Üks, üks, üks, kaks, kolm, neli. Pirita jahtklubisse saabus neil päevil ootamatu külaline, kellaga paljud kohe rõõmuga ära tundsid. Ahto Valter. Kui kaugelt? Mina tulin selle ameerika vöötši naljadest, neid viimati oli Helsingist. Neitsisaared on neid teie kodukoht. Ja jah, see eesti keeles on ehtis neitsi päris neitsi. Ja nemad, see on Ameerika saared ja. See on nüüd riigi all, ei ole, nagu sa just Ameerika valitsuse all, need on väiksed saared, kus inimesed tulevad sinna puu peale ja jahisõitmine ja kõik niisugused seal. Meie sattusime pani tuttavasse miljöösse. Omal ajal olite te ju Eestimaa nii kuulsamaid ja tunnustatumaid mehi just jahisõitmise ja purjetamisega. Kas see on jäänud külge ja verre tänase päevani? Oi, mina sõidan iga kord, kui saan. Mul on üks 36 poolejalane kets kahemastiline, seal ma sõidan iga kord, kui saan, võtan oma naise ja lapsed vahest mitme nädalaks kuus. Lähen sinna vestendi ees alla. Kohad niisuguseid, seal on niisuguseid kohti seal rajoonis, seal Kariibi meres ja kus ei ole üldse käinud tunnetama? Ei, vist ei ole. Ma olen seal olnud esimest korda, kui ma läksin välja siit Eestist välja Väiksega ja ma olin seal enne sõda seal olnud ka selle. Ühe. Aurulaevaga ma. Ja aga siis praegu see on väga-väga vähe kohti seal. Aga mis teid omal ajal nii ajendas? Rännakut ette võtma võib-olla üpris riskantset siiski väikesel purjelaeval üle Atlandi. Mis esimest korda. Ei, ma just lugesin selle mõne, elasin Ameerikas selle 28. üheksandal ja lugesin ühe maga, esines seal prantslase poolt. Et tema läks üle 36 jalase 37 ja lase käia, Ma mõtlesin, tema jutt oli niit. Keegi ainukene, eks siin saab teha ja mina mõtlesin, pisike poiss, kes seda pärast ma ostsin selle. Ostsin see oli muda peal, oli siin üks pisikene jaht ja siis tulin siia. Hakkasin minema. Aga te olite, oli 17, siis esimene sõit üle Atlandi ja kas päris üksi tookord veel ei olnud mina üksinda, ma ei ole üle läinud, minul, Alaton, vend üks mulle endale, siis on kaasolnud, üksinda sõitnud, bestendinud üksinda, mitu korda ja siis. Noh, see on TÖÖ passific, see on vabayks Vaikse ookeani Galapagose saare peal. Aga ma ei mina veel vaja tähend, kompanii üksinda, liiga igavest. Igavene üksinda. Aga mis kandi mees testis olete, kus te olete sündinud, kas kani mereäärne mees ja mina olin sündinud heinastes heinastusesse, minu teised vennad olid sündinud käes, mis siis? Venemaa on praegu Käsmus ja räägitakse, et Käsmus on ka veel püsti praeguse teie jahi mast, mille küll Atlandi sõitsite olete? Mina, minu tädi ütles minule eile õhtu, et see on see vana mõistmis, jätsin sinna, on seal veel ja ei teadnudki, et siis see on üks Mastle, ma panin pikema masti peale, see on vana mast, mis olid teise viimane õhtu, mis oli siis 27 jalane. Ja ma kuulsin eile õhtu, et see mõiste on vaid, see on, see on kõik mädanenud erand nüüd mitu aastat Eestis pole üldse olnud? Üks, 37 aastat. Aga Teid mäletatakse väga veel Eestis, kui ma ainult nimetasin paljudes kohtades täna nime Ahto Valteri, öeldakse, et oh, see on see sana vana kuulus Ahto, kelle nime järgi ja vanade sõitude järgi oli isegi vist suitsud nimetatud kunagi meil Eestis see on, see on uhked inimesed. Aga Vena Jahtklubis sain, nägin üks, neli meest kätt, nimesid mäletan ja, ja tänasin laevapõli, kus nad hellitavad neid laevu, ma nägin ühe me. Siin kaks sõpra ma täna ei näe, näed, neil hakkab tagasi tulema. Leian ülesse. Kes olid need head sõbrad, kes siin. Üks Scentsi võltsimine lima enneni, unustasin ära jällegi. Heino Kuivjõgi on saatmas meie praegu on üks tunnustatumaid purjetajaid. Kas tol ajal