Ma olen täna väga ebaorgaaniline tunne. Jah, aga see on sellepärast, et sa ei ole osa sellest loodusest. Tere, minu nimi on Ivo, krostak tervist, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid? No vot lähebki edasi, täiesti normaalselt, ma nii kartsin, et mida sa teed, kuidas väänas mehe nime, ära karda pesa teedi ära. Vaat ei, sa ei pea enam kartma, enam ei pea kartma Ivo, sest et nüüd, kus me oleme küpsed, saate tegijad, see sai eelmises saates juba paika pandud, et see küpsus saabus ühel hetkel saaminendates. Meie saate osa number oli umbes 40., ütles, et me ise ei ole veel sinnamaani jõudnud, aga, aga jaa. Jah, neljakümnendates jõudsime selleni, mis ongi üsna niisugune mõistlik aeg, millal saada küpseks ju või peaks kuidagi varem või ma ei tea. No kui mitte varem, siis hiljem või, või, või mida iganes. Täna on meil jälle eriline saade, kui eelmine kord oli eriline saade ja tegelikult miks mitte öelda ka, et üle-eelmine saade oli eriline. Kui kõik on eriline, pole miski eriline, aga täna on meil külas Allan Vainola, tere. Tere. Tere. Me kutsusime me nüüd oleme kuidagi siukse hoo peale saanud, nüüd kutsuks ainult külalisi. Järsku. Eelmine kord oli meil Vaiko Eplik, rääkisime pikalt muusika tegemisest ja salvestamisest loomisest ja mõtlesime kohe sellel samal nagu samal suunal ja teel jätkaks ja, ja keda paremat siis siia saatesse kutsuda, sellel teemal jätkama, kui mitte. Allan Vainola, kes ma mõtlesin? Mitte et ma nüüd ju ei teaks, eks ole, see põlv põlvkonna värk, et mina olen ju kasvanud üles nende ansamblitega ka lihtsalt enda kontrolli mõttes ja, ja nii-öelda saate ärevuse madaldamiseks. Ma võtsin ette Vikipeedia ja siis hakkasin vaatama seda nimistut ansamblites, kus, kus Allan Vainola on kaasa löönud. Ja see nimistu on nagu selline. Muljetavaldav või selles osas, et seal on, seal on kõik siuksed, bändid, millega me oleme ju enam-vähem sinuga Chim üles kasvanud, eks ole, ja vennaskond ja Metro Luminal all ja sõpruse puiestee. Jah ja ei, ma pean küll ütlema, et ma olen natuke isegi krampis, sest et ma ei, ei osanud nagu arvata, et me ühel hetkel ühes ruumis võiksime Allan Vainola ka, et et tõepoolest pole hullu ja osutusin valituks ja austuse vääriline. Kuidagi hästi veider on panna kokku järsku just nimelt see oma sihuke teismeea soundtrack ühe lihast ja luust inimesega, kes järsku istub siin meiega samas toas ja, ja ongi ju inimene eelkõige mitte diskograafia kehastus või midagi sellist. Et ühesõnaga ja aitäh, et leidsid aega ja hakkame siit otsast minema kuidagi. Meil eelmine kord jäi kuidagi jutt selle peale, et Vaiko rääkis meelest sellest kodu lindistamise võludest ja valudest ja ja sellest, kuidas nagu temal üks hetk kuidagi viskas ülese natukese bändimeestega jauramine ja nende stuudiotasude tasumine, et sina oled proovinud seda muusikat teha nii, nii üht kui teistviisi. Ma mõistan, et ka sina oled nagu seda kodu kodus katsetanud neid asju ja stuudiotes. Kas, kas sul on nagu mingi selline asi, mille peale sa oled nagu mingis mõttes nüüd nagu jäänud, et see on see minu eelistus või ongi see nagu projektist projekti liikumine tegemine, et mis, mis millelegi kõige paremini sobib? Võib öelda, et see on selline projektiprojektist projekti liikumine ikkagi, et et ütleme et vastavalt siis, mis käsil on, et noh, kui me lähme sinna kaheksakümnendatel või ütleme okei, 90.-te algusesse tagasi, siis toimus enamus bändide lindistamise toimus väga professionaalses koos linnahallis, onju ja noh, kahtlemata selliseid väikseid stuudiod üldse praktiliselt polnudki see aeg, et oli kas raadiomaja, linnahall või siis mõned üksikud veel. Ja siis sealt tuli kindlasti selline väga hea ja igatepidi professionaalne Ki roki sound välja. Aga nojah, kui me nüüd võrdlesime neid asju, neid tulemusi nende lääne analoogid ega mis, mida me seal ise nagu fännisime, siis, siis me ka nagu ei olnud rahul elatisele linnahallis hundiga muusikud isegi isegi mõtlesid sellise nagu termini välja, et linnahalli saund või eesti saund või niisugune. Ja siis üritati leida seal hiljem hilisematel aastatel seal alternatiive. Aga ütleme niimoodi tagasi vaadata, sest tegelikult need ei olnudki alati nagu head, et pigem see oli niisugune nagu tagasiminek. Kohati nagu noh, saund läks nagu nagu jamaks kätte ära. Ja siis on ka mulje selline periood olnud, et ma mõtlesin, et ma teen nüüd kõik ise on ju. Võtan a- käisin siin, ma pean rääkima sellest digiütleme analoogajastu ja digiajastu vahelisest konfliktist ja siis see, kuidas üksteiseks üle läks. Et põhimõtteliselt, et kui tuli digiajastu peale, siis alguses oli kõik väga algeline. Saundid olid, no pikslid olid vist mega suured ja niisugune infot oli nagu vähe ja saundid muutusid üleöö selliseks halliks ja, ja jamaks põhimõtteliselt. Et sai ikka taganutetud neid kunagisi lintmaki asju ja siis ma ise mõtlesin, et toss ostsin omale lintmaki ja siis tegin ka samamoodi nagu nagu Vaiko tegi, kodus tegin ka sellise, noh enam-vähem noh, tegelikult mina teen 100 protsenti, mina tegin kuskil 75, lindistasin siis võib-olla laulud ja passid, kidra, igasuguseid lisapillid ja siis trummid, trummid lindistatud nagu päris stuudios. Aga põhimõtteliselt on jah see, see soundi otsimine soundi otsimine ja siis nende pillide asjade valimine, millega sa