugune saade, ma arvan, et see oli, seega tagantjärele enam ei suuda meenutada, aga see oli juba aeg, kus oli olemas Youtube, siis oli juba võimalik neid nii-öelda videosid, mis ta oli ise kokku filmin nende lugudega leida ja seetõttu tegelikult minu jaoks nagu need kõige armsamad lood, need, mida ma kõige esimesena avastasin või millega ma nagu kohesele sideme lõin ongi noh, kui nüüd isegi tänaval vaatselt, kui Youtube'i arstimi muu sisse kirjutada, siis tulevad need nagu põhi põhihitid, mis ongi nendelt esimestelt. Siis ma saan aru nendelt vinüüli realistidele, mis nägu ta andis mingi leibeljalt välja või mis tema eest nagu kokku pandi, et distasamofonograhviad, elektrit Drenkhan siin, seesama kutt, paikjana, Juštšenko tsink, rulltädi ja kõik, kõik need lood nagu kuidagi mina nagu nägin siukest siukseid eriti lahedat friikid viisi, kuidas nagu väänata ümber neid popmeloodiaid ja asju, mis nagu kuidagi sellel ajal oli täiesti relevantsed popmuusikas ja nagu toimisid ja, ja kasutati, ütleme seal popmuusika siis ka tänu erinevatele brändidele muutus järjest eksperimentaalse läks nii et noh, võib-olla tõesti nagu Nashville'i kontekstis ta nagu oli eriti sihuke suur punane punane tärn selle kantrimuusika sees, aga aga kuidagi ta nagu hoolimata sellest helist, hoolimata nendest videotest, mis noh, isegi võib-olla tänapäeva Youtube'i kultuuris laiemas vaates polegi nii kohutavad. Taustad, pool on, eks ole, muutunud, nagu sa rääkisid, nüüd võib igaüks oma oma mobiiltelefoniga kohutav. Nojah, ta on selles mõttes nagu olnud ajast nagu ees ja alati ka nagu taga. Aga see toob ühe huvitava aspekti juurde kodusalvestamise juures mis nagu seob kodus salvestamist väga otseselt nagu autsaider muusikaga on see, et kodus võid tehaksegi, mida sa julged ja ei häbene. Kodus enamasti oled üksi. On väga kaks väga erinevat asja, kas sa lähed nagu professionaalsesse stuudiosse, kus ikkagi omal ajal ju istusid nagu EPalaisari taga mingisugused valgetes kitlites härrad ja sulle tuldi, pandi mikrofoni ette. Või siis, et sa oled omas kodus ja mitte keegi teine ei kuule. Ja kui sa näiteks teed midagi ja sulle endale tundub, et see on ikkagi vilets või et see on liiga imelik või mida iganes siis on alati sul ka see vabadus, et mitte keegi teine ei pruugigi seda kunagi kuulda peale sinu mulle mulle mitmeid artiste, kes on mu lemmikud just sellepärast, et ma nende muusikas kuulen seda, et nad isegi ei mõtle selle peale, mida keegi võiks kunagisest muusikast arvata, sest neil oli nagu selle tegemise ajal ei tule isegi hetkeks pähe, et keegi teine üldse kuuleks seda kunagi. Ja, ja, ja see teeb muusika alati kuidagi eriliseks. See vabadus, aga samas jälle siin jookseb nagu mingi piir arstil imuril, talle on see võib-olla ka endale mitu korda nagu jalga tulistatud, tulistanud, et teda peetakse nagu veidrikuks, sama asi on ka nagu härjapingiga, et temast on niisugune nagu Veiderdaja nagu alati üllatada, kallata kontsertidel alati nagu üritab olla nagunii veider ja nii kuidagi teistmoodi. Paljud inimesed nagu ei panegi tähele, kui head laulukirjutajad nad on. Minu minu minu jaoks on arstimi mure, Muri juures on alati. Mul ei ole ta tähtis, see, ta on kodus lindistada või ta on mingisugune friik või ta on Dior