Iga inimese elus on tähtpäevi on suuremaid ja väiksemaid, on neid, mis jäävad meelde ja mis jäävad igapäevaste toimetuste varju. Näitleja teatritegija elus on neid õige palju. Või peaks olema. Ja, aga eks iga inimene ise ole hädas oma elu ja sündmuste üle otsustamisega, mis tähtsam või vähem tähtsam. Küllap olete tundnud, et seda ise ka, kui olete pidanud kirjutama elulookirjeldust. Me ei taha selles saates nüüd esitada kahe Vanemuise näitleja, Eesti NSV tehniliste kunstnike enda, Laimre ja Elmar salu lahe elulugusid. Teate ju kindlasti, mida nad teatrilaval on teinud. Tahame veedaksid mõnusa kolmveerand tunni nende loomingut kuulates. Mõlemad mehed tulid teatrisse asjaarmastajate killast ja igapäevase tööga said teadmised, kogemused jaga meisterlikkuse. Salu lahe elust on Vanemuise teatriga seotud 35 aastat ja aimrel 25. Tartu akadeemilises teatris tehti nende loominguline õhtu. Seal tegime ka heliülesvõtted ja garderoobis, ajasime vajajal juttu, alustab enda Laimre. Minul algas see asi võib-olla nii-öelda esimesest helifilmist juba peale laulev narr ja pärast need muusikalised filmid, Nelson Eddy ja José Smitty ja teiste kuulsate lauljatega, mis tulid, tekkis mul huvi laulu vastu ja koos lauluga muidugi teatri vast. Nii et õieti see film on nii-ütelda minu, see kõige kurja juur, kus mani alguse sai. Ja hiljem muidugi teater siis huvi laulu vastu muidugi Seviis oma kord laulu tahtmise juure, siis muidugi kooridesse ja sealt muidugi edasi laulutundidesse. Ja nii tasapisitasapisi ta nii kaugel läks, kuni ükskord teatrisse välja jõudsin. Noori teatrisse suid, seal katsed ja mina tookord ka käisin katsetel. Mina pääsesin ka nende vastuvõetavate hulka, aga kuna mind töökohast tookord ei lastud ära, siis jäi mul see, see esimesed teatri sammud tookord tegemata nii põhikoosseisus aga Punkti tasulisele. Ma tegin siiski kaasa tookord lõbusas leses ja aiatsites ja ja siis kõige esimesed sammud muidugi oli mul vaiksest tonnist, tookord me olime Tartu meeslaulu seltsis ja kuna seal teatrikoor oli väike Eduard Tubin, kes oli tookord meeslaulu seltsi koori dirigent ja ühtlasi ta töötas tol korral Vanemuise teatris dirigendina, see siis võttis meid nii-ütelda lisakoori sealt peale sõja 44. aasta sügisel, kui ma sõjaväest tagasi tulin siis oli mu töökoht tookordne Tartu telefonivabrik purustatud ja kuna seal tööd ei olnud ja kutsumus teatri vastu oli siis mu tookordsed sõbrad, kes olid teatris. Need ütlesid, aga tule meile teatrisse ta siis võtsingi julguse rindu ja kord kohtasin seltsimees Hirdi raekoja platsis ja mõtlesin kõige sobivam vist kohe-kohe pihta hakata, läksin ta juurde ja küsis, et kas teil niisugust meest vaja on, nagu mind mul praegu tööd ei ole ja tema oli kohe nõust, tulete homme platsi. Nii õieti algaski siis minu teatritöö 44.