teie olite ka juba purjelaevamees, kui Ahto Valter oma sõitasindagi? No küllap ma miskil määral jah olin, aga aga muidugi jahtklubis ei olnud sel ajal ja ega minu retked ka veel ei olnud märkimisväärsed, aga Ahto Valteri nimi oli sellest hoolimata minule küll juba ka ikka hästi teada ja kogusi isegi pärastsõjaaegne periood veel, kus siin on noorte purjetajate, on tegemist, olud on ikkagi väga sageli räägitud alati ahtuvalterist ja Ahto Valteri purjetamisretkede kohta üle Atlandi on suurt huvi tuntud. Ja võib-olla tänane päev ei luba lihtsalt pikemalt meil siin kõiki neid asju pärida, aga loodame, et Ahto leiab ehk lähemal ajal uue võimaluse pisut kauemaks siia tulla, siis tahaks neid asju natukene sõeluda sügavamalt kui seda täna jõuame. Mitu korda te üle Atlandi purjetasid? Niisugusel kõige väiksemaga? Rääkige, kuidas te pealaks üldse esimesega oli kaks, siis teise kooli kolm ja siis peale selle oli suurem selle 36 jala selle, kui oli ühe korra prantsus marsselist. Üle ja siis Kanadasse. Siis oli. Ma olin tagasi siin. 35. vist oli, kui ma viimati läks välja selle suuremaga. Sellega läksin selle, ma tegin koolilaevaks ja läksin mitu korda sinna pesseebik Vaikse ookeani Kanadasse ja siis ymber Elmo, ja kui seda hakkas, ma just olin viimase ümberilmareisil oli 23, koolipoiss tuli peale seda aega, et mina läksin pääsegi. Saksa läks Poolasse. Ja ma lõpetasin selle reisi ära ja siis see oli viimast kord enne enne sõda, kui enne, kui Ameerika sõtta läks. Seal see oli viimast korda ma sõitsin jahiga. Kes olite kaaslased nendel Atlandi reisidel? Minu vennad harilikult ja siis seal oli viimane reis. Väiksega oli üks kaks niust eesti lehe, Rait üks oli sirge ja Rudolf Sirge. Meie Rudolf serv oli ja siis oli Evald Stein Stamlan Steinway heas teine, kes jänki mehe nime all Mariankine ja tema tuli ainukene. Tema tuli Hispaaniasse ja tema läks, sai oleti, mere, öeldakse Hispaaniast. Kas teie reisikirjad siis on paljud ka nende meeste kaasabil siis Evald Tammlaan, Rudolf Sirge kaasabil nii trükivalgust näinud? Mina ei ole nii palju näinud, aga pruudi tuli Aafrikast tuli tagasi Aafrikas teda siis. Sellest mina ei olnud palju neil lehti näinud, mis kirjutas ja aga neid ikka oli kirjutatud, sest nagu me patsiendi olite tuntud ja kuulus mees Eestimaal erinevad ja mina olen näinud palju neid enne sõda ja peale seda, aga ma ei näinud, palju neist, nemad kirjutasid, et kas nemad olid liiga vähe aega peale, ei olnud aega saada neid klippingisi. Evald Tammlaan saatuste vist teate, et saksa koonduslaagris. Jah, mina kuulsin, et tema oli surnud ennesõjalaagris või mis see oli? Mis teine ludilist, tema on ka surnud, Ta on surnud, jah, need mõned aastad tagasi, aga kani uhkelt mere peal kalastaja paadis ja suri õnnetus õnnetuse suri omana teadnud seda, ma arvasin, et aega nüüd Eino vas teab täpsemalt, see on kolm-neli aastat tagasi. Ja ega sellest vist rohkem ei ole, ma ütleks kolm aastat ja kuidagi kalastamisega nagu seotud. Kas tal oli vis südame südamehäired ja siis nii võib öelda jah, ikka mees oli ikka ühe jalaga ikka meres ja ja siis siis ta meilt läkski pärast seda. Ütleme veel neid ülesõite meelde. Me istume praegu siin mugavas Tallinna laevatehases ehitatud ühe tonnilisi jahi poleeritud kajutis mugavatel pehmetel, poroloonpatjadel, aga kuidas need omaaegsed sõidutingimused ja mugavused seal Atlandi peal olid? Midagi niisugust? Asjade läks? Asi jonnivad siiani lõksu, resiin. Ja see on palju ruumi ja see on kena, kena, jahtsin. Mida te olete jõudnud siin Tallinnas ringi juba vaadata ja mida näha? Me läksin, ütleme, et täna