Ivo, kas sa ise tahaks ikka välja näha, nagu klinkon sa kuidagi tegid komplimendi või sellise patsutasid biorgile õlale, et ta näeb oma uuel albumi kaanel välja nagu Klingoni, et see on väga hea. Ei, aga ma tahaksin välja näha, nagu luks kaevuaker nendel uutel-uutel Star Warsi plakatitel, mis linna peal Mul on sulle hea uudis. Sa juba näebki välja nagu luuks kaevuake. Tere, minu nimi luks Kaivo. Tere, minu nimi on printsess Leia ja te kuulate saadet Taevuarysi. Sõbrad ja vaenlased. See on nii huvitav, miks me sedasi läksime Star Warsi teema peale, sest me tegelikult ei räägi tänast arvarsist, aga samas kes teab, mis saated meile öösel on tulemas, millest me räägime? Ma arvan, et oleks viimane aeg siin, aasta nüüd viimased kaks saadet on ees anda sõna meie kuulajatele. Jah, ja ma juba tean ette, et ega isegi kui me anname kuulajatele sõna, siis ikkagi nagu kõik teed viivad Rooma, siis kõik jutud viivad lõpuks tagasi, nii et paratamatult ühesõnaga asi, millest me tahame kohe alustuseks rääkida saates, mille päris pealkiri on popkulturistid, on see, et aasta on lõppemas ja sellega seoses on lõppemas ka meie selle aasta saated. Meil on veel jäänud üks saade teha selle aastanumbri sees pärast sõda, jah, pärast tänast saadet ja nii nagu traditsioon juba ette näeb, võtame ka sel aastal vastu kuulajatelt küsimusi kõikidel teemadel, mis pähe tulevad, soovitatavalt popkultuuriteemadel, aga nagu ikka meie saates jutt läheb alati ka isiklikule tasandile, Stagoisi tasandile, kõikjale, kuhu minna annab, niiet saatke meile, palun oma küsimusi Facebooki kaudu Peri kaudu. Instagrami kaudu võib ka kõiges on natuke ebamugav, aga kui see nii-öelda sinu paati paati ujutanud, siis lase käia, meie kätt ette ei pane, pigem ulatame sulle aeru. Kui sul läheb näiteks aerudest puudu. Võib ka kirjutada meile e-kirju, aadrisele popkulturistid Gmail punkt com. Ja saatke need küsimused teele kohe, sest fakt on see, et me salvestame selle järgmise saate nädala keskel kuskil, nii et paraku on nii, et kui te pühapäeva hommikul lõpuks taipate, et oih, küsimus jäi saatmata ja tahan saata, siis siis juba on hilja, siis on läinud see võimalus, nii et palun, lõpetame koos aasta dialoogis saatke meile kirju küsimusi ja täidame siis selle popkulturistid 2000 seitsmeteistkümnenda aastalõpusaate, sellise Põneva interaktiivse sisuga, kus me tuleme vastu teie ootustele ja võib-olla isegi ületamine Vaata, see on see, kui teemad aasta lõpuks otsa saavad ja millestki ei ole enam rääkida, et siis peab abi küsima. Aga mul on soov ka, ärge palun küsige eriti Chimmilt, mis on tema lemmikraamatut või lemmikfilmid, sest eelmine aasta no mul oli nagu võimalus välja lõigata need need pikad tühimikutega raadiost palju tüütum teha, ma arvan nii, et. Ma nägin hiljuti Morris ei intervjuud, kui ta oli Larry kingil külas ja siis seal võeti samuti sotsiaalmeediast küsimusi vastu ja keegi küsis, et noh, üldiselt Maritsei vastas niimoodi hästi kiirelt ja kuidagi niimoodi viskas lihtsalt vana varrukast välja, viskas vastuseid varrukast välja, endale sotsiaalmeediaküsimuses pöörduda nagu ei, ei süüvinud nendesse väga. Aga lõpuks, kui tuli küsimus, et mis on sinu lemmik tsitaat Oskar valdilt või sihuke lemmik mõttesähvatus siis sõjas Morris seal täielikult juhtuda kui ja siis ma nägin, et aa, näed, ma tean, see on, tal on seesama killuvuse. Ühesõnaga leiti üles ja leiti üles, et et minul ei ole Oskar Vailse Achilleuse kanda ka üleüldiselt lemmikraamatu küsimus ajab juhtme kokku küll, niiet võib-olla vältida siis seda muid piiranguid ei ole. Sa soovitasid meie kuulajatele kirjutada küsimusi Facebooki ja Instagrami ja igale poole, aga tead, sa täna täna hommikul ma kustutasin ära oma telefonist Facebooki Instagrami rakendused. See on naljakas, et sa seda praegu ütled. Täna ma tõsiselt kaalusin umbes viieks sekundiks, ma arvan, ma kaalusin seda, et kustutada üldse ära oma sotsiaalmeedia kontod, aga siis mul jäi kripeldama see, et kuidas me siis oma saateid välja hõikama on ju, et see tundus mulle kuidagi vastutustundetu, justkui jätta kogu see sotsiaalmeedia osa siis lõpuks sinu õlule, et ma ainult helistan sulle. Ivo, pane nüüd postitus üles. Jah, ja teine asi on see, et, et kuidas see suhtlus meil ikka täna, noh näiteks kui ma ütlen, et ma kustutasin Facebooki oma telefonist ära, siis ma jätsin oma telefoni alles rakenduse Messenger, kus noh, täna ju väga ei saagi vist muud moodi enam suhelda kui, kui mitte Facebook messengeris või vahel, mulle jääb selline mulje, nii et nagu mingi Osamust sinna jäia. Ja siis ma nüüd mõtlen, kuidas ma hakkan