Alguseks ma paluksin kette natuke iseloomustaksite oma kodumiljööd ja ja võib-olla ka maavanemaid. Kuni üheksanda eluaastani ma elasin oma vanemate juures kodus. See oli koolimaja, mis praegugi vil eksisteerib pahuveres ja siis ta on suur kivimaja maakividest ehitatud. Omal ajal oli see üks karjalaut mõisal mõisa andis selle maja vallale vallad, vald, seal kooli. Ja see nüüd on selles koolimajas viljaladu. Võiks öelda see tuba, kus ma sündisin ja noor oma lapsepõlve mööda saatsensiooni, kaunis pime ja sünge, sellepärast et üksainus aken, mis seal oli, see oli põhja poole. Ja akna all oli suur põõsas jasmiinipõõsas ja suur tärn. Nii et valgus sinna sisse ei tulnud, pealegi oli sein ligi meeter paks. Nii et oli kaunis pime. Elamine neis tubades. Isa oli kooliõpetaja kaua aega üle 40 aasta samal kohal. Oma loomult oli kinnine. Mis emasse puutub, siis see oli toimekas Aktiivne eluline tüüp. See kodu ümbrus oli kaunis, igav või on õieti kaunis igav. Lapsele oli ta muidugi väga huvitav. Kui praegu sinna minna, siis ei ütle see mitte mitte kui midagi, lagedad, põllud, mets ümberringi. Ja kõik, õieti, kui natukene kaugemale minna, siis näeb juba hoopis teistsugust maastikku ja see oli siis väga põnev ja huvitav. See on nii pahuvere küla kohal umbes üks, kaks kilomeetrit eemal. Sealt paistab juba Võrtsjärv kogu pikkuses. Ja üle Võrtsjärve näeb Puka mäge ja kirikuid, nii et see oli niisugune kaugvaade, mis minule jättis kaunis tugeva mulje kogu eluks ajaks. Kas te olete hiljem püüdnud seda mõnes luuletuses või romaanis kasutada seda kodukoha ümbrust, võimiljeed? Paaril korral ja seda küll. Kui ma nii külastasin seda nii aastakümnete järele jälle ja nägin muudatusi selles, siis siis see tekitas niisuguse elamuse, mis oli tarvis kirja panna. Paaris luuletuses on seda märgata, mujal proosateostes ei ole seda näha. Missugused inimesed olid teie kodukandi inimesed? Asi on niisugune, et koolimaja seisis eraldi kõigist teistest ja siis selle tõttu ei olnud lähedal mitte just nisust külamiljööd. Pool küla võiks öelda, oli sugulasi täis ja seal ma siis ka käisin, kaunis tihti. Seal oli igasugust onusid ja tädisid ja onutütred ja täditütred ja onupoeg ja nii edasi. Kellega lapsepõlv nüüd väga sõbralikult möödus? Kas teil oli seal ka niisugust seltskonda nagu Tuglase väikese sillimaris? Einisust ümbrust ei olnud, aga küll oli mõned niisugused inimesed seal, kes tugeva mulje jättis, üks oli mul onu kes oli nii suuremat haridust saanud ja kas siis, kui ma olin seitsme-kaheksa-aastane, mind õpetas ühte ja teist nägema ja ja ka jagas mulle raamatut, kus ta õpetas mulle nimelt saksa keelt. Ja orelimängu ta oli ise ehitanud ühe suure oreli omale tuppa ülesse. Ja seal ma siis katsusin mängida igasuguseid koraale ja mis seal juhtus. Sellest peale on mul ka muusikaarmastus seal siiamaani. Ja peale selle veel õpetas mulle geomeetriat, nii imelik kui see ka on seitsme-kaheksaaastasele poisile, aga kuna see talle meeldis, mulle ka meeldis. Olime sellest mõlemad nii huvitatud. Matemaatika huvid on mul siiamaani. Te võite mu raamatute hulgas siin leida veel matemaatilisi asju ja hiljem kui ma läksin Riia polütehnikumi õppima arhitektuuri, sisulise matemaatika ja geomeetria väga tarvilik nii-öelda kui alustada ja praegugi ma jälgin, Meie ütleme, matemaatika arengut suure põnevusega ja samuti ka kõiki neid muid füüsikateoseid ja mis on ilmunud ja ilmuvad ja kõiki neid uurimusi ja