hommikul läksime sinna Toompea Toompea peale ja oli kanist kena vahtida, seda vanalinna. Siis. Katsusin leida oma vana kodu, paljas puhas ja kõik on teistmoodi, nüüd ei saanud sinna minna. Siis. Palju Tallinna palju teistmoodi kui mina mäletan, ennem. See on palju suurem. Hästi kena, nüüd elate need päevad kamist meie küll kõige uuemas ja uhkemas majas uues hotellis. Viru. Hoia jaajaa. Tead mulle üks niisugune kuu aega on lahti sena kena, hästi kena hotell on. See on väga soome moodi. Nii kui Soome seal Soome Helsingis on üks Inter-Continental, see on peaaegu samasugune kui Viru anud Ongi soomlast ehitud meie Viru ka ja ja 22 või kolm korrust mitmendal korrusel, te olete, te näete oma aknastki linna mina vahina välja 30 13.. Ja särama remondist. Selgesse näeb sadamad ja. Kõik kena kena välja. Kas te siit meie Tallinna sadamas sõitsite välja koomale? Ja ma sõitsin välja? Viimane korda vist oli Tallinna sadamast selle väikse ka, aga ma ei mäleta, kust ma sõitsin selle suuremaga. See oli vist miinisadamas, kui välja läksin, suurema aga Tallinna sadamas Mavis läksin välja kauba. Kas oli kaubaseltsing kunagi? See oli? Tallinna sadama põhjamuul ja selle kohta on meil olemas veel vanad fotod, dokument ka nii, et seda ei saa ümber lükata, on meil jäädvustatud ja seisab arhiivis. Kuulge, aga te olete nende päevade jooksul käinud ka vaatamas meie muuseumi poolt mereasjandust ja seal olete leidnud vist ühe tuttava objekti eest, Ojaa dünaamika olime seal, ma nägin selle tornelion, selle ma olin 12 aastat vana, selle peol läksin tekki poisike siis. Kapten Ma arvan, et panime, andis minule sku kuu peale selle üks kuud peale selle sain noorema madrusekse siis 10 selline rohkem kuus. See oli üks üks, ütleme selline kuus. Ja see oli suur laev, see oli hästi kenale. Rasked see oli, aga see oli ja ja. Mainis sulle palju tööd ja siis, kui asjade jaol olled rasked, siis ei pane tähele. Selge. Aga kui te Piritale tulite, kas jahtklubi oli ka tuttav ja need kaitse ei, ei olnud, see on kõik, mina tulin sisse sadamas maakohti, kas seda Tallinna jaht juba ka enne ei näinud selle saatusel enam võetud? Siis ma kuulsin, et Jahtklubi Pirital ja siis ma tulin Pirita Piritale siia autoga ja siis leidsin, et kõik jahtklubi praegu tegite ringkäiguga meie laevaehitustehases, millise mulje see jättis? Oi hästi, kena on. See on kena töö on ja mina tahaksin. Võib-olla tulevikus, võib-olla, ehk võtan emele, tulen siia või võib-olla ehitada minule. Kas te nende vahepealsete aastate jooksul midagi Eesti purjetamises sinna ameerika kaugetele neitsisaartel olete kuulnud? Mitte purjestamisest ei ole, aga, aga selle laulu pidust sellest mõni kaks aastat tagasi seal oli palju lehtedes oli tõrjutisele laulu-põõsa. Aga purjetamist ei ole palju räägitud, seal. Teie omaaegne kaasaegne vist Andrei suitsialafia, tema poeg Aleksander Tšutsjolovi hõbemedal, Rooma olümpiamängudel on olnud meie purjetamiseni viimaste aegade ehk suuremaid kordaminekuid. Nii et meie, Eesti purjetajad on ka olümpial medaleid võitnud ja no Eesti, Eesti, Eesti Eestis on palju meremehi, ma tean, see on või noh, minu meelest on palju meie mehi, see on Ameerikas palli, Eesti meremehi Kaage jahtide peal on, teevad minu nagu minu enda huku, tema on, oli selle peal mõõdo reisides jahib Bermuuda ja siis tantsijat landik. Tema on mitu-mitu, neid reisi temal kena jahi kapten ja seal on palju teisi eestlasi peale minema selle välja, kes on kannid, kannid, kuulsad on reisid. Kas te jäite kohe Ameerikas neitsisaartele, kui 37 aastat tagasi viimati lahkusite? Ei mina läksin sinna, mina elasin, kodu