nagu noh, ütleme kui ma suure arvuti taga olen, seal, seal on ju veebi veebilehed, et seal ma ei ole mingeid plokke peale ette pannud. Aga ma nüüd tõsiselt hakkan mõtlema selle üle, kuidas ma tahan oma aega sotsiaalmeedias kulutada, sellepärast. Ma sattusin siin hiljuti mingite selliste mõtteterade otsa, see kõik algas, algas Markmansson isegi kahjuks nüüd tänaseks uurinud, kes on, aga tundus üks üks inimene olevat kirjutas oma blogis sellise artikli nägudes throw, missing out Orchaavile õndsuse stop Voringenud love instagram. Ehk siis, et nagu selline, mis see throw, missing out eesti keeles võiks olla Fomo Fomo on see noortepärane väljend? Ma pikalt lohisevalt tõlkidesse oleks hirm selle ees, et sa jääd millestki ilma, hirm, ilmajäämised siis osa saavad ja mis on hirmus lõbus. See on põhimõtteliselt see, et nagu vanasti oli see, et kui, kui sina lahkusid Toast, kui oli pidu toas käimas, siis sel hetkel, kui ukse selja taga sulgus, siis järsku hakkasid kostma naeru rõkked ja sellised ovatsioonid ja nüüd läks ägedaks. Aga nüüd saan kolinud meile taskusse ja igale poole, sest see digiseltskond jälitab meil meid kõikjal ja kogu aeg on tunne, et kohe, kui ma vaatan mujale, kui ekraanile juhtub midagi väga tähtsat ja mina jään sellest ilma. Kuna ikkagi Eestimaa ja eesti saade pole võib-olla viisakas niimoodi inglisekeelseid tiitleid ilma tõlkimata ette lugeda, siis mina tõlgiks siin selle niimoodi, et hirm ilmajäämise ees, ehk siis nagu see lühend Rex sie hiie, eks ole, ja kuidas ma siis õppisin nagu hasti j hirm ilma jääma? Mis ees, see natuke kõlab nagu, nagu mingi mõnus indie-bänd, midagi sellist. Jah, näiteks, et, et kuidas ma siis Lõikad lõhjamaid, lindi bändi pealkirjaga kõla, aga jätka. Kuid kuidas ma lõpetasin, kuidas ma õppisin muretsemist lõpetama ja õppisin uuesti armastama Instagrami, eks ole. See oli väga huvitav artikkel selles osas, et et ma olen nagu kuidagi ise varem ka kuulnud seda nii-öelda Fomo või seda kartust selle ilmajäämise ees või inimeste hirme selles seoses. Ja tema siis rääkis, et temal oli, oli pidev selline asi, et ta pidi igale poole reisima, tal oli see hirm, nagu oli, oli seotud kogu aeg reisimisega, ta istus näiteks Instagramis või Facebookis ja iga kord, kui ta siis nägi jälle mingit ägedat kohta, kus keegi oli käinud siis ta kohe automaatselt käis selline klõps peast läbi, et ma pean ka sinna minema, et see tundub nagu selline võrratu paradiis ja, ja ma pean ka seal ära käima, sest muidu minu elu ei ole täiuslik, ma jään ilma sellest kohast ja, ja ta ja ta siis nagu kuidagi see artikli sisuliselt siis nagu tunnistas, et, et see on probleem, see oli probleem tema jaoks nii aja kui raha suhtluses. Kuulge, üldse ta, ta nagu jõudis selleni välja, et see, see Fomo on justkui meie nagu selle noorte generatsiooni probleemele, need milleenerid tulid mängu, et nagu milleenelide probleem, et me Meil on seal valikut, nii palju see valiku paradokse, et saaksime kõike teha kohe nüüd saaksime kõike, kõike kätte, mida me ainult tahame ja me saaksime seda kogu aeg ja, ja kõik see, mis, mis on teistele kättesaadav, on lahedam kui see, mis mina praegu teen. Et nagu justkui see, millega mina praegu oma aega raiskan, see ei ole nagu midagi väärt, palju ägedam on see, mis, mis kõik muu võimalik on saada. Ja, ja noh, tegelikult, kui sellele niimoodi mõtlema hakata, siis see ongi probleem, millele me siis tegelikult keskendume, kui, kui nagu kõik muu on, on palju ägedam kui, kui see, mis ma praegu teen. Ja siis ta seal artiklis kuidagi nagu arutaski selle üle, et kuidas tema siis nendest mõtetest lahti sai ja hakkas nagu uuesti hindama seda, et justkui noh et ei olegi nagu võib-olla vaja kõike seda, et alati jääb millestki ilma, ei ole kunagi seda hetke, kui sa oledki seal lagedal saarel, mis tegelikult ei ole üldse nii ilus kui pildil, sest see pilt tehti mitmed 1000 dollari eest mingi reisifirma tarbeks. Jaa, jaa, püüti kinni kõige ideaalsem hetke ideaal, samal päeval ja photoshop iti ka veel natuke. Et seal olles sa jääd ilma näiteks sellest ajast, mis sa võiksid oma lähedaste sõpradega kodus veeta. Ja tihtilugu need Instagrami ja muud asjad nagu ei kannagi seda. Neid väärtusi nagu väga hästi edasi, kasvõi see aeg, mis sa oled üksi endaga, et oma mõtteid korrastada või aeg, mis sa vanade sõpradega noh, ütleme sõpruse taaselustamiseks veedad, et need nagu kuidagi jäävad kaduma ja see on probleem. Ja ma lugesin seda, ma mõtlesin, et et mul ei ole ju probleemi, ma ei taha kuhugi reisida. Et, et mul ei ole üldse sellega probleemi, et see on nagu täiesti võõras muremait, ma