mängid, on nagu üks selline igavene protsess, millest nagu ei pääse üle ega ümber see kogu aeg vältab, et siis kuni kuni tänapäevani välja kõik. Ma pakun, vaid seal on väga tuttav teema paljudele pillimeestele, kes seal jälgivad sound'i, millises stuudios nad teevad mida nad teevad, mis pillidega nad mängivad, mis võimendajadid efekti nad kasutavad, et see on niisugune ütleme, niisugune päris, kohati isegi kulukas, aga, aga noh, ütleme huvitav ja noh, kui sa tahad areneda, siis on vajalik protsess nagu sellesse digiajaloos sellest digidigilt üleminekul analoogile. Ma mäletan, et oli ju vennaskonnaga lugu disko ja, ja veel kõige huvitavam projekt oli võib-olla see alumiinium, sinu sädelev sõber, kus need paljud lugude taustad või asjad olidki siuksed kuidagi väga algeliste digi muusikavahenditega, see oli veel vist eestlaste tehtud saund klaar jah, täpselt jah, see oli eestlase tehtud SoundCloud'i ja tegelikult ütleme see ajastu nüüd konkreetselt ei mahugi sinna sellesse kategooriasse, sest et see on võrd niivõrd üle vindise Sound Clubi saund, et see on juba noh, isegi nagu lahe, onju. Aga pigem liigub sealt edasi, kus need on nagu noh, kus see digiüritab hästi seda analoogi matkida ja siis tegelikult ei tule sellega üldse toime, et, et see, see oli see kõige halvem kohtlema ütleme, siukseid 90.-te hilisemad üheksakümnendad on vist kõige sihuke kahtlasem periood nagu, et läks nagu kuidagi see käest käest läks ära jah, ja siis kuidagi digiüritas seal ennast tõestada ka ei olnud veel vääriline ja, ja siis see oli niisugune. Üks niisugune piinlemine oli, et panid ikka mingisuguse oma lemmiku või asja mängima, kuskil 70.-test siis kuidagi üldse üldse ei saanud võrrelda, aga aga ütleme nii, et nagu praeguseks hetkeks on, on asi vägagi paraneb, on paranenud, et praktiliselt juba nagunii niivõrd häid ja deli oskavad toota inimesed. Et ainult teemuusikat. Aga see on huvitav jah, et nii palju auru on läinud selle õige soundi otsimisele ja kuidagi selle analoogi loomulikkuse taas leidmisele või, või sellele nagu et analoogil on, tal on niisugune nagu Talle on see viga sisse kodeeritud, justkui juba see viga teeb ta ilusaks, justkui siukseks elavaks, samas kui digion teada-tuntud, sihuke steriilne meedium, justkui, eks ole. Jah, et noh, seda võib jah niimoodi kirjeldada, et analoog on seal soe ja asjad, aga aga põhimõtteliselt, kui sa oled ikka kuulanud, ütleme kuskil Ühe siukse digiplaadi veel eriti näiteks mingisugusest 90.-te lõpust, kus oli see hull võistlemine, selle volüümi võistlemine, et ühesõnaga, mida kõvemini sa oskasid selle käki omal sinna plaadi peal kompenseerida, siis seda ägedam oli kuure, kuulad seda siis mingisugune plaadi või noh, ütleme okei, pool tundi ja siis korraks paned mingisuguse vinüüli mängima või, või mingi teise asja, siis sa saad aru sellest vahest, et üks on nagu tervis on ju. Ja teine on ikka mingisugune räme värkna. Aga see on jah, naljakas, et sellele kõigele vaatamata meie kasvasime Ivoga ju üles ikkagi noh, täpselt seal ülemineku ajal, kus kõigepealt kogusime raha, et osta kassette CD-sid ja siis kogusime raha, et osta aina paremaid arvuteid. Ja, ja siis tuli juba internet, mis läks aina kiiremaks ja tegelikult sõpruse, puiesteed ja luminali, ütleme ma olen ikkagi peaasjalikult kuulanud mingite täiesti suvaliste MP3 formaadis, et ma alati kolasin ringi mingites FTP kaustades. Ühesõnaga, varastasin lihtsalt julmalt, et su loomingut sealt väga õige sealt, kust aga sai ja, ja kuulasingi vahel nagu väga halva kvaliteediga MP3 ja minu jaoks on, see on see Emmbeegolmest tulenev nagu kvaliteedikadu juba osa sellest saundist, mida mina nagu seostanud kes on nagu osa sellest nostalgia. Aga, aga jah, ütleme, et saundist võib-olla oligi põhjus, oli põhjust rohkem võidelda, täpselt kuskil mingi viis või 10 aastat tagasi selle soundi eest ja siis oli veel selliseid masinaid, millega sa said seda head soundi kuulata, eks ole, ja põhiline on võrdlusmoment, et kui sul ei ole halvaga võrrelda, siis sul on kõik korras, on ju. Tänapäeval on oluline väikestest pisikestest klappidest läbi telefoni tuleks muusika hästi ja see on kõik sul ei ole vaja tõmmelda, okei, no tegelikult on vinüüli kuulajad ka, et vinüül jälle populaarseks läinud seal noh, mõned aastad tagasi nagu tekkis laine uuesti, et kõigil on jälle masinad ja saavad kuulata, aga aga, aga jah, selles mõttes Spotify on üks hea keskkond, et et ta teeb kõik selliseks ühepikkuseks, et, et seal ei ole niimoodi, et paned mingisuguse Eesti asja peale, et see kostaks nüüd hullemalt halvemini või kui, kui mingisugune lääneasi, et kõik on nagu meeldivalt võrdne, aga seal noh, detailid mängivad muidugi mis seal keegi teinud, onju. Aga selles mõttes on nagu niisugune meeldiv kuulata. Ma just mõtlesin, et sa lähed oma selle arendusega, Chimme edasi niimoodi, et raiskasime raha, et osta seedeplaate arvuteid ja siis hakkasime jälle raiskama rahatuste vinüülplaatidest, minul ta umbes niipidi läks, et mina ikkagi vähemalt selle osa osa sellest loomingust, mida ma armastasin nagu ühe osa, püüdsin nende seedekätte saada ja siis olid need mäletan sisse soul, siidi ja, ja IRC jutuka ajast, kus aeti taga neid nii-öelda mitte salalindistusi, aga neid nii-öelda selliseid vääriskivi lindistusi või selliseid asju, mida