29. novembril möödub 50 aastat päevast, kui Eestimaal pandi maksma nõukogude võim. See toimus siis, kui noor punaarmee vabastas Narva ja seal kuulutati välja Eesti töörahva kommuun. Laastavad sõjad, igasugused elutormid ja muidugi ka aeg ise on kahjuks väga vähe alles jätnud neid, kes tookord töörahva ammuse unistuse teoks tegid ja nüüd sellest meile jutustada võiksid. Seda väärtuslikumad on meile nende väheste mälestused, kes veel tänapäevalgi meiega ühises rivis seisavad. Ma olen alati imetlenud nende inimeste mehisust ja vastupidavust sest ei ole suutnud panna neid oma veendumustest lahti ütlema ei vangladega väljasaatmised ei peksega piinamised. Nad võisid küll murduda, aga mitte iialgi painduda. Ja kui oli eesmärgi nimel tarvis ohtu panna oma elu, ei löödud kõhklema. Ka meie tänases saates esineja elu on olnud võitluste ja katsumusterohke ning seda enam tuleb hinnata tema vaprust. Kuna tegemist on naisega. Ja tookord, 50 aastat tagasi oli Narva töölisneiu anna baas paar aastat üle 20. Ta oli elurõõmus ja teotahteline tütarlaps kelle suuremaks unistuseks oli õppida. Esialgu tuli aga need mõtted kõrvale jätta, sest Anna teadis, et enne kui töörahvas võimule ei tule, tema unistused ka ainult unistuseks jäävad. Nii sai anna baasist kommunist ja võitlusest Eesti Töörahva Kommuuni eest võttis osa ka tema. Mai algul mind kutsuti Jamburis parteikomiteesse ja tehti ettepanek, kas ma ei tahaks minna vaenlase tagalasse? Põrandaalusele tööle? Mina vastu ei norinud. Mis läksingi, kolmekesi olime. Ma ei mäleta enam täpselt, aga minu meelest see oli üheksandal mail, kui me läksime läbi Popovko metsa Narva peale välja. Rudolf Schweige, Jaan Mägi. Narvast Me sõitsime Tallinnasse seal, esiteks ma olin korteris seal ühe seltsimehe juures, teise teise juures, nii kui see tavaliselt ikka käib konservatiiv korterit pärast, et meil juba sõda läks käima ja postil ei olnud enam kuskil olla, siis mulle tehti ettepanek, et sina oled nüüd naine, et sa saad kergemini, võtame pleeritud tuba ja katsus neilt poisse seal oma juures pidada. No ma võtsin Tartu maanteele vist kui ma ei eksi, maja number oli 58, sinna sain möbleeritud väikese tuua, toas oli üksainukene pisikene raudu voodi üks pisikene tiiva. No vot seal me hakkasime siis kolmekesi elama, poisid magasid kõveras sellises pisikeses voodis, mina selle tillukese diivani peal raamatut peal. Mulle alati meeldis raamatute peal magada seal pärast Lenin ka alati pani raamatut ja siis ma olin oma teadalieenina, ta oli midagi niisugust. Milliseid ülesandeid täitma seal kõigepealt meile tehti ülesandeks korjata okupatsiooni poolt trühistatud parteiorganisatsioonide riismeid ja hakata siis neid jälle kokku klappima parteiorgani satsioonideks. Minul isiklikult palju niisugusi teha ei lasknud, sellepärast mind määrati kohe sidemeheks parteiline juhtkond, see oli siis Venemaal Jamburis agab töö käis Eestimaal aga siis kellelegil oli tarvis siis seda tööd, nüüd käske ja kuidas nad on korda läinud siis neid jällegi selle juhtkonnaga siduda, vot mina olin siis sinimeid sellel ajal muidugi lennukilt langevarjuga alla ei lastud ega tippkurjeride Sungdosid me ka tarvitada ei saanud, me pidime oma