ei taha kuhugi reisida või ta mind tavaliselt ma ei muretse ka sellepärast et ma ei, noh, mõtled küll, et oleks võinud sellele kontserdile minna, kes mõtelda kas ma oleks seda nii väga nautinud, et nagu mul ei ole üldse mingit probleemi. Ja siis ma lugesin neid artikleid, siis veel natuke lugesin veel teiste inimeste arvamusi sel teemal ja siis avastasin järsku, et et vastupidi, et ma olen nagu niisugune musternäidisinimesest, kellel on tõsine Fomo või hiie näha sellepärast et et noh, nagu ma olen, ma olen endale seda teadvustanud mitu korda. Kui minu juurde tullakse mingi jutuga, et oh, mul on üks äge projekt siis see on nagu see on nagu selline seal juba nagu selline sõltuvus noolega pihta saamine. Nüüd sellest lausest alates ma juba tean, et tai, mul on jälle nüüd mingi uus asi teha. Sest Ma ei suuda öelda sellist rästrei. Mul on nagu väga raske mitte võtta vastu uusi ägedaid asju, sest mulle tundub, et kui ma seda täna ei tee siis ma siis mul jääb Sägesi tegemata. Kahetsen seda. Nii ahah, nii et siis sihuke huvitav enesel ajatele hea võimalus Ivo võimekust öelda ei, ära kasutada omakasu eesmärgil oma omakasu nimel esitage siis küsimustele sekka ka koostööpakkumisi Ivo krustakile järgmiseks saateks. Aga kuhu sa selle kõigega siis lõpuks jõudsid? Ma saan aru, et tulemus on see, et Instagrami, Instagrami, Twitteri ja Facebooki äppe sul telefonis enam pole. Kasvõi sealt edasi ka mõne sammu. Perearst on mul alles, sest Twitter ei ole mul sõltuvusprobleem oli selles suhtes, et see, see ei ole rakendus, mida ma nii tihti jälgiks või, või tunnen, et ma avasteni tihti võib-olla ta nüüd muutub, kui neid teisi ei ole, aga aga ta ei ole, aga ma kuidagi segasin kõik need asjad ühte potti kokku endale, mis, mis võib-olla ei ole kõige targem, aga noh, väga paljuski ju tänapäeval seda, seda, seda Fomo või hiiet siis seostatakse sellega, et et noh, meil on see sotsiaalmeedia, kus me näeme kõiki neid ägedaid asju, mida teised teevad ja, ja kusjuures neid rakendusi kustutades mul oligi esimene mõte, aga kui keegi paneb mingi laheda pildi, siis ma ju ilmselt ei näe seda või mingi laheda asja, ma ei tea, mis ta elus toimub, selline natukene haiglane mõte tekkis kohe esimese asjana siis ma tuletasin endale meelde, et see on ka nagu üks põhjus, miks seda ära võtta. Sest sest see, see, see üle satturiseeritud sellega, mida kõike tehakse maailmas. Ma nagu justkui avastasin või lõpuks nagu jõudsin teadliku momendini, et see, see tegelikult ei ole mulle hea. Et noh, esimene asi hommikul kohe vaatad mis Instagramis toimunud on või Facebookis ja õhtul ka enne magamaminekut ikka ikka vaatad kogu aeg kuskil, kuskil on ta lahti. Hakkaksin muret tundma sellele vähemalt piisavalt, et need asjad ära kustutada. No mind isiklikult võib-olla ma üritasin jõuda jälile, mõelda, et kas on igal igal novembril, nii et mul tulevad needsamad mõtted, et tahan ennast igalt poolt. Saate tervist, hakkame kuulama järele jah, et et ennast natuke analüüsida, mulle natuke tundub, et kuna november ja üldse see ske talvekuud, mis tõmbavad nagunii koti ära, Nende kõrval tundub hästi kontrastne vaadata inimeste selliseid saavutusi esile tõstvaid ja eskseid, rõõmuja, joviaalsus hetki esile, tõstvaid postitusi erinevates sotsiaalmeedia kanalites. Et seda enam mulle tundub, kuskil toimub mingi selline elu, nagu inimesed sellise energiaga praegu toodavad ja solvavad, toodavad sisu, saavutavad suuri asju ja on rõõmsad ja on aatelised ja kuidagi aitama võtavad mingi meeletu niisugune üks skaala teise järel kogu aeg inimesed kõnnivad mööda treppi üles-alla Krallest, teised mingite eesti disainerite rõivastus ja veedavad oma öid lahedates hipster baarides, mis alati avati eile ja. Seal toimub mingi viktoriin Viktoriinide kõik seisad seal oma lollakate nokamütsidega, kus on segased sõnumid peale ja nii edasi ja siis ongi sihuke tunne, et vot aga aga et minu puhul, et ma isegi ei kannata hiie all, vaid see on pigem nagu mitte missing out, vaid nagu kindel teadmine, et ma jään kõigest. Eks see on jah, et et kui hiie on, siis hirm selle siis kuidas, kuid mis oleks sobiv termin selle kohta, kui sa nagu. Teadmine millestki ilmajäämise ees. Teadmine millestki ilmajäämisest kindel teadmine, millestki ilmajäämisest ta sellest ei tule, lahedat sihukest kõlavat täheühendit aga ei peagi tulema, vahet ei ole. Ühesõnaga mina noore lapsevanemana ma ei näe midagi. Rääkides etendustest filmidest, ma nagu vaevalt jõuan midagi lugeda ja nii edasi, et telekat mammu ei vaata ja et see, et ühesõnaga ma juba elamgi urus, et need sotsiaalmeediaäpid mu