Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 30.-st novembrist. Stuudios on Kai Vare. Eesti majandus on aastaga kasvanud üle nelja protsendi. Ökonomistid soovitavad aga riigil üle vaadata oma kulutused, et vältida majanduse ülekuumenemist. Ma arvan, et iseenesest on väga hea, et meie majandus kasvab, aga ma selle koha pealt on nõus, et tuleb vaadata natuke värskema pilguga üle, need planeeritavad investeeringud ja kulutused. Eile rahapesus omastamises kahtlustatuna kinni peetud HKScan Estonia ehk Rakvere lihakombinaadi endised juhid Teet Soormi ja Mati Tuvi eitavad meile esitatud süüdistusi. Teet Soormi elukaaslase, majandusminister Kadri Simsoni sõnul ei takista juhtunu ministriametis jätkamist. Kui mina pean valima kas oma lähedased või oma töö, siis mina loomulikult panin lähedasi, aga täna ei ole selles seisus. Täna ei ole minu lähedased teinud midagi seesugust, mis minu tööd takistaks. Rakvere lihakombinaadis käib praegu ka palgavaidlus, riiklik lepitaja kinnitas, et endiste juhtide suhtes esitatud kuriteo kahtluse, et seda ei mõjuta. Tartu maakohus mõistis täna süüdi seitse meest, kes petsid aastate jooksul põllumeestelt välja ligi poole miljoni euro väärtuses viia neile neist kaks saadeti mitmeks aastaks reaalselt vangi. Osaühing Mulgi õun ei suutnud põllumajandusametile täna tõendada üheksat tonni õunte kulda. Netirenett päritolu. Iga suvel, kui on jaanipäeva paiku, on maasikate müük, siis tuleb uksest aknast sõnumeid, et kas see on ikkagi Eesti maasikas või on tegu Poola maasikaga. Ja lisaks nüüd see õuna. Juhtum kultuurkapital võib tuleval aastal läbi viimase kolme aasta rahastamisotsuste mõju. Uuringu Kultuurkapitali juhi Kertu Saksa sõnul aitab see paremini kaasata ka eraraha. Ilmateenistus lubab lund, lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus ühest pluss kolme päeval nullist pluss nelja kraadini. Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2 protsenti, kasvu panustas enim ehitusrahandusminister. Toomas Tõniste tunnistas kiire majanduskasvu tingimustes oleks vaja riigi kulutused värske pilguga üle vaadata. Kärkeldele. Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes aastaga 4,2 protsenti, teatab statistikaamet. Suure languse on teinud aga eksport. Seega seisab SEB makroanalüütiku Mihkel Nestori sõnul küsimus selles, mis võiks majandust pikaajalisemalt edasi viia. Eesti sisemajanduse koguproduktist 80 protsenti eksport väga suur osa meie ettevõtetest kaudselt müüb siis kaupa välismaale ja seetõttu on just eksportivate ettevõtete konkurentsivõime selline oluline küsimus tuleviku mõistes. Kuna palgakasv on väga kiire, siis ettevõtted ei pruugi alati olla ise võimelised nii kiiresti kohanema siis oma toodetest hakata rohkem raha viima. Tööjõukulude tase SKP-s on veidi allapoole sellisele mõistlikule tasemele tulnud, et midagi väga kriitilist siin hetkel ei ole, aga noh, pikas plaanis ja see on, ma arvan, kõige suurem küsimus Eesti ettevõtlussektor, Eesti majandusega. Kuigi valitsus on ehitustegevusega riigi majandusse panustanud, tasub siinkohal mõelda, et mis saab juhul, kui Euroopa Liidu vahendid otsa saavad. Mihkel Nestor. Et üleüldiselt on majanduskonjunktuur paranemas, aga noh, jällegi, et kas siin on nüüd praeguse valitsuse mingisugused poliitilised valikud see, see teine või pigem see, et lihtsalt lõpuks avanenud siis tõesti see Euroopa Liidu vahendite kraan, et selle, selle uue perioodi vahendite kasutuselevõtt on lihtsalt võtnud suhteliselt pikalt aega. Eesti Panga hinnangul võiks riigieelarve olla nominaalselt ülejäägis, see väldiks majanduse ülekuumenemist. Hetkel on aga riigil kavas viia eelarve defitsiiti. Küsisime IRL-i kuuluvalt rahandusministrilt Toomas Tõnistel ted, kuna kiire majanduskasvu tingimustes pole vaja majandusse raha juurde pumbata. Kas võiks kõne all olla muutused eelarvepoliitikas? 