nii edasi, kõik see on huvitav, kuid kuid järele sellele ei jõua, sest see on niivõrd spetsialiseerunud ja nii kaugele läinud, et nõuab juba no elutööd, et sellele põhjalikult järele jõuda. No kui küsimus on noorepõlve õpetajatest, siis neist ei ole nüüd küll kedagi meenutada, sest tol ajal õpetajad on natuke teistmoodi kui praegu. Nemad ei vastutanud niiütelda õpilase edukuse eest, õpilane pidi iseenesest hoolitsema, nad ei olnud kasvatajad, kui meelde tuletan näiteks oma esimest kooli Viljandis. See oli eragümnaasium neljaklassiline, asutatud ühe saksa pedagoogi poolt. Ja see oli nähtavasti huvitavalt sellest, et ta sellest koolist raha saab. Kooliraha oli kaunis kõrge ja õpetajad nähtavasti sai ta väga odavalt kätte, sest need õpetajad olid kõik nii natukene veidrikud ja puudulikud. Ja sellepärast ei ole mõtet meelde tuletada, ehk ainult võib-olla humoristlikud. Mis aga Pärnu gümnaasiumisse puutub, kus ma siis pärast sisse astusin, siis siis sealsed kroon, sealsed õpetajad kroonumundris ja omaette nii-ütelda. Maailm õpilastest palju huvitatud ei olnud, peaasi oli, et nad tunnid ära andsid ja läksid oma koju. Kes on teedeeti virgutanud ja mil moel nii süstemaatiliselt kirjandusega tegelema? Kirjanduslik huvid algasid mul kaunistus ka keskkoolis ja nii imelik kui see ka on, oli siin nii esimeseks tõukeks Juhan Liiv, Juhan Liivi satiivilie teos või följetonid kirjaniku päevik, päevaraamatust kui ma seda lugesin, siis ma hakkasin ise ka 14 aastasena päevaraamatut või päevikut kirjutama ja Juhan Liivi eeskujul. See oli siis alguses lihtsalt nii sündmuste ülesmärkimine, aga pärast hakkas see kirjutamine iseenesest meeldima ja kirjutasin ikka edasi. Et päevikuleheküljed on mul veel praegu säilinud ja üheni vihu andsin lugeda kellegile oma sõbrale, see kirjutas sinna sisse. Et talle meeldib väga, et ma mitte sellest ei kirjuta, mis, mis just juhtunud sündmuse üles ei märgi vaid ka oma mõtteid ja fantaasiat ja nii edasi. Ja et harjutab oma stiil ja edasi, et mul on huvitav stiil ja nii edasi. Ja siit saigi siis see, see alguse. Minu kirjanduslik tegevus. Ma tahaksin küsida, te jätsite kas sihilikult selle sõbra anonüümseks mis su sõbra, kellele kellele lugeda. Ei ole, see oli üks, üks, üks Parsmani nimeline mu sõber, kes kes 1910. aastal sattus kinni poliitilise tegevuse pärast ja saadeti ära kuskile kaugele ja seal suri. Muidugi kirjelduslikuks tegevuseks oli ka kirjanduslik ümbrus, tähendab, ma lugesin sel ajal küllalt palju. See oli pärast 1100 viiendat aastat, kus Noor-Eestit oma esimesi töid seal välja andis ja kus Tuglas, suits ja teised seal Grünthal ja nii edasi oma teostega. Nii väga huvitavat eeskuju andsid tõuget ka teatud määral kirjutamist. Muidugi ergutas see, et nägin, et inimesed kirjutavad mikspärast, mina siis ei saa kirjutada. Kuid need, need peamine tõukejõud oli ka iseeneses ja selles, mis ma nii-ütelda läbi elasid, mis ise tõukas sinnapoole. Ma algasin luuletustega, need ei olnud mitte oma ümbrusest, vaid need olid enda seest nii-ütelda. Ma olin sel ajal Peterburis üliõpilane, kui kui ma esimesi luuletusi avaldasin ja need on niisugune, niisugused natuke raskevõitu. Sümbol istlikud luuletused mis vastasid minu tolle aja meeleoludele, kui ma peaaegu alguses üksinda suures linnas suure linna sattusin. Ja siis tundsin ennast kuidagiviisi nagu, nagu omaette saarena, aga hiljem muidugi see kadus, kui teised teistega üliõpilastega