jalgadel muidugi tatsama üle ja keegi isand meile veritseb. D anda, kuidas seda teha, see oli iga mehe oma asi muidugi igaüks pidi sellise muretsema, et ta vahele ei jää. Sellepärast et kui ta üks pea lendab ega siis lendavad teised tagajärjel. Sellepärast me olime väga valvel, mitte üksi oma, vaid ka teiste inimeste peade ees. Oli nüüd kogemusi üle piiri käimiseks siis juba olemas? Jah, oli tõesti ennem veel, kui mind ametlikult saadeti, ma käisin veel paar korda ennem seda juba Narvas. Siis oli sakslastega nii midagi vaherahu taolist. Sõjategevust ei olnud muidugi, valve oli, igal pool oli traataed. See traataed oli niisugune algul tallektidzee seolda, pärast pandi elektri sisse siis raske saada, siis ei saanud mujalt kui nende pukkide kohtadelt, kus läbi lasti siis oli juba palju raskem. Vahest sai ka niisugust asja teha, et kui kahekesi olid teibaga need traadid üles tõsta, aga see oli ikkagi ohtlik, sellepärast et leibakatestatardistile saga ta alt läbi pugema võid ikkagi neid puudutada. Aga kuidas võitlesid põrandaalused Tallinnas vastu? Pühade Narvas on juba Eesti töörahva kommuun välja kuulutatud, meie olime ikkagi väga rõõmsad ja nii tuvatasime, varsti olime põranda peale, läksime isegi väga julgeks. Minule ei, siiski ei antud luba veel nii ennast põranda peal näidata. Sidemees on ikkagi põrandal põrandal, tema või pannud teatud isikutega kokku saada, need, kes teda saadavad ja vastu võtavad, põrandaalust läksivad, väga julgeks, backman pidas juba koosolekuid ja trükkis kommunisti seal Müürivahe tänaval seal trükikojas ja töölised olid väga, mitte üksi rõõmsalt vaid abivalmis. Vaat kui punased välja läksivad, siis no paljud olivad ju punakaardis ja paljud nendest, kes olivad punakaardis, ikka kõik ei läinud välja ja mõned jäävad ikkagi sinnaga. Ja Need pritsivad oma relvad ja siis laskemoona ja kõik kuskile ära. No ja siis, kui juba punased olid juba seal Aegviidus seal siis juba hakati oma relvaladusid välja tooma, mäletan seal treivingu tänaval, kus mina olin siis kupari juures korteris treeringu tänav 23 kõrvalmajas, kas ta oli 21 25 kompelt müstilised numbrid käsivad selles hoob, tema tõi oma relvad välja, siis Mart tõi omal välja relva, tulid siis kuporil, kuparil oli üks lahti monteeritud vintpüsse üks revolver, umbes 20 naela padruneid ja üks dünamiidi padrun. Seda dünamiidi padrunid, seda nuusutasime igast küljest, kas ta kõlbab või ei kõlba, et seda oleks tore tagantjärele kellelgi Klitatsiid õhku lasta seal valgetel, kui nad taganevad Tallinna poole juba minna vastu sillad õhku lasta, et nad ei kestis sinna silla taha, jääksid seal debatti, saaksime südame kuidagi saanud kontrollida püssi, padrunid, siis keerasime selle kuuli pealt ära ja Pustasime duubel kuivtikuga põlema suhteliselt lähedal, siis tähendab, püssirohi on korras. Ja parajasti kontrollisime seal patronici. Ja majaperemees tuli sissepataljonide laual kotiga ja nõustab saistilise tuua, see on see pagan teab mis see point kõrvetas pliidi peal, et siin alati teeb oma taru temp. Ta maja peremees tõesti ei saanud midagi aru. Aga siis, et oli juba hilja ja tulega ei tahtnud enam teeningule minna. Siis me panime kõik need jällegi koti sisse