Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab pakku laupäeva, 25. novembri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Saksa kantsler Angela Merkel loodab uue valitsuse kokku saada lähipäevil. Haapsalu turu arendamine on jäänud venima. Kõik sõltub ju finantsilisest ja kui sul raha ei ole, siis ei saa ka tööd teha, nii et see katuseraha tuli alles selle aasta alguses. Jõgeval toimusid traditsioonilised Betti Alveri luulepäevad tähetund. Nende laureaat on ka Jõgeva kooliteater. Liblikapüüdja. Pärnus saab vaadata kunstnike aastanäitus. Me mõtlesime sel aastal kolm sõna, mis seda võiks iseloomustada, see on siis ilu, valu ja võlu. Pärnu kunst ongi täna selline. Politsei uurib lapse kaubikusse tõmbamist Harku vallas Soomes Rukal peetud kahevõistluse maailmakarikasarja etapi suure mäe võistluses sai Kristjan Ilves 19. koha. Ilm püsib meil pilves ja sajune, sajab nii lörtsi, kui vihmatemperatuur on öösel nullist pluss neljapäeval pluss kahest seitsme kraadini. Alustame mõne välisuudisega Saksa kantsler Angela Merkel ütles täna Läänemerekuurortlinnas Köln Smargis toimunud parteikonverentsil, et ei poolda uusi valimisi ja loodab moodustada uue valitsuse. Lähipäevil inimesed hääletasid, ma ei poolda absoluutselt, kui me ei suuda tulemustega midagi peale hakata, Lähme inimestel uuesti hääletada, teatas Merkel. Septembris valimistel loodetust tagasihoidlikuma tulemuse saanud Merkeli konservatiivide koalitsioonikõnelused Vabade demokraatide rohelistega nurjusid. Nüüd loodetakse sotsiaaldemokraatide peale, kes valimiste järel otsustasid koalitsioonist välja jääda ja opositsiooni minna. Kuid eile ütlesid siiski, et on valmis kõnelusi pidama. Venemaa endine rahandusminister, praegune strateegiliste uuringute keskuse nõukogu esimees Aleksei kuudrin hoiatas üle. Venemaa oli seal kodanikefoorumil, et rahvusvahelises isolatsiooni oht on üks tõsisemaid Venemaad ähvardavaid väljakutseid. Kusjuures sageli põhjustame seda ise, ütles kuudrin. Meie minu arvates laseme end mõnedel negatiivsetele rahvusvahelistel sündmustel liiga kergesti provotseerida, mida võime end olukorda, kus arvame, et peame endale müüri ümber ehitama ja mingid oma sõltumatut süsteemid looma. Kudrin ütles ka, et madal elatustase ja kodanike vaesus on Venemaa suurim väljakutse, mis on häbiks nii kõrge sisemajanduse kogutoodanguga riigile. Tema sõnul teeb kõige enam muret see, et venelast ja venemaalaste elatustase langeb kolmandat aastat järjest. Nüüd aga Eesti asjade juurde ja alkoholiaktsiisi laekumine ja selle aktsiisitõus on viimastel päevadel tekitanud valitsuses parajat piikide murdmist. Rene Kundla teeb oma kommentaaris ettepaneku, et valitsuse töörahu huvides ei peaks eelarves arvestama kodanikku halbu kombeid, neid prognoosides vaid kasutama üksnes reaalselt laekunud raha. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles nädal tagasi erakonna volikogul, et alkoholiaktsiisi tõus on vajalik alkoholi tarbimise vähenemiseks. Jüri Ratas ütles järgmist tsitaadi algus. Alkohol ei ole tarbekaup ega esmavajadus. Selle liigtarvitamine lõhub meie peresid, röövib inimeste elusid. Tsitaadi lõpp. Olen Jüri Ratasega nõus, kuid sellisel juhul peab valitsus endale aru andma ka selles, et alkoholiaktsiis ei tohiks olla riigieelarve jaoks esmatarbekaup. On ju kummaline, et valitsus planeerib eelarvesse inimeste pahesid. Kui inimesed ei rakenda neid vajalikul määral, siis tekivad valitsus peres vähese alkoholi tarbimise tõttu tülid, mis röövivad aega. Samamoodi ei tohiks olla etteplaneeritav tubakaaktsiis, hasartmängumaks, liiklustrahvid ja muu selline pahedest tulenev tulu ei peaks ju riigieelarvet ees lootma