-st aastast peale soni kunis. Siiamaani laul raudsest kodust. Jaa. Või? Kooriaastana. Siin kord paistis Arrijaskatus. Aas. Oli koolikoor ja ikka. N. Või? O? Ta ei, ta. Ei. Elmar salu lahe tee on hoopis keerulisem olnud. Aga mina sain esimest korda Adri mürki vere, kui ma olin kaheteistkümneaastane, käisin siis algkoolis ja viidi meid nii ühiselt teatrit külastama. Ma enam ei mäletagi õieti, milliseid asju me seal nägime, üks oli Udumäe kuningas ja siis juba hiljem sai isegi kuidagi salaja sisse hiilida Vanemuisesse, nii tagaukse kaudu. Ja ükskord kuna mängiti, ma olin siis kavist kast 12 aastane või mängiti õhtusele etendusele vist muidugi, lapsed olid ka keelatud. Mina hiilisin kuskilt tagant sisse ja trehvasin siis saali tagumisse pinki ja vaatan, et minu kooliõpetaja istub kõrval. Seal ei ole rootsi isa. See oli meie lauluõpetaja, küllalt äge mees, oli. Klassi poiss seal, tema kui õpetaja istub oma selle õpilase kõrval, seal vaatasime, siis jooksis Alexis kivinõmmekingsepad. Ja Leopold Hansen mängis seal Esskot. Ja siis ma nägin Leopold Hanseni esimest korda. Ta oli siis vastu umbes 30 viieaastane või mis ta võis olla või 40 lähedal. Ja ta mängis seda nii, nii toredasti ja nii nii võimsalt, et see stseen, kus ta seda viiulit lööb, puruks seal pulmapildis. Rahvas hakkasid kõik spontaanselt kaasa elama, saalis tõusid isegi püsti osalt inimesi. Kui ta seal möllama hakkas. Oma partnerile katsuda vuti, kas mul ei ole ilusad juuksed, katsu tutti, teinekord ka kolmas kord ka. Mina muidugi südamest naersin ja see koht on mulle väga meeldis. Õpetaja istus kõrval, seesamane roots. Teine päev olime siis koolis, oli laulutund ja jälle ma ei tea midagi kurja ma tegin, võttis ja hakkas Montuutistama ja karjusin talle vastu katsuda, teinekord ka kolmas kord. A. Ta hakkas nii naerma, et käsi hakkas värisema ja lasi minu tutti lahti ja sestsaadik mul jäi see teatrimürk verre. Eks igalühel ole oma tee, kuidas ABC selgeks saadi. Nii k-salu lahel, parvepoisid j dolari. Praegu on Elmar Salulaht selles osas pikali ja hakkab kohe lugemist õppima. Aa-aa nimi on Aabram. Aabram. Oli sajaaastane ja Saara 90-ni. Aga neil polnud lapsi. Saara naeris, kui ingel ütles, et see samunegi, et Saara ei oleks pidanud naerma. Aasta pärast sai ta lapse. Ei tea, kui vana ongise majja Nii on paabel. Seal läksid inimeste keeled nii segamini, et nad ei mõistnud enam see samunegi, et. Too Bookstaab ütleb seda. Ju on Taanieli puus tahab teda lõukoerad murdnud ära. On Egiptus, seal jõudis Joosep vangikongi langeda, kui tema peremeheemanda silmad põlesid. Sest Joosep oli oma loomult imekaunis ja ilusa näoga, aga ei tahtnud sammunegi, et siis sai Joosepist samunegi, et nagu jutustas unenägu. Tee on Kaini boostaal. See alles oli kuuri mees. Jumalale ohverdades haaras ta venna kõrist, niiet venna verigis endasse samunegi, et Tobox tahab, ütleb seda. Mis on meie igapäevane leib kõht, voosi, mee, nii. Ja ööüli aali Iidee Aamyygiisi kõrtsi üliali pidi. Teie sätt üüli Ali põhiülalpidamise tarvis läheb kõik, mis meie ihu toiduseks ja ülalpidamiseks tarvis läheb. See Meegeeni söömine JA mee Eeenny jotoomine on niigi joomine režeedee tee riided, kõht e niigi Aadee kingad, kõht poodi A koda. P. Liidee põld v e t veised? A RIHA Riia RAHA vee aari A vara. Ega siis olekski muud vaja, kui raha. Raha eest saab kõike. Tõhri. Abikaasa see nii A kõhkuuli liigi kõkuudi sõna, kulli, kõhu, õnni. Sõnakuulelik. Lapsed, proua, abikaasa, sõnakuulelikud, lapsed, aga truud abikaasad ja sõnakuulelik lapsi küll raha eest ei saa. Need on taevakingid, iseäranis veel nii head kui Maiase samunegi, et. Nüüd on siis seesamune Kiiet. See oli osatäitmine päris teatris, aga teater mängult. Kus