Möödas on suvi ka spordisuvi ning suvi spordis meie järgnevatele vestluskaaslastele kuid ka viljakas ja karge sügiselu sügisena, eriti nende meeste juures on aeg, millest jutuajamist tasub alustada. Mikrofoni juures on teenekad spordijumalanna teenijad Eduard Jakobson ja Eduard Vanaaseme. Tartu spordiveteranide Klubi tegutseb juba üsna mitmendat aastat ja palume mõne sõna sellest rääkida. Klubi juhatuse liikmel Eduard Jakobsonile. Paarikümnest spordiala harrastajaid sinna kogunenud Tallina spordiveteranide koondis on neist vanem. Me kake ainult tema jälgedes asutasime omale kah klubi ja põhimõte on just tõmmata kokku kõiki vanu Milliseid huvitavamaid üritusi on korraldatud selle veteranide klubi raames? Meil on traditsiooniks saanud just matš kohtumised Tallinna ja Pärnu koondise võistkondadega. Need on juba korraldatud Tallinnaga vist kummagi ka on korraldatud juba neli aastat järjest. Ja see on siis üks niisugune traditsiooniline kohtumine, aga ka spordiveteranide klubi aitab kuidagimoodi kaasa ka sporditegemisele. Praegu. Jah, aitab küll, liikmeskonnast on vähemalt 100 on meil spordikohtunike igasugu spordialadel neist omavad viis meest, üleliidulise kategooria 25-l või kaheksal vabariiklik kategooria. Spordimehe hing ei luba ka täiesti spordist eemale jääda. Eks vist niimoodi oled olnud ja kus on endaga ja meie teise vestluskaaslase Eduard valasemaklari. Ei noh, see on nagu kasvanud. Tegelikult ma hakkasin sportima 1000 913. aastal. Nii omal algatusel esimese võistluse ma tegin kaasa 1000 ise 18. samal aastal. Ja siis viimase võistlusena õieti viimane, see oli Pariisi olümpiaad 24. aastal. Peale selle ma juba loobusin võistlusspordist, kuid sport jäi, kes seelik ja nii sportliku elamise, need tingimused ja sportlike, need on mulaadi kuni siiamaani püsinud sees. Kiskuma ja omal ajal aastaid palju praegu 60 99 ja välimus ütleb ka muidugi seda, et sport on siin anduda andnud ühe suure osa kuskil, et väljanägemine ja terviski vist päris hea veel. Jah, seda küll töö tegema mingisugust raskust ei valmista ja näituses noh, spordiala teen muidugi raskusi, ma enam ei tõsta, look sangpomm ja seda vaikselt, see on nagu ka eas asja juures asjalikult hommikune võimlemine täielikult. No siis meil spordiveteranidest käib see võimlemise grupp koos seal ma olen alati käinud. Osakonnas ja siis talvel suusatamine, no 25 kilomeetrit ja 15 10 kilomeetrit, see mul erilisi raskusi mitte midagi ei tee. Nii et ma olen täielikult oma tervise hoidnud tänu spordile ja. Eduard Jakobsonile aastaid. 60 Šveitsi hiljuti spordiga tegelemine algas, millal 1000 915. aastal linna linnakoolis oli kõige esimesed alad olid Melik. Kergejõustik, oota, hüpped ja peale selle sportlik võimlemine. Mis siis kõige südamelähedasemaks jäi rokemad aastaid tegutsesin sportliku võimlemisega tähendab küllalt raske ala, mis tahab pidevat treeningut. Meie ajal me saime kasutada endist saksa võlumisseltsi võimlad, Turnferrennišaali, mis praegu on Ülikooli valduses. Vitsuri tänavas sai käidud ligemale 10 aastat. Pidasime vanas Vanemuises spordipidusid. Ja need spordipeod olid vist üldse sel ajal niisugused võrdlemisi populaarsed asjad sportlaste endi ja ka rahva seas. Ja võib-olla tuletame natukene meelde, kuidas sisustate ühte niisugust spordipidu ütleme kas või siinsamas Vanemuises. No meil oli ikka neli rühma või viis rühma, koguni kokku oli 60 inimest, medalid, võimlejad, uut võimlejad olid kõik vabaharjutusi. Siis oli riistadel, ütleme, Kang rööbaspuud ja komplekteeritud hariduseks. Teiste