nutitelefonis on lihtsalt sihuke läinud aegade jäänukid, niuksed, siuksed jah, et aga küll tuleb tuul, puhub needki viimsed riismed, et ära ja siis mu telefoni ekraan ongi lihtsalt tühi nagu kõrb. Aga mis on tore, on see, et muusikast saab ikka alati osa ja kui kuigi muusikat tuleb ka nii rajult peale iga päev ja sellest me räägime ka peaaegu igas saates, kuidas muusika peale pealetung või see tulv, pidev uue muusika tulban lihtsalt täiesti ohjeldamatu ja seal kuidagi leida üles oma rong, mille peale hüpata seal üsna sihuke õnnemäng lõppkokkuvõttes või kuidas satub, mulle, sattus ette nüüd biorgi uus album ja muidugi see, et see sai sattuda nii oli kuidagi väga hästi ette määratud juba niikuinii. Percy, ma olen jälginud nii kaua, kuni ma üldse olen popmuusikast olnud, huvitunud Siuke teismeea lemmik ja siiamaani kuidagi äärmiselt oluline, hinges oled sa veel tänini teismeline ja seda niikuinii hinges alati 13. Aga, aga pürgi puhul jah, on tegu jälle artistiga, kes nüüd oma uue albumi utoopia tuletas mulle jälle meelde, et kui huvitavartistan, et kuidas isegi hetkedel, kus ma ei viitsi talle või, või kuidagi noh, kus, kus mind ei tõmba võib-olla nii väga tema poole, onju, et mul on siuke tunne, et nad on kuidagi mingisugune läbielatud faas või kuidagi pürgi aeg on ju, et las ta nagu jääb sinna omasse aega, siis ikka ta suudab üllatada jälle mingisuguse oma ideega ja utoopia puhul on tegu albumiga, mis ikkagi ta kõlab nii keerukalt tummiselt. Et esiteks see kindlasti ei ole taustamuusika. Teiseks kuna ta ei ole taustamuusika, siis ta nõuab süvenemist ja, ja inimestele, kes viitsivad süveneda, ta aina pakub ja pakub, pakub uusi uusi avastusi. Ja kolmandaks on kindlasti album, mida tuleb kuulata väga valjult, nii et biork, meie tänane muusikaline külaline albumiga utoopia on eetris avalooga. Ryzen May sensis. Biork Harrison maissansis uuelt albumilt utoopia. Ivo kas ei olnud tumine, kas ei olnud rabav, kas ei olnud avalugu ühele albumile, mis kannab pealkirja utoopia? Oli kindlasti ja kui võrratult see kõik läheb kokku meie saate teemaga, sellepärast et Birk ise nimetas seda plaat Tinderi albumiks. Tõesti, vaat seda ma ei teadnud, ma, kindel ma kuskilt kuulsin, kui eelmine plaat oli, vaata sellest lahkuminek ju raskusest ja kõikidest nendest tunnetest, mis sellega kaasnesid, siis, et see plaat on nüüd siis selline Tinder jalgu. Ja siin sõnadest käivad läbi küll erinevad sellised Emmimis momendid, et ja ja siuksed nagu siuke flirtimise kõik siukse inimestevahelise keemiateemad on siin kindlasti olemas. Ma sõnadest ei ole nii palju süvenenud. Ma olen pigem siin esimestel kuulamistel sukeldunud sellesse kõlasse. Ja siin kõlale on andnud suure panuse selline väga vägev noor produtsent nimega arga. Venetsueela päritolu produtsent, kellega Birk on siin juba varasemalt koostööd teinud, on nimetanud teda isegi oma muusikaliseks muusaks. Aga on väga noor tüüp, praegu alles 28. Ma ei tea, kas sa oled urkast kuulnud või tema muusikat eraldi kuulanud. Ainult kerki kontekstis olengi, et noh, ta oli ka ju minu arust eelmise plaadi juures produtsent ei olnud. Ja minu mäletamist mööda oli ja me peame seda järele kontrollima, aga ma, et mul on tunne, et oli ja, aga ise on ju ka sooloartist, tema enda looming on veel mitu sammu edasi sellest, mida praegu siin oli kuulda, et ta lööb ikka väga sellise abstraktse Et kellelegi vastutuleva, sellise nagu segase piidi struktuuriga, väga selliste kõhedad, et ja ikkagi jah, selliste tummistaja ruumiliste helimaailmadega, et ta on nagu väga jõuline ja omanäoline noor produtsent ja jube tore klapp paistab olevat meil pürgiga. No minu meelest sellist muusikat ongi väga hea Birgiga segada, sest ma ei tea, kuidas sina tunned või teised teised pürgi kuulajad, aga minu meelest Percy ükskõik millise plaadi välja anda, kui ta seal peal laulab, siis meik armastan seda. Jah, no selles mõttes, et Berk on jällegi nüüd on see on tegu on lauljaga, kelle puhul tema hääl juba ongi mõnes mõttes. Selles hääles juba ongi see tuum asja tuum olemas, eks ole. Või isegi mitte ainult hääles, vaid vaid laulmisviisis ja üldse selles esitusviisis, et see vaata siin ongi niipalju, et noh, selles sõnades sõnadesse viibimine on üks teema, aga teine teema on juba juba see, kuidas, kuidas ta väljendab ennast ja kuidas ta laulab ja kuidas see kõik on nende väga hästi läbi mõeldud lugude kontekstis nagu toimima pandud. Jaga rütmiliselt, et nüüd majandus Täitsa mingeid umbmääraseid, nii ongi, muljetame, muljetame mullitama, muljetame ja jääb biorgist. Akas rääkides seostub mul selle kõigega