Ja nüüd meie järjekordne vestlussarjast spordiveteranid jutustavad. Täna on meie vestluskaaslasteks purjesportlased. Soojadel suvepäevadel söövad paljud tallinlased oma sammud Pirita poole. Ja nende seas võib alati kohata ka valge kattega meremehemütsis mehi, naisi, keda ei vii sinna mitte Pirita mändide liivade võlud vaid meri, Need, inimesed, kes hoiavad juba ligi pool sajandit Tallinna merepildis valgeid purjesid järgnevate minutite jooksul veidi juttu selle toreda spordiala inimestega. Nõukogude Liidu meister sportlaste Ennast, Kozmanovi, Andrei sutse lovi ja Heino Kuivjõega. Ka mina alustasin purjetamisega Tallinna 13 aastase poisina siis Pirital ei ole veel ühtegi purjespordi gaasi, kuna kõik meie baaside kaslased praeguses kaubasadamas ja Pirita oli tol ajal ainult meie väljasõidukohaks, kus jõkke pääsemine oli seotud suurte raskustega. Tol ajal võib-olla oli Tallinnas kokku, võib olla ligi nagu meie seda nimetama, eks ole, 80 vimplit kahejahtklubi peale kokku. Raekojaga on muidugi jahtide ja Swedbank arv tunduvalt suurem ja ületa 150 seal 60-l impli piire. Ma olin seitsmeaastane, poisikene, hakkasin sporti harrastama, Digime samuti, poisid omavahel võtsin, tegin jääpurjekad ja paadikesed, millega me sõitsime. Siis oli samuti kalarahast Vannapaat, me uurime üle tõrvanud, parandanud ta ja siis muretsesime ta purjed. Purjed tuli meil vanad voodilinad. Kas ema ei pahandanud? Katsu täiesti salaja võtnud ema käest kombineerisin, mis seal, noh, loomulikult maist oli ka tehtud, niisamuti. Üks väikene pulk oli pantud, dianööridega oli kinni seotud need täitsa meil vandilad ja siis nendega hakkasime sõitma talvel ka, kuidas meie purjekas tegime, see oli ka niisugune nagu komee. Võtsime paar lauda, lips oli risti pantute Systi vanad venna oma uisud. Vanasti oli Renerid. No ja siis need tegi, mees, tegime tallad, tagumine roolivärk oli ka üks vana uisk ja siis purjet olivad niisamuti. Voodilinal, ma mäletan, kuidas me esimest korda läksime jääpurjekaga sõitma, see oli Russalka juures, hakkasime allatuul, saime küll hästi sõita, sellepärast stab tuul, lükkas hästi, aga tagasi tulles Viimsi saime viimseni, siis tuli jala tulla. Sellepärast et ei osanud ka laveerida. Laks aastat mööda astusin jahtklubisse jahtklubis, seal oli loomulikult asendamatu madrusena. Seal juba Sainz, õpetus kaunis ja käisin võistlustel olümpiamängudel käisin ja siis samuti Euroopas võistlusteni. Ernst, kus ma, kui kaua see meri on teid hoidnud oma juures? Mina olen purjetamisega juba lapsepõlvest tegelenud ja olgugi et ma olen juba hallid juuksed peas ei kavatsegi veel niipea sellest minu lemmikharrastusest loobuda. Mulle jääb küll mulje, et pärast sõja aastatel on purjetamise maailma mastaabis on, on muutunud ikka tükk maad demokraatlikumaks ja Tigmad massilisemaks. Ja kui me praegu nüüd vaatame kas või piiriti vääreski needsamad väikesed kaheksa või üheksa aastased lapsed puhtal kujul purjetavad seal oma optimistlikke või mõni aasta vanemad, siis juba päris niuke ütleme, rahvusvahelisse klassi kuuluva Kadetiga tundub esialgu ehk pisut nagu imelik isegi olevat ja rahvas sõidab linnast Piritale ja vaatab silla pealt jää rannastid, mis ime ime, viie sõidukid need siis need õieti on lapsed purjetavad peal, võib öelda, et meil on nüüd Pirital Pirita Jahtklubide baasil on tekkinud täiesti ütleks uus purjetajate põlvkond, kes on alustanud juba oma esialgset väljaõpet just optimisti peal, sealt on juba esimene vahetus on ka täitjatele üle läinud ja, ja järgmine kõige vanemad juba ootavad võimalust juba siis veel pisut kobedamale alusel juba üle minna. Millise päritoluga on meie purjepaadid siis need on meil suures enamuses, on muidugi meie oma talina Jahitehase eksperimentaaltehase töö aga