oli, kodu, oli vahet, kli kriinid, siis kaneerikusse, siis olin Miamis, aga siiski ka peale tuli. Mul kodus oli alati olime laeva peal, aga, aga siis ma oma mütsi. Nad panid sinna seina peale. Aga ma läksin neitsi saatjale, kui tulin tagasi viimasest korda ümberilma reisi pealt siis ära tuli peale. Kui Ameerika läks, et siis ma. Mina mina, minu naine on sealt ka siis minu kodu on seal kõik see aeg olla need vahestelanna minul üks kodu oli, ennem, oli Miamis ja teine oli selle neitsisaared on, neid on kõik kõige aeglane neitsisaare peal. Milliste pääsel teete? Mina olin kaubalaevadega ja siis? Ma ehitasin mitu neid suured, super, ma ei tea kuidas eesti keeles supermaagiat, et te olete need suured. Tanklaevade ei, ei, ei, see on niisugune. Poed lähevad siis kaupluse sõna? Ei, ei, see on kauplused, on, on, on maal. Ja siis neil on suured niisugused suplema. Suud toit, toit ja need on niisugused. Igaüks Est võtab. Vaata meist ei ole Eesti kahjuks, läheb sinna sisse ja võtab iga asi on, hindan Itaalias ja võtad sealt ja siis me tarvitasime minu laevu. Neid. Tuua kõik. Kankannud ja sööd sinna sisse. Üks me võtame üks, meil võib-olla üks, kuus tonni kuus, iga kuus müüme seda inimestele seal ja ma olen laeva ja selle poodidega praegu. Näed, seal on suur suvitusrajoon ja meil ei ole hooaeg veel päris alanud, nagu näete siin kaid ääreski, enamus jahte on alles värvimis all ja kuivama maa peal. Kahju, et ei näe, siin on ka suured purjetamisvõistlused nagu Balti regatil ja rahvusvahelised ja ja nüüd koos Moskvaga, Tallinn pretendeerib ka olümpialinna kohale just purjetamise seisukohalt, et äkki toimuvad ühed olümpia purjetamisvõistlused 1980 meie lahel, mis te arvate, te vaatasite? Ta on seni olümpiatasemel saaks võistluse korraldada. Oo jaa, see on kena koht siin Tallinna lahti on hästi kena Filempi selle jahtklubis Saint tooma siis nende saatja. Mina hakkasin ühe jahtklubi seal, meie, sel suvel on Kiilisson olempion keelis ja mitu meie meest tulevad saare pealt tulevad sinna keeli olümpiaks ja ma olen kindel, kui siin Tallinnas on, me oleme siin jällegi. Meil on kolm klassi, seal üks on fänn ja siis on tempest siis soling ja meil on, meil on seal ja, ja helinaid seal, tead, ma usun, et nad hästi kenasti teevad väljadel keelis see aasta. Mina jälle kavatsete Eestisse tulla. Kuidas, millal jälle kavatsete Eestisse, mina oodan, et augustikuus võib-olla ma tahan oma naise ja tütre tahavad tulla siia siis võib-olla selle augustikuus. On teil sugulasi veel praegu Eestis? Minu ema on siin Käsmus ja nägin teda eile. Aga tema on jäini tähisnemaid jäänes linna, tahtsin üheks ööseks siia Lennaga heidame tahtis tagasi Käsmu linna. Ja, aga abikaasa on teil ameeriklanna. Ja tema on tema Moldova vanemad, olivad hollandlased, aga tema on ameeriklane ja siis minul on kaks tütart, temaga kõige noorem on 25 aastat tema professor Miami ja nagu Eestis. Esimene naine, kes tuli siia minuga mitu aastat tagasi tema tema emaga lahutasime härrase. Seal. Meil on praegune naine, tema on ühtelugu sõidab minuga laeva peal. Ma vaatasin nii suur huvi, kui teie liikumise vastasin jahtklubide vahel ja laevatehases oli. Ja oli teil kohtumisega meie praeguste purjetajatele kude, kohtumist õhtul siin jahtklubis hoia eila õhta, oli ju? See oli kohe nii, nii kena, et justkui ei tule justkui tule kodus. Kena õhtu oli siin ja kohe niisueret. Ei. Hästi. Kena õhtu oli. Nii et peaaegu olete valmis sõna andma, tulete õige pea tagasi, hoiad F4 hoiamine tagasi, tulen surm varsti tulen tagasi. Tänan väga hea pärituult teile siis kodusel ampsu tulek, aitäh.