2018. aasta eelarve on Riigikogus kolmandal lugemisel kahe nädala pärast. Et seal nüüd sellist põhjust kindlasti ei ole, ma arvan, et iseenesest on väga hea, et meie majandus kasvab, aga ma selle koha pealt on nõus, et tuleb vaadata natuke värskema pilguga üle need planeeritavad investeeringud ja, ja kulutused. Kui järgmine aasta näeme, et on põhjust lisaeelarveks, siis kindlasti ka mõtlema selle peale. Eile kahtlustuse saanud Rakvere lihakombinaadi endised juhid Teet Soorm ja Mati Tuvi tegid täna avaliku pöördumise. Uku Toom jätkab teemat. Teet Soorm ja Mati Tuvi eitavad kategooriliselt neile esitatud kahtlustust nii rahapesu kui omastamise suhtes ja väidavad, et tegemist on HKScani juhtide karistusoperatsiooniga nende suhtes ning Eesti õiguskaitseorganitega üksnes manipuleeritakse. Homme lubavad mehed ajakirjanike ette ilmuda. Täna oli aga meedia huviorbiidis Teet Soormi elukaaslane, majandusminister Kadri Simson. Ja loomulikult esitati traditsiooniline küsimus, kas minister peab tagasi astuma. Simpson on ise komandeeringus Brüsselis, kuid andis seal siiski intervjuu meie korrespondendi lepehandile. Ma lähtun ka sellest, mida on prokuratuur enda poolt öelnud, et mind seoses selle uurimisega kuidagi seostatav, et loomulikult on see emotsionaalselt väga raske ja seetõttu ma loodan, et uurimiseks ei kulu enam aega kui tarvilik. Ja loomulikult lähtuma sellest, et Eestis kahtlustused ei ole veel süüdistused. Nendes kahtlustustes on teatud lepingutest. Kas teil on nende kohta mingitki infot? Ei, ei ole. Kas teil mingeid kahtlusi tema suhtes ei tekkinud, ei ole? Tekkinud mina tunnen Teet Soormi inimesena. Ta on väga hea mees ja oma eraelu mõttes olen ma loomulikult igati toetamas. Toetan oma lähedasi nii heas kui halvas. Te ütlesite seda, et, et on õigus oma nime kaitsele ja teil ongi õigust loota, et kõik lõpeb hästi teie jaoks, aga võib ka juhtuda nii et see ei lõpe hästi või et see on väga pikk ja väsitav protsess. Kas te näete siin ka seda ohtu, et siis hakkab tööd segama, kuidas te mõtlete edasi? Noh, ma arvan, et ma olen emotsionaalselt päris tugev ja suudan pakkuda tuge ka oma lähedastele, aga tsiteerides siin kogenud poliithunti Jürgen Ligi, kes ütles, et kui spordi tegemine hakkab tööd segama, siis tema valitsus, spordi kui mina pean valima, kas oma lähedased või oma töö, siis mina loomulikult panin lähedasi, aga täna ei ole ma selles seisus. Täna ei ole minu lähedased teinud midagi seesugust, mis minu tööd takistaks. Ka peaminister Jüri Ratas ei näe mingit põhjust, miks Simson ei peaks ministrina jätkama. Mul on kinnitatud, et Kadri Simson ei ole mitte kuidagi antud kahtlusega seotud seda mulle kinnitatud prokuratuuri poolt ja minu meelest tuua siin eraeluline seik kilbile selles mõttes, et minister siis ei saa oma tööga hakkama tagasi astuma. Siin kindlasti selleks alust ei ole. Valitsuse pressikonverentsil rääkisid koalitsioonikaaslased umbes sama, kui aga Teet Soormi juurde tagasi tulla, siis vähemalt maaelu edendamise sihtasutuse nõukogu liige ta enam ei ole. Maaeluminister Tarmo Tamm. Kui täna hommikul tööle jõudis, Soorm oli mul arvutis avalduse, kus ta palub ennast välja arvata