Meie saatesarja kivid kõnelevad kolmanda saate pealkirjaks on Tauria palee. Tauria paneele. Me lähenesime küljelt. Ja siis seisime valiku ees, kas pöörata vasakule või paremale. Paremale pöördudes oleksime jõudnud palee ette vasakule, aga kus paistis park? Oleksime saanud panijale läheneda tagant küljest ja me otsustasimegi valida taga tee kõigepealt vaadata seda hoonet tagant ja sattusime Park'i pargi väravatele silt Leningradi linna lastepark. Tema suurus on 22, kas hektari? Seal on väga ilusad põõsad, väga ilusad sillad, kõikvõimalikud mänguväljakud, mängumajad ja läheks pikale seda siin kirjeldada. Aga sinna parki jõudes seal jalutades nägime, et sealt ma siiski paleesse ei pääsegi, ehkki kunagi ta kuulus palee juurde ja pealegi juba sellepärast ei pääse, et seal vahel on suurt tiik, on nagu väike järv. Ja sellest ma lihtsalt üle ei saanud, võib-olla, kui just lausa paati oleks kasutanud. Niisiis tulime sealt pargist tagasi ja tulime Tauria palee ette mõningal määral üldmuljet. Sellest paleest kahandab asjaolu, et 19. sajandi teisel poolel ehitati palee ette üle tänava kuninevani välja jõukate kaupmeeste maju, mis ei ole küll eriti ilusad ja sulgevad, vaatan eemale. Ja ühtlasi kogu selle palee arhitektuuriga oleks just käinud Ko lageda väljakuga ja vaatega neemale. Sealt eemalt vaadates oleks olnud see Tauria palee enda välisilmega hulga mõjuvam imposantsema, nüüd ta nagu surutud majade vahele ja sellega läheb palju kaduma. Aga sel ajal, kui teda ehitati 1783. aastal, alustati kuus aastat, see ehitamine käis siis jah, Petrogradis oli veel maju vähe. Et põhiline linn oli koondunud Vassili saarele sinna ümbrusesse. Tõsi veel edasi kaugemale oli juba olemas. Varemaks 30 aastat ehitatud Smon. Nunnaklooster smanni instituuti veel ei olnud, aga taure palee ümbrus oli siis lagepark mõis palee kuidagi niisugune. Ja selle lasi Katariina teine ehitada oma favoriidile. Vürst Potjomkini. Võib tekkida küsimus. Et millest siis nimetus Tauria nimelt Potjonkim. Sel ajal, kui seda lossi ehitati, paleed ehitati ja see valmis sai, saavutas suuri võite sõjas türklastega Krimmis ja Krimmi järgi, nimetas tuli grimmi. Vana nimi on Tauria seal kunagi elanud Tauride suguharude järgi. Ja siis andiski Katariina kõigi muude kingituste kõrval talvega nimeks Jass. Potjomkini Tabriitsaski tähendab Tauria vürst Potjomkini. See on seesama Potjomkini, kellest me kõik oleme ajaloost kuulnud, kelle auks ehitati Potjomkini külasid. Kuid tema enda palee oli küll väga kallihinnaline kingitus ja siin ei olnud mingit kartong maju või, või petliku fassaadi, vaid tõesti, see on ilus suur palee, tõsi, väljastunda klassikalises stiilis. Ta ei ole kõrge, küllaltki pikk Grectiibadega. Mõlemale poole ja keskosas on suur kuppel üldiselt kahekordne, aga hoopis teist ilmet kannab palee seest ja eriti kandis, sest kõigist meie külaskäiguobjektideks olnud paleedest on Tauria palee siseilme kõige rohkem aegade jooksul kannatanud ja seda tänu sellele, et ta on teinud läbi kõige kirevama ajaloo. Kõigepealt ja sisse minnes on ees suur kupli saal. Selle lagi on kuidagi nii värvitud, et jääb mulje veel palju kõrgemast, kui ta tegelikult on. Väga avar, suur parkettpõrandad, sealt edasi kohe esimesel korrusel, erinevalt kõigist teistest palejadestelossidest Leningradis kas just kõigist, aga enamusest, mis meie nägime, kus saalid asuvad teisel korrusel, siin on kohe esimesel korrusel kohe esimesest suurest kupli saalist avaneb vaade teise saali mida nimetatakse Katariina saaliks, ka suureks galeriiks. Seal on väga palju sambaid. Saal on ise väga pikk, 75 meetrit ja