nagu mida ei saanudki plaadi pealt osta või kas nad olid siis noh, keegeli kuskil lindistanud ja lihtsalt kuidagi digiteerinud selle nüüd ei ole nüüd üle, eks ole muud moodi, et mul on mingisugune kogu pöörloy klantsi, laule mis ma sain kuskilt mingi plaadi pealt kellegi käest ja siis mul on mingisugune segu ansambli ükskõik laule, mis, mis on sellise huvitava saundiga ilmse tähelegi. Noh, ma ei kujuta ette, kuidas need salvestati, aga ma arvan, et seal vahepeal oli veel mingi hetk, kus nad nagu kasseti pealt salvestati üle Digila ja siis veel kuidas iganes nad kuidagi liikusid, et, et see oli nagu siuke omaette perioodi siis nüüd mina olen ka üks nendest inimestest, kes siis mingi hetk kibedasti vaeva ja Colas läbi kuldsed börsid asjadest siis saada omale mingi hunnik tehnikat, koiott. Kurat. Aga no lõppkokkuvõtteks võib ikkagi öelda, et see, noh, see, see saundiga võitlemine, see on või noh, tähendab soundi pärast võitlemine see ikkagi tegelikult see looming ise nagu tähtsam ja see info, mis sa seal kuuled või midagi, et selles mõttes melomaan tegelikult sellele saundile väga ei keskendunud. Ta võib-olla jälgib seal mingit ajastu eri kõla ja ütleme, et see 90 96. aasta Sauntale tundubki, et siin on see aeg, vaata kus on see halver, kui on ju, et see, et, et ikkagi see et tänapäevaks seda, see muusika ajalugu, mis ta hakkab sealt pihta, kus me seda kätte saame kuskil mingi 1900 algusest enam-vähem, et see on niivõrd lai, et seal mängivad juba muud asjad saundi see noh, see, mis sul see süsteem kodus, et see ei ole nagunii tähtis, tegelikult enam neil tuli nüüd nüüd on vist juba õige, öeldakse, tuli välja uus album sõpruse puiesteega. Pea tuli, selle albumi nimi on selle suve nägu. Kuidas selle salvestamisega oli, et kuidas te siin nüüd lähenesite, siin me lähenesime niimoodi, et et sõpruse puiesteel on ka erinevaid perioode olnud, et kuidagi ütleme, esimene plaat. Kui me tegime esimest plaati, mis sai ka no ütleme, niisuguse ja vastuvõtu osaliseks või väga populaarseks muss mustale merele siis ei osanud salvestada, meil oli helitehnik, kes ei teadnud väga palju asjadest, siis salvestasime rohkem kõrva järgi ja ja või noh, ühesõnaga nagu ei mingeid standardeid. Ja see tuli väga hea. Aga hiljem siis, kui tekkis vastutus juba nagu kuulajate ees, et mingid massid olid tagasi juba tuhanded taadid olid müünud siis me hakkasime jama keerama kokkuna. Et ütleme nii, et saundiliselt võib-olla need hilisemad albumid, noh, need on küll väga viimistletud ja niimoodi, aga, aga nagu nad ei ole nagu midagi nii väga, võib-olla erilist, onju, aga nüüd see viimane album on minu meelest minu hinnangul üks saundiliselt üks paremaid asju, mis ma nagu üldse oma elu jooksul teinud, elanud, et kuidagi hästi nagu klappisid kõik asjad. Et sain hangitud sellise pilli ja sellise võimendaja, mis ma, mis ma tahtsin, sellised lood, mis mulle meeldisid, sai tehtud ja neid sellise bändiga siis mängitud, kes on nagu hea ja ja siis leitud väga hea stuudio režissöör Lauri Urb Eestis, kes on üks väga minu, minu minu meelest üks geniaalsemaid kutte, kes väga väheste vahenditega oskab niisugust maailma soundi teha. Kuulame siis võib-olla selle selle hea soundi ühe näite siia vahele ära. See on siis lugu fotosüntees on teil vist teine singel plaadilt ja vaatame, kuidas ta siis kõlab. See lugu kõlas, tehti väga kenasti ja, ja mõnusa saundiga, aga minul kuidagi ilmselt seal nagu hästi paljude faktorite koosmõjul, aga see, see kõlas nagu sõpruse puiestee. Et, ja see on muidugi tore tegelikult selles mõttes, et kui bändile oma äratuntav sound, et see on ju tegelikult selline asi, mida kõiki oma bändile tahavad kõlaks nagu niimoodi, et kõik saaks aru, et see bänd hakkas mängima. Aga see on huvitav, et tegelikult minu meelest sinu hääl on ka üks sihuke instrument täitsa eraldi instrument, mis toob kaasa mingisuguse saundi ja terve sellise miljöö. Et, et mul on natuke natuke tahaks isegi katsetada, et kui sa teeksid nagu Thatcher ringloo mingi bändiga, mis on absoluutselt erinev kõikidest bändidest, kellega sa seni oled teinud koostööd näiteks Quick slaidiga näiteks mingisuguse loo Siis ei töötaks, kusjuures ma arvan, et seal ikkagi on grammike, siis tuleb ikkagi sinna seda Vainola sound'i tämber, vaat see on see maailm, mis selle mõistetamatu häälega. See oli, oli TV3s kunagisi sihuke Eesti bändide võistlussaade vist oli. Oota Eesti bändide võistlus, mitte seitse vaprat, ei, ei, see oli TV3 pealt oli, oli selline võistlus, kus siis bändid? Ma mäletan seda umbes niimoodi. Ma ei, ma ei ole nagu super hea mäleta, eriti telesaadete osas, aga et toodi nagu kokku kaks bändi, kes pidid siis nagu võistlema kujusid, nagu Puiestee oli ka seal ja võtad selle nimi oli Eesti muusika karikas. Vot see saade seal ma mäletan, oli vaja esitada, aga nagu teiste bändide lugusid teha nagu oma kaverid ja ma mäletan, seal oli kaks lugu, siis mida vist oli kaks lugu, mida sõpruse puiestee kaverduseks oli Nexuse nii kuum, äkki. Solist oli. Niikuinii. Ja teine oli terminaator Catherine exuse kaver terminaatori loost. Juulikuu lumi oli. Võib-olla nii karm terminal. Mul näed, see mälu võiks ka, ei tööta, see oli Terminaatori juulikuu lund tuli mängida ja, ja siis meiega võistles ka Nexus, kes tegi ka seda sama lugu siis niimoodi