mõned üksikud on siis tulnud ka veel Leningradi tehases, siis on vil lasereid, on tulnud mõned paadid ja mõned üksikud on veel ka siis import maatidena välismaalt sisse toodud, aga suur mass on ikkagi meie oma tehase töö, kõik, kui palju vaata, sealt väljub nädalas kuus aastas ümmarguselt üks poolteist paati peaks nii keskeltläbi päevas tulema, Nataks 40 paati kuus ja nende paatide adressaat on arvatavasti mitte ainult et Eestimaa ja lülita. Ja muidugi me omaproduktsiooniga siin üks kraad, Mõttes sättisime neegrit, aga ma ei mäleta, mis seal asime siin 500., sünni või välja lasime, panime ritta piiritud, saime midagi siin kuskile balti jaamani otse välja juba niivõrd igal juhul agregaat balti jaama, õigemini Kopli jaama kaudu muidugi suurem osa äkki raudtee peale need lavime ja aadressid on neile siis küljes, aga aga nii laialdaselt ei skaalas, ütleme siitsamast hakkame ka see meie oma rajooni linnadest pihta, siis näiteks Haapsalut, Pärnut, Tartut ja lõpetaažis kuskil Vladivostok on meile, ütleme siiski suhteliselt lähedaseks jäänud, isegi viimasel ajal meie omad on, on kaltsakas juba leidnud ka pieni, et seal seal on meil juba juba kiiljahte ja neid neid väikseid optimist kadett juba terve kari, kui palju meremiile on selja taha jäänud? Olete kunagi kokku? Ma ei julge seda tõesti praegu öelda, kui paljuvere v-le ma oma elusale olen ära sõitnud. Aga võtsin need sõidud, kui mida me üksi ütleme Tallinna Helsingi vahel olen purjei haiget teinud ja siis 51 korda malandil. Vaat seda vahemaad Soome ja siis Eesti vahet. Muidu on käidud igal pool sellega pikematel merereisidel ja. Paljudes välisriikides liigitame meie, võib-olla praegu meie purjetajad kaugsõitjateks ja võistluse sportlasteks ja see on välja kujunenud selle tõttu, et meie võistlusklassid on muutunud oma gabariidi poolest väiksemaks ja nendega võisteldakse kindlatel, ütleme akvatoorium medel, ranna lähedal ja kindlatel väikestel suhteliselt lühikestel, nõndanimetatud olümpiadistantsidel ja kaugsõitjad, aga need tõmbab mere avarus ja selleks, et pääseda nii-öelda avamerele. Ja selleks on juba vaja suuremad alused. Ja muidugi siis reisu kestvus või on muidugi palju suurem ja palju pikem kui võib-olla siis see ühepäevane võistlussportlaste heitlus, ütleme seal võistlusdistantsil. Ja eks vist mehe oskused ole ka pea olema natukene teised kindlasti nimelt ütleme, tänapäeva võistlussport nõuab väga tõhusad füüsilist ettevalmistust, terve rida taktikaliselt tehnikel niisugusi teadmisi. Ja ütleme, võistlus sporditase on nüüd tõusnud kogu maailmas väga kõrgele. Kaukseid aga omakorda nõuab jällegi palju sääraseid teadmisi milledega võistlustel sportlasel otse koost pistmist ei ole näiteks kohvikeetmine. Kui me võtaksime ka isegi kohvi keetmist, milline muidugi moodustab ka teatud tähtsat lõiku. Tahaks aga seda mainida, võistlussportlastele ei ole võib-olla nii palju tegemist navigatsiooniga, lootsee aga neelasid. Kauksjaidel aga tuleb iga päev sellega kokku puutuda ja mis puudutab just nagu te mainisite kohvi keetmist siis võistlev sportlane teeb seda hea meelega, tähendab hääle sadamasse saabumist peale pingelist pingsat võistlust. Aga Gauck sõitele on ta võib-olla veel vajalikum. Oletame siis, kui olete terve päeva pidanud merematkal maadlema, siis ütleme mere karmusega, sealt ütleme tormiga siis õhtul saabute sadamasse kuskilt varju ja olete läbi ja läbimärg siis muidugi üks tass kuuma kohvi ja muidugi hästi keedetud kohvi, see taaselustab muidugi kogu seda elujõudu saabumine tõesti ühte asja hästi varjatud sadamasse kuskil terve päeva või ka ütleme terve öö, kuidas juhtub olema, ligunenud, vatti saanud. Ja kui sa siis ükskord paneb selle kohvi, kannukese või õiges teed, eelistab siiski kannuke