kokku puutusin ja ja kui see kriis, niisuguse murrang, maa, lapse sattumine suurde linna, kui see kriis juba mööda läks ja leevendus Kuidas on valminud teieni hilisemat tähtsamat tööd? Romaanid need on mul kolm siiamaani need, kui vaadata, need on ikkagi kõik enesel teatud määral läbi elatud, ehk nähtud korjatud siit ja säält nii üksikute inimeste inimestelt saadud muljeid. Ja siis pärast kombineeritud Nat ühiseks romaaniks võib-olla kõige rohkem välist materjali olen kogu oma romaani punased nelgid jaoks. Nii oli pikem jutt näiteks sepriga, kes 1009 kolm. Aastal 40. aastal siin tegev oli, kelle käest ma suur hulk materjali sain. Aga päämiselt siiski on selles romaanis need elemendid, mis ma elus ise korjanud, ehk näinud ja päält vaadanud, ehk ise läbi elanud. Te mainisite, et esimeseks tõukeks õieti oli päeviku pidamine. Kas te olete hiljem ka pidanud päevikut ja kas sellest on ka olnud abikirjanikutöös? Teatud määral küll, ma olen hiljem üliõpilaspõlves pidanud päevikut, pärast olen ma päevikut ka kasutanud, tõesti, mis mul on alles jäänud üliülikoolipõlvest olen kasutanud 200 esimeses romaanis. Osalt muidugi mitte palju. Kui nüüd nii teoreetiliselt läheneda, siis kust maalt te loete oma niisugust kirjanduskriitilise tegevuse algust? Kust nii imelik, kui see ka on, minu esimene ilmunud kirjatöö on just niisugune kriitiline teos artikkel ja see ilmutide eesti keeles Faid ilmus läti keeles ja alles kolm päeva tagasi nägime seda esmakordselt. Sest ma olin tol ajal just Ülikooli astunud, kaheksateistkümneaastane noormees oli Peterburis ja minu poole pöörati Valgast. Et kas ma ei kirjutaks mitte väikese ülevaade Eesti tänapäeva kirjandusest? No sel ajal oli kirjutamine väga lihtne ja kerge, sulg jooksis nobedasti, sama kirjutasin ühe nihukese artikli artikli v tellise varjunime all ja saatsin selle Walta palgasilmus üks ajaleht. Lätikeelne nimelt Kaavi. Ja see siis avaldas selle artikli, et seal ilmus seda mul, teatas üks noormees, Valga noormees, minu sõber, kes kes seal tol korral elase, kes minu poole pöördus just niisuguse ettepanekuga. Ja et see veel ilmus, tõendas see, et postiljon tõi mulle kätte 10 kuldrubla-lise honorari. Selle esimene Anar esimene honorar ja esimene kirjutas minu elust, mis ilmus, eluilmas ma teda näinud ei olnud ja nüüd kui nüüd minu bibliograafiat koostati ja just neil päevil tuli see siia ja siis ma nägin ka esimest korda oma silmadega, mis kirjutanud. Aga te olete jätkanud kogu elu õieti niisugust küllalt süstemaatilist kirjanduskriitilist ja arvustusliku essistliku tööd. Jah, seda küll võiks öelda, nii-ütelda, mahult on seda muidugi palju rohkem kui kõike muud kokku. Võib-olla oma imestuseks nägin bibliograafiast, et seda on mitusada artiklit. Mõned, et neist on üsna huvitavadki endal üle lugeda. Nii et sellest seisukohast olema küll rohkem kirjutanud esseesid ja arvustusi, kui, kui muid asju veel kokku võtta. Kui lisada siia neid üksikuid raamatut, mis on kirjutatud sellest muidugi need artiklid ei ole, vaid on ka uurimusi ja kirjeldused, teod, kirjandusteoreetilisi raamatuid ilmunud. Kas te olete mõnest kindlast teadlikult kindlast printsiibist pikka aega lähtunud oma arustuslikus tegevuses või on need olnud igal ajastul vastavad selle kirjanduse arengu ja, ja kuluhetkele. Mõnesugune kindel joon ikkagi sealt läbi läheb. On muidugi tegemist arenemisega põhimõtete selgitamisega, aga siiski on võib-olla põhijoon