originaalhipster, nagu ta ennast ise kutsub ja nii edasi. Sest tema oli tõesti, noh, ta on olnud nii-öelda hipster kogu elu, eks ole. Aga, aga, aga minu jaoks on oluline see, et ta kirjutab väga hästi. Ja, ja see jääb pahatihti nagu tahaplaanile või sellest must nagu ei nähta nagu läbi ja see unustatakse nagu ära. Aga see on tegelikult kõige tähtsam minu jaoks muusikas üldse. Üks oluline oskus, muusikul on muidugi oskus kirjutada muusikat aga kui me räägime kodu salvestamisest veel ka, siis on ju oluline ka teada, mida mingid nupud teevad, mida mingid heeblid teevad, millist kaablit eelistada ja nii edasi. Et me aeg-ajalt siin saates räägime ka audio fiiliast ja sellest, kui kõrgelt või kui tähtsaks keegi hindab helikvaliteeti, sest et see, mismoodi me muusikat tarbime tegelikult igapäevaselt on ju nii ebakvaliteetne just nagu sihukeses nagu audio kõla kõla mõttes, kvaliteedi mõttes. Need kõlarid, mida me omame, need kõrvaklapid, millest me materjal, millest suurem osa inimesi kuulavad nii raadiosaateid kui ka boot käest ja kui ka kui ka muusikat, eks ole, et see on nagu suht kesine ikkagi, et väga vähe on neid inimesi, kes päriselt panevad tohutu raha selle alla, et ehitada endale mingi muusikatuba kuskile majja, kus on kõlarid ideaalselt paigutatud akustika on täpselt õige ja nii edasi. Et kuidas sina sellesse kõigesse suhtud audiofiilidele, kui suur audio feel sina oled ja kas sa stuudios vahel lähed hulluks, vajada ennast hulluks sellega, et ei, ma ei saa, ma ei saa seda kaabikastunud ostma kullatud otsikutega kaabli, et siis on see kõla õige, vot siin on, siin on nagunii palju jälle tahke, kuidas sellele asjale nagu läheneda, sest et noh, ühest küljest ei pea ju üldse vaeva nägema oma saundiga. Kui idee on nagu peamine, sest on minu jaoks kõige parem näide, on minu hea sõber, kes hakkas minu arust muide palju varem kodus lindistama Jaan Pehk kelle ma väga imetlen tema orelipoisi plaat. Näiteks teise orelipoisi albumi nimega õnn, ta põhimõtteliselt lindistas oma kodus. Ta oli just ostnud, ma olen mäki laptopi ja ma saan aru, et need enamiku sellest albumist salvestas niimoodi, et ta lesib voodil, arvutitel kõhu peal ja ta isegi ei kasutanud mikrofoni, vaid ta laulis lihtsalt sinna mäki mikrofon toores ja taustaks taustaks väga tihti kasutas neid nagu erinevalt Nende heliprogrammide, mis tal siis tõmmanud sinna neid tasuta nii-öelda soundi sämpleid, neid panga sämpleid, mis näitavad enam-vähem, mida sa saad selle programmiga nagu teha ja mida igaüks võib kasutada ilma tasuta Jul ainukesel, tingimusel et seal peab sinna midagi lisama. Ja see on ju täiesti geniaalne, see on post-post-postmodernism ja see töötab. Et siin ongi, küsimus on nagu alati, minu jaoks on nagu alati olnud imelik, nagu kuulda neid jutte, kui raske on nagu loomingulisust hinnata. Et ma pole sellest kunagi aru saanud, miks see peaks siis nagu raske olema. Aga võib-olla kinni nagu võib-olla võib-olla see on kuidagi nagu poliitiline korrektsus nii-öelda kunstis. Võib-olla see tuleneb sellest, et tahame olla nagu kenad aga näiteks. Noh, vot küsimus ongi nagu selles, et, et mis on nagu selles muusikas nagu see oluline või mis, mis on see iva? Et kui sa tahad teha midagi, mille nagu kus, kus näiteks heliballett