inimestele, kes kasiinos olematu mänguõnne tõttu end purju joovad, liikluses kiiruseületamisega vahele jäävad, siis närviliselt suitsu tõmmates trahviotsust ootavad. Selge on see, et inimesed siiski patustavad, kuid sellest laekuv raha peaks riigikassa jaoks olema nii-öelda tagantjärele arvestatav ehk näiteks 2020. aasta eelarvet vastu võttes Saksa arvestada vaid selleks ajaks laekunud 2019. aasta paturahaga taibukad. Kaasamõtlejad on jõudnud järeldusele, et kui me hakkame arvestama raha tagantjärele, siis jääb üks aasta laekumisi vahele. Usun, et paturahast vaba paastueelarveaasta tuleks kõigile kasuks. Inimesed omalt poolt võiks jätta kurtmata, kui raske on nende elu, et nüüd peab sõitma Lätti alkoholi ostma, vaadates sotsiaalmeedias sellelaadseid postitusi, avanenud tahes-tahtmata mõttelt, et kas tõesti on neil inimestel kodus kõik niivõrd korras, et jääb aega ka alkoralliks? Kui see tõepoolest nii on, siis milleks kurta, järelikult oleme riigina jõudnud kunagi ihaldatud Soome heaolu tasemele. Mõelgem veidi sellele ajale tagasi, kui me seadsime endale põhjanaabrid eeskujuks, kuid samal ajal itsitasime vähem ja rohkem avalikult soome vodkaturistide üle. Nüüd oleme ise muutumas lätlaste silmis samasugusteks, võib-olla suudaksime minna hoopis teist teed ning tarbida alkoholi vähem, aga jäta sellest saadav tulu oma riigieelarvesse. Kolme aasta eest otsustas Haapsalu linn, et renoveerimist vajava Haapsalu turujuhtimise võtab üle linna ettevõtte ja uut rentnikku sellele ei otsita. Vahepealse aja jooksul lammutati vanad tiseerunud turuputkade müügileti taga. Uued teisaldatavad letid müüjaid väljaspool kevadsuvist hooaega juurde ei meelita ja ühtlasi ei ole tõenäoline ka uue siseturuhoone ehitamine. Sellest kõigest Johan Epner. Raskel novembri hommikul on Haapsalu turuplatsi inimtühi, mõned müüjad, kes seal olid, ei soovinud mikrofoni ees olukorda lähemalt kommenteerida. Kiidusõnu siin valitsevate olude kohta ei jätkunud, aga kellelgi plats on küll tänavu värskelt asfalteeritud, kuid uued katusealused on väiksemad kui vanad, jätkab turu külastaja taimi. No, ega ta ei näe hea välja, puhas asfalt küll, aga, aga müüjatel on kaunis ebamugav ja me oleme ka väheaktiivsed. Turu külastajad, need ja sellepärast vähe käime, et siin ei ole eriti midagi saada, turumüüjate arv on nii pisikene. Haapsalu linnavolikogu opositsiooni liige Lauri Luik ütles, et on taunimisväärne, et linnal pole olnud konkreetset kava turu arendamiseks. Kui 2014. aastal otsustati, et linn võtab selle turuvedamise enda peale Jaanus Karilaid nõukogu esimehena ütles tol korral, et teeme selle asja kiiresti ära, siis noh, meie mure ongi selles, et. Kolme aastaga pole seda ära teha. Haapsalu linnapea Urmas Sukles sõnul ei vasta tõele, et turg on arendatud juhuslikult. Kõik sõltub ju finantsilisest ja kui sul raha ei ole, siis ei saa ka töötaja, nii et see katuseraha tuli alles selle aasta alguses. Linnavolikogu lisaeelarve kandis raha kevadel ja suvel oli Haapsalus väga palju muid töid. Sukles ütles, et järgmisel aastal on plaanis ehitada turule juurde 10 kuni 15000 euro eest müügiputkasid. Moodsa siseturuhoone ehitamine oleks tema sõnul aga väga kulukas ja selleks lootust pole. Sukles sõnul ei vasta tõele ka spekulatsioone, et hiljutine turujuhi vahetus on seotud eelmise turu perenaise poolt turu kohta tehtud kriitikaga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner haapsalu. Politsei alustas kriminaaluurimist, et välja selgitada eile õhtul Harku vallas juhtunu asjaolud. Politsei sai eile õhtul teate Harku valla elanikud, kelle sõnul tõmbasid tundmatud mehed tema lapse Vääna-Viti bussipeatuses selle