tagasi, nii kui nad olid. Ja kupari abikaasa korjas põrandariided pealt ära ja viskas koridori. Seal olid sihukesed pisikesed kapid, olid toidukapid koridori nurkades kapiukse ette ja siis pistis sinna alla. Et kui koridorist, kui leitaksegi, no koridor ühiskonnale oma jah, ikkagi jääd. No mõtlesime, et no kasvõi siis täna rivisse tulevad neid läbiotsija tuist, aga tulivad issand, samal ajal tulivad korra põrutati ukse peale ja seaduse nimel sisse. Muidugi käsutati kupad ja tema abikaasa ja sinna istuma toolide peale. Väike poiss, 12 aastane, magas voodis armu, minema, porri köögis, seal eesriide taga nende gaasiirilise voodi, kes olid villal sõitnud, mina hakkasin seal. Otsima Toas midagi ei leidnud. Ja vahepeal ma vaatan, et Arno läheb välja, aga kes need läbi jõudsid, olid kaitseliitlased ja siis politseinik, kes need seal olivad, päris puhast eesti kiltrekisivad ja Arno läks välja, jah. Tükikene aeg ära tuleb tagasi, aga üks parajasti seal ukse peal, poiss, kus sina käisid? Piis sul Käisi lastes poissi puges tahatuppa tagasi näpuga ninamehi pannud ka seda asja tähele, poiss käis piss, sul käis, no mis siis ikkagi ja värisesin ja kõik selle koti pärast neid, mis koridoris seal põrandariiete all. No muidugi, see, kui tuba oli läbi otsitud, tuldi keegi kallale, leiti ka mind sealt kardina tagant, kes sina oled inimene, mis sa singid, magan. Aga miks sa siin magad? Digivoodis maganud? Aga kas sa siin elad, ma ütlesin, ei ela, et ma õhtul sõitsin alles? Minu täditütar, nad nende kaasüüriline siin majaperemees oli läbiotsimise juures, küsiti, kas on gaaside on nurga, kas tema täditütar on seda muidugi oma aja peremees öelda ei saa. Ja millega te põhjendate, Elsa õhtul sõitsid, aga mina käisin enamasti iga õhtujaamas, võtsin ta maha, neid loobitud piletid üles, et võib tarvis minna, kas või tänava pealt kukuvad kallale, näitad pilet ette võtma, praegu tulin siin ka siin kohalik juttu ja ja minul oli, pilet oli taskus, sauel näitan pileti ette jääma, Niukest rohkem ei küsitudki, taheti seal voodi all oliks, kas seda võtta? Ma ütlesin, et ei, see on minu täditütre, kas teil tema peale läbiotsimise luba ei ole? Ja nii see kass jäi ka läbi otsimata? No ja siis tehti muidugi uks lahti ja mingi koridoris söögikapi otsima. Siis ma tundsin, kuidas nuuks ikka peas liikusid küll üsna kõvasti ohvitserile jalaga põrandariided laiali, mina veel üle sängi otsa vahin uks lahti, et kuidas, kus siis, et kuidas see kott nii kergesti nüüd läksid, riietega raputavad need trügiti läbi kotiiule. Ma vaatan, kupori nägu venis imestusest pikaks naise nägu ja ja mina olin ka väga imestanud, ei olnud koti läbiotsimine midagi leidnud, läksivad ära. Ja siis, kui pärast olivad ära läinud juba siis me peame omavahel aru, et, et noh, kus, kas keegi õhtul nägi kumisele koti panime või kuidas Kustikut sai. Arnold, küsige minu käest, kus Scott. Ja punaarmee tulekut ootasid kõik nii täiskasvanud kui ka lapsed. Aga kodanlus ei maganud, vaid pingutas meeleheitlikult ajusid, kellele kallist kodumaad uuesti maha müüa. Sakslastega olid nüüd kaubad läbi. Kuid ega ostjatest puudu olnud asumaid ihkasid nii vägev briti lõvi kui ka kaval Ameerika onu. Nad saatsid