siis edasi veel kohe sealt avanes vaade kolmandasse saali, mida nimetatakse, nimetati talveaiaks. See maksis veel eriti ränka raha. Selles saalis kasvasid lõunamaadelt toodud puud ja põõsad, palmid ja muut, lõunamaised taimed. Nii et see saal püsise säilis rohelisena ka kõige karmimatel talvekuudel. Ja suvel muidugi, kuna sellel talvesaalil on suured aknad ka tagant vaatas, pargis viibides me neid nägime. See vaade aknast ühines selle talvesaaliga suurde 22 Edgresse parki, mis samast kohast oli ilus roheline. Nii et tol ajal võista muidugi pilti pakkuda. Potjomkini kasin võimsaid pidusid pidas kuhugi Katarina sõitis mis läks maksma sadu tuhandeid rublasid. Aga Potjomkini, eriti sellest kingitusest siiski lugu pidanud, elas laias kaares ja mõistusele. Aasta pärast valmis uuesti riigile tagasi ja sellest hoolimata Katariina teine solvunud vaid aasta hiljem pärast järjekordseid võite, kinkis ta uuesti ta tagasi. Aga hoopis teised ajad saabusid, taure pole jälle siis, kui kui võimule tuli Katariina teise poeg Paul, esimene tema sõda, Tauri pole üldse hinnanud ja andis ta ühele ratsaväepolgule kasutada, nii et ta muutus praktiliselt hobusetalliks metallideks. Kõik need suured saalid, sealhulgas ka see väga ilus, suur Katariina saal oma sammastega parkett kisute üles ja seal hoiti hobuseid. Nii pärast Aleksander esimene lasi ta jällegi taastada vanal kujul, aga, aga siiski palju tema esialgsest ilusti sai kannatada. Ja siis juba 20. sajandi algul. Teatavasti 1906.-st aastast ju alustas koosistumist Riigiduuma, kuid saar üldse sellele niinimetatud demokraatlikule järeleandmisele läks siis seisti Venemaal kõigepealt raske küsimuse ees Ämani, ühtki esindusasutust siiamaani polnud olnud mingit rahvaesindust, tähendab, ei olnud ka üldse ruumi, ehkki paleesid ja loss oli Petrograat täis, aga ei olnud kohta, kuhu saaks siis rahvaesindus muidugi rahvaesindus, ta polnud vähemalt mõisnike aadlike esindus Riigiduuma kokku istuda ja selleks siis ehitati ümbrüks Tauri palee saalidest ja selleks sai see kõige ilusam talvesaal. Ta kaotas muidugi kõik oma looduseimet sealt saalist ja roheluse. Ja ta ehitati ümber Nonii kuidagi ringauditooriumi põhimõttel, nagu on Tartus näiteks uues anatoomikumis läheb järjest kõrgemaks, paljud on muidugi seda saali need näinud istungite saal filmidest, kus on ka Riigiduuma istungeid näidatud muidugi Saalomon palju, palju ilusam kui näiteks meie Tartu anatoomikum. Tal on seal ilusat marmorsambad, rõdud, lagi on väga ilusti kaunistatud, aga muidugi seda endist talvesaali järgi jäänud. Ja siinses istus nüüd Riigiduuma. Noh, selle tuuma kohta võiks ju tuua niisuguse näite. Siis kõige paremini iseloomustab Riigiduuma liikmed ei öelnud ära altkäemaksuvõtmisest, kui keegi tahtis, et mingi küsimus riigiduumas arutlusele võetaks, siis tuli anda altkäemaksu ja on ajaloo ürikutes säilunud. Üks niisugune moment, kui pakkusid metsatöösturid ühele riigiduuma liikmele Riigiduuma liige, oli Nabokov ja metsa töösturitest üks väljendas nii. Võtke 3000 rubla ja keegi ei saa sellest teada. Vastus kõlas nii. Andke 5000 ja rääkige, kellele tahate. Seda juttu, mida mina siin praegu nüüd rääkisin, kuulsime me suures osas Tauria palee praeguselt komandandilt. Muide kahju, et ma täna üksinda esinenud. Nii oli kokkulepe järgmistest saadetest peale. Esineme Enega koos üldse näib et Venemaa linnades, Leningradis ja Moskvas, tõenäoliselt ka mujal suurtes majades olnud komandandi küllaltki tähtis osa meil Eestis vast seda ei pane, nii tähele. Seeba revolutsiooni päevist, kui me teame Smollega vanaltimalcovia. Ta oli hiljem