sihtasutuse nõu liikmete hulgas ja mina ministrina, siis tegin otsuse kutsuda koorma sihtasutuse nõukogust tagasi. Kõre lihakombinaadis käib praegu palgavaidlus, riiklik lepitaja tegi täna oma ettepanekud. Rene Kundla annab teada Riiklik lepitaja Meelis Virkebau tegi täna kuus ettepanekut, neist kolm puudutasid konkreetselt palgaläbirääkimisi ning osapoolte kokkuleppel räägitakse nendest pärast seda, kui ettevõtte ja ametiühingule ettepanekutele oma vastuse andnud Meelis Virkebau. Andsin osapooltele mõtlemisaega kuni viienda detsembri õhtuni, tegelikult oli terane kokkusaamine, võib öelda positiivne ja ma olen täiesti veendunud, et ei tule seda musta stsenaariumi, kus ei lepita lihtsalt raske praegu öelda, kas meil tuleb veel üks või kaks lepituskoosolekut. Lisaks palgapunktidele tegi riiklik lepitaja ettepaneku parandada ettevõttes kommunikatsiooni inimeste informeerimist, parandada juhtimiskvaliteeti, seda eelkõige keskastme juhtide seas ning sõlmida kollektiivleping. Eesti ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretär Artjom Arhangelski tunnistas, et ootas riiklikult lepitajat veidi paremat pakkumist. Need kuus, mõned nendest on väga asjalikud, on tuleviku teema, aga mis puudutab töötasu, siis on lootnud natuke suuremat, võib-olla lepitajal oleks nende maha istuma ja natuke mõtlema. Pärast oktoobri keskkool Rakvere lihatööstuse tapamajas toimunud kahepäevast ebaseaduslikku tööseisakut moodustatud Rakvere lihatööstuse töötajate ametiühingu usaldusisik Andrus Saaremägi ei kohtumisega rahule. See kõrve on veidi nagu, tõstab tuju, vähe küll, aga no siiski miski liikumine juba toimub. Rakvere lihatööstust omav hakkas konn Estonia on töötüli läbirääkimiste käigus omapoolsetest kommentaaridest loobunud. Rakverest raadiouudistele Rena Kundla. Harju maakohus mõistis Põhja-Eesti regionaalhaigla endise juhi Tõnis Alliku ja haigla IT-juhi Margo Kilgi osaliselt korruptsioonis süüdi. Kohus tunnistas Alliku süüdi tarkvarafirmalt Elmes Haldkemaks võtmises, kuid ülejäänud süüdistustes mõisteti ta õigeks. Kilk mõisteti süüdi kahes süüdistuses. Ühes õigeks tegutsemiskeeldu mehed ei saanud. Kohus mõistis Allikule tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Ka Kilk sai vangistuse tingimisi. Osaühing Mulgi õun ei suutnud põllumajandusametile täna tõendada üheksa tonni õunte kuldrenett ja renett päritolu, mida üritati turustada kaubandusvõrgus Eestis kasvatatud viljedena. Teema jõudis avalikkuse ette Maalehe vahendusel, kus seati kahtluse alla mulgi õuna poolt müüdavate õunte eestimaine päritolu. Olev Kenk käsitleb teemat. Esmaspäeval hakati põllumajandusameti korraldusel Rimi Selveri ja Coopi kauplustest kõrvaldama õunu nimega Renetja kuldrenett. Polli aiandusuuringute keskuse spetsialist, Kristiine poolents. Sellise nimega sorte tähti olemas ei ole. Eestis on küll tuntud Liivi kuldrenett ja Karksi renett, aga antud sordid, mida müüdi kuidagi neile ei sarnane ja ei oska ka öelda, mis sordiga on tegu. Mulgi õuna esindajad olid täna kutsutud põllumajandusametisse dokumentaalselt tõendama, milline on kaubandusvõrgust kõrvaldatud õunakottide tegelik sisu. Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts. Me ei leidnud kinnitust vähemalt üheksale 1000-le kilogrammile õuntele, et need oleks Eesti päritoluga. Ka laboriuuringud ei kinnitanud, kas need õunad ikka on eestimaist päritolu. Osaühingul mulgi õun on kaks omanikku. Tuntud marjakasvataja Paavo otsus ja endine riigikogu liige Siim Kabrits. Omanikud teemat kommenteerida ei soovi. Löögi võtab enda peale tegevjuht Aivar Rehemaa. Seal pagenduses oli väga palju lill, kulda, netti lihtsalt täna on tekkinud väga suur segadus selle õige sordi nimega kinnitama seda, et enamus pakendites oli õige. Aga kust siis ikkagi on pärit need üheksa tonni õunu, mida põllumajandusametile tõendada ei suudetud? Aivar Rehemaa. Need on ostetud kokku ümberkaudsetelt väiketootjatelt. Nüüd sõidavad põllumajandusameti palgatud eksperdid kontrollima kahte aiandit, kus väidetavalt on need õunad kasvanud. Võimalike pettuste avastamiseks tulevikus lubab põllumajandusamet tihendada koostööd erinevate riigiametitega. Egon Palts. Iga suvel, kui on jaanipäeva paiku, on maasikate müük, siis tuleb uksest aknast sõnumeid, et kas see on ikkagi Eesti maasikas või on tegu Poola maasikaga. Ja lisaks nüüd see õunajuhtum. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk paidest Teil on karistus Tartu maakohus seitset meest, kes peksid üle Eesti välja tuhandeid tonne viljapõllumeeste arvelt, said kurjategijad ligi pool miljonit eurot tulu. Madis Hindre räägib lähemalt. Tänaseks on politsei ja prokuratuur läinud 13 inimest, kes moodustasid üleriigilise kelmide võrgustiku. Neist seitse said täna oma kohtuotsuse teada. Seltskonna ninameeste seas olid Peeter Kutsari Patrick Mürk, kellest esimene peab trellide taga veetma neli aastat, teine veel üheksa kuud kauem. Ülejäänud viiele mehele mõisteti vanglakaristus tingimisi. Kelmide skeem oli kõike muud kui lihtne ja pettus läbi läheks lõik kurjategijad endast usaldusväärse tausta, räägib Lõuna ringkonnaprokurör Margus Lellep. Valdavalt oli nende ettevõtete nimedes näiteks sisaldus sõna, aga kui vaja, siis vormistati kõik lepingud. Kui vaja, siis näiteks märgistati oma kasutuses olevad sõiduautod näiteks embleemidega vajavaid viljaproove, öeldi, et teeme laboris testid, kõik see mulje loomine, et, et see oli kõik nüanssideni läbi mõeldud. Kokku suutsid uurijad kelmidega siduda 26 kuriteo episoodi ning ohvrite leidmiseks kasutasid mehed nii ajalehekuulutusi kui lihtsalt suust suhu levivad vilja eest pakuti kõrgemat hinda, kui seda muidu kokkuostus antakse. Ühtlasi oldi valmis vastu võtma niisket vilja. Juhtus sedagi, et suurettevõtlusteeseldes öeldi talumehele, et ainult ema vilja järgi ei tulda ning uurigu naabrilt, et las müüvad nemad ka. Kui me räägime siin mõnel kannatanul enam kui 100 tonni vilja, siis olid ikkagi tõsine logistiline äravedu, eks ole. 10 15 rekka koormatäit Kloodi väärmul ja sellega, et esimese kahekoormaist näiteks maksti, seda on mitmed kannatanud tunnistanud ise, et kuna nad alguses maksid, siis tekkis usalduslik suhe. Väljapetetud vili müüdi omakorda kokkuostu ja kätte saadud raha kasutati edasise äri ajamiseks, kui lihtsalt laia elu tarbeks kokku tekitasid kelmid põllumeestele ligi pool miljonit eurot kahjunist tsiviilhagide järgi neilt välja mõisteti. Tegin jutuga ühe asjaosalise, pooleteistaastase tingimisi vanglakaristuse saanud Indrek rüütliga, tema jäi pigem tagasihoidlikuks. Oma rolli kuritegudes suurt ei tähtsustanud. Minul oli seal minagi ei olnudki rollimat, viisin ühele inimesele ettemaksu ja müüsin ühe firma Peeter Kutsari nimel ja sellest piisas. Samas lisan siia, siin kohtupingis oleks pidanud olema need talunikud, need tootmisühistud sellele libedale teele läks. Tartu vallavolikogu enamus otsustas, et kütusevarguses ja toimingupiirangu rikkumises süüdi mõistetud Aivar Soop võib vallavanemana jätkata. Tartu vallavolikogu esimees ütleb, et sisulist