me elasime kuuris, korraldasime etendusi, tõmbasime tekid ees riieteks ja ja lasime Raphazzissoni paberis piletid pisikesed, no midagi nad ei maksnud, aga peaasi, et publik aega tulivad. Siis tegime ka ühte teistsugust näitemängu moodi midagi. No hiljem siis oli, tulid juba leivateenimise mured, lesenaise poeg, nagu ma olin, tuli hakata varakult tööd vaatama ja no ema tahtis, et minust saaks üks korralik meister lugusepp või nii. Siis läksin lugu sepa õpipoisiks, aga siis need need ajad olid seal kah nii kogu aeg ikka, seal olid niisugused toredad sellid, armastasid laulu siis olime puurmasina juures, siis ka poolaeg oleks peaaegu laulu peale, nii et peremees vaatas, et mis paganat, töömehed need niisugused on, muudkui laulavad hommikust õhtuni ka juhuslikke töid sai väga palju tehtud igasuguseid ehitustööd ja suvel tahtsime ikka väljas olla, ei tahtnud seal töökoja müüride vahel olla. Siis palju töid muidugi neid kirjeldama hakata, see võtaks palju aega. Mis ma teinud olen, küll ma olen laude laadinud lootjades ja venelastega Peipsi ääres laulnud nendega ühes ja siis olen olnud põlevkivi kaevanduses kohtlas, siis oli kõik see elu seal ja oli väga primitiivne. Tuli kirkaga taguda maal, iive, nüüd on kõik muidugi mehhaniseeritud, siis vedasid veel hobused põlevkivi välja, sealt strakist alt. Eestis oli üks pisikene loomaaed omanikuli Edward, kust sõitsime siis kuni peaaegu jõuluni. Seal juhtus niisugune asi, et seal üks lõvidest jäi haigeks. Meie arvasime muidugi, et ta on omale midagi sisse söönud. Ja kõik kolm olime täiesti võhikud. Ei teadnud, milline haigus loomal on. Mina käisin loomaarsti palumas, see ei tulnud, ütles mina, põhimõtteliselt kiskjate loomade juurde ei tule. Ja siis, kui me ise kolm meest hakkasime seda lõvi arstima. Loom hakkab poegima ja siis hakkaski see isane. Selle nimi oli seal kurikuulus sapik ja siis hakkas ta kätte tasuma nendele ülejäänutele kes veel tema juures seal olid. See oli kaseviha oli sees. Tema tasus inimestele kätte, et ta nägi seda kui tema puuri ees, meie tegime selle emasele klistiiri. Ma nägin fotosi siis enam. Esimene näitejuht oli minul, Feliks Künnapu, see mees tutvustas mind selle kunstiga kõigepealt sõjaväes ja meil oli üle tänava, oli otsekohe sõdurite kodu suure lavaga üks esimene lugu kohe, mis ta tegi, oli siis Arnold Bachi lustimäng, vana Aadam siis anti võltsmööblile ka suur osa vält, Weblil oli väga ilus kõlaväel, siis anti suur osa talle sellepärast, eks siis meie saame ka natuke kergema tööloa. Siis ta käratas ikka peale, kui meid oli vahtkonda õhtu saadetud, et kes. Sealt siis saingi tuttavaks nende vanemus inimestega, kes seal olid, üks oli samm siirad, tänu sellele ma olen teatri näitleja ja kunagi sai minuga Tartus kokku, ütles ära sa nüüd poiss aega maha maga. Et homme mine direktori jutule. Traktor olla tema sõber ja rääkis ära, et üks et ma tõin sulle tüki Savijat, tee temast näitleja. Tulingi siia ja siinsest direktor ütles, et aga kolm kuud ma ei tunne teid, et kolm kuud tuleb ilma rahata töötada. Et siis, kui me juba saame tuttavaks, midagi suudate teha, siis. Nüüd alustab salu lahte Liivese rahvaliku oioi, oi oina loo Rinaldo astronaudi monoloogi kaupluse ukse ees. Oma poe ustavat klienti ja truud pooli