spordialade esindajad ju ka populariseerisid oma sporti rahva seas. Populariseeriv küll, meil oli siin mitu aastat järjest ja üks suurematest vee pidustest korraldagi 1000. Ühes Osada 21 rahvast kogunes nii palju on meelde jäänud, et ühel päeval langes kahelt poolt otsad sisse, nii et ujujatele vetelpäästjatel oli töötlejate raamikestyle redi küll leia vihmavarju üles otsida jõest. Ja kas raskejõustikumehed ka niisuguse asjaga tegelesid? Jah, tegelesid küll, põhimõte oli see, et kalev saaks natukene raha. Siis mindi maale tihti sarnaselt pidusid, seal läksivad siis maadlejad, tõstjad, võimlejad, omal on kadunud käia kaaslane? Jah, on tulnud küll. Sellepärast et ma tegin ka vahelgi midagi kaasa, näiteks mul oli juba alguses, kui ma hakkasin tegema, siis rõngaste pääl vabal toitsin ühe mehe hammaste vahel ja ennast kahveni käte peal seisud püsti. Äkki sai kuidagimoodi see number ära tehtud. Aga kui võtta nüüd välja tuli, aga seekord ma olin Hikigi rahvast parem ja ja noh, sellest raha, sissetuleku ja muud ei saanud seltsile üldse elada selle pärast, nagu te teate, et Kalev oli oma väga viletsas olukorras, riivi tulimaks, väga viletsad korterid oli ja see oli paratamatu, tingitud kohe sellest spordipopulariseerida ja siis ise ka sellest jällegi ainelist kasu saada. Selge, ja millised olid need spordialad, mis ütleme kahekümnendatel aastatel, kui teie mõlemad olite spordimehed sõna tõsises mõttes tegevsportlased, millega Tartus kõige rohkem tegeldi peale võimlemise, nagu meil juba juttu oli. Liustikualadega olid just tõstmine maadlus siis veel kergejõustik, isegi jõudsime ka. Kas selleaegsetest kangematest, kaelameestest või kangi kuningatest on praegu Tartus ka elamus inimesi veel siin minu kõrval. Tema on jah, nüüd naaber konnaguni. Oli kahe käega maailmarekordiomanik, mis oli üheksa grand kilo kerges kaalus Mati mehi fosfalt Laan, kes on kolmeteistkümnekordne, Eesti meister olnud nemad korduvalt Puusepaga kes võitis ühtegi uitisteist. Siis on veel Tartus elutseb veel Johannes kviitung on üleliidulise kategooriaga maadluskohtunik, ka selleaegne ja siis on tõstespordis, tööst võib mainida Elmar Jugar tookord poolraskekaalus tõstis 375 kilu koos luhaäriga. Et vanaaseme rääkis olümpiamängudest Pariisis, kuidas läks bana meenutame natukene. Treeningud algasid juba nii varakult aasta või rohkem aga muidugi omal algatusel, ega keegi midagi toetanud ega treeneritega midagi sarnast asja ei olnud meil kõik lihtsalt, mis ise mõistis ja seda tegid, no meie seas oli nõilant. See oli no meist ütleme peajagu pikem oma võimete poolest. Aga siis treenerina ta üldse kõne alla ei tulnud ega seekord ei mõistagi midagi, sellepärast et ei mõistnud seda ujutada selt ametid ette üldse. Ta oli muidu väga säärsukas ja humoorikas ja kui ikkagi tema seas oli, siis oli ikkagi tuju ka niimoodi, no mis me siis temal Tomad käe pealt saime, siis nägime ja õppisime, ega see on seesama palvet seilanud ja hiljuti manalasse ja, ja tema oli kõige parem meis peal. No ja siis missise ta muidugi katses käigi ergutada ka, ütleme tema kõige tõmba kiiremini maast lahti ja see oli kõike. No siis meid oli sealgi koostide ühi, seal Kikas oli. Kikas tuli Pariisis kolmanda koha peale neljandi järele, viie kiluga jäida 14 maha, mäletan kuidagi, kas kahe käega tõuke viimase sooritas, siis see oli ilmarekord ja siis laskis ühe jala päriga jala peale püsti seisma hoidiseid, seda raskust üleval. Ja kuidas siis, kuidas siis endale oli see asi seal, no minul endal fina oli, see oli keskajal muidugi Kikas