Tähelepanu tähelepanu palume teid kõiki head kuulajat suurte žüriisse hindama teie kolleegide võistlustöid. Viimases raadiolehenumbris leiate hindamistalongid ja täpsemad juhendid nende täitmiseks. Paar sõnavõistlusest. Selle tingimused olid seekord üpris rasked, sest naljategemine ei ole hoopiski mitte naljaasi. Saime kokku 83 muusikalist mälestust vestet huumorikildu 49-lt autorilt. Kahjuks mitte kõik tööd ei vastanud võistlustingimustele kuid osaliselt saame neidki väljaspool võistlust kasutada. Hindajatele, see tähendab teile, kuulajad on ülesanne hõlpsasti täidetav. Kui otsustate osa võtta suure žürii tööst, siis tuleb teil ära kuulata kolm võistluskontserti. Üks täna, teine kolmapäeval ja viimane reedel. Hinnangud palume anda vastavalt nummerdatud raadiolehe talongidele saatel del, anname informatsiooni missugusele, salongile tuleb hinne märkida. Kuna hindamine käib saatelõikude kaupa, siis iga lõik on eraldatud selle saate alguses kõlanud signaaliga. On ikka nii, et kui ühte asja kohe vaja läheb, siis see on kuhugi ära kadunud. Võib-olla otsib praegu keegi teist hoolega raadiolehte taga. Selle leidmiseks anname aega veel paar minutit, mille täidame muusikaga. Esimene võistlustöö, märgusõna Viivere pealkiri suurem muusik. Ka mõjujõud. See juhtus mitte väga kauges minevikus. Igatahes noil aegul kui peetidel laatu, kus üürgasid karusselli diatsirkuses, esinesid musklite mehed igasuguste jõustiku numbritega. Tarvilaga laato ei peetud ja mõned ettevõtlikumad rammumehed organiseerisid omal käel maa seltsimajades jõustiku õhtuid. Nii tookordki. Atleet purustas sõrmede vahel ahelaid käänes kimpu suuri raudnaelu ning keerutas ümber oma keha raudlatte kõveraks. Kõigi atraktsioonide ajal mängis häbematult halb orkester. See oli jõumehe poolt tellitud naaberkülast. Kontrabass torises tigedalt ja viiul vingus kaeblikult, nagu oleks mängijal põrgulikult kõrvetav hambavalu. Trumm, millel teist nahka ei olnud olemaski. Kõbises nagu hapraks muutunud vana lambanahkne kasukas. Õhtu naelaks ja ühtlasi jõudemonstratsiooni lõppakordiks oli number, kus joomis heitis lavaliseeli tema ülespoole sirutatud kätele jalgadele asetati laule ning üksteise järele hakkasid Moose kandid koos pillidega lauale ronima, et seal mängida bravuurne lõpumarss. Küllap see number pidi kujutama kehakultuuri ja kunsti harmoonilist ilu. Kõlasidki esimesed hädised, helid, kui äkki pind orkestri jalgade all hakkas kõikuma. Viiulipoogen tegi ebamäärase järsu hüppe ülespoole. Kusjuures pildilt kostis kilede kõlaline vinguv karjatus. Ja siis olidki mehed ning pillid puntrast segamini jõumehe otsas. Kui kõik teised mängijad said oma instrumendid kergemalt kätte, siis trummimehel oli sellega hoopis rohkem tegemist sest tema pillist oli seletamatul kombel saanud jõumehe kaela ümber suur krae. Jõumees ajas end viimasena häbelikult püsti ja trummiriismeid mängijaile tagasi andes lausus ta vabandavalt. Kuuldes teie muusikat, meenusid mulle vanaema matused. Mul hakkas järsku kõhe, Ma unustasin enda ja kui hea, et me kõik veel elus oleme. Küll oleks kahju niisuguse muusika saatel surra. Palume nüüd hinnata eelmist lõiku. Raadiolehetalong number üks, hinne pange viie pallilises koolipoisi süsteemis viis väga hea, neli hea, kolm rahuldav, kaks puudulik, üks nõrk. Järgmine lõik siin kuulete kolmekildu, mille kohta hinnang tuleb kanda talongine number kaks. Meenutame, et võistlustööde arv ei olnud piiratud kuid üks lugu ei tohtinud ületada sõnalises osas kolme minutit. Lühem võis muidugi olla. Kuulake ja hinnake pärast meiepoolset luba märkusena siil. Ma nüüd on moes