lähedalseisvasse valgesse kaubikusse ja hoidsid teda seal mitu tundi kinni. Vahejuhtum toimus siis peatuse lähedal kell kolmveerand kaks lapslasti vabaks kella kuue ajal õhtul. Põhja prefektuuri lastekaitse grupi juht Reimo raivet ütles, et tegemist ärevaks tegeva teatega ja politsei teeb kõik, et juhtunu asjaolusid välja selgitada. Ta tihendab ka piirkonnas patrull, et kaubik tuvastada ja tugevdada elanike turvatunnet, aga kõigil, kes juhtunut pealt nägid, palub politsei võtta ühendust lastekaitsegrupiga telefonil viis kolm null üks üheksa üheksa kolm kaheksa. Aga nüüd läheme kultuuriteemade juurde. Pärnu linnagaleriis on üleval Pärnu kunsti aastanäitus. Silvia sool jätkab. Traditsiooniline Pärnu kunstnike aastanäitus on ülevaade Pärnus tegutsevate kunstnike uudisloomingust oma aasta jooksul valminud loomingu on publiku ette toonud 36 kunstnikku. Pärnu raekoja galeriis on väljas ligi 80 teost. Vaadata saab nii maale, graafikat, skulptuure kui kollaaže. Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja ütles, et väga raske on kedagi esile tõsta. Talle teeb rõõmu see, et igal aastal näitusel osalejate kõrval on tänavu ka mitu uut tulijat. Me mõtlesime sel aastal kolm sõna, mis seda võiks iseloomustada, see on siis ilu, valu ja võlu. Pärnu kunst ongi täna selline. Hea meel on märkida see, et kui tavaliselt on olnud kuskil 33 osavõtjat, siis see aasta on pisut rohkem. Aastanäituse avamisel andis raudoja üle tunnustuse pärnu vanimale tegutsevale kunstnikule 90 üheaastasele Eili võllile, kes tänavugi tõi näitusele viis teost. Silvia sool, Pärnu. Jõgeva kultuurikeskuses lõppesid Jõgevalt pärit luuletaja Betti Alveri 111.-le sünniaastapäevale pühendatud luulepäevad tähetund ja nende raames toimunud gümnaasiumiõpilaste luuleetenduste võistlus. Jaan Lukas jätkab. Tänavu 20 viiendat korda toimunud Betti Alveri luulepäevadel tähetund, et luulekonkursi võitis Jõgeva kooliteater liblikapüüdjad, trupi esindaja Sten, keerake, mida mängite ja mis te arvate, miks poolse diplist jäigeile Grand Prix? Mina mängisin selles osas siis kapteni kapten alanderit. Ja eks Grand Prix võib-olla tõi Juss meelestatus, mis meil seal lava peal oli, et tuleb tõesti väita, et trupp on praegu väga-väga ühtne ja see, kuidas kõik hetkel kokku kõlab, on lihtsalt suurepärane. Kuidas konkurents tundis, siin olid ju üle eesti luuletrupid koos. Üle Eesti, kuna ongi luule koosseis, tegelikult on konkurents väga-väga suur, et me ei saa ikkagi ju võtta kõike päris nii, et sisuliselt oleks mingisuguste üldiste osade poolest vaid igat etendust, tuleb ikkagi eraldi hinnata ja mõelda, et mis see üldine selline punkt on, mis on see kõige parem osa ja kindlasti, kui neid punkte järgida, siis tõesti konkurents on väga suur. No teil on ka väga kuulus juhendaja Leanne, saage Vahur, kes on ka nende luulepäevade algatajaid ellu kortereid mõni sõnaga demagoogia. Ka suure südamega inimene tuleb ausalt öelda ja tõesti väga tegus inimene ja temaga läbisaamine ja üleüldse kogu trupil temaga läbisaamine on samuti suurepärane igas olukorras, kus meil on, ta aitab alati hädast välja, samamoodi ta suudab absoluutselt kõik meie praegused siis koolis olevad liblikapüüdjad ehk siis kooli näitetrupi siis osaliselt panna ühte hingama ja ühtekuuluvustunnet tundma. Nii et tõesti ka tema puhul suured suured suured tänusõnad talle. Žürii liige, näitleja, taati, õppejõud, Garmen Tabor karaspiali valida. Ega tegelikult ei olnud väga raske, sellepärast et lavastus oli häälnäitlejad ja ansamblimäng oli ilus, partnerid toetavad ja kõik, see paistis ilusasti ja kaunilt välja ka näitlejates mis tuli saali ja mis läks väga südamesse. Tähendab, Betti