juba avansina relvi, jahu ja suhkrut ning sõja laevadki toodi Soome lahte. Dessanti aga nagu kodanlus ootas, maale siiski ei saadetud. Otsiti uusi liitlasi. Lõpuks need leitigi Soomest. Nüüd tuli tagasi kodanlaste julgus. Algasid arreteerimised, läbiotsimised. Kuid ega töölised neid soome pussi mehi nii väga kartnudki. Neile vaadati kui ajutisele nähtusele ja loodeti, et küllap punaarmee nad peagi merre peksab. Aga siis tulid halvad teated rindelt. Pealetungist sai taganemine. Põrandaaluste elu muutus jällegi raskemaks. Ja siis tapalt, kuni Tartuni tulin jala. Teati, et on Elvast läbi, ma hakkasin siis Elva poole minema. Ja tiibel ööbisin ühes majas, kus mind kaugemale isikust ei lastud. Esikusse pandi õlekubu ja selle lõigu peal ma siis ööbisin hommikul, siis hakkasin jälle edasi minema. Elva linnast läbi suurt teed tumedama ei usaldanud minna, sellepärast seal oli valve. Nii ja siis edasi ei lasta. Ma läksin siis männimetsa mööda, seal läks üks rada. Mõtlesin, et küll ta ikka seal suure tee peale välja lähed ja läksin üsna julgesti seda rada pidi. Korra kargasin lumehangest mulle püssimees vastu ja lõi püssininal, kes oled, kuhu sa lähed? Kukkus seal ähvardama, et et minul on käsk igaühte siin maha lasta, mõtlesin, et maha lasta jõuab alati, et ega siis sellega nii kiiret ei ole siin mind kuskile staapi või targema meeste juurde, et siis eks siis jõua maha lasta, kui tarvis on. No ja ta viis mind siis komandandi juurde, see pidises vist Elva linna komandant olema, üks sõjaväelane oli seal mingisuguse komandantuur mööda, et ma juba kaks tundi istusin seal kännu otsas, olin väga külmetanud ja terve see lugu igatahes mulle suurt tuju ei teinud. Ja nii kui ma sealt uksest sisse läksin, vaatasin sensor, eesti Ta mundris mees istus seal laua taga. Nii ma kukkusin nutma. Väga ilusti ja loomulikult nutsin, istusin tooli peale, uks ukse, kõrvaltooja, nutsin ilusti, isegi imestasin tema nutta. Tavaliselt ma ei nuta. Seekord tõesti aitasid pisarad. Anna luuletas kokku loo emast ja põgenemisest punaste eest ja tahab minna nüüd Valka, kuhu pidid minema koos emaga, kuid rahvamöllus kaotasid 11 silmist. Ta rääkis nii usutavalt, et valge komandant lasi oma atlandil võtta punasele sidemehele korteri koos koostiga. Teisel päeval siis tuli seesama adjutant ja kutsus mind jälle selle komandandi juurde. Kommendasite teate, preili, et nüüd punased on Valgast välja löödud, aga sõitusi, nagu te isegi teate, ei lähe ju praegu, et me ootame soomusrongi. Ja kui soomusrong saabub ja siis seesama Läheb palka ja me paneme tiksuma, saangi peale, aga niikauaks millal soomusrong tuleb, ei tea keegi. Nüüd minge jaama komandandi juurde, ma annan teile selle väikese tähekese omalt poolt jama, komandant panetteid soomusrongi peale vihma käest räästa alla just jaama nüüd kus kõik sõdurid koos on ja kus iga igast linnast, kus tingimata inimene, orges hoid mind ära tunda. No siis see jama komandant oli väga viisakas noormees, mis mind oma tallel, mingisugune toakene seal sinna oma tuppa ja muidugi pärima, kes sa oled ja kust sa tuled ja ta juba oli teada saanud, et meil on arvestanud tema väga rõõmus, sellepärast tema on ka narvakas. Jah, no mis