märgatav, et et ma hindan kõrgelt kunsti ilukirjanduses. Aga see kunstielu annab edasi elutõde, kui niiviisi võib kokku võtta seda ühte formulatsiooni ma ikka järjest selgemini jõudsin välja. Nii realistlikule. Mis on valitsenud siiamaani? Kuidas teie praegusele arvustuse tasemele vaatate? Mulle tundub niiviisi, et arvustus on liiga kinni üksikutes asjades, tähendab üksikutes raamatutes tai ei vaata praegu mitte nagu kaugemast perspektiivist kõrgemast perspektiivist vaid üksikute raamatute arvustus, aga praegu oleks väga niisugune tarvilik et tehakse suuremaid kokkuvõtteid võrreldes meie kirjandust, praegust taset kogu maailmas olevate nähtustega Nõukogude kirjanduse nähtustega ja nii edasi, nii et saaks võrrelda nii laiemas perspektiivis seda praegust kirjandust. Vot see puudub. Kas oleksite nõus tegema ühe prognoosi, kuidas teile tundub, kas eesti kirjandusel on maailmakirjanduse seisukohalt need ees midagi eriti suurt kalota? Oma pika elu, siis on tähele pannud seda, et mis Gordon väärtuslik olnd ja paistab olevat terve nii-ütelda maailmakirjanduse kõrgel tasemel olevat. Mõne aastakümne järel kaob täiesti täiesti ära, et ma toon kas või ühe näite omal ajal, kui ma sõitsin. Laevaga Lõuna-Ameerikasse ja siis juhtus seal laevas oleva terve rida maailma kuulsusi. Nende hulgas oli Emil Ludwig, kellega ma lähemalt seal selle paari nädala jooksul rääkisin. Tema seal väga kuulus mees, tema teoseid oli üsna palju ja need olid tõlgitud ja paljudesse keeltesse. Ta näitas paberit ette kus missugustes maades tema teoseid on tõlgitud ja kui palju ta sellest honorari saanud. Honorar oli tohutu suur ja see raamatute arv, mis need on tõlgitud, oli Mil ulatus miljonitesse. Ja ta küsis siis minu käest, miks, mis on tema teostest eesti keeles ilmunud? Tal oli selles nimestikus oli küll sees eesti keeles ilmunud Napolion mida temale ei olevat saadetud, aga ta on kuskilt teada saanud, see on ilmunud siin. Ja ta ütles, et no et te võite ju tõlkida ka minu teisi teoseid maa teie käest honorari taha. Et Ameerika tasub mulle nii suure honorari, et mul ei olnud mingisugust vajadust suurima honorari. Ja sel ajal oli ta tõesti väga kuulus igapidi. Nüüd ma olen jälginud teda tema nime nii-ütelda. Mitmelt poolt, kas on kuskil jälgi sellest? Mul on siin laual saksa kirjanduse leksikon, näiteks ujuma välja antud tema nime seal sees ei leidu. Ja teisteski läksid koolides ja raamatutes ajakirjades ei leia tema nime, aga siis oli ta üle maailmakuulus. Nii võib-olla ka eesti kirjanikuga, järsku teeb ühe suure lennukuskile maailmakuulus äkki. Ma räägin tulevikust ja siis võta kaduda nagu sajad teised on kadunud, nii et niisugune kuulsus maailmakuulsus on väga problemaatiline asi. Aga kui nüüd kuulsuste juurde tulla, siis keda tõeliselt kuulsatest või vähemalt nendest, keda me praegu peame väga tuntud kuulsateks vaimu inimesteks, keda nendest te tahaksite meenutada praegu? Olen kokku puutunud mitmesugustel kongressidel, õieti mitmesuguste kuulsustega nimetame kasvõi kärberduvelsi, näiteks kellega kunagi kokku puutusin ja rääkisin sellest, kuidas ta Eestis käis ja elas siin kuskil Aegviidu lähedal. Ehk siis Laksnes näiteks islandi kirjanik, kes praegusel silmapilgul on tuntud üle maailma. Stefan Zweigi, samuti niisugune kirjanik, kes keda välja väga palju tõlgitud on ja kes ka nii tuntud on. Muidugi tuleb siin eeskätt tegemist teha nõukogude kirjanikke. Kerdava kõige rohkem tunnen