Alver mõistavad hästi. Esiteks mõistavad hästi, tunnetavad hästi ja oskavad seda ka välja näidata. See on nii väärtuslik festival, mis peaks kindlasti Eestimaal eesti keeles eesti meeles jätkuma. Vähem kui tunni aja pärast 19, null viis esietendub raadioteatris vikerraadios kuuldemäng aasta pärast Piret Jaksi näidendi on lavastanud Aare Toikka, peaosalisi kehastavad Tambet Tuisk ja Liisa Pulk. Ja see on lugu armastusest, mis külgetõmbest hoolimata ei toimi. Ja just see paelus lavastaja Aare Toikka tsele näidendi. Puhul mind köitis selle loo juures tegelikult üks selline väga eluline asi mehe ja naise suhetes mida ju tuleb tihtipeale ette, et inimesed armastavad teineteist südamest, aga nad ei suuda koos olla, et see koosolemine muutub nii vaevarikkaks, nii talumatu Tuult valusaks, et minnakse lahku. Näidendi autor Piret Jaaks ütles, et kirjutas loo algselt monodraama nakuid lavastaja Aare Toikka. Ka koostöös sündis idee teha sellest kahehäälne kuuldemäng. Kui ma seda esimest korda kuulsin ja minu jaoks oli tõesti midagi võttist, meeletud külmavärinad peale ja seda heas mõttes selline kananahk tuli, sest et kui ma kirjutan või loen oma teksti, isegi kui seda kantakse lihtsalt lugemise vormis, et siis ei ole see see, mida seda kuulata raadioteates või näha teatrilaval, sest see muutub niivõrd elusaks. Milliseks kujuneb ilm võimeline aja, see on sellest nüüd maile Meius. Öösel on pilves ilm, vihma ja lörtsisadu levib Lõuna-Eestist kiiresti põhja poole, kohati on sadu tugev. Ida- ja kagutuul tugevneb viie kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma ja lörtsi, õhtupoolikul jääb sadu harvemaks. Puhub kagu ja lõunatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, Lääne-Eestis pöördub läände ja loodesse ning tugevamad puhangud ulatuvad Liivi lahe ümbruses kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni kuus kraadi. Siia võib lisada veel juurde, et maanteeamet palub autojuhtidel olla liikluses ettevaatlik, kuna õhtutunnid võivad tuua teedele libeduse, aga nüüd spordiuudised ja Ragnar Kaasik. Soomes Rukal peetud kahevõistluse maailmakarikasarja etapi suure mäe võistluse võitis jaapanlane Akitova Dave. Hüpete järel 10. kohal olnud Kristjan Ilves sai 19. koha. Ilves hüppas 135 meetrit ning kaotas murdmaadistantsi lõppedes Fatah peale ühe minuti ja 46,5 sekundiga. Teise koha sai kodupubliku ees võistelnud Eero Hirvonen, kolmas oli sakslane Johannes Rydzek. Murdmaasuusatamises võitis meeste 15 kilomeetri klassikadistantsi norralane Johannes Høsflot Kläbo. Teise koha sai tema kaasmaalane Tiidrek Tõntset, kolmas oli soomlane Ivo Niskanen. Eestlastest sai Karel Tammjärv 114 lõpetaja seas 34., Raido Ränkel 80. ja Marko Kilp 90. koha. Naiste 10 kilomeetri klassika võit läks samuti Norras, parim oli Marit Björgen. Suusahüpetes sai Martti Nõmme kvalifikatsioonis 49. koha, mis kindlustas napilt pääsu homsele lõppvõistlusele. Eestlase hüppe pikkuseks mõõdeti 94,5 meetrit. Eesti korvpallikoondise ülehomne vastane Suurbritannia alustas maailmameistrivõistluste valikturniiri eile hilisõhtul kaotusega Kreekale. Tasavägise mängu võitsid kreeklased lisaajal 95 92. Eesti kaotas mäletatavasti Iisraelile. Inglise jalgpallimeistrivõistlused jätkuvad täna 13. vooru mängudega. Ragnar Klavani koduklubi Liverpool võõrustab kell 19 30 algavas mängus Londoni Chelseat. Viimastes mängudes regulaarselt startinud Klavan alustab algkoosseisus usutavasti ka täna. Eesti naiste käsipallikoondis kogunes üle mitme aastaid pidada käimasoleval nädalavahetusel kaks kohtumist Soomega. Esimene neist algas Kristiine spordihallis kell 18. Ja ongi tänase päevakaja sõnumeid teieni toodud kuulmiseni.