ikka teha, narvakad Sist märox. Ausalt. Sellepärast, et kass jooksis seal, ma istusin niikaua kui ees midagi kella kaheni jaamas. Õhtu, midagi kella viie ajal ma läksin jahma ja kellega instusin jaamas. Siis tuli soomusrong. Soomusrongi peale saadeti palka, aga mul ei olnudki tarvis Valka minna ja mul ei olnud parklasse üleüldse no kuhu ma lähen, jällegi praegu alles lõppes lahing. Ja sõjaseisukord on pool tundi anti mulle aega, et seal jaama komandant jälle andis mulle mingisuguse pooleks tunniks, et sellega ma pean siis minema neid sinna, kus ma lähen. Mul ei olnud aga tõepoolest seal mitte kuskile minna. Kui te läksite, siis, siis ma küsisin v pahi käskis, istus trepi peale, et kust saab kõige otsesemalt linnast välja. Mõtlesin, ega nad väljadele ikka mind otsima ei tule kuskil väljal. Sele viideneral seminud juhatas ilusti Toisid, sama tänav läheb, et, et see läheb otsekohe linnast välja, siit mõned majad veel minna ja just paar maja jäi veel minna, kui plaksti purjus soomlased vastu soomepoisid deta, tulen nendega tantsima. Sov, et arvasin, lihtsalt mu nahk jääb selge, nii, need on soomlased kallal, ma, mis ma siis teen. Ja tugevalt tõukasin ühte jalgväravat mõlemad selleks lahti, mina sinna hoovi sisse vaatan, alumise korra akna peal tuli, põrutasin sinna sealt, eks kuri naine ja välja kukkus mind kangesti taplema. Et mis seal siin kolgi teesse ja kes sa oled niisugune, ma ütlen, näed, et valvuriga võivad mind siia hoovi sisse käskisid koputada soomlast ei saa aru, mis mina räägin. Käskisid koputada akna peale, Nemad käsevad mind sisse tulla, ma tulin sõidu pealt ja nüüd enam kuskile, aeg on läbi käia, ei, lasteaia, müttavad mingisse hoovi sisse, ajavad siia, teile sisse? Ei, kurjustab, aga siiski tuli ust lahti. Tegi ukse lahti, mina ütlen soome poiga hüvasti, läksime. Tantsima ma ei tule. Ma olen kodu. Sellest, kuidas lood edasi arenesid ja mis sai, anna baasi sõpradest Tallinnas, kuulete meie saate teises osas, mis on kavas esimesel juulil kell 18 40 kuulmiseni Meie saate esimeses osas, mis oli eetris 28. juunil. Me kuulsime, kuidas bolševike sidepidaja põranda all Hanna baas koos oma sõprade võitluskaaslaste Jaan Mäe ja Rudolf Eigega Narva alt üle piiri tulid ja Tallinnasse illegaalselt tööle hakkasid. Noormehed täitsid tähtsaid ülesandeid trükikodade organiseerimisel ja annal tuli nii mitugi korda oma elu ohtu panna, et täita korraldusi, mida andis partei Ajal, kui kodanlus abi sai ja punaarmee ning Eesti revolutsioonilised väeosad taganema pidid. Sa ei anna Viktor Kingissepalt uue ülesande. Ta pidi minema Jaan Anvelti juurde, et taastada side Eesti revolutsiooniliste vägede ja põrandaaluste vahel, kes olid Tallinna jäänud. Elvas, sattus aga anna valgete kätte. Kuid tänu oma leidlikkusele kartmatusele vedas ta neid toredasti ninapidi ega reetnud ennast millegagi. Esimese saate lõpus jõudsime sinnamaani, kus Soome valged sõdurid teda kimbutasid kuid ka nende käest pääses. Anna jällegi tänu väikesele sõja kavalusele. Kuna tal punaarmee väeosi enam kätte saada ei õnnestunud, võttis nüüd tütarlaps suuna uuesti Tallinnale. Ja sinna ta ka viimaks jõudis. Tallinnasse olid ju maha jäänud tema sõbrad Jaan ja