priimusele või gaasipliidile pliidikeneris kergelt, seal susiseb vesik emale ära rääkimata. Mõnus tunne ja see juba yhe ise maksab, kõik need muud pahandused peale selle ta on jäänud ka ees seisavad ja üks asi, millest me kindlasti tänase jutuajamise juures mööda minna ei saa, on traditsioonid ja traditsioonid, mis on seotud perekonnaga. Valjud purjetajad on siis saanud tutvust merega, kas oma vanemate kaudu, ütleme, isa kaudu vanemate vendade kaudu ja nii edasi. Kes siis seda poisikest või meil on palju naissportlasi, seda tüdrukut on need esimest korda kaasa võtnud merele? Kurja teie kooli lugu? Mul oli lugu samasugune, minu isa oli ka purjesportlane ja mäletan ta mind esimest korda, siis võttis kaasa ka tolleaegsesse jahtklubisse. Ja kui ma siis suurte silmadega esimest korda nägin, nüüd muidugi minu silmis väga suured purjejahid seal oma läikivate vaskosadega ja oma siis vete Vastriorgede maistidega. Ja Ma ütlesin seda masti, naersid sena masti toppi otsa ronida, et see on vist arvatavasti peaagu võimuta. Muidugi hiljem juba paar aastat juba Jongana kaasa sõites suuremal jahil siis muidugi kaaned, kõrged mastid, tipud muutusid kodusega madalamaks ja madalamaks. Ja muidugi oli ka küllalt juhuseid ka, nii-öelda meretingimustes tuli käijaga masti topi otsas, Andreid suitsetab, tõi ja tore on ka vist üks suuremaid meresõitjate peresid, Genie vanemad periood, maalt tulnud natutsi põle tegelenudki merele. Vananenud sõitis ka seal, aga see oli väike vaheaeg Tallinnast Peterburi vanasti ja siis lõpetas sellega, et jäi maale, aga meie poisid omavahel ja kõige suurem spurdi juurde liigitama oli vanem vend kolle mituliselt Liis lende ja kõik olivad liikmelineid. Ja edasi on vabandanud sõjas ja no ja siis meil olid ka lennud vennad, pojad, järeltulijad, Nad tulid ka niisamuti haigestunud just meie vanemate järel merehaiguses ja hea soe siis täiesti, mis nagu suure võtamisi. No ja siis kuidas me jätkasime ka, ta oli kolmeteistaastane, poisikene tuli ka kalevisse, siis hakkas treenima just vana Bei olile. No ma olin tol ajal ka sõitnud, Olympia oli teda ja siis kogu aeg käisime temaga koos treenimas merel. Võistluse ajal ma mäletan, ükskord ta oli siiski noor veel all käe teda hästi võistluste, no ja siis mani samuti, tahtsin nalja teha temaga just enne starti, Läksin massagualsiga ja siis tahtsin mööda sõita, aga ta juba karjus tol ajal, kui ma ei eksi. Kus monopoli, seal ka kohtunikkude kolleegiumi suurel Aleksander laisa Olavias tee vabaks. See oli esimene noomitus, mul vanasõitjat esmaarendanud poiss hakkab aru saama ja siis ta ikka tuleb midagi välja. Palju Nõukogude Liidu meistri ja meistrivõistluste auhinnamedaleid on purjetajate kaasabil siia tee leidnud. Muidugi see on tõesti nii, et purjed on meelemedalit toonud küll. Kas olete kokku võtnud kunagi, kui palju neid on saanud? Kui raske raske öelda, need on ikka ikka iga aasta on ikka tulnud ja nüüd võtame täna vastu, viimase aastaga oligi neljas. Neljas klassis tulid juba siis kolmed, kullad kolmandas klassis tulid meile. Ja ega siin eelmisel aastal ka väga palju järele pole andnudki. Meil on välja kujunenud nüüd heaks traditsiooniks, et Balti regatt on meil viimaste aastate jooksul juba traditsiooni kohaselt läbi viidud Tallinnas. See on kõige suurem rahvusvaheline üritus nõukogude liidus. Ja meid on siin külastanud Baltiligattidel põrisevad paljudest välja riikidest. Meil on siin käinud ameeriklasi, itaallasi, soomlase kõikide demokraatlike riikide purjetajad. Ja ka tänavu kahtlemata kujuneb Balti liigat üheks kesksemaks suursündmus meie põlise spordielu siin. Sellepärast meie loodame siin jällegi peale kõikide Nõukogude Liidu purjetajate paremik vastu võtta ka siin ligi 100 purjesportlast välisriikidest.