Kremlis ja ka teistest asutustest, meil tuli sellega nüüd kokku puutuda ja ka see Tauria palee komandant oli väga lahke mees, hoolimata sellest, et samal õhtul algas seal pidulik kohtumine. Leningradi kirjasaated ja ajakirjanikud kohtusid Pravda toimetuse töötajatega. See on neil traditsiooniline kohtumine. Ja seekord oli see vähemalt Tauria palees. Nojah, meile jätsid need saalid ikkagi väga sügava mulje, Katariina saalis olid pandud üles suured lauad, kus olid puhvetid. Ja siis need, kui tulijat kogunesid parajasti pra artistid ja lugejad ja kuidagi inimesed tundusid selles Katariina saalis hästi väikestele. Need olid suured lauad, kus olid peal puhvetid, tundusid ime, tillukestena sesse saal ja need sambad ja kõrgus on ikkagi niivõrd suur. Ja siis komandant viis meid kõrval koridori mööda istungitesaali, nii et me sattusime kohe sinna etteotsa seal, kus on tööpresiidium, seal, kus omal ajal oli Lenin andnud seal, kus Riigiduuma juhatad oma demagoogilisi kõnesid pidasid kõnepuldid ja siis nägime ka tervet seda saali. Kõigile istekohtadele oli asetatud ka uued väljaanded, vanast ajalehest Rabodzis taat. Nii et see jättis väga toreda mulje, aga saal oli veel tühirahvas, oli ees, nendes suurtes saalides mahtusid nad sinna nii ära, et tundus, et nagu palju ei olekski, ehk hiljem oli kogu istungite saal täis. Ja seal paratamatult, kui komandant Camilla seletas kõike seda maja ajalugu ja neid sündmusi siis siis kuidagi väga omapärane tunne oli just eriti seal lähedal olla selle puldi lähedal, kus ka Lenin esines presiidiumilaua juures, kus tema oli istunud komandant ütles, et aga rõdult seal esinenud ja samal ajal teada ka seda ajaloolist käiku, mis maja kõik läbi on teinud. Pille Potjomkini hobusetallidest riigiduumast. Ja õieti siis veebruarirevolutsiooni käigus oli selle maja ajalugu, nii et nagu paljud teised paleed hõivati need revolutsionääride poolt ja sinna tulid eriti nüüd kokku esimest korda, kas soldat, soldat, saadikute esindajad, veebruar evolutsiooni käigus, nagu teame, tekkisid nõukogud, Nõukogude esindajad kuivõrd oli tegemist ju Riigiduumahoonega ja, ja sellepärast see nagu tõmbas magnetina ligi kõiki demokraatlikult meelestatud inimesi revolutsionääre, et seal nüüd küsimust edasi arutada, kui juba saar oli kukutatud. Aga sinna muidugi kogunesid ka Riigiduuma mehed, kes seal lausa jalga ei olnud lasknud ja need kogunemised olid juba 27. veebruari õhtul ja väga huvitaval kombel vasakusse tiiba kogunesid äsja valitud Petrogradi nõukogu liikmed tähendab ikka kõige rohkem nii revolutsioonilisem element ehkki domineerivaks said ka seal ju algusest peale, nagu teame, mees, õigut, jõežerid. Siin on muidugi palju põhjusi. Üks kindlasti ka selles, et enamus bolševike, eriti Petrogradi omasid oli sel ajal veel vanglates asumisel ja võttis aega, enne kui nad sealt kohale jõudsid. Samuti ei olnud ju ka rahvahulkades veel nii ranget vahetegemist, ei olnud selget pilti, kes Melchioriga Teeessorit tegelikult on, see kõik kujunes hiljem välja. Aga ikkagi võetasin ka vastu küllalt revolutsioonilisi otsuseid, kinnitati rajooni komissarid töölismiilits. Järgmisel päeval juba hakkas ilmuma ajalehtvestja paremas tiivas, aga samal ajal kogunes reaktsioon, kas ta üldse eestvaates on 260 meetrit, nii et ruumi jätkub seal kõigile. Praegu on nende kõrval tiibadesse Leningradi kõrgem parteikool aga keskmise saali kasutatakse nii üldkasutatavalt. Need vähesed monarhiat ei lähe korda päästa hakkasid nüüd kuidagi oma võimu looma ja loodi riigiduuma ajutine komitee ratsianco kutskov Miljukov. Ja tekkiski sümboolselt see kaksikvõim