informatsioonihimulist kuulaja. See olen neela. Riina Aalto. Astronaut taunis noorpõlves merevees õitsva kesk ja seerituseneese koodi vere peeni poissi, lugulaulu laule. Loost ülaveerud. Ära pea pikka pidu, ega ma siis oma mure pärast muld jälle kollektiiv selja tagajanust nõrkemas kurvastusest koolemase. Marta. Sina oled üksik ja vaba ja mina olen vabal üksik. Ega ma nii halb poiss ei olegi, kui naised küla pealt räägivad. Esimene asi, joome siia ta maha, mitte päriselt laupäeva õhta, ikka väike kõmme. Ega sa seda ju mul ei keela, Sa oled arvuga naisterahvas, teadmismehe mao leia on? Ei mata. Ma olen seda sulle 1000 korda juba ütelda tahtnud, aga alati olnud jäänud hakkamisest nokatäis puudus. Aga jaani öösel hakkas, äkki hakkasid need saatusekellad õige kolinaga öö? No mis on veel maailmas ilusamad kui soojad sõnad soojal jaaniööl, kus vihm löönud looduse värskeks iga kõrs ja lill. Endre Laimre, missugune osa on teile kõige rohkem meelde jäänud. Operettides, kui ma võiksin öelda, sellepärast operetis ma olen väga palju teinud muidugi Rummu Jüri, sellepärast ta osani omamoodi väga huvitav. Väike vembumees ja kõik kokku. Aru ja Normeti muusikaga päris tore sinna juurde ja siis tänapäeva operetid on jah, kõik on väga kõrveri operetid. No kindlasti esimene opereti osase jäädvustada loodetavasti kõigile näitlejatele meelde ja minul oli see roos Marii kus ma mängisin esimest pea osaleja ütelda, see on mulle nii alateadvusse jäänud. Ilusa muusikaga. Mõõga-mantlikomöödiast näiteks koer heintel Lopete veega. Väga huvitav, Cornelli kellad ja Veneetsia kaupmees, kõik igas igas igas osas ikka leiad midagi huvitavat. Laul laanelillest. Herneid elav järjekord, need. Mis meil kõngergeetava, millest raskeks muutub meel kui ega mis, ja ka see on meie. Davai Ta laval naljaks, meelde jääma. Aas. Leinaga regis ja. Sind võivad saajad õrne appi saata, kui samase maha jääd. Kui voor. Damas südamesse, tuuleedee kae keskmõtesspeesi tanas kuulades käbikakke separgeebeegeemia, istusime läbi ja sõna seal õitsema, saabusime. Ohata, kas laevastiku ahasta? Ja kui täna Elmar Salulaht, missugust osade mängida ei ole tahtnud? Vot, ma ei tea nüüd praegu ütelda, missugust osa ma ei ole tahtnud. Aga ega selle 35 aasta jooksul, mis ma olen mänginud, ma olen mänginud väga palju, ei tea neid nüüd ette lugeda kõiki. Igatahes kärnkonnast kuni jumalani. Aga muidugi väga palju on ka neid, mida ainult teed, sellepärast et pead tegema, et oleks õigus palgapäeval minna sinna palga saapa. Aga nende suure hulga osade kohta, mis ma elus mänginud olen, igatahes vast loen kahe käe peal sõrmi 10 vast 10 osa, mis mul on nii eriti meeldinud. Ja üks nende viimaste hulgast olnud Kihnu könn, ainukene asi, et ta on väga pikk ja väsitav ja juba vanem mees oled, siis leiad, et oled õhtu õigele asi oli, tema lõpeb. Ühe kolmandiku võrra vast veel veel pikem olnud. Muidugi jah, niimoodi näitlejatega vist kõigiga on, et ega kõiki osasi näitlejad ei tahagi teha. On ikka teatud osad, mis nad teha tahavad, aga muidugi. Need soovid ei lähe kunagi täide. Mida te teete siis? Kui teatritööd ei pea tegema suvel suvel ma katsun viimasel ajal ära kaduda. Kuna meie töö on niisugune, et et hooajal oled suure rahva sees, siis minule isiklikult nagu