või noh, ütleme see kõlavärvid või see ongi nagu kogu kogu eks ole iva siis muidugi on sul vaja korralikku stuudiot ja ükskõik mida ja siis muusika võib olla ka töötab ainult kusagil palve mingis rõhu amortide peal mingisuguses toas, kus ei ole mitte mingisugust, eks ole, segadust ja küsimus on alati ju minu arust on igasugust loomingulist tegevust alati väga lihtne hinnata, kui sa saad aru kavatsusest. Ja võib-olla me oleme nii kenad ja ei hinda nagu kunsti või püüame seda mitte teha, sellepärast et me ei saa, sest kavatses tihti aru. Või siis inimene, kes on selle kunsti teinud, tal pole ise olnud päris täpselt kavatsust ja me nagu mõtleme, kuidas talle seda nagu öelda või me ei taha talle nagu seda teha, eks ole. Et tegelikult ju igasugune kunst on, on väga lihtsalt hinnatav, kui sa saad aru, mida inimene umbes nagu sihtis ja kui sul on piisav nagu nii-öelda taust, siis sa tegelikult ju oskad hinnata, kui lähedale ta sellele sai, päris hästi. Siin muidugi tekivad lisaküsimused, kes oleme meie, et nagu siis autoreid nagu selles mõttes tema nagu seda, et tema Eestis nagu öelda, mis tema taotlus oli, eks ole. Aga noh, minul, minul sellega väga nagu probleeme, aga muidugi ei maksa ka selle teema juures unustanud, et see on see üks asi maailmas, milles mina olen fašist. Et ma olen enamikes asjades mõistlik ja võin olla kena inimene, meeldiv seltsiline, kui ma, kui ma tahan. Aga mis puudutab muusikat, siis mul on väga konkreetne vaade sellele ja tänu sellele ka võib-olla raske sellest rääkida. Ebameeldivalt kuna kuna me oleme ka tõejärgse ajastu saade, siis usu mind selles saates ilusaid sound bait on, mina olen tassis, selle, see rebitakse absoluutselt kontekstist välja meile natukene veel arstivi Moore'i mängima, ma saan aru, et seal selline huvitav plaat, et siin on sellised vaheklipid peal, ma panen selle vahe klipisi niimoodi vaikselt taustale mängima, kuniks koliks lugu algab. Selline järve lugu peaks olema California vede on, kus ta unistab sellest, et ta ei oleks Nashville'i väidetavaks kusagil Los Angeleses või kusagil seal, kuhu ta ise teismelisena nagu ennast siis unistas kujutles, kus seal see õiges õiges gene muidugi arsti suure osa oma elust on veetnud New Yorgis, aga ma olen kuulnud, et nüüd on ta lõpuks ka näghilist tagasi. Et ta kolis oma kodulinna tagasi ja toimetab jälle seal ei jõudnudki Los Angelesse, siis eks ta on sinna jõudnud, ma arvan, mitmel korraldan isegi Tallinnasse jõudnud, aga aga mitte nagu selles mõttes, mis võib-olla see esialgne idee oli. Aga noh. Mis siis ikka, vähemalt vahepeal 400 plaati saanud valmistuda. Järjekordne väga võrratult ägeda rütmiga. Ma olen siin siin on nagu see probleem, et noh, nagu peab kuidagi iseloomustama või seletama, mul on alati see pool, et ma nagu tahaks suhteliselt alati selgeks teha, et nagu miks mulle mingi asi meeldib, et noh, nagu kui sa hakkad kellelegi rääkima, et tead, sa pead kuulama näiteks arsti või muu, eks ole, et seal seal on lihtsalt nii äge, siis mul just just nagu selliste artistidega või on nagu selliseid asju, mis lihtsalt meeldivad ja ma ei oskagi nagu täpselt selgitada, mis seal selles suhtes mulle väga meeldis. Rütmikitarri saund. Millest nagu sõnasõnadest vahel nagu puudu, võib-olla ma ei