mõlemad pidid tegema vist, või oli vaja. Ja seal küll oli see hetk, kus sa nagu kus mina küll tundsin selle ära, et noh, et see võib olla küll, eks ole, see see juulikuu lumi või Nexuse lugu, siin aga aga bänd, bänd nagu kõlab ikka nagu sõpruse puiesmillegipärast esitad. Ja no okei, ma sellega, ma olen nõus, et, et kui, kui nagu jah, et kui me esitame puiesteega mingi teise bändi lugu, siis ta võib kõlada ikka puies täielikult, aga tegelikult kui ma lihtsalt ütleme lampi läheksin mingisse teise bändi ja siis laulaksin siis sisesiis ma siis ma ei suudaks seda enda, noh ma ei tea, mis asja siis seda atmosfääri sinna kaasa vedada, et siis siis oleks keerulisem. Aga väga oluline komponent või, või instrument kõikide sinu muusikaliste projektide bändide perekondade juures on olnud ka sõna laulusõna ja, ja väga palju olete teinud koostööd Mait Mait vaiguga kes on ikkagi jällegi selline kordumatu ja ainulaadne kirjutaja ja ja, ja, ja ma ütleks, et sina oled ikkagi üks nendest eesti lauljat, sest kelle puhul meil jällegi Ivoga üles kasvades ei tekkinud nagu seda kahtlustki jätk, et kas oleks äkki parem, kui ta laulaks inglise keeles. Aga samas samal ajal tundus, et, et kui peaks ise bändi tegema või üleüldse mõeldes eesti keele peale, et kas selles on nagu äge laulda või mitte, siis alati ikkagi pigem tundes ei nad isegi noh, meil on siin Vaiko Eplik ka käinud jutust läbi tänases saates, et kui Eplitegi, Kleer, Spirteid näiteks, siis see kõik kõlas nagu superägedate loomulikult. Ja kui Eplik lõpuks läks eesti keele peale üle, siis mulle isiklikult Ta nõudis mingisugust nagu ümberharjumise aega või kuidagi. Et kas nii jääbki nüüd, et kuidagi muutus järsku nii ta tuli nii nagu maa peale, aga see ongi see, et eesti keel on kuidagi nii lähedane, eks ole, et, et see see kriitikameel eestikeelsete laulusõnade suhtes on lihtsalt nii terav, et kohati on talumatu eriti alustavale muusikule. Kas sina oled sellega kunagi maadelnud? On väga tuttav see jah, selles mõttes, et ma ma tean, et eestikeelset teksti head teksti, mis ka kõlaks niimoodi lauldes hästi, on tegelikult loole nagu ikka, väga-väga raske leida, eriti raske on seda teha ja väga raske leida. Aga siis inglisekeelseid tekste on selles mõttes kergem, et sa esiteks punkt üks inglise keel on nagu ülilauldav keel, et ükstapuha, mis seal inglise keeles natukene seletad, juba kohe kõlab eriti veel, kui seal aktsent puudub, et seal nagu valdad seda. Ja siis ka kuidagi teha, nii et ma olen ise ise olen ka neid inglisekeelseid tekste nagu teinud ja see tuli nagu naksti välja mingisugune poole tunniga tegin mingisuguse täiesti OK, inglisekeelse teksti, onju samal ajal eestikeelseid tekste ma ei oska teha või no ma olen ka teinud, aga need jäävad kuidagi sellised noh, mitte kolm teiega siuksed, pigem sihuksed kaks d natuke kirjeldavad ühesõnaga lõppkokkuvõttes nagu ise küll ei viitsinud eriti kuulata, kuidagi tundub nagu igav, onju, aga aga mis puutub Mait vaiku jah, siis tema on ütleme nii, et ta on ikkagi niisugune kirjanik või ikka päris luuletaja, kes kirjutab ütleme, laulutekstide vormist on ka väga palju muusikat teinud, sellepärast need ei ole lihtsalt mingid luuletused, vaid need on ütleme, mõtestatud sellised nagu laulutekstid, mis, mis sobivad, sobivad hästi laulda. Et, et jah, et kui mingis laulus on nagu tema tekstis see on juba pool võitu on käes, et nagu see kõlab niivõrd hästi, et seal ei ole väga vaja midagi seal juurde tekitada, aga üldiselt on nende eestikeelsete sõnadega jääd, tuleb aeg-ajalt tuleb suhtuda sellesse laulmisse nagu näitlemisse, et sa pead kuidagi mingisuguse kolmanda asja sinna veel nagu juurde mõtlema, et mitte puhtalt igakordse sellega pääset lihtsalt laulad selle teksti ära, see on nagu äge, aga sul peavad mingi oma oma asi veel sinna juurde, mingi oma kogemus oleks kõige parem. See pruugi nende sõnadega üldse koos olla, see võib olla ka mingist teisest valdkonnast, sest ma mäletan, et näiteks ma üks sõpruse puiestee lugu on armastuse vajadus, kus maid maitsel räägib lihtsalt mingist oma mälestusest mis minusse üldse puutu, aga minul sündis just sellel hetkel, kui meie perre sündis nagu laps. Poeg, siis mina kandsin selle tunde või selle asja nagu see kuidagi natuke haakusid, need sõnad nagu sinna laulu üle siis tekkis selline hästi soe, selline nagu armastav, armastav, selline tunne sisse. Vot see kuidagi läheb jälle sinnapoole, et et noh, kui vaadata neid tekstide autoreid, kellega sinu loomingut seal võib-olla kõige rohkem siduda ja, ja seda loomingut nagu üleüldse, et nii Mait Vaik, Andres Aule, Tõnu Trubetsky, et need ühes osas mõni aeg tagasi rääkisime kuidagi sellest, et see eesti keele olemus või, või kuidagi et just nagu need, need eestikeelsed lood, mis on nagu head ja puudutavad või, või vähemalt mille puhul me oma oma nagu nooruspõlves meenutasime, see võib-olla hästi vabalt seotud sellega, et nooruspõlves inimesed kipuvad nagu võib-olla natuke liiga dramaatilised olema. Tagantjärele nagu äge ka jah, et mingil perioodil on piinlik ja siis läheb ülevaate vetika äge. Ja, aga, aga need kipuvad nagu pigem sihuksed, minaarsed tekstid olema või kuidas sa valid neid tekste, et kas sa mõtled, et tahaks nüüd ühte ägedat rõõmsat lugu kirjutada ja keegi ei anna mulle siukest