Üleeile õhtul kõlasid viimased hoogsad palad avaras Kalevi spordihallis, kus nelja päeva jooksul olid oma kunsti tutvustanud džässmuusikud. Lõppenud on Tallinna 1967. aasta džässifestival ligi 200-ni ulatunud osavõtjate Pereon laiali sõitnud. Jäänud on vaid suur hulk mitmesuguseid muljeid ning magnetofoni ja filmilintidele talletatud ülesvõtteid, mis veel kaua aega hiljemgi aitavad kuuldut-nähtut meenutada. Mida siis lühidalt märkida äsjase festivali iseloomustamiseks. Kõigepealt torkab silma selle ürituse ulatus, mis kujunes oodatust tunduvalt laiemaks. Osavõtjate hulgas oli sel aastal ligi 30 ansamblit kusjuures kõige kaugemad olid pärit Habarovskist ja Novosibirskis. Esindatud oli 12 Nõukogude liidu linna, seetõttu on võimalik festivali kohta üldistusi teha juba üsnagi avaral pinnal. Üldine tase on tõusnud nii hästi solistide kui ka ansamblite osas. Üsna vähe esines intolatsioonilisi ja tehnilisi patustamisi, mis varasematel aastatel tublisti muret tegid. Valdav enamus soliste esindab tugevat professionaalset klassi, kus soove võid lahtiseks jääda mitte niivõrd oskuse kui improvisatsioonilised, fantaasiarikkuse ja mõtteavaruse osas. Mis puutub ansamblisse külge, siis oli ka siin palju rõõmustavat. Kuulsime paljudelt kollektiividelt viimistletud väljenduslikkusega esitatud muusikat. Siiski võis märgata ka iludusvigu kohmakavõitu rütmi, mille peapõhjuseks oli kontra, passistide ja trummarite vähene koostöö üksikute soolode lõtva muusikalist teost, pala üldise kujundusega dünaamiliste nüansside, peamiselt piano puudumist liiga pikaks venitatud soolosid, milles oli tarbetuid enese kordamisi ja muud säärast. Kahtlemata on parimad solistid ja ansamblid nende puuduste kaotamisel määravaks jõuks. Rõõmustav on märkida suundade ja stiilide mitmekesisust. Skaala osuti ulatus siin hea tujulisem Dixilanud muusikast kaasaegse vaba džässi vormideni. Viimastes pole muidugi veel kõik omandanud selgeid piirjooni. Siin on veel paljugi otsingute järgus, kuid kahtlemata oli kõigil kasulik tutvustada oma loomingut laiale kuulajaskonnale veenduda selle kõlajõus. Erilise tähelepanukeskuses olid katsetused rahvuslike otsingute valdkonnas, mis on käesoleval ajal kujunenud Nõukogude džässi tsentraalseks suunaks ja on andnud juba arvestatavaid tulemusi. Käsikäes sellega on tunduvalt muutunud ka olukord repertuaari valdkonnas. Kui veel 60.-te aastate algusel oli tõsiseid raskusi kavade koostamisega, mis oleksid peegeldanud Nõukogude originaalloomingut džässialal siis möödunud festivalil esitasid meie ansamblid ja orkestrid juba umbes 80 protsendi ulatuses algupärast repertuaari. Suuremalt jaolt olid autoriteks ansamblite juhid või liikmed, mis on ka loomulik, sest džässmuusika, improvisatsioonilised karakterid. On konkreetse kollektiivi loomingulisest tööst kõrval seisval heliloojal väga raske luua selle kollektiivi profiilile vastavat repertuaari. Mis puutub esitatud palade kompositsioonilise külge, siis tekkis soov kuulda rohkem huvitava ülesehituse läbiva dramaturg jaga arendatud vormiga palu. Käesoleval ajal domineerib vormi alal väljakujunenud klišee, milles teema on vaid raamiks keskel asuva ele improsatsioonilistele sooladele. Oma loomingu kõrval leiab kasutamist ka nõukogude heliloojate massilaulude seadmine ja rahvalaulude töötlemine. Erilist tähtsust omab just siin temaatilise improsatsioonilise materjali orgaaniline seos et massi või rahvalaulu teema ei jääks vaid formaalseks visiitkaardiks. Palju kuuldud intonatsioonidega mängitud soolod juurde. Nüüd veel mõni sõna festivalil esile tõstetud solistide ansamblites. Vastavalt varem välja töötatud põhimäärusele võis žürii anda välja laureaadi nimetuse kolmele kollektiivile ja seitsmele solistile. Nendeks osutusid ansamblites Leningradi Dixilanud orkester