ja nüüd mina olin kerges kaalus ja kuidagimoodi läks kaks Aini kuuenda koha peal, et kuidagi välja pressida. Surumises ma olin muidugi kõige parem, aga teised testid olid jällegi viisid tagasi ja kehvad. Noh, seal oli ka niisugune teate kõik, et ega meil kedagi ergutajad kaasigaüks oli võistluses võõra rahva seas üksinda näituses minul oli esimene rahvusvaheline võistlus kaasa teha. Olin Piaat, kohe olümpiamängud, kohe olümpiamängud, nosi, aga Anu, kui ilmameistrivõistlused just välja arvata, esimaailmameistrivõistlused tagasi oli Eestis. Aga välisvõistlusest oli jah, olümpiaadi esimehe võistlus. No minu arvates see kuues koht ei olnud sugugi paha, see on ikka suur saavutus ja teine asi on see, et kui seal ei olnud toetajaid oma rahva seast vastu, oli seda rohkem siis, kui ta sealt tagasi jõudsite. Nojah, seda küll, kui kodumaale tulime, siis ikka vastuvõtjaid oli ja lugupidamist avaldati ja üldise korrades meil oli teisi ka ja tahtsin seda, kui viletsad neid meie harjutustingimused ja missuguses olukorras mehed välja läksivad. Näituses allak oli ka kaasas, Allapoli veel seekord kahjuks paremaid testijat sinna minek oli, ta oli meil kõige harvemini tummalt riietatud, ta tuli nagu maalt kuskilt turult, väikene komps oli kaasas, oli Läti sisepantud ja tee peal siis laevas. Kikas lahinastele oma särgi selgaselt tuli katali hirmus vileta, siiski mehed tegid ja tegid ära jäänud Kerde. Ja seal hästi tegid ära, jah, niivõrd et noh, kuidas me suutsime, muidugi, Jaan Taltsi oli vist on palju lihtsam aia Antalts ja see on juba teistsugune mees, sellepärast et see konkurents, mis praegu on ja see konkurents, mis meil enne oli järk-järgult on temal ikkagi raskemaks ja raskemaks läinud. Näite siis võtame need mehed, kõiv tuli Antherbennis kuuenda koha peale. Smit tuli teise koha peale. Sulgkaalus nõelal tuli esimese koha peale sulgkaalus, aga võtame juba Pariisi tagajärjed, need olid hoopis suuremad ja läheme ikka edasi edasi, kui me lähme juba Berlini taga jäigus Luutja mürk võistlesid, need mehed olid ju kaugelt meist üle ja nemad jäid kah seal juba 13 14. ja 16. maks mitte sellepärast, et nemad oleksid halvemad, nad olid palju, palju paremad mehed aga just sellepärast, et teised olid nii palju edasi läinud ja kui me võrdleme Taltsi kohta ka praegu, siis neid tagajärgesid, mis Talts teeb, ei saa ju võrrelda üldse seekordsel tagajärgi meie kõige parem tõsta, mis meil kunagi olnud. Mina nii nimekas sportlane ei ole olnud. Kuit meenunud sporditegevusest teatud eredaid momente justelt omapärasid rekordit Vilma nimetada, see oli aastal 1921 või 22 meie vanad Wordi, ent vesi ja eesti olidki ainult Soomes ja Soomes võitjess. Teatud rahvapeod ehk Tivoolid korraldati ja selle eeskujul korraldasime meie. Saksa käsitööliste seltsi aias, mis on praegu Vanemuise park, rahvapeo ära müüdi 5800, pääsete tegi, lasi, oli umbes seal peol meid 100 ülikooli võimla rekord, see siis palju aastaid ületamata oli meil üks poksivõistlus, kus kuulsamad nahkkindamehed, raadikste, puulov ja teised kohtusime. Tookord sai ära müüdud pileti isi 810. Ja Eduard diakas, sul on ka senimaani spordile truuks jäänud. Igapäevane töö ja tegevuskivist on sellega üsna lähedalt seotud. Ja praegu võin ennast nimetada elukutseliseks sporditöötajaks 1900 30 90 neljakümneaastast alates. Praegu olen ma galeriis Kalevi algpäevadest saadik kuuendast oktoobrist 1000 944.-st aastast alates kuni käesoleva kübraguril treeneri kohal. Ajasime juttu Tartu spordiveteranide Eduard Vanaaseme ja Eduard Jakobsoniks.