tekst? Ei, tegelikult mõtlen isegi, sest, et vaadates seal enda enda loomingule tagasi eriti mõnede mõnede mõni teatud arv aastaid tagasi nagu tundus, et jube palju, mingit sellist nukrat depressiivsete asja tehtud tegelikult võiks nagu särtsaka värk olla, aga ma ma ei ole eriline pullimees, et selles mõttes, et see sellest ideest või sellest tundest kantuna ongi tehtud mõned lood ja pärast ma noh, ei, ei nagu ei ütleme, et ei salli neid, et ikka üldiselt tegelikult ei, ma ei mõtle nagu jah, et mis muusikat ma teen, et pigem nagu ta tuleb, onju. Ja siis see sõnade leidmine käib siis nii, et kui on nagu eriti lahe lugu, mida sa kindlasti tahad ära teha, siis tükk aega mässade lõpuks saad selle teksti sinna kokku näiteks viimase plaadi kolijat maid saatis mingeid tekste, mis otseselt ei sobinud nende lugudega, aga nüüd see nagu kuidagi ringi tehtud ja tagasi ja edasi saadetud ja siis nad nagu vormistusid ära. Ja siis muidugi ka tekst mõjutab vägagi palju seda lugu ise ja siis natuke kuidagi. Ja siis jah, ühesõnaga teksti meeleolu mõjutab väga palju lugu. Kui sa näiteks hakkad mingisugust lugudega Me tekstile, siis see meeleolu tuleb sinna nagu, nagu mingist kolmandast kohast sisse saime isegi nagu mõtlema, et see oleks nagu sama või haakuks vaid, vaid ta lihtsalt tekib sinna, kus sa seda muusikat teed nagu. Et siis ja siis minu abikaasa on ka kirjutanud. Suhteliselt vähe aga väga häid tekste minu meelest, et tema tekstid on nagu teistmoodi, kui muidu tekstid on sellised filosoofilised, sügavamad võib-olla või sügavamad, aga sellised nagu mitmekihilised ja põhjalikult siis, siis Kätlin on kirjutanud selliseid nagu näiliselt lihtsaid, aga ajale väga vastupidavaid tekste, mis on nagu sellised nagu igavikulised, et kala. Et ma nagu mulle väga meeldivad jäätnagune, sellised lood nagu kaks meest siis eleegia vennaskonna oma ja siis õnneks ta kirjutas nüüd ühe tekstiga veel sellel aastal, siis see ongi selle plaadi nimilugu, see, selle suve nägu. Et see oli selline pikk, pikk ja keeruline luuletus, ilma mingisuguse kindla rütmi ja riimi ta seda oli päris raske nagu viigistada, aga see tunnetasin kuidagi seda teksti ja siis tahtsin sellest väga nagu lugu teha. Ja siis minu meelest see tuli väga hästi välja, et kuidagi ühel hetkel hakkas tööle, nagu see niimodi ujus läbi nende sõnades ja muusika sealt, et seda lugu noh, kohe samas kuulata ka, siis saab aru, millest ma räägin. Ma enne küsiks võib-olla korra veel seda, et kas kas selle teksti või, või selle loo puhul siis tuli see see tekst nagu enne, kui ikka või muusikat oli enne, see oli tekst, oli tekst oli enne, siis üritasin seda pildistada ja siis lõpuks minu minu hinnangul tuli nagu välja. Noh, hindan, hindame ka, see kõlab hästi-halvasti, kui ma ütlen, et hindame. See oli teine saade. Ei, miks mitte hinnata, kuulame, kuulame ka. Nägu olid, kallasime, valgusime laiali ja miski oli teisiti. Sic. Enne veelusse õpisbavate mendile hoian kinni käest ka üle. Kohtades elavad kui ei ole enam Või olen on ärevuse nimel. Ja pole enam kahe poole kallal jää. Seal jäämäe. Ta. Nägu oli teine, kallasime valgusid laiali, miski olid teisi. Käin. Jah, see lugu oli tõesti selline voolav on hästi-hästi õige sõna või kuidagi ma ise endal nagu avastasin, et jalg nagu tatsab rütmi kogu aeg kaasa, aga samas nagu see kõik oligi tõesti sihuke ääretult meloodiline, ilus. Ma ei oskagi nagu midagi. Minul on sõpruse puiestee lugudega alati kuidagi selline selline tunne, et ma ma läheks nagu mingisse maailma, et see nagu mingi maailma loomine, et võib-olla võib-olla need teemad eriti kui ma olin, noh ma ei mäleta, kui vana ma siis olin, aga noh, ütleme oletame 18 või 19. Et siis ma võib-olla nagu Nende teemadega niimoodi ei, ei osanud kokku puutuda või seda nagu tõelist sügavust alati hinnata. Aga, aga see nagu kujutlusvõime, mida, mida need sõnad või mida need lood nagu tervikuna kaasa tõid, need nagu viisid kuidagi teise kohta või teise olukorda. Alati mind, ma ei tea, kuidas sul simmani. Ja täpselt nii ongi, et ta on nagu mingisugune miljöö, mis on, ta on natuke nagu mingi paik, kus ma olen käinud, et ta ei ole ainult see. Ta ei ole ainult see kolmeminutiline track, vaid ta ongi mingisugune nagu reaalne paik, nagu, et ta tekitab mingeid füüsilisi reaktsioone või kuidagi mingeid füüsilisi mälestusi. Ja, ja see lugu oli selles mõttes täitsa tuttav, tuttav paik kuhu jälle sattuda. Aga ma natukene veel pinniksin seda sõnade teemat edasi, et miks see siis ikkagi nii on, et et eesti keel on nagu, et annab, et eesti keel annab ennast kuidagi keeruliselt kätte või et eesti keelt on keeruline käsitleda kui tahta sellega midagi öelda laulusõnades, et meil ju luuletraditsioon on päris tugev ja, ja eestlane on laulurahvas ja nii edasi, et justkui need eeldused on kõik nagu antud, ma ei tea, äkki. Kui lihtsalt ära tegemata leiuta mõte, et ühesõnaga, et sa saad nagu teha lihtsalt neid tekste nagu ilma väga-väga mõtestamata või väga sihukese ütleme, tundeid täis tunded täis taustata nagu, et, et noh, peaks olema võimalik tegelikult lihtsalt leelo-leelo liinis, onju et ütleme nii, et kui me mõtleme nüüd 60.