pürgi varasem eelmise albumiga seotud sihuke kripeldus või, või või niisugune moment, millest ta oli väga häiritud, et see ei olnud tegelikult isegi moment, vaid see oli niisugune nagu üldisem probleem, mis tal oli mehed ja ka selles osas, mis moodi meedia kajastab tema erinevaid koostöid teiste muusikutega produtsentidega. Ühesõnaga pürgi väide oli, et, et meedia on ikkagi väga seksistlik laias laastus muusika, meedia, kui nad räägivad naisartistidest, sest et alati, kui on naisartist pildis ja, ja tal on mingisugune hea koos produtsendiga, siis ikkagi põhi kiitus läheb lõpuks sellele produtsendile ja öeldakse, et noh, et tema tänu temale põhimõtteliselt siis naisartist nüüd sai nagu selle oma uue hingamise või sai selle uue kõlapildi. Samas kui Türgi ise väga resoluutselt ütles, et ta on olnud stuudios põhimõtteliselt ajast, kui ta oli 11 aastane. Ta on olnud muusika on ju üle 30 aasta, ta on tohutult süvitsi minev selline nikerdaja, et talle meeldib ise nikerdada, ise teha, näiteks näiteks Vespektsiini puhul, mis oli, mis on üks minu tõesti elu lemmikalbumeid ja üks mu lemmik pürgi albumeid samuti. Ja Vespirtsiinis ta tegi oma sõnul ja noh, miks me ei peaks teda uskuma 80 protsenti kõikidest nendest biitidest muudest nikerdustest, mida me seal kuuleme ja selle albumi produtseerimise lõppfaasis liitus temaga matmas ja matmas andis oma panuse seal mingite löökriistade näol. Ja hiljem siis kuidas meedia seda kõike kajastus, oli see, et põhimõtteliselt, et et see on nüüd see matmose album. Mille Birk sai teha nendega koos või kuidagi et, et see, et see tundus pürgile ääretult ebaõiglane õigusega täiesti õigusega ja pürgi väide sai siis eriti rasvaselt alla joonitud selle näitega, mis ta tõi kanja uuesti näol, et näiteks kui Khani õuest teeb oma uut albumit ja tavapäraselt ta ju kaasabki sinna terve trobikond erinevaid produtsente, muusikuid, kelle nimed jäävad lõpuks kuskile täiesti kuskile joone alustaks, eks ole, vikipeedias tantsimisega jah, et friigid, keda huvitab, lähevad, siis, otsivad üles need nimed ja näevad, aga laiem üldsus ei teadvusta absoluutselt seda, et seal on mingi kellegi teise käsi veel mängus olnud, lihtsalt suurelt ilutseb kaane peal Khani nimi ja tema on see geenius, kes otsast lõpuni kõik valmistagi, eks ole. Et kuidas näiteks Khani uuesti puhul keegi ei hakka nagu üldse eeldamagi, et kuidagi, et oo, et kas, kas see mitte pole hoopis nagu peaasjalikult tehtud selle produtsendi poolt, et kõik see uus muusika, mida me kuulame, ei, aga biorgi puhul, kuna ta sündis siia ilma naisena, siis ikkagi on tema siis see, kes nagu saab teiste meesprodutsentide talendi aupaiste valgel siis kuidagi ka ennast niimoodi soojendada ja nii edasi. Ja lisaks sellele kõigele tuleb juurde ka kogu see myyd su teema nimelt ajakiri taim, otsis nagu ikka ajakiri Time otsib iga aasta lõpus aasta persooni ja spekulatsioone oli erinevaid ja natuke oli siin ka sellist noh, skandaalimaigulistele, sihukest, ühesõnaga keerutate ülestolmuga trumpi teemadel seal ühesõnaga, et kas ta kaanele seal ei oleks pidanud temale. Ja ta ütles, et ta üldse ei tahagi. Iiendamine jah, jändamine nagu, nagu millega me nüüd oleme kahjuks juba vägagi harjunud. Lõppkokkuvõttes taim valis aasta persooniks hoopis selle myy do liikumise tegelikult need hästi aeg nii Joe ja kaanele siis tulid kõik selle liikumise käima lükanud persoonid, ehk siis need vaibad, kui see murdjad nii-öelda, et need kõik need naised ja ka mõned mehed sekka, kes siis nende, kes tõid laiema üldsuse tähelepanu alla Hollywoodi seksuaalse ahistamise, õuduse ja selle argisuse tegelikult selle, selle, selle tohutu leviku mile. No nii pikalt oleme silmad kinni pigistanud või mida me oleme nagu probleemina kuidagi järjepidevalt alavääristanud. Et, et see siis on need seal kaanel ja peer, kui oli üks nendest inimestest tegelikult, kes samamoodi seda sõnumit võimendas oma personaalse looga tõi oma Facebooki lehel siis välja oma läbielamised ühe taani režissööriga ja noh, see on üsna ilmne, kellele ta viitas, sest et biorkiale ohtralt mänginud filmides ja ütleme, Taani režissöör, kelle filmiste mängib peaosa, noh seda me teame ju kõik. Nii et jah, ühesõnaga sellised võitlused on pürgil olunud naisartistina lihtsalt naisena nii elus kui ka meelelahutustööstuses ja mulle tundub, et utoopia on väga tugev, selline vastulöök või sihuke tagasitulek või kellel pole kuskile ära kadunud ikkagi tugev lörtsi, siiski tugev löök ja edasiminek siis väga jõuliselt ja tõesti maailma ühelt unikaalsemalt artistilt üldse, et aitäh biork utoopia eest. Siin on veel