Armas kuule ja täna ma loeksin pisut näiteid oma käsikirjast, mille pealkiri on vanasõnamäng. Ja see on raamat, luulet poistele. Võib-olla jõuab ta tuleval aastal lugeja lauale raamatu ilmumiseks täiesti valmis ja kuuldavasti on seal 77 käsikirja, mis ootab ilmumist. Nõnda siis vanasõnamäng. Iga luuletus on kirjutatud ühele või kahele vanasõnale, mis väga tuntud ei ole. Esimene käbi ei kuku kännust kaugele. Käbi ei kuku kaugele-kaugele. Väikesel maal pole kaugusi suuri kukuta külmunud mullale raugele. Kevadel hakkabki ajama juuri. Kaugele kännust ei kuku, käbi kaugele kukkuda suudab vaid kägu. Pojad ja isad on ühte nägu, seesama au ja seesama häbi. Kännu kõrvale idaneb käbi. Teine tuleb aeg, tuleb arunurka, jätad kaisukaru, pelgad, ema süles, nutt. Ta ära siiski ette rutta. Ära viska lapse kingi, ära meresaapaid, kingi ega enneaegu. Saasa saapad hõõruvad varbad verele. Verise varbaga ei saa, mereleaegse läheb lendamisi. Lapse kasvab endamisi, kingad kasvavad kaasa. Tuleb aeg, tuleb aru, tuled, meri tuleb maru. Kolmas mis naised sellest teavad, mis mehed merel näevad, mis poisid tunnis taluvad, mis pekstud penid paluvad. Ei emmer aimu, oled väetil, vaimu pole. Mis saab päikesest väsida või munakoorest kuluda. Võib päikest, vastutuul, räsida võib küljetuul külili uluda või takka tuul käpuli, Gucata võib serva tuul sootumaks hukata. Isa on vihane, müristab ema, on vihane, müristab üks pikseilm puha. Siis jälle särav ja selgineb. Siis jälle kärab ja helgineb kuum juuni üle õitsva luha. Neljas kus suitsu, seal tuld, kus tuld, seal suitsu. Männiokste suits ja laagrilõke tuli kodukorstna suits ja koduakna tuli. Aga silmade tuli suitsuta, leegid, aga südame tuli suitsuta, leedib, aga nooruse tuli suitsuta, leegib suitsu peale tuld. Sulle küll leianna piibutubakat, piibutubakat sulle küll ei anna. Suitsu peale tuld endale ei pane. Püssirohu suitsu, parem kui ei nuusuta. Sõjatulekahjud parem, kui ei puuduta. Ei suitsu, ei tuld. Ei suitsu, ei tuld. Ainus hea suitson, Gustav suits, ainus hea tuli on tema elutuli. Viies vene keelt kui vet saksa keelt, kui Savi armas maa Kelavita Eesti keelde palka välja vene, aitab Valgast välja. Viru keel viib Irusse Soome keelvid Virusse. Inglise keel võib ümber ilma, ehk küll dollarisse ilma. Vene keel toob tagasi sinu ja su pagasi. Emakeel on põlva keel tüki leiba küsida, juured mullas, püsida. Põlva keel on ise keel, see on püsimise teel. Teised keeled, teised meeled. Need on veeremise keeled. Laitsab laadelt saia ja perast laadet pesse. Ema poode pidi tuvi ja poisikene jäätist nuia. Ema õhevil laps, kõhevil, ema ühe veel, kas saab või ei saa, laps kõhevil kas saab või ei saa. Kleidiriidel oli laiust, laps sai pulga täie maiust, oli külm ja oli valge, määris kokku suu ja palge. Ei olnudki ta vahest klikus igast sõrme, vahest tegi raja rinna pääle, tilkus kogu linna pääle ema poissi kõrvas, taris taskurätikuga haris. SÕNA vool tegi lapseligedaks ema enda tume tigedaks. Seest külm, päält märg, kõhuke. Õnn on ikka õhuke. Laps rumal ilm, kaval laps kambris näitelaval prilliga ja piibuga. Isa hiigelsuures ürbis sinililla triibuga. Vehkleb nagu vangi türbis. Mõtted peas, parmukesed. Isa, auta, isa, suvila, isa huvile, isa, tuvila. Isa, naised, isa, armukesed. Mõtleb moka peale, urrukarvad mõtleb kaenlaauku nurru karvad mõtleb lapselikult, aval oma auto, oma suvila, oma huvil, oma suvila, omad naised, omada armukesed. Laps, rumal ilm, kaval. Kaheksas. Isa Suss, ema Sass pojast saab pool kuningat. Ema, Marimadalake, isa, karigadalake, isa, arglik ema vargli kisa, iiluke ema viiluke, aga võsuse veeretab tõusvad päevlikku, teretab omakäeline, taevaväeline, rammus ja rõõmus ja võimukas ametikandjate hõimukas. Kosib ta piredas Ireda ennast nad käsikäes teostavad. Õnneta lapse põnneta. Kasta ehk