-te noh, sellele eesti estraadile, mis on tegelikult väga hea, kõik on ju et siis seal tegelikult neid mõtestatud teksti oli ülivähe, et seal olid lihtsalt head laulukirjutajad, kes täpselt, ma tean ise ka, ma käisin Heldur Karmo juures kunagi mingit teksti tellimus, onju tema on kirjutanud siis jumalale ja kõikidele asjadele seal palju ja siis ta ta rääkiski, et lauljad tulevad, ütlevad siin, ma tahan, et oleks palju aaside oosid ja niimoodi ta kirjutaski laulu nagu sellele vokaalilisele teksti, et eriti ei mõelnud Püksirihma, umbes mida, mida iganes on ju, ja siis jah, et laulja näiteks käis vilistas või imisest talle selle selle meloodia ette või, või siis või siis helilooja, onju, ja siis tema siis üritas seda niimoodi seda matkida nende sõnadega pannes ka mingisuguse väikse mõtte sinna asja sisse tegelikult see selles valdkonnas edasi tegutseda ja sa ei pea olema niisugune poeet ja luuletaja mingi ütleme, maailmade väljamõtleja, kes on nagu näiteks Mait Vaik, et kõik kõigile, kõik ei oska seda teha, aga selliseid lihtsamaid tekste peaks olema nagu ikka võimalik teha, et inglise keel on jah, see, kui me võrdleme, et lihtsalt võrratult lihtsam, et seal seal seal suvalises kombinatsiooni pannud kokku juba töötab, on ju, võib olla ka sellepärast, et inglise keelt me oleme nii palju kuulnud, nii ajude siis kuidagi nagu juba noh, tekitab seosed eesti keelega on nagu keerulisem, aga aga noh, ma ei tea, kas see võib ka nii olla, et ega seda lihtsalt või ma mäletan jällegi ma ilmselt toon selle sama tsitaadi välja, mida me siin saates oleme rääkinud, nagu seda on juba nii pikalt teinud, et nüüd ma võin juba ennast korrata. Eks ole. Ja sa oled ära teeninud selle staatuse juba, et sa võid iseennast tsiteerida. Nii ma tsiteerin või maid tsiteeri, sest ma mul ei ole nii hea täpne mälu, aga nüüd ma nagu viitan Frank säpale, kes rääkis sellest nagu jube lihtne on inglise keeles armastusest laulda, et kõndisid pargis ja, ja lehed langesid ja see teema on lihtsalt nii inimestele nii. Ta on nii ära leierdatud, et lihtsalt kõlab alati loomulik, et noh, nagu see, see sõna, vaata kui üks asi, vabandust, ma katkesta, vahepeal tuli meelde niisugune asi, et ikkagi tegelikult vene keeles ja ka läti keeles ei ole eriti äge, kui keegi laulab suvalist teksti. Lihtsalt kole on kuulata nagu midagi ei ole teha ja äkki teistele võib ka eestikeelse omamoodi tunduda või, või et, et siin on vaja valida rohkem seda teksti, et inglise keeles ütleme rohkem puusalt tulistada, et kohe on, kõik toimib, onju et keel ei ole nii kõlaline, vist. Siin on rohkem jamamist sellega nagu, et selles mõttes on keeruline. See on ka huvitav, et see venekeelse juurde tuua, sest minu jaoks nagu vene keel laulukeelena on alati nii ääretult ilusana kõlanud ja ei no oleneb mingit vene roki, näiteks siukest, tavalist roki, seda on väga raske taluda, nagu just selle kõla seal võib olla küll nii. Aga see siin siin määrab väga palju ka see, et kui hästi sa oskad, seda mina ei oska. See kumbki ei ole nagu väga head vene keele kõnelejad ja siis noh siis sa juba hindladki pigem seda lihtsalt seda kõla kui sellist. Ta on ja, ja ütleme, et kui asi läheb puhtalt teksti kuulamise peale, siis on inglise, kellel on eeliseid ja teistel keeltel vähem, aga jah, muidugi võib vene, läti ja eesti keeles näiteks mingit ooperit laulda, et ilus, ilusa häälega tugeva, tugeva, tugeva häälega inimene on seal taga ja professionaalne orkester ja asjad, et siis sa kuuled seda juba teise pilguga. Meil, kui me viimane kord sellest rääkisime, see kõik kuidagi sai alguse Kimi kirjutatud artiklist, et eesti keeles ei saa filosofeerida, eks ole, siis see kuidagi läks nagu nende laulusõnade teemaks ka, ja Madis Aesma siis Hansaandurist ütles et eesti keeles on väga lihtne kirjutada laulusõnu, et teised tuleb kirjutada, nii et mind ei tähenda väga midagi. Ongi nagu see kuidagi ära mõtle, võib-olla liiga palju üle sellele. Aga samas kui, kui ma nagu, kui ma mäletan oma sõpruse puiestee ajalugu nüüd õigesti, et see, see idee selle bändi tegemiseks pärineb ja nüüd ma vaatan märkmete, Poolas saate saate kuulaja seda ei näe, aga siis ma ütlen ära, et see kõlaks nagu liiga või tunduks liiga nagu. Liiga pikk sissejuhatus lihtsalt loe. Loe loe oma märkmeid. See oli siis aastal 92, väidetavalt pani, pani nagu sõpruse puiesteele selle selle põhiteesi kuidagi paika, et nagu teha sellist nagu üld üldmassidele või nagu kõigile peale minevat muusikat mille samas oleks selline peidetud ja sügav sisu ja kui, kui mõelda, siis kõikidele nendele selle, eriti selle esimese plaadi ja nende esimese kahe plaadiga kaasa tulnud sellele edule, et noh et need 1900 viisi mängis igal pool ja kogu aeg ja, ja samamoodi siis nüüd eesti bändide karikad ja muud asjad, et noh, tegelikult vähemalt sel hetkel see, see kõik nagu toimiski täpselt nii nagu planeeritud. Põhimõtteliselt see natuke muidugi oli see naljaga pooleks tehtud, see identiteedivärk aga, aga põhimõtteliselt nii nagu nii nagu läks ja Andres Roveli ise vist kuulas sellel hetkel hästi palju Pet Shop Boysi nagu ja siis tema tema mõtles midagi taolist, et ühesõnaga intelligentsete tekstidega disko nagu sest et sellel ajal oli, see oli see diskomeeste ja nii-öelda nende teiste inimestevaheline vastasseis, väga tugev disko, diskomehed ei olnud kõige teravamad pliiatsid, et selles mõttes nagu oli see keeruline protsess. Et ah tahta sinna siis nii-öelda žanrile juurde tuua mingit