väga kaugele minna selles sügavuses, mida see album pakub. Aga jaa, ei pürgi albumi kõrval ma ei tunnegi, et oleksin millestki muust ilma jäänud, ma tean, et nüüd hakkavad kohe ilmuma ohtrad aasta kokkuvõtted erinevad juba juba ilmuvad, aga natuke mõned veel ootavad atakki, detsembris tuleb mõni pärl veel, eks ole. Et, et kõiki neid aasta kokkuvõtteid lapates sirvides on valdav tunne, on see, et mis asi, see siis ilmusid ka või ja, ja jällegi söödab nagu igasuguseid erinevaid siukseid halbu emotsioone, et tekib selline ebapädev tunne, tekib niisugune tunne, et majja kas seda kõike tarbida, juba jäängi ilma ühe sõnakese hiie hiilib ligi vargsi, ent väga pealetükkivalt ja lõpuks siis ma alati püüan ka leida mingi positiivse lahenduse, sellele ma ma katsungi kammida läbi noh, mõned nimekirjad ja hakata sealt isegi kuulama mingisuguseid näit. Teid, eks ole, ja paremal juhul ma tegelikult siis algaval aastal vaikselt avastan enda jaoks mõned uued lemmikud isegi ja siis aga siis sealjuures on ikkagi see mõru maik, et näed, aga see on vana asi juba teised juba aastal 2017 fännasid seda kõike ja mina nüüd aastast 2018 alles nüüd siis aga et sinna ei tasu kinni jääda. Et mõningad sellised lemmikud, kes on tulnud mulle sellistest aastalõpu kokkuvõttest, on mul siiamaani sellises noh, kui mitte igapäevases playlistist, siis vähemalt noh, igakuises ikka. Spotify tegi oma kuulajatele lausa suured tabelid ja, ja siuksed visuaalsed, visuaalsed asjad. Ma ei tea, visuaalid sellest, mida kõike nad on nüüd kaks ja 2017 kuulanud, kui palju nad on kuulanud ja muidugi sealjuures siis ka tabel, et ah muide Neid ägedaid asju sa, see aasta ei pannudki tähele. Et oli kohe eraldi list ja see tekitas minus jällegi sellise meeletu tunde, et ma olen suhteliselt paljust ilma jäänud, sellepärast et kui ma hakkasin vaatama neid numbreid ja mida ma nägin, et kui palju ma siis olin kuulanud see aasta palju erinevaid artiste asju ja vaatasin, et ma olen siin kuskil tsirka 30000 minutit kuulanud ja kusjuures veel tol hetkel nagu niimoodi Eevaga kahe peale ja siis vaatasin face rukkikus, kus puhal Evaga sinu abikaasaga, kus puhata ja mängida, saatejuht Rainer Peterson oli pannud oma oma pildi üles, kus oli siis 140000 minutit kuulatud ja siis ma mõtlesin, et et kui palju seda muusikat, mida mina seast ei kuulnud. Kui kurb, et näed, jällegi, tekkis niisugune hetk, et ma jään millestki väga olulisest ilma. Vot siis, et mis see siis on, kas on, kas on kas on lootusetu, kõik, ma tahaks ikkagi saada aru, et kas see hiieartikkel lõpuks kuidagi aitas sind mingisuguste edasi viivate järeldusteni. Kas sa, kas sa saad meid kõiki kuidagi nüüd, kas saad ulatada abikäe, kuidas hiie kuidas, kuidas sele halva hiie seest välja saada? No see see esialgne Markmenseni artikkel, mind mind kohe väga ei aidanud, noh tema ütles, et tappa oma fantaasiaid juba eos ära, et ei ole olemas ideaalset randa, ideaalset partnerit ma seda kõike tean, ma üldiselt aga randu ei armastage. Aga, aga noh, see mõtet alatised millestki ilma ja nagu toosis paralleel nendest asjadest, mida sa siis koged, eks ole, et noh, et väärtuste, neid asju, mis sul, mis sul on ja väärtustada neid rohkem pane nendele rohkem kaalu kui kui sellele, mida sa enda ümber näed, mis lihtsalt pildil ilutseb, et need on kõik väga, väga head mõtted ja noh, et keskendu palju, keskendu hästi, aga vähestele asjadele, et see, see on mõistlik, ma lugesin edasi veel seesama, palju palju tuntud taimmäge, siin oli ka üks artikkel Erik Parkeri poolt, et et mis seal siis parim, viis sellest nii-öelda hiiest või Fomostis üle saada. Ja tema tema artiklit ma lugesin ka, aga ma pole tema järeldustega päris nõus, et need tunduvad sellised hästi lihtsakoelised. Noh, et noh mõte on õige, et see, see Fomo ise või, või see hirm ilmajäämisest algab juba mingist kurbusest, mis sul juba sees on, et ta ei, ta ei nagu ei tule tühjalt kohalt ja sotsiaalmeedia teeb seda hullemaks. Aga tema nägu kippus sellisele natukene tõesti lihtsameelsele järeldusele jõudma, et õnn, õnn on kinni selles, millele sa tähelepanu keskendunud, keskendu headele asjadele, siis sul hakkab parem mis tegelikult ei aita tavaliselt. Ja tänulikkus on oluline, et olla siis tänulik selle üle, mis, mis sul juba olemas on. Hoian seda meeles, mis ka tihtilugu ei aita, sest noh, mida, mida keerukamas vaimses seisundis sa oled, seda keerulisem on seal vahel endale öeldagi, et mis need tegelikud asjad sulle siis tähtsad on. Aga mina nagu järeldasin sellest kõigest seda, et, et pigem on nagu positiivne see, et ma sellele mõtlema hakkasin või