viimase aasta paarikümne aasta jooksul. Siin on suurusi küll ja küll see oli 1928. aastal, kui ma käisin nõukogude liidus Tolstoi mälestus või mälestuspäevad siis seda juhtis kogu aeg luna charski. Ja temaga sõitsime koos Moskvast Jastne Poljanasse. Ja seal just puutusin kokku pärast või enne seda vist enne seda oli suures teatris. Tolstoi. Seal ma istusin peaaegu chowski kõrval ja temaga paar sõna vahetasin seal. Ja tema oli see, kes mulle siis Eesti kirjanikkude nime või eesti kirjanikud esindajale sõna andis. Pärnus rääkisin ka, esinesin selles teatris esmakordselt. Missuguse mulje ta telejättis? Ma tundsin teda juba varem üliõpilaspõlves, olin lugenud tema tema artikleid, ta oli Prantsusmaal tol ajal ja olin väga kõrges arvamises temast kui, kui niisugusest väga mitmekülgsest põhjalikust, inimesest, kes eriti armastab kirjandust ja kunsti. Ja sellepärast ma leidsin, et ka siis Need muljet ei olnud mitte vähemat. Ta oli väga arukas, tark ja väga hea organiseerija. Nii et temast kõige paremad muljed. Te olete küllalt palju tõlkinud oma elu jooksul. Mis printsiibil te olete õieti valinud, seal on küllalt kaalukas osa prantsuse kirjandusel. Kas seal seoses teie Prantsusmaatundmise või armastusega? Osalt küll sellepärast, et mõnda tõlketööd olen ma teinud ilma mingisuguse teadmiseta, et see kunagi kirjastuses avaldataks. Näiteks Perharni luuletused, mida ma juba õieti koolipõlves hakkasin tõlkima ja mida ma lõpetasin 20. aastal lõpus või 30.-te aastasele alguses. Et siis neid välja anda. Aga muidu pean ütlema, et esimesed tõlketööd, proosatööd, mis ilmusid, need on suurelt osalt seotud kirjastustega kirjastuse ettepanek ettepanekutega kes teadsid, et maaparanduskeelt tunnen. See oli eesti kirjandusselts, kes tahtis maailmaklassikat välja anda, seal oli siis kuu vist üks esimesi teoseid. Jumalaema kirik. Ja mul oli see täiesti vastuvõetav, ma olin sel ajal Berliinis kah sealses ülikoolis ja rahapuudus oli kaunis suur. Nii et niisugune tõlketöö oli just elamiseks tarvilik. Ja siis ei olnud muidugi niukseid kindlaid printsiipe veel tol ajal 20.-te aastate algul. Sest pealegi oli keel oli veel nii-ütelda muhenemisi arenemise järgus, seal oli igasuguseid ettepanekuid keeleuuendust, laste poolt ja nii edasi. Selle tõttu ei olnud ka kindlat printsiipi pääle eneseni instinkti võiks öelda tõlkimisel. Ja kui nüüd tarvis oli välja andas sedasama teost, niisamuti Gasola teost uutes trükkides siis tuli see nii põhjalikult ümber töötada, et ei jäänud mitte ühte ainukest lauset sellisena, nagu ta esimees, kes oli olnud, vahepeal oli ka tõlkeprintsiibid isenesest juba kindlaks saanud ja tõlkekultuur meil tugevasti tõusnud. Selle pärast tuli ka täiesti uus tõlge teha. On teil ka praegu veel kavatsus tõlkida või on teil käsil mõni tõlketöö? Ettepanekuid ju on, aga aga tahaks siiski praegu oma töid rohkem teha kui tõlkida. Mul praegu on trükis üks tõlketöö. See on nimelt Pavlo Neruda teine kogu luuletusi, mis tutvustab seda kirjanikku natukene teisest küljest, kui see esimene, mis ilmus 53. või neljandal aastal Te mainisite, et tahaksite enne lõpetada oma tööd. Kas oleksite nõus pisut lähemalt rääkima sellest oma tööst, mis teil praegu käsil on? Praegu on mul laual mälestuste kirjutamine, praegu töötan selle osa kallal, mis puudutab ülikooli elu Peterburis. See on aastal 1910 kuni 14. See peaks vast nüüd järgmisel kuul valmis saama ja siis vist loomingus ilmuma. Aga