madalad hääled, ütles mu vanatädi, kui lülitas sisse raadio. Kuula Saarale Ander, laulad. See oli ammu kuid mul on imeselgesti meeles pool Robson laulis neegrihällilaulu. Mispärast pool Robson küsis mu kuue aastane onupoeg, kuuldes kuulsa laulja vägevat passi. Terver Robsoni, laula kunagi. Nad istusid kohvikus. Urmas sõidab Prantsusmaale, sõnas vanem. Me ei jõudnud kuidagi kokkuleppele, mida sulle sealt tuua. Istusin kõrvallauas ja lasksin vaimusilma eest mööda kõik varem kuuldu Pariisi parfüümi ja pesu, Burgundia ja šampanjaveinid, Bigardii roosid, Rofoori juustu ja Sõrbuuri vihmavarju, sõnas noorem. Palume hinne kanda talongile number kaks autori märgusõna oli siil. Kuulegi järgmist võistlustööd autorimärkusena helirõõmu redel, Pealkiri abi, muusikahinne, kandke talongile number kolm ühes sõnalavastused. Teatris oli näidendi kontrolletendus juba ukse ees kui teatri juhtkond äkki õudusega avastas, et keel ei ole üldse saatemuusikat. Jalamaid kuulutati Alarm apelleeribki nimekate heliloojate ja algajate komponistide poole. Koputati fonoteegipidajate ja helitaustatekitajate südamele. Mobiliseeriti teatri enda pere muusikaline särts ja teadlikkus. Niimoodi saadigi kontrolletenduseks iga vaatuse alla soliidne muusikaline sissejuhatus mis tuli heli võimendajatest otsekui hiiglaslikest kammipillidest. Asi seisneb nimelt selles, et muusikateatri kõrval oleneb ka teatrimuusika mis aitab draamateatrites seda kuulsat allteksti lahti põrutada. Näiteks kui lavale ilmub negatiivne kangelane, kellest hiljem kah õiget asja ei saa mängitakse mingisugust risti, sheiki ja muud jõleduse segu. Kui alles aimamisi on oodata perekonna juurdekasvu hakkab kaugelt kostma Kusjuures hälliga heinamaad ei tarvitse võtta sõna-sõnalt. Lava võib ema veeretada lapsevankri kultuuripalki. Kui tegevustik hakkab autorilt käest ära libisema, ei tee jälle halba lühem trummikilevaenulik intermetso. Teinekord teeb see tukkuvast vaatajast ehmunud kuulaja, mis pole sugugi halb lahendus. Kui on oodata joomas stseeni või vähemalt pudeli kummutamist otse suhu. Aga missuguses korralikus näidendis seda oodata ei ole. Kõmisev lava tagant? Individuaalelamunäitamist või mainimistki saadab muusikaline fraas mõnest asjakohasest laulust. Alles ebaselge palgiga subjekti saatemuusikaks sobib midagi kurt vahelist või häda korral George köshwinilt. Beethoven jälle on otsekui loodud toonitama farmitöötaja hingelisi elamusi rajooni laulupäeval. Loominguliselt õnnestunud positiivse kangelase muusika fooniks saab vaevalt leida midagi paremat lauluviisist. Ja nõnda edasi kuni eesriide langemiseni. On ju teada, et draamateatripublik ei taipaks näitemängu kõiki nüansse kui neid parajal kohal ei toonitaks mõne vägeva trummipaugu või äkilise trompeti. Paar minutit hindamiseks aega. Hinne kandke salongile number kolm, kust leiate eest autori märgusena heli rõõmuredil. Võistlustöö number neli märkusena kastehein, Pealkiri vaiksed hullud. Need tekkisid enne 1950. aasta üldlaulupidu Pärnus, kus toimusid koorijuhtide kursused. Siin oli algajatel palju tööd, et oma õppeülesandeid täita. Kõige suurem häda oli dirigeerimisega, seda õpiti tundidest vabal ajal korteris, pargipingil ja rannaliivalt. Siin aga ei saanud koorijuht end kuigi emotsionaalselt väljendada. Õnnelikud olid need, kes leidsid kuskil põõsa varjus vaba koha. Istuti murule või kivile ja noots jäeti põlvedele. Silmad jälgisid nooti häälega ümisete laulu ja käed juhatasid tema ees olematut koori. Kuid silmi oli siingi nägemise kõrvu kuulmas. Ema, vaata missioonusel põõsal kätega vehib Eise kõvasti emiseb, ütles väike tüdruk, kes ema käekõrval sealt mööda sammus. Ema ei saanud veel vastata, kui tüdruk uuesti tema kätt raputab. Vaata. Vaatasin põõsatega Lembitu, onu ja tädi, kes jorisivad ja kätega vehivad. Ema, ma kardan, need olid hullud. See oli neljas võistlustöö märgusõnaga kasteheina. Palume hinnata Võistlustöö number viis märgusõnaga kroonik kilde Tartu akadeemilise meeskoorid päevikust. 