Rudolf. Koos oldi küll paljugi hädaohte läbi elatud, kuid küllap nad nüüd Anna pärast südant valutasid ja muretsesid. Muretsesid üldse oli väga sõbralik kolmik ja väga seltsimehelikult suhtuksime üksteisesse. Kuna te olite noored tollel korral ja ja tegemist siiski oli tütarlaste ja noormeestega, kas teie sõpruse baasil võib-olla ka soojemaid, tundeid ei tohtinud kerkida? Käsualune südant käskida isa väga võimalik, et seal ka midagi soojemad oli, aga et me olime sõna andnud, et meie vahel midagi olla ei tohi, siis vähemalt ohvitsiaalselt meie vahel midagi ei olnud ega ei tohtinud olla. Väga soojalt. Teele saadeti küll lõigus ja väga muretseti mu pärast. Hiljuti linastus Eesti televisiooni film pimedad aknad ja mulle väga meeldis seal üks moment, Maarja oli selle filmi üks peategelasi, tema vanaema rääkis maarja armsamaga. Ja no ta küsis, et kas ta armastab Maarjat, Urmas vastased ja muidugi, aga et praegu ei ole aeg armastuseks on tegemist oli okupatsiooniajaga. Ja Maarja vanaema vastas siis elutargalt. Armastuseks on alati aeg. Mida teie arvate, kas teie noorpõlves, kui olid ka väga keerulised ajad, väga ohtlikud ajad ja väga ohtlik oli eriti ka teie elu põrandal. Mis teie arvate sellest Maarja vanaema ütlusest? Nojah, meie uskusime tollal, et et armastust võib kah käskida ja peab käskima, kui seda vaja on. No ma ei tea, meie vahel sellest juttu ei olnud. Võin öelda, et, et minu üks kaaslastest mõlemad olivad väga tähelepanelikud, aga üks suhtus minusse väga eriliselt soojast. Võib-olla ta oli nii hea inimene, omalt poolt võin ütelda, ta mulle meeldis. Aga rohkemaks mul ei olnud, julgust siis endale voli anda ja temaga ei andnud, nii et, et see jäi meil täiesti nii. Kui midagi ka oli, sisse jäi nii-ütelda välja löömata. Kui ma tulin tagasi, siis mu teine sõber oli vot seesama kes niisuguse eriti soojalt suhtus, see oli juba trellide taha toimetatud. Illim võiti teeniga. Sõbrad mõlemad. Ma jäin neist ilma. Punane. Sõõr Emre. Keeda. Mälestusena sõbrast ja inimesest, kellest oleks ehk võinud saada sõber kogu eluks. Hoiab, annab aas kahte kirja. Esimese kirjutas ta ise, kui Tallinnasse jõudis ja see oli adresseeritud vanglasse. Teine on vastus sellele kirjale. Esimene kiri. Jaan ära heida meelt. Ma tean, et sul on raske kuid pea vastu, tulgu, mis tuleb. Ära alanda ennast, sellest pole mingit kasu. Raske on öelda, kas me veel teineteist näeme, kuid ma loodan seda siiski. Jää niisuguseks, nagu oled ausaks heaks seltsimeheks. Ma ei unusta sind. Paljusid sõpru ei ole enam. Kui on võimalik, tulen sind vaatama. Anna. Mõne aja pärast sai Anna vastuse. Tänan südamest kirja eest mille väärtust sa ise ei aimagi. Lootust on vähe, kuid lootma peab ära riski püüdes mind näha saada. Praegu pole see võimalik. Kui ellu jään, saab minust tublim mees, kui olin tänini. Kui aga pole midagi parata peab oskama mehiselt elada ja halisemata surra. Kui surm on vältimatu. Oleme põlvkond, kellele ajalugu on pannud uue ühiskonna sünnivalud. Kahju seltsimeestest. Mine siit ära Venemaale enne kui sind tabab minu ja Rudolfi saatus. Soovin sulle kõike head, mida inimene iganes teisele soovida võib. Tahtsin sulle midagi ütelda. Kuid nüüd on hilja. Jaan.