iseenesest on kavatsus sõda mälestusi kirjutada ka hilisemast ajast muidugi. Ja ka varasemast maja varasemast ajast ei ole veel kirjutanud, tähendab lapsepõlvest ja kuni Pärnu gümnaasiumini nii tähendab sünni sündimisest peale kuni kuni koolipõlveni. Ja see on omaette suur päädüks sellest lapsepõlvemälestustes on ju jäänud väga. Mida varasemad mälestused, seda selgemat nad on. Ja see huvitab mind võib-olla kõige rohkem ma mikspärast ma seda kõige viimaseks olen jätnud, see on lihtsalt sellepärast, et et nii Nagu vastu võetud huvitavamad nii mulle enesele, sest seal on tegemist juba ideelise arenguga ja kokku puudutega inimestega nii edasi lapsepõlve mälestused, aga noh, need on võib-olla liiga subjektiivsed ja neid on nii igalühel. No igaüks, kes mälestusi kirjutanud hakkab ikka sellest peale. Mina seda ei tahtnud. Ja alguses paistis koguni niiviisi olevat, et see esimene esimesed 10 eluaastat on kõige igavamad, sellepärast et kõige vähem on neis ideesid olnud. Mismoodi te üldse töötate nii oma kirjanduslikku tööd Teetma harilikult hommikuti siis on nii-ütelda. Rohkem Vaba aega, keegi ei segatelefon, Peleid tööta. Ja võib täiesti omaette mõtelda ja elada. See on minu harilikult tööaeg kuni kuni kella 12-ni umbes. Siis algavad muidugi teised ülesanded. Ühiskondlike kohustuste täitmine, neid on mul ka veel olemas. Ja muud askeldused, koosolekud ja nii edasi ja nii edasi. On teil kindel päevakava kohe? On harjumuseks saanud just see, et niisugune päevaga Ja siis kõik teised asjad. Õhtuti ma töötada ei saa ega ei tahagi. Siis, sest und on mul iseenesest vähe. Ja kui õhtuti loen või kirjutan veel midagi, siis kaob seegi vähene. Mõnus ära, ma kujutan ette, et see töö vajab ikkagi ka vaheldust ja vaba aega ja puhkust. Millega te seda sisustate? Vaba aega. No aeg on mul kogu aeg vaba, sest kindlat tööd mul ei ole. Nii-ütelda ametlikku tööd ainult kirjanikkude liidus, seal saab vahel käidud või peaaegu iga päev käidud. Ja mis puutub sellesse vabasse ajasse, tähendab, kus ei ole täita ühiskondlikke kohustusi? Ega ei kirjuta mitte, siis on seal kõigepealt raamatud olemas. Neid on juba nii palju kogunenud, et et raske õnnele paika leida. Kõik toad on täis. Ja selle tõttu valin ikka ühe teise raamatu, et, et lugeda lugemine on muidugi kõige parem vaba aja veetmise vorm, see on nauding. Mida siga päev kootad. Palju ka praegu lugeda ei saa, sellepärast et see mõnes mõttes juba on väsitav, mõjub juba tervise peale, kui liiga palju loeb. Mõnikord on, ma katkestasin, mõnikord on avaldatud arvamust, et professionaalne kirjanik ei saa õieti enam täiesti eramõnuga lugemist nautida. Ta hakkab juba jälgiva professionaalse pilguga. Kas teiega. No see on täiesti õige. Näiteks romaani lugedes paljud inimesed ei taha, et selle sisu enne teada oleks. Sisu ümberjutustamine ei taha, mina aga tahaksin väga, kui mul keegi enne selle romaani sisu sündmustikku ära jutustab, siis mul on palju huvitavam seda romaani lugeda. Ja aga võiks öelda, et ma ilukirjandust nii palju ei tahagi lugeda kui just teaduslike ja populaarteaduslikke teoseid, mis viimasel ajal ilmuvad olgu füüsika alal, olku, kosmosealal või, või elementaarsete osakeste alal, need on palju huvitavamalt palju põnevamad kui kui ilukirjanduslikud teosed, mis paistavad selle kõrval nagu teinekord üsna tühised olevat. Ja teiseks, Ma armastan lugeda ilukirjanduslikest teostest niisuguseid teoseid, mis on, mis on rasked