sügavust ja inimeste, niisugune üld, üldise ajutaseme tõstmine oli selle selle asja mõte nagu sisuline eesmärk ja aga kuidas Isalatena, et see, see bändi saund juba puhtalt ja noh, nagu sa enne mainisid ka, et sa nagu esi esimesel plaadil kuidagi oli selline natukene kogemata tuli sihuke väga äge asi välja ja siis noh, nagu edaspidi, et kui palju te olete seda suunanud läbi nende plaatide läbi nende aastate? No ikka oleme sulanud jah, no ikka selles mõttes, et tahad ikka paremini teha, aga, aga ütleme, et et seal, noh võib-olla mingites teatud vahenditest või oskustest on nagu natuke puudu olnud, aga aga, aga noh, ma ei tea, ei saa kurta ka, et bänd töötab siiamaani ja pigem pigem nagu läheb paremaks kogu aeg neid, vähemalt neid uusi lugusid. Nüüd ma kogu plaat ei ole veel jõudnud kuulata, aga nüüd esimesed singlid rock, n roll ja disko fotosüntees ja siis nüüd ka selle suve nägu. Kuidagi ma mäletan, et kui ma seda kõige esimest plaati kuulasin, kahek sellises mustale merele ja et siis seal puhul ma nagu natuke. Ma mäletan, mind häiris, et, et siin võiks nüüd olla ikka päris trummid juures ja ma tahtsin seda ja nüüd nüüdse bänd kuidagi sellest esimesest saundistan on jälle nii teistmoodi ja kuidagi rohkem on nüüd seda nagu rokkbändi diil, eks naturaalse ventiil ja tegelikult ütleme selle esimest plaati ja nii-öelda seda viimast pluateeristab siis natuke see, et et esimese plaadil oli väga süntesaatori põhiline kuninga, seal oli noh vähemalt 50 kuni 60 70 protsenti igasuguseid arvuti, arvuti baasil asju, aga see on nüüd praktiliselt sihuke naturaalne, et pigem on seda süntesaatorivärki nagu vähem. Aga jah, ütleme nii, et see on selline rock või indie indi bändi sound on seal viimane viimane plaat, aga kõik kõige selle läbi kuidagi nad ikkagi nagu tunduksitest ka väga erinevatest maailmadest, aga nad ikkagi vähemalt minule kõlavad nii nii väga ühe ühe asja nagu kuidagi väga loomuliku jätkuna või, või ühe ühe suuna nagu eristusena päris terviklikuna. Seda ei kõrvalt vaadates kohad. Aga vähemalt ma kasutan seda sõna vähemalt juba palju. Kui, kui sõpruse puiestee nagu areenile tuli ja, ja kuidagi seda kogukonda ümber kasvatas endale, siis ma mäletan hästi suur osa oli sellel ka kuidagi sellel internetikultuuril, ma ei tea, kas see oli võib-olla selline ajastu märk või, või võimaid tegelikult Oliver, aga no niisugune asjalik, kiire nagu arvutikasutajad, üks minu tutvuskülast üks esimesi, kes hakkas sellega nagu, nagu niimoodi põhjalikumalt tegelema, et kõik teadsid teda kui sihukest arvuti arvutitüüpi on ju see, kes, kes teistel arvutit parandamas ostmas valdas, valdas värki ja siis ühesõnaga see foorum või mis, mis Puiestee foorum. Et see oli ka tegelikult üks vist üks esimesi selliseid nagu muusikavaldkonna foorumeid Eestist, mis tehti, see selleks ise märkaks ja jube hästi käima, et see praegu tagantjärele mõeldes oli küll, no täiesti endale niimoodi väljus kontrolli alt, ütleme nii. Et läks väga suurelt, eks seal oli võib-olla siukseid nüansse, mida siis võib-olla Puiesteetöid nagu niimoodi esimestena välja või midagi, ma arvan, seal oligi just. Ma mäletan, lisaks sellele foorumile oli veel jututuba ja siis muidugi oli see see kogu see kamp neid, neid fänne, kes siis kes siis käisid nii foorumis arutamas kui ka kui ka seal jututoas, siis nagu tekkisid sellised väga huvitavat grupeeringud, tekkisid oma sisedraamad ja ja see oli nagu tol ajal väga-väga põnev ja huvitav. Ma mingitel aegadel nagu väga igatsen seda IRC jutukate aega, mis su kasutajanimi oli seal foorumis, krustak? Ma olen igale kasvatajale imega, mäletan seda nime. Ja seal olid väga palju ägedamaid, ägedamaid, nimesid, oopium hingel, mis tuli siis ilmselt ultra melanhoolia ühest loost ja väga-väga palju ja, ja kusjuures kõige huvitavam oligi, et see, miks ma nagu igatsen seda mittespetsiifiliselt, nüüd võib olla kas kas ühe bändi või ühe ühe teema neid, neid teemasid, aga mina mäletan küll, et vähemalt seal läbi sõpruse puiestee foorumi ma isegi tutvusin inimestega, kellega ma julgesin hiljem päriselus nagu kokku saada. Põhimõtteliselt see on nagu varajane Facebook või midagi sihukest ilma ilma ütleme visuaalse nende piltidega, sest siseoldi telefoni, millega kähku saad niimoodi tilk saata teha ja vot siis nüüd Facebookis kuidagi see on nagunii see võib-olla ma lihtsalt kardan, et ma ise olen vanemaks jäänud, võib-olla teised inimesed saavad teistmoodi, aga ma ei tunne seda enam. Kusjuures ei, ei olegi see, see, see tunne on kadunud. See tunne on kadunud ja see ilmselt jah, muidugi ongi põlvkondade oma eranostalgia, mis ei laiene edasi noorematele ja ei peagi laienema. Aga ei, Facebook ei ole kindlasti seesama koht enam, see ei ole enam, see ei ole, see ei ole. See ei ole õige aseaine, aga kas, kas sinul, Allan, on mingisugune noh, et, et ega, ega te ju ka bändiga pole kuskile nagu aega kinni jäänud. Et me kõik viibime ikkagi olevikus ja kuupäev on see, mis, mis parasjagu kalendris on ja midagi pole teha, on ju, et kas praegusel ajal bändina eksisteerida, ennast turundada, kas see tunne on ka kuidagi märgatavalt teine või kas te, Actija, mõtlete selle kõige peale? Noh, arvestades, kuidas inimesed nüüd muusikat üldse muusikani jõuavad ja et meil ei ole enam muusikakanaleid, meil ei ole enam, meil