Tsevolud Caroljovi juhatusel, Leningradi vokaal-instrumentaalansambel Heili Sarchy juhatusel ja Krolli pistikovi kvintett. Tuulast. Solistidest loeti parimaiks tenorsaksofonist itzermakasheviabizzikov, trompetistid, Luciano jagaralioff, pianistratškov trumbonist Baholdin ja lauljatar Külli johhili. Edasi märgiti ära ka parimad omaloominguliste palade ja seadete autorid, kelleks olid Korovits vitis Kunzmann Sokolov, malaka Jedo ja kailvee. Meie vabariigi ansamblites loeti parimaks Raivo Tammiku Trio solistidest Aga kolm pianisti Tammik, Tõnu Naissoo ja Jaan kailvee. Meie saate järgneva osa pühendame Aga muusikale, Tallinna 1967. aasta džässifestivali laureaatidelt. Alustame Leningradi Dixilanud ansambliga, mis jällegi seekord veidi muutunud koosseisus demonstreeris Tallinna publikule oma kõrget klassi. See oli Leningradi Dixinanud ansambel Robinsoni hoogsa palaga, jäätis. Järgmisena palun kuulake Leningradi vokaal-instrumentaalansamblit Henrik sarhi juhatusel, kes esitab maskide tantsu pongi elli ooperis, Chokonda. Pole vist vaja lisada, et tegemist on üsna uue kuju omandanud seadega milles kohe isegi veendute Kolmas ansambel laureaat on tunduvalt erineva palgega kui kaks äsja kuuldud populaarset kollektiivi. See on tuulas tegutsev Krollija pistikovi kvintett, mis viljeleb kaasaegset niinimetatud vaba džässi. Kahjuks olid nende esitatud kolmest palast kas üsna üheplaanilised mistõttu üldmulje ei kujunenud eriti heledaks. Tegemist on aga andekate muusikutega, kes oma valitud suunas võivad edaspidi pakkuda mõndagi huvitavat. Kuulake neilt. Krolli pala liikumine. Edasi siirdugem solistide laureaatide juurde, kellest äsja esitatud valades kuulsime juba kaht tenorsaksofonist tipistikovia trombetisti Karaljovi. Teiseks silmapaistvaks tenorsaksofonist yks kujunes seekord Moskvalane Vladimir Sermakašev, kes oma möödunudaastase esinemisega võrreldes näitas tublit kasvu. Ta oli muide üks neid väheseid, kes julges festivalil välja tulla aeglase lüürilise meloodiaga pannes raskuspunkti väljenduse lihtsusele ja toni ilule. Moskva trompetis lukk, Jaanov, kes on omal alal saavutanud rahvusvahelise tunnustuse esines meie festivalil mitte oma tavalise koosseisuga ja ei suutnud ilmselt sellepärast panna välja oma võimete maksimumi. See oli Herman Lukjanovi pala Ivanus katuratšokk, mille pealkiri viitab populaarsele vene muinasjutukangelasele esitas trio koosseisus Herman Luciano Füügel Horn, Aleksander Nikitin klaver ja Juri Vethov trummid. Seega omapärane ilma kontrabassid ansambel, mis on üsnagi ebaharilik. Moskva raadio džässorkester jäi seekord tulemata, kuid selle orkestri soliste esindasid trumbonist Baholdin ja tenorsaksofonist Suu Bofomaa kvintetti ka Kressczendo. Esimene neist pälvis oma instrumendi laureaaditiitli olles üks tehniliselt ja väljenduslikult elastsemaid tromboniste festivalil. Kuulake ansamblilt Kressendo Frumkini pala Samaara aastal. Festivali laureaatideks tunnistati ka pianist Boris Ratškov Moskvast ja tema abikaasa, populaarne lauljatar Külli Chuchili kes esitas muuseas gruusia helilooja tuga šviili väljendusrikka romansi tehes seda peene maitse ja suure soojusega. Üheks omapärasemaks kollektiiviks festivalil oli Kuiboshevis kitarristide ansambel Aleksander Sokolov juhatusel, kes koosseisult esindab tüüpilist biitgruppi muusikaliselt suunalt. Aga lähenedžassile. Žürii märkis ära selle ansambli juhi nõukogudelaulude seadeid, millest näitena olgu toodud Solovjov toi päikeselisel aasal. Tallinna 1967. aasta džässifestivali materjalidega tutvumiseks pakuvad lähemalt võimalust meie järgnevad saated. Tänase Aga lõpetab Tallinna parimaks ansamblis tunnistatud Raivo Tammiku Trio. See oli Uno Naissoo pala rahvatoonis Raivo Tammiku Trio esituses tänaseks seega head jälle kuulamist.