mis ei ole mitte nii liiga põnevad. Näiteks ütleme kerget kirjandust ma eriti või ajaviitekirjandust, ma ei armasta üldse lugeda kriminaalromaane jänese nisust, detektiivromaane Ma ei ole elu elu sees üldse lugenud, võib-olla üks-kaks raamatut, ainult need ei tõmba absoluutselt. Luuletusi viimasel ajal. Ma armastan ainult lehitseda, mitte mitte nii väga palju lugeda, kui mõni huvitav, raskem, nii luuletus, mida kaks-kolm korda lugema ette juhtub, siis ma loen seda küll hea meelega. Aga nii kergeid asju, kus ei ole palju mõtteid sees mõlgutada, nii-ütelda see ei tõmbamine. Kas kalapüük on jäänud ikka veel teie harrastuseks? No ja see on, see on suve niisugune harrastus ja seda ma ootan juba talvel millazan paati istuda ja spinningu Cesata sonisugune lõbu. Mis mitte viga. Kava ei ole olnud vaest üks 10 aastat minu elus kõige, kõige rohkem. See hakkas juhuslikult külge, kui ma olin järvel sõudmas ja korra teistega õngitsesin, nägin, et see on päris põnev asi ja lõpuks jälgi õnge külge. Ise. No nüüd on teil juba olemas kindlasti oma lemmikalakohad, lemmikmõtted ja lemmikalad, kõik olemas. No ma ei ole palju paigast liikunud teistesse kohtadesse, ma elan seal suvel prossa järve ääres see on niisugune mudane järv iseenesest, aga muidugi seal on mitmesugused kalu küllaldaselt sees ja ma tean ka need kohad ära, kus, kust neid püüda ja kus kus konksud, mitte kasvude külge kinni ja sest kasvust on väga palju. Paljudele inimestele on vaba aja veetmise vormiks õieti reisimine. Teil on olnud alati seotud või peaaegu alati vististi seotud mingite kindlate kohustuste ja ülesannetega aga kas ise nii oma mõnu poolest ka olete reisimees? Just viimast, võib-olla rohkem, kui juhtub niisugune ettekääne olevat, et saatelegatsioonis olla kuskil ekskursiooniga kaasaminessoni mõtlesin muidugi lisalõbu aga muidu rändamine on, on minul juba maast madalast niisugunev lemmikasi. Võib-olla sellepärast ma jälle mõtelnud, et kui ma lapsepõlves üles kasvasin nii väga pimedas toas, kus 16 ruuduline aken oli pööratud põhja poole ja kus valguses ei olnud siis minu ma kippusin ikka teisele poole, kus oli uks ja nimelt ja uks, mis kohe metsa poole ja nii edasi, siis ma ikka kadusin kodust võimalikult ära ja rändasin ringi noores põlves väga palju rändasime mööda mööda Eestit. Aga hiljem see tung on praegu niisugune, et ma umbes tuleva kuu selle aja sees olen juba läinud jälle siit. Harilik reis viib mind Krimmi Jaltas, kus maailma, et terve rida aastaid olnud olnud ja viimased aastad on peaaegu iga aasta olnud ka kaugema reisiaasta. Nii et see on üks minu lemmik alamis praegu siiamaani veel ikka ei ole kadunud. Aga teie mainisite veel üht lemmikalamuusikat. Noh, see on ka muidugi kontsertidele, ma käin hea meelega, kuulen raadiost just hääd muusikat ja pahandan alati, et sümfooniat, mis antakse edasi ei, ei kuule mitte meie tavalise raadio kaudu vaid seda kerget muusikat just eriti lõbu ei paku, seda on ülemäära palju. Aga kui niipea, kui midagi hääd, tõsist ja sügavat muusikat on, siis ma olen kohe esimene kuulaja, niisamuti ka plaatidel ja kontsertidel. Kodus on ka muidugi seda muusikat üsna palju, kuna tütar on pianist ja siin harjutab ja proovist 11. Muusikalist pala võiks öelda. Svjatoslav Richter on see, kes meie perekonnatuttav on ja kes kelle juures me Moskvas tihti käime ja kes ka meid siin on kodus külastanud alles hiljuti. See on üks nii paremaid meie tuttavaid. Andestage