tea. Aga kui üks pilt ütleb 1000 sõna, siis üks heli, kuidas konverteeriks sõnadeks on kellelgi teadlase teha vä? Oleneb, mis sämpling reeturi või, või kui palju, nagu bitbait on ühes sekundis. Ei no mina, mina, mina väidaksin, et heli ütleb alati palju rohkem kui sõna, esiteks juba sõna on heli, eks ole. Et noh, seal oli ka sõna lugeda, eks ole, aga üldiselt kui sa sõna kuuled, siis sa ei saa ka seda sõnas peituvat või. Nad mulle tundub, et muidugi kõige kiirem on ju visuaalne või? Meie nägemine oli kõige kiirem meelast valgus liigub kiiremini kui heli. Aga üldiselt mulle tundub, et muusika on nagu kõige emotsionaalselt nagu vahetum, meedium. Kusjuures kummaline ongi ju see, et sõnad ja muusika loomulikult on kõik heli. Me igal juhul võtame vastu seda vibratsiooni ja siis tõlgendame seda kuidagi, eks ole, aga sõnade puhul me oleme ju aegade aegade algusest peale, oleme nagu kuidagi teinud kokkuleppeid, et mida mingi sõna tähendab ja siis ma saan aru, mida mingi sõna, mis tunnet mingi sõna peaks tekitama, aga heli on ju sõnadeeelne, eks ole, et seal ei ole keegi mingit definitsiooni või mingit kokkulepet paika pannud, öelnud, et kui sa seda kuuled, siis vaja see on füsioloogiline ja et see on väga huvitav, et muusika on nii toorelt sihuke. No üks asi, mis on ju vastuvaidlematu, on Minoria Mašova noh, et meil ei ole vaja mingit kokkulepet selleks, et Minoorne skaala on kurvameelne, morforne ei ole, aga teine asi on ka näiteks tempo. Noh, sest et rütm oli ju veel ennem kui meloodia väga suure tõenäosusega, sest et arvatavasti juba koopas lõkke ääres me midagi tagusime. Ja noh, näiteks kogu Haus muusika fenomen, mis mille nagu eesmärk on olla nagu hästi lähedal südamerütmile nagu mingisuguses seisundis aga alati natukene kiirem või siis kas natukene aeglasem, eks ole. Ja nüüd sõltuvalt sellest meie oma südame rütmist, kuhu poole loo tempo näiteks jääb siis ta ka mõjutab meid, eks ole, et muusika on selles mõttes, mulle tundub ikkagi muusika ja, ja, ja ja kujutav kunst ja mulle tundub, et on nagu kõige siuksed nagu vastuvaidlematult ja nagu kõige vähem kokkuleppeid vajavad nagu asjad. Sest et noh, kui sa vaatad maali, mis on üleni pruun, seal on väga vähetõenäoline, et sa nagu tõlgendan seda mingis muus tonaalsuses kui, nagu see, mida pruun enamasti inimestes tekitab või noh, selles mõttes, et üldse nuppan intendid, eks ole. Ja samamoodi muusikaga, et noh, ühest küljest seesama lugu võib sulle meeldida sellepärast et siin on ebaharilik, kitarri saund, võetasin trumme, mängitakse valesti, mitte nii nagu selle loogikaga, mis trummar mängib vaid laulu autori loogikaga siis selle loogikaga, mis nagu lugu kõige paremini teenib. Aga samas jällegi see lugu annab minu arust väga hästi edasi seda, et seda tunnet, et sa oled kusagil. Et sa oledki mingi hilisteismeline ja sa teedki oma nagu pruudi pööningul kusagil kössi ja salvestad ja sul on kõik veel ees ja, ja see on veel Ameerika, umbes siis, kui ta veel Trumpile võis meeldida, eks ole, ja ja see jääb sinna sisse nagu igavesti ja kodu lindistamise nagu juures minu arust kõige oluline on see, et et inimene enamasti ise, eks ole, küll, toodab kasele muusika on välja mõelnud, mida ta esitab, aga see pole isegi nii oluline. Aga oluline on ju