Vikerlasteks ehk Vikingiteks nimetatakse teatavasti Läänemere ääres elanud soome sugu rahvusest meresõitjaid. Röövretkedel käijaid. Vanades ajaloo raamatutes on sageli juttu ka eesti viiking Eist, kes alatasa kimbutasid Rootsi ja Taani kaubanduslikke keskusi ning olid mere sõitjaile alaliseks hirmuks. 1187. aastal võitsid saarlased ja kurelased ette suure sõjakäigu Rootsi kaubalinna sik düna vastu. Kuigi linn oli hästi kindlustatud, tegid viikingid sik tüüne maatasa ja viisid endaga kaasa ka linna väärismetallist väravapostid. Need asuvad praegu Novgorodi linnamuuseumis. Sigtuna lahing ongi ajalooliseks taustaks Eevald haavaooperile, Vikerlased sisust lähtudes on aga Vikerlased psühholoogiline draama. Ooperi tegelased ei ole ajaloolised isikud. Juta, Vaike, Ülo ja vaha on ju vanad eesti nimed. Olavi nime kohtab Rootsis väga sageli, eriti kuningatel. Käsik düna linna rajaja oli ola ola Schöötconing. Ooperi alguses naine saare noori mere ääres jõudehetki veetmas. Noormehed katsuvad jõudu vägikaika vedamisega järele on jäänud kaks kõige kangemat Ülo, jäin. Neiud on jõumängude võitjale läinud punuma kaunitest suvelilledest, pärga. Noorte mängud katkestab vanem vahu, ta saadab piigad koju, sest meestel on vaja ajada sõjajuttu. Saadikud Rädalast ja Ridalas tulid teatega, et julm vaenlane Rootsimaalt on jällegi tunginud meie rannikule. Ta hävitab kodusid ja röövib neide. Otsustatakse ette võtta ühineda suret Krootsi. Mehed asuvad kohe teele, sest sõjanõupidamise ajal on vaenlane jõudnud nendegi kodudesse ja kaasa viinud vange, nende hulgas ka vanem vahutütre isuta. Vana kombe kohaselt minnakse ennesõjaretkele asumist hiide, et jumala eest ettevõttele õnnestumist taluda. Teistest varem on hiide jõudnud Ülo. Jaa. Jaa. No niiskust Siin. Pärast seda, kui ohvri leek on süttinud ja kõik märgid head ennustavad asutakse laevadele. Vürst Olavi loss seik dünas Olaf himustab Jutad endale ja vangielu kõigiti heaks teha. Juta käsutuses on avarad lossi ruumid, kogu teeniaskond. Ta võib jalutada suures lossi aias. Kuid Juta seisab vaid akna all ja vaatab merele, mille taga on tema kodulähedased. Inimesed. Oma. Nix. Kuusva ookean. AS-i k. Boss. Kas. Su haavatu. Aga ära ka et see ei ole nii, on see. Oma elu. Ja. Ma tahan ma tahan A A A A või kui sa mind ei tule eest vastutama. Ja hoiatan pidutsetud. Vikerlase Donsik düna ümber piiranud ja tungivad nüüd Olavi lossi. Süüdist, kaitseb endoala. Kui aga Ülo tema mõõga pooleks lööd, peab ka tema alla andma. Rohkem kui edukas sõjarit teeb ülal rõõmu oma mõrsja, Juta jällenägemine. Rikkaliku sõjasaagi ja vangistatud Olaviga asutakse koduteele. Kauaoodatud sõdalasi tuleb kodurannas tervitama kogu rahvas. Pidulikku meeleolu tõstab veelgi vahu. Ta teeb teatavaks, et annab oma tütre noorele vanemale Ülole naiseks. Pruudi jaoks tantsitakse pulmatantsu. Sõjatants on aga Ülo auks. Ülo ja Juta on põgenenud kärarikaste pidutsejate hulgast. Nad tahavad hetke kahekesi olla. No. Ja. Ära. Kuid Juta ja Ülo õnn on üürike. Käskjalg tuleb ülal järele, sest vanem vaho tahtvat temaga hüvasti jätta. Juta üksiolekut kasutab Olav Don vangist lahti päästnud ja kutsub neid Jutad endaga koos Rootsi põgenema. Juta keeldumisel kasutab ta vägivalda. Juta appihüüu peale jõuab kõige enne kohale Vaike. Ta tõmbab oma World bussi ja tahab sellega Olavi tappa. Kuid Olav on tugevam. Haarates Vaikelt noa, tapab ta appi rutanud Ülo. Juta põlvitab vaikses leinas tuleriidale asetatud Ülo põrmu juures. Lahele on rivistanud viikingilaevad, rahvast tuleb oma vanemaga jumalaga jätma. Vao asetab Sarga juurde Ülo sõjariistad ja hiietark süütab tuleriida.