üldse nagu seda enda juures analüüsima hakkasin, et see on nagu selline võib-olla kõige esimene samm selle juures. Ja mitte nagu ainult nendest artiklitest lähtudes, vaid, vaid pigem sellest nii-öelda novembri. Ma ei tea, kas, kas siin on õige öelda novembris pliin või? No ma ei tea, mida sa sõnas pliin, tähendab, aga ma arvan, et see tähendab niisugune negatiivne, negatiivne tunne. Kaamas saamas see aasta lõppu ja selline pimeda aja tunne on mind pannud väga palju mõtlema sellele, et mida ma tahan elus saavutada ja teha ja millele peaks keskenduma. Ja nüüd eriti kui ma juba olen 30 ka, et siis siis nagu ma tunnen, et mu elu vajab nagu rohkem. Et ma ei peaks võib-olla ütlema nii palju jah, ja tahtma kõike teha. Fookus on väga oluline märksõna ja fookus nõuab ka seda, et sa ütleme rohkuse et sa nagu eemaldad sigrimigri ja rohkuse, ülekülluse ja, ja keskendud mingile üksikasjale, eks ole. Ja naljakas, et jah, kõik need abistavad mõttekäigud ja, ja sellised ideed nad taanduvad lõpuks ikkagi mingiteks sellisteks, väga kulunud lööklauseteks, millel ei ole mitte mingit tõmmet, justkui et nad on, nad on midagi, mida sa oled juba 100 korda näinud lavilauljoni, näinud mingi sildi peal mingites kodusisustuspoodides. Et vahet ei ole, onju, aga lõpuks meeldivat sildi ja, aga, aga lõpuks ikkagi paraku nii on, et kui sa võtad ühe asja ja, ja ürita sellega koos tegeleda kõige muuga, ühesõnaga sa tegeled seal ühe asjaga, et siis see kvaliteet ja sügavus. See see, see kasvab ja, ja see muutub rikkalikumaks ja minupoolne soovitus ongi süveneda edasi pürgi uude albumisse, utoopia, kus me kuulame nüüd lugu sõrmi ja enne kui Schumilo peale ma täpsustan, ma just guugeldasin välja ka, et tõepoolest Türgi koostaja Arkaga läks käima juba albumil vul nikuna, mis oli siis eelmine pürgi täispikk album, aga nüüd Läks gaas põhja, Arcalebergil kuuleme lugu sumi. Biork sumi, nagu ütlesin, Arkoga koostöös on neil nüüd gaas täiesti põhjas, seal nii mahlakas, nii tummine. Et mulle ei piisa vist ühestki kõlarist, et kuidagi õigesti kättesaadav hakkaks, siis seal on modaalsel raputaks mind maani välja. Aga no küll ma jõuan sinna. Pean leidma kuskilt mingeid kõlareid, mille alla niimoodi mattuda, hashtag Pirk Eestisse kontserti andma. Hästi biork. Sellise kõlarimäe otsa laulma ja mina sinna mäe alla. Kõhuli või selili, vahet ei ole. See homovärk, homovärke hiievärk, millest sa rääkisid, see tuli teemaks tänu Mart manssonile, kelle kohta sa ütlesid väga õigesti, et ta on inimene. See on õige, nii et sa selles osas ei eksinud eeltööd tegema. Ei mis, milleks teha eeltööd, kui tajud juba lennult ära, et mis on, mis sai kohe aru, et Mark Manson on inimene, see on ma, ma ütleks, et see on põhiline, võib-olla kõige tähtsam asi, mida tema kohta teada. Et see on 100 protsenti õige, aga Mark Manson on tegelikult meie saatest juba ennem läbi käinud erinevatel põhjustel. Muuseas me oleme näiteks rääkinud kunagi oma saates Elizabeth Gilberti raamatust Big matšikke, et suur võluvägi valimistele eestikeelne pealkiri kus Gilbert tsiteerib Mark Mansoni, kuna Kelbrütt räägib sellest, kuidas erinevad valikud elus alati välistavad mingid teised valikud, ühesõnaga kuidas on raske elus valida, eks ole, ja lõpuks kui küsimus puudutab näiteks elukutsevalikut, et siis samamoodi, et ei ole olemas ideaalset elukutset. Iga elukutse valikuga kaasneb ka mingi hunnik ja noh, sealt sealt laenaski Kelbrit laenas manssoni sellist terminit nagu sitavõileib need. Mul tuleb meelde, eks ole, lugu, mis meil on Leenu nimel võileibadega, et mansson siis küsis, et milline sita võileib on sinu lemmik. Et igal juhul sa pead selle võileiva ära sööma, lihtsalt pead otsustama, et, et millises koguses ja millise maitsenüansiga on see sulle talud tuttav selle kõige hea kõrval, mida sa oma elukutse valikuga võib-olla saada, aga igal juhul see annus sõnnikut tuleb ka kaasa ei ole sellist eluala, kus seda ei kaasneks ja ühtlasi Mark Manson on kirjutanud ühe, viimasel ajal väga suurt populaarsust kogunud raamatu sallartab Notkiidinga fakt, mis on põhimõtteliselt sihuke eneseabi raamat, aga kirjutatud jällegi sellisest emalikus võtmes. Ja sisuks on siis see, et kuidas olla rohkem eneseküllane võib-olla siis või kuidas olla rohkem rohkem rahul lihtsalt nende valikutega, mis sulle on antud, kuidas olla lõppkokkuvõttes kuidas mitte põdeda selle kõige pärast, mis olla ei saa ja nii edasi ja, ja kuidas mitte põdeda selle pärast, mida teised sinust arvavad ja nii edasi. See on võib-olla sellise kirjelduse põhjal selline üks raamat teiste seas või noh, alati on kuskil mingi