samas palees selles samas hoones, mis nagu sümboliseeris kaksikvõimu tekkimist kogu Maal. Ja teatavasti kui aprillis kolmanda aprilli õhtul saabus Lenin Petrogradi siis ta läks sessinskalassi, millest meil tuleb juttu, homme, aga juba neljanda aprilli hommikul saabus Tauria paleesse kaleenil. Ja siit õieti saigi alguse uus lehekülg Tauria pale ajaloos, mis küll vahepeal katkes, kuid läks siis edasi juba oktoobri võiduga. Nimelt neljandal aprill esines Lenin Taarja palees kolm korda ja ükskord neist see oli siis Petrogradi tööliste soldatite saadikute nõukogu. Ühisel erakorralisel istungil esines ta istungitesaalis. Noh, ta esines seal oma aprilli teesiga, mille sisu me kõik teame ja üleskutsega üleminekust sotsialistliku revolutsioonilise muidugi meister, kes sääridest saadikute nõukogu juhtkonna ja nende tegelaste hulgas äratas suurt vastuseisul lärmi aga, aga ka sügavat vastukaja ja sellest hetkest peale, nagu me teame, hakkas ju pidev Nõukogude polseliseerumine ja sellest ajast peale esineb Lenin tihti Tauria palees, seal toimub tihti koosolekuid. Ja õieti ongi Tauria palee sel ajal nii Petrogradi nõukogu ja saab ka ülevenemaalise tööliste ja soldatite saadikute kesktäidesaatva komitee asupaigaks mille valis juunis esimene Nõukogude kongress. See on ka muidugi reaktsioonilise koosseisuga enamuses Essööridementslikud. Ajutine valitsus ise kolis sealt minema marjapaleesse ja keeranski talvepalees ja tähtsamad istungit peeti lõpupoole talvepalees. Nii aga siis, kui saabusid reaktsiooni päevad juuli alguses, muide Lenin Kaiustauria palees veel viimati oli, kui ta oli sunnitud minema uuesti põranda alla. Ja muide, siin Tauria palees hirmutasid demonstrandit ka Esserist ministrit Sernovi, kes, kes kaunis, nii ülbelt tuli demonstrant rahustama ja ei nõustunud Ühegi rahva poolt esitatud nõudmisega rahust, maast või võimust. Ja siis madrused juba ähvardasid teda nii kotti panna ja seal navi närvid paistsid Õiga nõrgad olevat, nii et ta minestas ja kanti teenrite poolt paleesse. Augustist peale läks ära Tauria paleest Petrogradi nõukogu, mis tolleks ajaks üha enam poolsialiseerus läks mul neisse, niiet Tauri paleesse jäi seesama SR TEMA instrike käe all olev Nõukogude kesktäidesaatev komitee. Ja nii see olukord oli kuni oktoobrini välja pärast oktoobri võitu muidugi, Tauria paleed kasutati väga paljude koosolekute jaoks. Ja esimene niisugune tähtsama ajalukku läinud sündmus, mis Tauria palees ja seal istungite saalis aset leidis, oli ju asutava kogu istung, mis avati viiendal jaanuaril 1918 päeval kell üks saabus asutava kogu istungil, ega Lenin sellest asutava kogu istungist on palju juttu olnud. Sellest kirjutab väga huvitavalt ka Sverdlovski kunagine sekretär Jelizaveta trackina. Sellelt lootsid väga palju just Parempoolset essarrid meisterlikult Esserid üldse loodeti Nõukogude võimu kukutada, sest valimised sinna toimusid vanade nimekirjade järgi, mis olid koostatud juba enne oktoobrit. Ja Lenin suhtus juba asutava kogu istungil, ilmudes võrdlemisi nii, noh, nagu džanriidia, teised kirjeldavad võrdlemisi nii ükskõikselt, ta nägi juba ette ära, et ega sellest asutavast kogust midagi välja ei tule, aga kuivõrd paljud rahva mõtted olid siiski sellega seotud, selle ümber oli nii palju kära tehtud siis oleks olnud ebaõige, mitte seda asutavat kogu kokku, las ta tulla ja nii ta siis tuligi. Aga kui Sõrdlov luges ette Töötava Expluateeritava rahvadeklaratsiooni ja samuti tegi ettepaneku kinnitada kõik rahvakomissaride nõukogu ja nõukogude valitsuse dekreedid. Ja see deklaratsioon iseendast sisaldas ka kõiki neid