viimasel ajal meeldib suvel olla looduses vaikuses eemale linnakärast ja kõigest sellest muidugi muidugi vee lähedal. Et viimased aastad ma olen puhkuse aja veetnud oma perega Emajõel. Mõõduka. Aga saunas pidigi olema päris nii hea õngemees. Õngemees, ma ei ole praegu aga noorelt küll olin. Noorelt tulin kell neli üles, ikka püüdsin nüüd väikseid väikseid kalu, mis kevade esimesena siin Emajões ohtralt õnnetunnet. Viidikad. Neid, aga nüüd olen olnud ikka viimasel ajal. Spinningumees saab palju käia matkatega ilmas, pinnikud ta nii palju maad maha ei tahaks kunagi käia. Muidugi, kalasaak on alati väike olnud. Maksud on igatahes kallimad, nii et ära ta ei tasu. Seda kalapüügimaksu. Ja veekogud on viimasel ajal igal pool ikka nagu räägitakse mürgitatud seal igasuguste põlluväetistega ja. Aga muidu jah, armastan looduses küll olla ja eriti kavatsen veel oma purjepaadi valmis ehitada, mis mul pooleli. Siis lähen jälle Võrtsjärve peal, et see on minu lemmikjärv, kus ma alati olen olnud, seal olen armastanud sõita, olgugi et räima, tunnusmärgid on ka juba jalgades ja palju vee peal olnud, aga kui ma näitleja ei oleks, siis ma kindlasti oleksid meremees. Osatäitmine Kihnu hing osalete hingega kohe osasse sisse lähevad, no peab olema, aga muidu ei saa pead uskuma, et sa oled ikka see isik ja antud olukorras muud midagi. See on üks peamine asi, mis peab näitlejal olema lapselik, siiras usk. Kas mina? Siia meite igapäevane läinud mis selles kurjas maailmas inimest paremini tagant kihutab, kui piiks. Võib-olla üks sõidab verd oma lõbuks? Hammastega vastu hakata, et habet nagu sitasitikad selja peale pööraks. Sest puidu on mees, surnud mees. Kui võib-olla hommikust õhtuni Talvast paluksid? Ei tuuleks korthlale värki lõgega geneedsardi järv on asi tõsine. Ei, ta täiedega ta ikka laps januse suretada, aga siin ma seisan ja teisiti ma ei koti. Miks kõik peavad kannatama jõe pärast? Ja seda ma ütlen veelkord, ärge lootke liiga palju lihtsalt peale, vaid kuulake oma karakterit. Halleluuja. Mõlemad olete ju ka kunstihuvilised? Käin tihti ikka näitustel vaatamas, kui midagi huvitavat on ja vahel ise ka natuke nikerdada. Mõne seina, plaadikese või, või, või midagi muud, mis, mis sinna laadi juhtub, aga Elmar, tema on, tema on natuke suurem, nikerdamine on võib-olla, tema räägib pikemalt. Mina sain selle selle asjaga tuttavaks. Hakkasin tema vastu huvi tundma, olgugi et mul isa tegi juba niisugust tööd. Nii Askaazi armastajana, aga mina olin Narva teatris 39. 40. aastal. Ja seal elas üle tänava minu vana lapsepõlvesõber ja läksin tema poole ja nägin, temal oli palju asjakesi tehtud. Kütteks, sest me käisime ringreisil, vagunid köeti ikka enamuses seal haavapuud ja siis haavapuid on ära lõikuda, ma saime vea taskunoa, teised mängisid seal kaardid selle aja sees, mina võtsin, sest noa kätte. Proovime, kas mina ka midagi oskan? Tuli niisugune asi välja, et vot oma käes enam hoida ei saanud, kes nägise tahtis omale saada. Hakkasin tegema. Tänase saate tahaks lõpetada, nii et ütleme ära, missugused on viimased osatäitmised, mille juures praegu mõlemad mehed töötavad. Salu lahel on see osatäitmine nukitsamehes metsataat ja aimrel operetis Ilus Helena Menelaos. Viimane jõuab vaatajateni mai keskel.