tööd Soop enam vallas ei tee. Veelkord Madis Hindre. Esimesel novembril tegi Tartu maakohus otsuse, mille järgi võib 25 aastase staažiga Tartu vallavanemat Aivar Soopi nimetada lihtsalt Kütuse vargaks. Toimingupiirangu rikkumise valla raha eest endale. Kütuse ostmise eest karistas kohus sooti üha, sest ta sai tingimisi vanglakaristusega. Peale selle ütles kohus, et Soop peab kolm aastat avaliku võimu juurest eemale hoidma ehk Tartu vallavanemana ta enam töötada ei tohiks, Aivar Soop aga ametist tagasi astunud ja kaebas kohtuotsuse edasi. Niisiis veeres pall valla rahva poolt valitud Tartu volikogu kätte. Täna pididki volinikud otsustama, kas vallavanemale tuleks umbusaldust avaldada ja koalitsiooni häältega jäätisopa ametisse. Vallavolikogu esimees Üllar loks ütleb, et tema sobi umbusaldamisel mõtet ei näinud. Tähendab see on selge, et selline mees nagu Aivar Soop lähiajal Tartu valla kohalikus poliitikas osaleda ei saa, lihtsalt küsimus on selles, et millisel moel ta läheb sellest praegusest valla toimetamisest eemale. Täna mul on teada juba eilsest saati on ta haiguslehel, nii et ta nagunii ei toimeta ja ma leian, et see umbusaldamine ei muuda mitte midagi. Üht-teist oleks umbusaldamine ikkagi muutnud, nimelt kuna Tartu vald läks haldusreformiga vabatahtlikult kaasa, ootab uue vallavanema ametisse nimetamise järel aasta palga suurune lahkumishüvitis. Kui soovi oleks täna umbusaldatud, oleks ta hüvitisest ilma jäänud. Mis puudutab uut Tartu vallavanemad, siis selle loodab volikogu valida tuleval kolmapäeval. Vallavanema väljakuulutamiseks korraldati konkurss ja poolteist tundi enne selle lõppu oli volikogule laekunud juba 17 avaldust. Ta peaks volikogus jätma endast piisavalt veenva mulje, minna edasi siis sellisel kujul, et noh, need etteheited, mis eelmise vallajuhi puhul on olnud, et need enam ei korduks mina ka selle eest vastutav, et eelmine volikogu vallavanemat väga tõsiselt noh, nii-öelda mõnikord liiga üle usaldas. Sellega lood Aivar soovist siiski ei lõpe, kuna septembris esitati talle juba uus kahtlustus. See puudutab riigihanke nõuete rikkumist ja taaskord omastamist. Kultuurkapitali tuleva aasta plaanid keskenduvad seniste rahastamisotsuste analüüsile ja eraraha kaasamisele. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Kultuur. Vital algatab tuleval aastal oma rahastamisotsuste mõju uurimise, see peaks andma selgust, kuidas on Kultuurkapitali eraldisi kasutatud ja millist kasu on toonud ühiskonnale Kultuurkapitali juht Kertu Saks seletas seda lähemalt. Kultuurkapital on küll väga võimsalt Eesti kultuuri ja sporti taasiseseisvumise järel rahastanud, aga täpselt ei ole uuritud, teadlased pole uurinud, et mis mõju sellel on olnud ja me tahame seda teha sellepärast et saada teada, kas kuskil on ka mingisugused lõtkud, mis on tekkinud ja mis vajaks lisarahastust ja, ja kui meil on endal selge pilt, mis tegelikult meie valdkondades ja nii-öelda põllul nende rahadega ära on tehtud ja mis toimub, siis on meil lihtsam kaasata ka erarahasest, erasektorisse on siis hea minna, kui me saame konkreetselt rääkida, kuhu ja milleks on vaja. Kuidas uuringut teha, kuidas hinnata kunsti mõju inimesele? No see on tõesti väga keeruline ja me oleme töörühma selleks kokku kutsunud, kus on Tallinna ja Tartu Ülikooli teadlased ning meie oma sihtkapitalidesse inimesed ja me alustame vahe uurimusest, kus me siis kõigepealt kaardistame ära, missugused on olnud need otsused ja millised on olnud meie valdkondade prioriteedid viimase