mulle mu banaalne sõnastus, aga muusika ja luule on üsna nii lähestikulised alad. Kas on teil olnud vahel virgutust luuleloominguks ka muusikast olnud? Üksikus palast võib-olla mitte, neid juhtub, need on minu luuletustes siiski ka sees, seal on ühte-teist, heliloojat nimetatud isegi tüki aga muidu muusika kui niisugune üldse mitte kindel, kindel teos, vaid üldse muusika on muidugi inspireerinud väga palju minu mituks luuletusi, vaid ka seda võib leida ka romaanidest. Need lehekülgi, kus ma muusikast kirjutanud aga ka terve rida artikleid on mul muusikast male. Ja see on nüüd minu hobi. Võib-olla kõige kõige suurem malesise male ja. See on niisugune, koguni kireks kasvanud. Ma armastan maletada ja ja võiks öelda kogu eluaeg. Sest. Juba lapsepõlves võisid olla seitsme kaheksa aastane. Olin või minu isal oli raamat Grenzsteini maleõpetus, selle ma lugesin läbi. Ja isa. Nende raamatute vahelt ma leidsin malendid, mida, mille olemasolu ma varem ei teadnud. Panin nad siis lauale ja asetasin siis neid nii, kuidas Grenzsteini õpetas, seal leidsin sealt siis kõige elementaarsemad käigud. Aga mul ei olnud partnerid. Aga siis oli mu isal niisugune ajakiri vene ajakiri niiva Merkele kaasandes oli tihti malepartiid. Suurte meistrite malepartiid ja neid ma siis proovisin ja proovisin ja ja kuni siis lõpuks sain seal ühe omaealise, kes ka mängis muide, sellesse külas paguvere külas, kus mul oli seal sugulasi ja tuttavaid, seal oli maletamine ka päris üsna tuntud asi. Üks minu onudest. Onunaine saaks seal taluperemehed, need omavahel kahekesi mängisid, neil oli omamoodi mõnesugused reeglid, mida mina ei teadnud, raamatust ka ei leidnud. Nimelt võidi seal lipp ja kuningas hädaohu korral ära vahetada omavahel seal niisugune uudis, mida pärast kuskilt ei Adam leidnud. No ja siis hiljem oli mul tädipoeg minuvanune pärast ka üliõpilane Peterburis kellega ma väga mitmel korral juba koolis olin ühes ühes korteris. Noh, siis läks muidugi malemäng tema vahel lahti. Ma mäletan ühte niisugust pika malematši, mis kestis 36 tundi järgemööda. See oli maal kunagi, kus mitte midagi muud teha ei olnud ja kus siis lõppkokkuvõttes. Niisama palju võitluse oli kui palju kaotusi, nii et viiki lõppude lõpuks mängisime. Nüüd praegu ma tihti mängin kirjalikud liidus, kus kanjoni malehulle on nagu mina jaguma, seal ta eestlejan, siis läheb kohe male lahti. Olete te kiresega ka mänginud? Eige resega ei ole mänginud, aga ei julge ka mängida. Aga siiski ükskord sõitsin Moskvast Vilniusse. Seal juhtus minule minuga kaasas olema üks suur malesõber, üks üks polkovnik, kellega ma öösel mängisime õhtusse nagu hommikuni. Ja kui me Vilniuse saime, siis ta küsis, et kas ma, kas mul on ka mingisugune kategooria. Ma ütlesin, et ei ole, ma ei ole kunagi proovinud seda. Tema ütles, et tal on esimene kategooria. Kuna teda nii sõna peksnud, siis ma imestasin ja ütlesin talle, oleks ma teadnud, et esimene kategooria siis ma muidugi oleks kaotanud. Tuleb veel teine niisugune reis meelde. Tallinnast Moskvasse tee peal sattusin ka jällegi kokku 11 malesõbraga ja algas mäng. Me mängisime ja mängisime kuni Moskvani, aga ise ei teadnud, Moskva juba on, kõik olid juba vagunist lahkunud, meie muudkui mängisime edasi. Tuli vagunisaatja, ütles, et mis te siin teete? Me oleme Moskvas ja minge välja. Nii et on ka niisuguseid momente, kus ära unustanud kõige kõige maailma ja andud ainult ühele ülesandele Malele.