unusta peostajad, võite Komile süljata, sünni tanuma, hüljata. Üheksa muud ei maksa peljata kui tüdrukut ja marupeni. Kõik ohud hõlpsalt seljata, kuid ära põtu marupeni. Kui koer on küsilik ja marus, kes võib siis teada, mis tal arus. Kuid teadmatus oleks abs. Ära, tüdrukud, sa nöögi, see ei ole meestetöögi. Mõistatus on tüdruklaps, nutab, naerab, itsitab. Nutsin, naerma ajab, naersin nutma, ajab hing, sul kurgus, pitsitab. Mõistatus on tütarlaps. Oleks lehmal ka vanaema vaataks vasika järgi. Ise peab vasikas kasuma kuulekalt koplis asuma, tädita emata-isata, heldelt tuksuvani, isata sündimis, võla peab tasuma Möögimise ja kisata juurde võtma ja Razuma eesis hangelevisata. Eesis sõimata, hullikaks sirgub ta Ruskeks mullikaks nudis arvega, pullikaks. 11. ega võrk ei otsi kala, kala ise leiab põrgu. Aga võrk küll ootab kala, aga võrk küll, loodab kalavõrk küll valvab narri kala, lühinägeliku kala, kes ei põlga, kes ei tõrgu kuigi ohtlik võrgu ala, jäävõrku, iga kala, keda võrgust päästab saatus, neist ei saagi toidupala. Teised käivad läbi põrgukonservi. Cartnel viimne vaatus. Neid, kes Lohjal Tulasid mööda võrgu bulasid lõpust pidi võrku, sattus võrgulina vangimatus. Kes eksib hommikul, käib õhtuni, eksinult. Eksib mööda mõrrapära, kuni eksib elust ära. Kaheteistkümnes ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal poolel õigus ei ole. Aga minu õigus on õigem, aga minu tähtsus on tähtsam, aga minu tarkus on targem. Sarvenukid sügelevad, sõrmenukid sügelevad, põlve otsad põtkuvad, küünarpead nõtkuvad. Hammas hamba vastu, lammas lamba vastu. Õigus, igaühel kangus kahe vahel mõõdame Äram õigused, mõõdame ära oma tähtsused, mõõdame ära oma tarkuse. Sarvenukid sügelevad, sõrmenukid sügelevad põlve otsad põrkuvad, küünarBernatkuvad hammas hamba vastu, lammast lamba vastu. Sina oled täitsa lahe vend. Ei, sina oled veel lahedam. Kolmeteistkümnes, kes Kiisa kirja paneb ehk Lutsu loosse arvab, ei ole lapsel miskit laita, ei ole poisil miskit peita. Laps on toas, kui tuku nui lapsal käskis, kuku, nui, uduhabemed, piimahabemed, nolk, noorukid, nolk, noorukid, kollanokad ja piimamokad ja veri, sulitsed, veri, sulitsed. Las need suured pittu säevad, las need suuretit tulevad pralle, ise lööme valla. Ta jäätis, me alla, teist nii palju sööme pääle 100 jäätist, sööme pääle. Maküürgab Maküürgapma küür, kap-kap kõigub, Cap kõigukab, kõigub nagu lohe, katkenud niidist lendab Annelin välja, orbiidist. Vesi ahjus, tuli takus, pill pika ilu peale. Neljateistkümnes kui ei ole, ei hooligi, kui ei saa, ei salligi, oh ei meeldi etkud kekud, moodsad tossud, kulukad välismaised närikad, kaubelgoneid, ärikad, ostku kokku tulukad. Kui ei ole hooligi, kui ei saa salligi Pole mul asju pooligi. Polemul kalli kalligi, mis võimata jääb saamata, jääb isa ülesotsimata, jääb ema nimi teadmata. Ei jäälaulud, seadmata saatusse jäetrotsimata saatuse jäetrotsimata. Viieteistkümnes lapsel on keisriõigus magada kahe kasuka vahel, kiikuda maa ja taeva vahel jonni ta vahel kiusata, vahel kuri, olla kurjuse tõttu hea olla, headuse tõttu armulikult andeks anda. Lapsel on keisriõigus kroonigandaja troonil püsida. Lapsel on keisriõigus kohut mõista ja vastust küsida. Laps näeb ligidale, mäletab kaugele nääpsu silmataguse sisse, mäletab uude sajandisse. Ja lõpuks, 16.-ks. Pojast muutub põlv noorest kuust, ilm väikses taevavõlv, naeratusest silm. Poeg toob kätte meile homse võimalikkuse. Tänasest saab eile elu, muudab pikkuse elu, muudab sügavuse elu, muudab kõrguse, pikkuse ja sügavuse, pikkuse ja kõrguse. Tuleb neljas mõõde, kolme mõõtme ruumi. Aeg viib meid meie ruumis mööda ilmaruumi. Laps on mehe isamehe, poja, vanaisa. Sünni saladusest saame nägijaks, pelgas sihitisest isetegijaks, laskub veel üks mõla sõudma aja vees. Saame tasa võla oma vanemate ees.