Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Kid targematelt väitis aastaid tagasi, et inimesel esimene kantav tehnoloogia pole sugugi mobiiltelefon vaid hoopiski auto. See võib küll paista vastupidiselt, et auto kannab inimest, aga tegelikult on selles mängus määrajaks ikkagi inimene kellele lihtsalt meeldib viibida rohkem mahtus kuisele all. Autode arengus mängib tehnoloogia mõistetavalt keskset rolli. Sellel sajandil võib seni suurimaks uuenduseks pidada arvuti ja internetivõimekuse liitumist sõidukiga. Elektri- ja hübriidautod väärivad samuti tähelepanu, kuid nende arvukus on veel väike. Lisaks on nendegi nähtavaks omaduseks olla nagu ratastega tahvelarvuti. Uuemates autodes on suurem osa sõiduki juhtimisest arvuti kontrolli all vajutades gaasipedaalile, suhtled tegelikult arvutiga, me siis otsustab, kuidas juhtida mootori tööd. Sama lugu on roolivõimendi, käigukasti, pidurite ja isegi amortisatsiooniga. Lisaks uurivad andurid ümbrust ja teeolusid, milles sündivate andmete põhjal arvuti kuvab siis tuuleklaasile sõiduinfot soovitab teed ning hoiab raskes olu Steel. Vajadusel pargib auto ära. Autojuhtide kasvava massi jaoks on kadunud vajadus ja huvimootorit ning muid osi kontrollida. Tõenäoliselt pole enamus kordagi kapotile vaadanud ega vististi ilma otsimata teagi, kuidas seda avada. Nii jääb autojuhile üha vähem kohustusi, välja arvatud kogu rõõm kinni maksta. Mis toob meid nüüd äriteema juurde. Kuna uute sõidukite kriitiliseks osaks on tarkvara, liituvad autotööstusega tarkvara tootjad. Need asuvad enamasti keskkonnas, kus leidub piisavalt palju teisi tarkvaratootjaid tänu millele muutub taolises elukeskkonnas elupind üha kallimaks. Sest tarkvaratööstuse edulood kasvatavad sissetulekuid ja tõstavad selle kaudu. Kinnisvara hindu, mistõttu mitmed tarkvarainsenerid elavad autos, mis asub enamasti ettevõtte parklas. Sealt on lühike maa tööle, kus veedetakse nagunii enamus ajast. Autos on vahetusriided ja magamispaik. Vajadusel saab seal ka midagi nosida. Kuigi sellele leiab alternatiividele arvukaid söögikohti. Näiteks räägiti mõne aasta eest Google'i parklas elavast insenerist, kellel õnnestus autos elamisega kokku hoida 90 protsenti palgast, mis muidu oleks kulunud elukoha rendile räniorus. Analoogseid lugusid leiab Facebooki, Tesla ja paljude vähem anime ka tehnoloogiaettevõtete töötajatega. Kui ühinenud kuningriigis tohib avalikus kohas autos magada vaid juhul, kui sõidukijuht on purjus siis uuesti taas sõltub olukord kohalikust korrast. Kuna paljud parklad asuvad eramaal, sõltub nende mittesihtotstarbelise kasutuse luba omaniku tahtest. Ja üllatavalt on mõned neist korraldanud elu parklates, niiet. Need muutuvad öösel Elur joonideks. Üheks taoliseks parklapidajaks on kaubamajakett, Walmart. Suure kaubamaja hiigelsuur parkla on päevasel ajal poekülastajate päralt. Õhtu saabudes vuravad oma traditsioonilistele kohtadele mitmete jutumärkides püsielanike sõidukid tavalistesse taanidest, minibusside ja ratastel kodudeni. Mõnedele lisaks ööbivad kabumäe parklates üle kogu USA erinevat masti teelolijad, seiklejate kodutud välja arvatud pikkama veoautojuhid, kes ei tohi oma suurt sõidukit parklas hoida sest neil on olemas teeäärsed, spetsiaalsed puhkepaigad. Pahanduste vältimiseks parkla omanikud hea tahte hoidmiseks on Eesti elanike seas välja kujunenud. Teatud viisakusreeglid näiteks ei tohi muuta parklat autokaravanilaagriks istudes korvtoolidega murul. Koigi parkimise eest raha ei küsita. Oleks viisakas kohalikust poest midagi osta. Ta peab enda järel koristama ja võõraid ei tohi tülitada ja nii edasi. Magamise ja. Kaubanduskeskuse külastamise kõrval on peamiseks aja veetmise viisiks autos istumine ja interneti kasutamine. Mõnes kohas on seegi lõbu tasuta. Seega kui. Auto on kaasaskantav tehnoloogia siis kuidas käsitleda kaasaegsed kaubanduskeskuse parklat?