jutlustaja, kes ütleb, et kuidas ennast tundma peaksite, kuidas, kuidas sa ennast väärtustama peaksid, aga selle raamatu puhul on paljud lugejad täitsa õigusega välja toonud. Siukse kummalise omaduse. Et tegu on mõnes mõttes nagu antijänes abiõpikuga, mis on samamoodi tundub sihuke nagu kulunud trikk, onju, et ahaa NSV halva või enese Heino seal nagu, et kõik kirjutavad eneseabi õpikuid, et no ja siis keegi on siuke kaval, ta ütleb, et aga mina antiõpik, onju, et aga, aga tal tõepoolest õnnestub see nõks kuidagi hästi, nii et seda lugedes seda raamatut lugedes. Sa ei tunne ennast nagu petetuna, vaid on niisugune tunne, et ahaa, et tegu ei olegi jutlustajaga, vaid normaalse inimesega, kes räägib asjadest, mis mis pahatihti ongi võib-olla liiga. Ma ei tea, et, et need on võib-olla liiga ausad või liiga nagu toored mõtted. Et kuidagi suurem osa inimesi, neid julgeks niimoodi raamatukaante vahele, et, et väga soovitan seda raamatut, see on üks mu sel aastal suuremaid lugemiselamusi, siis sa oled lugenud seda ja ma ise olen lugenud ja Mark Manson ise on siis tuntud blogija, et see on see, kus tema tähelend alguse sai, et tal ongi sihuke vägev blogi, kus ta kirjutab erinevatel elu teemadel. Ja kokkuvõttes mina näen teda ja temasuguseid blogijaid, tegelikult selliste tänapäeva filosoofid on, nad on, nad on filosoofid, nii nagu kunagi võis ja mõnes kohas ka tänasel päeval võib minna parki ja kuulata sellise Väikse tühja õunakasti peal seisvat inimest, kes siis midagi seal hõikab ja jutlustab, eks ole, et samamoodi saab neid jutlusi pidada tänasel päeval digimaailmas, miks mitte siis blogides? Mansson on inimene, kes kogu aeg analüüsib, et kuidas, kuidas elada kuidas, kuidas olla ja mida see tähendab üldse, mida nad väljakutse tähendab, et tänapäeva maailmas ja ta teeb seda kuidagi väga veenvalt moel ja üldsegi mitte et nõmedalt ja kulunud Kõlab väga hästi selles suhtes ma soovitan seda inimest. Sa soovitad seda inimest ja sa võtad seda raamatut. Ja jah, ma peaksin seda tõesti ise lugema, ma ei mõtle seda siis siis sind tabab taas kord hiie, sest et sul on tunne, et näed, kõik loevad, isegi isegi midagi lae on on lugenud ja kiidab ja isegi ise kõrvalt luges ja isegi lapse kõrvalt luges ja okei, tõele au andes audioraamat, täna siis käisin läbi selle, nii et ma sel hetkel ei olnud lapse kõrval, ma olin temast eemal, ma olin teel kuskile mujale või teel tema juurde, aga, aga siiski kuulatud ta sai, ta luges seda ise, seda audioraamatut väga lahedalt luges. Ei, miks ma nii ütlesin, see on vale. Ei lugenud. Luges üks teine mees, ka inimene luges nii hästi, et mul oli selline tunne, et ta sa autor ilmselt ka räägib, nii et see oli nii veenev esitus, näed, isegi pettis mind praegu ära. Aga hea, aga kokkuvõttes. Hakkame nüüd veeretama seda Saatlikest oma sadamasse. Meie selle aasta eelviimane Poweendristide ei lõpeta. Ma ei teeks seda iial. Selle aasta eelviimane popul turistide osakena on jõudmas oma sadamasse. Saadet jääb lõpetama, kuid enne kui me laseme pürgi tagasi lavale kordame oma üleskutset palvet, et aasta viimases saates järgene pühapäev läheb eetrisse meie selle aasta viimane Bocultteristidel saade, siis tulevad juba pühad ja, ja muud olulised asjad. Viimases saates tahaks arendada teiega, kallid kuulajad, vestlust ootame teilt küsimusi popkultuuriteemadel, aga ka muudel teemadel, sest nii nagu meie vaevab sigaretid, vajavad meie saade alati käib läbi kõik teemad alates popkultuurist, lõpetades sellega, mis meie hinges pides parasjagu toimub või ei toimu. Jõudes sealt tagasi kosmosesse ja igale poole mujale, nii et kõik küsimused kõikidel sotsiaalmeedia platvormidel on teretulnud. Me kindlasti ei jõua kõigile küsimustele vastata. Oleneb, kui palju küsitakse, küsitakse kaks küsimust, siis ilmselt me jõuame ja samas kui tuleb näiteks ainult üks küsimus ja küsimus on, et mis on su lemmikraamatut, siis ilmselt on saates väga palju vaikust ja võib-olla selle võrra siis rohkem muusikat näiteks ka see võib olla väga tore, laseb. Kui tekib mõte, et peaks vastama, siis läheb, mispeale just täpselt jah, et Ivol on näpp kogu aeg närviliselt lei nupu peal. Ärevalt jälgib mu suud, et kas sealt tuleb veel vokaale konsonante muid asju välja või ei tule, aitäh, chi. Popkulturistid Gmail punkt, command, meie viisakas emaili aadres, aga igal pool sotsiaalmeedias oleme lihtsalt popkulturistid. Saadet jääb lõpetama oma väga tummise, väga hea, uue albumi utoopia ja sealt kuulame sellist mõnusat flöödipalakest pealkirjaga paradiisi. Aitäh, et kuulate. Kohtumiseni aastalõpusaates järgmisel pühapäeval.