nõudmisi, mille eest rahvas kogu aeg oli võidelnud rahust, maast ja võimust. Ja siis oligi küsimus sellega püstitatud väga teravalt. Kui asutav kogu on selle deklaratsiooniga nõus siis on kõik väga hästi, kui ta ei ole, siis ta näitab juba ainsa hetkega oma tegelikku olemust ja siis polegi mõtet enam edasi mängida. See kokkukutsumine oligi ja kokkusaamine esiteks vajalik just kõigepealt sellepärast et rahvas isiklikult veenduks. Ja isiklikult kõigil hajuks illusioonid asutava kogu mingisuguse demokraatlikkuse või progressiivse suhtes. Ja nii ka juhtus muidugi need deklaratsioonid ja seal ettepanekud lükati tagasi. Lenin seal asutava kogu istungil üldse sõna ei võtnud. Ja ta ainult nagu džanriidjad, teised kohalolijat kirjeldavad. Pidas seal vaikselt politseinikega nõu ja siis bolševikud deklareerisid, et kuivõrd deklaratsiooni ja Nõukogude kreetidega asutav kogu nõus ei ole, siis pole neil seal mõtet tolle lahkasid asutava kogu istungilt, istung aga jätkus just huvitavalt kirjutatel Jelizaveta trapkina. Tema oli sel ajal noor neiu, hiljem ta sai Starlovi sekretäriks juba küll kommunist, töötas rohkem tehnilistel töödel tehte noortega, nad said külaliskutsed, istusid rõdul polsjonide kohal ja ei teadnud siis, mis nüüd edasi teha, kuivõrd bolševike fraktsioon asutavast kogust ära läks. Ja siis mõtlesin, et noh, et ära rekka ei lähe, aga et oma suhtumist näidata, siis istusid rõdule jalad üle ääre ja kõlgutasid jalgu, et kuidagimoodi nüüd põlgust avaldasele asutava kogu järelejäänud koosseisu suhtes. Seal Hizbeeti edasi leegitsevad kõnesid ööni kuni poole viieni välja. Ja siis on seal episood, mida on ka filmides ära kasutatud, tuli juhataja Tšernov juurde. Tauria palee, valveülem, madrus Anatoli selles näkkov. Ja ütles tsel navil, et aeg on hiline ja valve on väsinud ja oleks aeg asutava kogu istung lõpetada. Noh, seal noh, tahtis nagu vastu vaielda. Aga see lõhnab kohv veel kord kordan, et mehed on väsinud ja, ja samal ajal hakkasidki pikkamööda saalis tuled kustuma. Sernov hõikas, et esimene istung on lõppenud, aga tegelikult järgmine päev ilmus ka nõukogude valitsuse dekreet asutava kogu laialisaatmise kohta kuivõrdpilt. Terve selle asutava kogu olemuse kohta juba küllalt selge. Ja muide seesama valve ülemisele snäkkov, tema oli ka varem juba osavat talvepalee vallutamisest. Üldse oli niisugune legendaarne kuju oktoobripäevil. Kahjuks ta langes kangelasena kodusõja rindel. Nii, ja mõni päev hiljem juba 10. jaanuaril algas siinsamas Tauria palees. Ja selles samas istungitesaalist kolmas ülevenemaaline Nõukogude kongress. Siin esines nõukogude valitsuse esimese aruandega jällegi Lenin, siis edasi, samal aastal märtsis toimus siin bolševike partei erakorraline VII kongress, mis arutas Bresti rahu küsimusi. Juulist 1920 oli veel Kominterni teine kongress, millest võttis osa Lenin isiklikult. Ja hiljem aastate jooksul on Tauria palees toimunud veel väga palju igasuguseid üritusi, igasuguseid pidulikke koosolekuid. Siin on toimunud rahvusvahelisi füsioloogide kongresse, kus esinenud ka meie kuulus Pavlov. Siis veel hiljuti, 62. aastal näiteks esines sit esimene kosmonaut Juri Gagarin rahvusvahelise üliõpilasliidu seitsmendal kongressil ja nii edasi ja nii edasi. Kuni selle päevani välja, kui viibisime selles saalis, meie kus toimus Pravdistide kohtumine lugejate ja kirjasaatjatega. Ja, ja siis kuidagi jah, vaadates seda Rabotsija soldati, neid lehtesid ja seda ruumi ja nagu kõik möödus pilgu eest, terve selle maja. Kirev omalajal priiskavat rahvavaenulik ja hiljem nii revolutsiooniline ja, ja palju kasu toonud ajalugu.