see, et inimene nagu lindistab ennast ise oma ajas sest stuudiot stuudiotes tavaliselt üritatakse seda aega hästi nagu taandada või noh, stuudiod on isegi alati tehtud kuidagi nii, et selle ajaga aeg mööduks umbes nagu kasiinos, et nad on tihti kusagil kas maa all või väga tihti ei ole seal üldse aknaid ega midagi sellist. Aga kodus lindistamine juba see, kuidas kõlab kellelegagi kodu. Noh, mina olen kõik oma plaadid peaksid ühes ruumis vahepeal mul oli Tallinnas ka paar plaati, tegin, aga ma olen praktiliselt oma elutoas salvestanud kogu oma muusika ja sealsamas ruumis ma hakkasin omale klaverit kolkima, kui ma olin seitse, kaheksa ja selle sama ruumi saund, ükskõik kui erinevaid asju ma seal ei teeks või kasvõi keegi teine tuleks sinna tuppa salvestama. See tuba on ikkagi seal ja siin kuulen seda tuba ja ma kuulen ka seda aega ja ma tänu sellele nagu saan nagu selle selle võra nagu nagu võimsama nagu laksu sellest nii-öelda. Nüüd on küsimus selles, kas see sulle meeldib või mitte, kas sa tahad olla selle inimesega seal samas ruumis või, või kas sulle meeldib nagu selline heli või selline nii-öelda inimene? See on juba omaette teema, aga, aga see on väga vahet. Ja no nii vahetu muusika puhul muidugi see on ka see on nii palju rohkem intiimne kokkupuude, kui ütleme sihuke jõusaali muusika ütleme sihuke aeroobikasaali muusika, kus noh, on lihtsalt mingisugune nagu mingi rütm hoiab sind on ju töös. Et kuna sina oled nendes kodustes vetes, nojah aga nüüd näiteks proovi selle järgi ennast vormi saada, pane see lugu mängima ja ja hoia seda õiget aeroobset, eks ole. Vaat see ongi, et muusika on ka ikkagi nagu funktsionaalne. Ja mõni muusikastiil ju nagu on isegi nagu funktsionaalne ennekõike noh kasvõi seesama treeningsaali muusika, eks ole, me võime ka tuua siia selle Muzaki näiteks liftimuusika või siis näiteks meil on ju omaette termin näiteks spaa Haus näiteks. Et noh, sa ei, sa ei taha seda kuulda, kui sa lähed reede õhtul välja, aga aurusaunas Selle arstimi Muri järgi treenimisega meelde, et vist oli. Kui ma nüüd võin eksida, aga vist oli see, et köitu teedi fänniteedeedid, et neid pidi ära tundma, et kui nad tantsivad, keerutavad ringiratast lihtsalt ümber oma telje, sellepärast et Kreutzwald teedi muusika järgi muud moodi isegi tantsida. Võib-olla jah, aga mu küsimus jäi katki. Sellel oli väga nagu hästi sõnastatud sissejuhatuse mu enda arvates, et tahtsin öelda kuna sina oled palju sellistes kodustes vetes ujunud juba ja seda kodusalvestamise. Jah, seda kodusalvestaja elu elanud siis kas kas sa ise oskad oma diskograafiast tuua välja midagi, mis oleks eriti sellises Ansel Kontšess või sellises, eriti sellises kuidas siis öelda sellises olekus tehtud, et tõesti, sel hetkel sai mõeldud, et keegi seda kunagi võiks kuulata, või see, mida sa tõid välja arsti juures arsti Ivy Moore'i puhul ka et see kuidagi see iseolemine. Ja täiesti nagu eemalolek sellest, mida keegi võiks arvata või mõelda. Mul enda muusika puhul on seda nagu raske võib-olla ette kujutada ja välja tuua, sest et mina olen algusest peale üsna teadlikult nagu Ma lihtsalt olnud sellest teadlik, et niisugune lisakvaliteet on sellel ise üksinda tehtud muusikal. Aga samas sellel on ka puudusi. Ja ega, ega neid pole