kolme koosseisude aja jooksul, ehk siis meil iga kahe aasta tagant valdkondade otsustajad ju vahetuvad ja me tahame siis kõigepealt uurida jah, et milline mõju on olnud nendel prioriteetidelt, mida need komisjonid on seadnud. Kultuurkapitalile peamist tulu andev alkoholiaktsiis lubab rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt kultuurkapitalile tuleval aastal ka eelarve tõusu. Kui suur see on, see veel selgub, kuid Kertu Saks rõhutas, et väljamakseid tehakse siiski mitte prognooside, vaid laekumiste järgi ja pole karta, et midagi väheneks. Praeguse prognoosi kohaselt, mida rahandusministeerium on teinud, on tõepoolest väikest tõusu iga aasta näha. Aga me ju ka töötame selle nimel, et kaasata Kultuurkapitali juurde raha ja see on meil ka sellel aastal mitmel puhul õnneks läinud. Meie troducta programmi on erannetatavad, et meie avatud Eesti raamatu sarja toetatakse eraannetusest ja meil on väga hea uudis ka see, et see aasta on laekunud meile ka üks suur eraisiku annetus veel siis 150000 euro suurune annetus tõlkida eesti väärtkirjandust Põhjamaade keeltesse. Helve Meitern räägib ilmast. Aadria merelt liigub hiire tsüklon põhja poole, mis homseks jõuab Riia lähistele kuid juba täna õhtul jõuavad esimesed sajupilved Lõuna-Eestisse. Eeloleval ööl on pilves ilm, lõuna poolt algav lume ja lörtsisadu laieneb üle Eesti, saartel tuleb paiguti ka vihma. Kohati on sadu tugev ja nähtavus halb, mõnel pool võib ka tuisata. Puhub idakaare tuul viis kuni 10, puhanguti 13, saartel, rannikul ida- ja kirdetuul kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilvine ilm, sajab lund, lörtsi ja vihma, kohati on jäidet. Puhub idakaare tuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtupoolikul puhub Ida-Eestis kagutuul kuus kuni 12, mandri lääneosas muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus, Lääne-Eesti saartel pöördub tuul aga põhja ja loodesse kuus kuni 10, puhanguti 15 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Spordisõnumid võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Eesti naiste jalgpallikoondise uueks peatreeneriks saab alates esimesest jaanuarist soomlane Jarmo madi kainen, kellega sõlmiti leping pikkusega kolm pluss kaks aastat. 57 aastane matic ainen on varem olnud Soome ja Kanada koondiste abitreener ning neli aastat Vilsi rahvusnaiskonna peatreener. Madi kainen on juhendanud ka Soome noortekoondiseid ning tegelenud pikalt jalgpalli laiema ülesehitustööga. Lisaks peatreeneritööle hakkab ta ka Eestis vastutama naiste jalgpalliüldisema arengu eest. Jarmo madi kainen. Coaching International evolen idungi, armastan jalgpalli, armastan treeneritööd, eelkõige pean silmas treeneritööd rahvusvahelisel tasemel. Selliseid võimalusi ei pakuta liiga tihti. Otsuse langetada tagamisele aitasid kaasa ka Eesti ja Soome lähedased sidemed. Ma arvan, et see on harukordne võimalus ja väljakutse, millele lihtsalt ei saanud ära öelda. Östersundis toimuval laskesuusatamise maailmakarikaetapil on täna kavas meeste 20 kilomeetri distants. Stardis on ka kolm eestlast. Kauri Kõivu stardinumber on 48, Renee Tsahknal 68 ja Roland Lessing 90. Kokku võistleb 108 meest. Esimene sport, Dane läks rajale veerand seitse, otseülekannet näeb ETV kahest ja rahvusringhäälingu spordiportaalist. Käsipalli Eesti meistrivõistlustel võõrustab Põlva Serviti täna õhtul liidrite duellis Kehrat. Põlval on praegu 16 ja Kehra 12 punkti. Mäng algab mesikäpa hallis kell seitse. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.