on Youtube, eks ole, Spotify siuksed asjad, et et mida see kõik nagu bändi jaoks tähendab ja mis, mis tüüpi koosolekuid te peate? Tegelikult nii, nii põhjalikult seda ei tee seda marketingivärki, aga, aga meil meil on kuidagi vist nagu vedanud, mitte vedanud, aga ütleme, me liigume selle vana hooga nagu edasi, et me ei ole pidanud nagu siukseid täielikke ümberkorraldusi tegema, et okei, et meni CDd enam üldse väljaanne vinüül, et kõik muusika kohe Spotify's ja, ja noh, selles mõttes selles mõttes on, teeme neid vanu asju ja meie fännid nagu siiamaani. No no ühesõnaga, me meil on piisavalt kontserte ja fänn, et ühesõnaga eksisteerida. Aga aga et, et uusi häid lugusid teha ja selles mõttes on küll väga vaja pingutada. Noh, samas, mis lolli ütleme nüüd räägin, ma ei pinguta. Ma lihtsalt Lugusid, ja siis, kui need tuleb piisavalt palju, need on piisavalt head, siis me teeme need bändiga ära ja kui ei tule, siis läheb bänd laiali. Noh, või noh, selles mõttes, et ühesõnaga, siis siis jääb asi soiku, lihtsalt minu poolt selles mõttes. Aga nüüd, kui on nagu proovitud teha nii nii sügavat elektroonilist muusikat kui, kui erinevaid indi bände, akustilisi projekte, isegi teatrimuusikat oled sa kirjutanud ja see keldriprojekt, see kõlab kuidagi teistmoodi keldriansambel kelder kus, kus oli nagu selline väga spetsiifiline foon, teha sellist sellist nagu ajastu muusikat, aga ajastutruult ja see oligi see, mis me saate alguses rääkisime, lintmaki periood, see, see, see oligi see kelder, mis maa, mis ma, kus ma lindistasin koduse lintmakk enda ostetud lint pakile, ühesõnaga, kas, kas nüüd on, mis suunas need nüüd on, sul, ma ei tea, tead sa täna, et kuhu sa tahaks veel, et mida kindlasti ma tean küll, jah, tahaks teha, isegi tundub praegu, et puiesteega võiks teha sellist otseselt sellist Kruuvivat muusikat, mis on nagu sellise kruvi peale üles ehitatud, et bänd on nagu väga hea, väga-väga professionaalselt mängivad kõik kokku. Ja siis võiks teha sellist jah, sellist muusikat, mis lihtsalt lihtsalt noh, ütleme lühidalt öeldes, kruvib, on ju kõik, kõik lood on sellised niimoodi, et nagu niisugune. Et sa tunned, et sa nagu tahad olla seal kohas ja tantsida ja, ja selles mõttes, mis rõhuks nagu ütleme, pillimeeste oskustele paljuski muidugi head head tekstid sinna juurde. Ütleme, et sama asi, mis see viimane plaat, aga, aga võib-olla natuke fancylikum, võib-olla mingid puhkad Pille juures ja siis ja siis noh, Kruuv on nagu asjakohane kirjutatud on ja siuksed mõtted praegu on ajas ajades taga vahel need parlamenti ja pankadele pankade kõlanud ja ma praegu tundon ääretult rõõmsana tundub säärattalt laheneda. Täna Fonkadeelik on mu üks lemmik lemmikbände mulle, mul on enam-vähem kõik plaadid on olemas, on minu meelest see on üks super super hea bänd, et see EDI EDI Heisel on superkitarrist. Minu meelest on isegi nats ägedam kui Hendrix. Ja mingis mõttes lähevad, siin on, mitte mitte et ma nagu indeksit õudselt fänniks, pigem pigem ma nagu lihtsalt austan teda nagu respekteerin, aga, aga, aga EDI EDI Heiselit ma nagu konkreetselt fänne. Ta on nagu äge kuulajad, kullake, mäget. Preini. Väga hea plaat. Meil jääbki nüüd niimoodi vaikselt. Tööle hakata saadet kokku tõmbama enne enne, kui me hakkame kokku tõmbama, tuleks nagu ikka mainida ära, et kuulake meid popkulturistid punkt com, eks ole? Jah, sealt leiate kogu meie arhiivi. Ühtlasi. Leiate meid sotsiaalmeediast, mis ei ole enam see, mis, mis, mis oli kui foorumite ja IRC jutukate ajast, aga, aga noh, võite sinna piiluda, eks me Tõllerdame ka seal, sest et aeg on selline ja Twitter, Facebook, Instagram kõikjal. Me oleme olemas. Kas on vaja kulturistid ja IRC jututuba, häste popkulturistid, õieltse jututuba, vaat viskame õhku. Meeli tulenedes häkk kuulge häkkeritest, kuule, kas, kas tahate meile Taequebi luua mingisuguse ägeda foorumi, mis hakkab olema see uus asi, kuhu kõik tahavad tulla? Kirjutage meile igal juhul me lõpetame saate looga valget lainete vahus. Kas sa tahad sellele midagi saateks? Ma ütlen seda nii palju, et et see sai ka valitud selle uue plaadi lugu ja pigem sellepärast nüüd, et eelmised olid natuke sellised aeglasemad ballaadilikud, et see on nagu tiba hoogsam lugu, et oleks nagu konkurentsi. Prütmilist ja Sõpruse puiesteega saab, sel aastal oli ju mitu korda kohtuda? Jah, täpselt nii, et meil on käimas siis ka vastavalt uue albumi esitlustuur ja vastavalt siis inimese koha või ajavööndi eelistustele, siis ta saab tulla. Ma loen siis selle lühidalt, et jõhvis on meil kaheksas detsember kohas, vanameistri pubi kaasesinejaks on ansambel ple. Nii järgmine kontsert toimub järgmisel päeval Pärnusse on siis üheksandal detsembril kohaks kultuuriklubi tempel ja kaasesinejateks Abraham Kenny tema Austraaliast ja rotiküla Kõutsid. Okei, saab nädalakene edasi ja toimub tatart 14. detsembril kohas nimega rock n roll klaav. Ja esimeses osas kontserdis on ansambel vaid Sparks. Nii ja otsad tõmmatakse kokku kui Tallinnas 21. detsembril vanalinnas kuulsas kohas nimega sinilind ja see on ka selline kolmekäiguline kontsert, esimeses osas on siis Abraham Kenny ja vaid Sparks ja teises osas esitleb siis sõpruse puiestee oma uut albumit. Olete kõik oodatud? Aitäh, Allan, et sa tulid. Aitäh, aitäh kutsumast ja sujuvat kruvi. Aitäh.