vähem kui tal nagu pluss on. Sest et noh. Ma olen esiteks piiratud iseenda nii öelda võimalustega, noh kas või näiteks see, et ma mängin ise kõiki instrumente, see juba piirab juba minu enda võimed erinevatele instrumentidele ei ole ju võrdsed. Ja tänu sellele näiteks ka paljud lood kaotavad sama palju, kui nad võidavad mingis muus kvaliteedis. Aga ma võin öelda seda, et on Eestis küll väga palju muusikat ja, ja mitmeid artiste, kelle puhul see on minu jaoks nagu no kes on minu jaoks nagu selle etalon. Ega see väga hea näide, võib-olla selle kohta on selline artist nagu aguli, kas kes kunagi oli nii häbelik, ta küll stuudios salvestas, et ta on niisugune Eesti autsaider muusika nagu üks kangelasi minu jaoks. Tal on ka nüüd aguli kassi nime all õunaviksi Alt vist kogumik väljas, aga omal ajal ta nii häbelik, et ei pannud isegi oma nimeplaadi peale, ta ei pannud isegi mingeid fiktiivseid artistinimede, andis lihtsalt ühe plaadi välja kuskil 42 lugu, mille nimi oli segadus saialilleseemnete poes ja see muusika on võib-olla enamik inimesi võib-olla naeraks sellise muusika üle või ma mõtlesin, et see on nagu imelik või mida iganes. Aga, aga minu jaoks on see tõesti niisugune nagu täiesti originaalne muusika. Ta mängib seitsmekeelsel kitarril ja esitab oma luuletusi ja ta ei pea väga viisi. Aga samas seal nagu mingi viis alati on. Ja, ja noh, neid näiteid võib jääda nagu Toomet, mina oma muusikas ei ole selle peale nagunii otseselt rõhunud, ma olen sellest teadlik, et mul on üks väike boonus lihtsalt nagu meil on muusika juures. Aga, aga noh, ma olen ka. Noh jah, mul on, mul on mingi teine, teine nagu eesmärk, et see ei ole minu põhieesmärk olla nagu kodu, lindistasin lihtsalt mulle kõige mugavam meetod. Ma tooks ja mingisuguse sellise laheda lause juurde nagu, et teemasid jätkuks nii palju kauemaks, aga see tundub nii ääretult klišee. Nii et ma lihtsalt tänan sind, Vaiko, et sa meiega täna siia rääkima tulid, aitäh, Chimm, aitäh, kutsumast hea ja ka minu poolt, suur tänu, kusjuures siin on väga hea olnud kuulata täna ja, ja võib-olla sul oleks huvitav kuulda, et kui ma läksin teatrikooli, siis meil oli sihuke poolkohustuslik oli kuulata sinu saadet, raadio kahest seri osa meie sellisest haridusest, et et me lihtsalt nagu oleksime kuulivad, teadlikumad kultuuritegelased, nii et ma väga tänan, ma hakkan kuulama teie oma. Ja targema, vaata, see see praegu oligi see tipp. Teate, te olete nii ülekohtused enda suhtes, when saate algusest peale olen mõelnud sellele, et meenutab mulle meenutate mulle kahekesi seda tegelast biitlite selt joonisfilmist. Mis selle nimi oli? Jelusaboriin see oli selline tegelane nagu nõuer mänd kes kirjutas nagu samal ajal romaani ja paralleelselt ka retsensiooni sellest ühest küljest nagu raadiosaadet ja siis samal kui kritiseerida, seda meil algusest peale on. See on armas, aga kuidas, nagu popkulturistid siis peaks nagu jõudu rohkem. Ei, et see nagu tundub, et nagu see võrdlus oleks siis umbes nagu see, et ajate ennast nagu musklisse, aga samal ajal nagu kogu aeg olete selle peale nagu pahased või? Ma ei tea, ma ei oska analooge leida, justkui kogu aeg postitame, selfisid tema enesekindlust tõsta aga aitäh meie langusse tippu. Ja lõpetame Parstivi Mori lugu.