1927. aastal käis Tartu akadeemiline meeskoor kontserti andmas Tallinnas. Esitamisele tuli Rudolf Tobiase, eks teie tea. Kusjuures orelil saatis helilooja Mart Saar. Nagu hiljem selgus, oli orelipuldil noot tagurpidi ja Mart saarel polnud temast mingit abi. Laul ühtlasi ka saade, läksid aga hästi ja nähtavasti ei pannud kontserdipublik tähelegi, et Mart Saar laulu lõppedes omalt poolt veel mõned akordid lisaks andis. 1935. aastal käidi kontserdimatkal Lõuna-Eestis olles kord juba Petseris, taheti vaadata kloostrit ning tutvuda maa-aluste koobastega. Kuna seal valitses aga pimedus, pidi iga külastaja ostma koopas uusseisvalt mungalt 10 sendi eest. Peenikese küünlakesed korjati vastav summa kokku janti pühamehele üle, kes tõttas tulistjalu küünlaid tooma ja jäigi kadunuks. Katsuti õnne teise kuubavahiga. Kuid ka sellest ei tulnud paremat. Alles kolmas munk osutus aumeheks. Mainitud sündmusest võttis ärilises mõttes õpetust üksteise bassilaulja. Habemeajajad juures märkas ta, et noore naise käsi väriseb. Pärast seda, kui nuga habeme asemel paar tükki, kes nahk ära. Lõikes tegime ees kohe lepingu, iga haava eest pidi habemeajaja võtma tasust maha viis senti. Lõpuks, kui laulja toolilt tõusis, pidi tütarlaps temale 15 senti juurde maksma. See oli esimese balti matka ajal 1951. aastal leedu nätsikud tahtsid väga teada, kuidas kõlab eesti keeles üks viisakas tervitus. Mehed siis õpetasidki, ainult et pisut teisiti. Milline oli Richard Ritsingu imestus, kui talle pärast kontserti kingiti lilli ja öeldi sulaselges eesti keeles? Oh sa pagana kallis sindrinahk. Et ega see olukorraga Oma hinne eelmise lõigu kohta märkige talongile number viis autorimärkusena oli kroonik töö pealkiri kilde Tartu akadeemilise meeskooripäevikust. Ja tänase võistluskontserti viimane töö märgusõna all polka. Ükskord jutustas meie isa penimull kõlva aega hulluste minema maa käisi, siis leeris oli meid seal Vigala kirikutare juures nii paarikümne ümber koos. Me olime kõik hirmsasti tüdinenud neist iga päistest pühadest, salmidest, jõugemistest, Sis, Antioleeri hõbedustama paar nädalat. Ühel õhtupoolikul, kui tollime, joo hulka aega, isten ja vagusi kuulaten Jaagut kasternatika asjale läks, kargasin püsti asse otserrorila juure. Egas ta nüüd päriselt Orilast põld, oli see nagu nüüd öeldakse, harmoonium ka kott maha siis ühe vägeva palka põruuti siis köik tüdruk ja poisi keeruti Mess hirmus äkiolly köster lävel ja röögalt nõnna kut, see Jeeriko pasun, mis nõrgelised tähendab, kõig vajusime oma mängibel tagasi ainult maa seisi kutseloti naene, kes soolas hambasse ahi ja ei metühkijaati tolmaa suust. Kustas ergis köster edasi, julged näite põhjal leeriõpetuse sedasi autada. Sol ärist välja. Pärast ma ikke paluusija tellisi ja vaata siis, et maamete säukest patu enam ei tee. Ja siis köster rolli ka veel täitsamees ei rääkinud ei õpetajale ega isale kedagist. No ega meid vana ei ole skanal mõistan seda, ma teadsin väga hästi. Aga see polka on mul tänapäevane meelel on üks niisugune lõbus lugu, täidadeletata terveritadelevad Erydriaadi teda Riia ja. Talong number kuus ootab täitmist. Sellega tänaseks lõpetame ja palume teil kuulata hinnata ka järgmisi kontserte. Võistlus jätkub kolmapäeval.