1975. aasta mitmekordselt tähtis aasta üheksanda viis aastat, kui viimane suure võidu 30. Nõukogude Eesti 35. ja rahvusvaheline naiste aasta. Kõigi nende tähistega oli tihedalt seotud meie vabariigi loomisjõudude kogu laiahaardeline tegevus kirjanduse ja kunsti valdkonnas. Need tähised leidsid eredat kajastamist ka muusikaloomingus ja kogu muusikaelus üldse. Eriti kehtib see võidu juubeli ja rahvavõimu taaskehtestamise aastapäeva kohta. Aasta algul langes riiklikule akadeemilisele teatrile Vanemuine osaks Üleliiduline preemia vennasrahvaste lavateoste ülevaatuse puhul. Premeeritud lavastuseks oli Miljutini operett Drembida. Üha laiemat vastukaja leidis Narvas ja Kohtla-Järvel korraldatud muusika festival Nõukogude rahvaste Vennelikus peres, millest võttis meie vabariigi solistide ja kollektiivide kõrvalosa kärida silmapaistvaid külalisesinejaid. Heliloojate liidu esimestel töökoosolekutel tulid tutvustamisele liigi austeri kaks pala keelpillidele ja Eugen Kapi trio viiulile metsas arvele ja klaverile. Üldlaulupeo peakomisjon arutas eelproovide kulgu. Meie suurele laulupidustusele oli registreerunud 40000 tegelast. Eelproovide pingerida pidi selgitama osavõtjate lõplikku koosseisu ja arvu. Noormeheikka jõudis Jaan Tombi nimelise kultuuripalee poistekoor Uno Järvela juhatada tusel. Tänu kahe aasta kümnesele eeskuju andvale tegevusele võis mullu Viljandisse kokku tulla kahe tuhandene. Poiste laulu vägiaastapäeva tähistas koor õnnestunud kontserdiga. Kiievis toimunud NSV Liidu heliloojate liidu juhatuse pleenumil ütles Alexandra pahmutava oma põhiettekandes tunnustavaid sõnu meie laululoomingu ja selle loojate hoidi Ojakääru ja naissoo kohta rõhutades tugevat kaasajatunnetust meie lauludes. Veebruaris toimus meie vabariigi parimate taidluskooride võistulaulmine, kes pääseb meie lauluau kaitsma. Koorifestivalil Tallinn 75 osalesid viis segakoori, neli meeskoori ja kolm naiskoori. Pingsa võistulaulmise järgi valis žürii välja kolm oma ala. Parimad. Nendeks osutusid pioneeride palee kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste, TPI meeskoor, dirigent Ants Üleoja ja haridustööliste naiskoor dirigent Lembit Verlin. Esmakordselt korraldati muusika teaduslike artiklite võistlus. Silmapaistvamad teks, autoriteks osutusid Urve Lippus ja Ofelia tuisk. Naistepäevaks valmis Eltsarnel järjekordne uudisteos kontsert tšellole ja orkestrile. Solistina esines helilooja poeg Peeter Paemurru. Märtsikuu oli jällegi rikas muusikasündmustest laste- ja noorsoomuusikanädal lähendas üle vabariigi meie muusikarahvast noortele muusikasõpradele toimusid arvukad kontserdid ja kohtumised. Muusikateatri taga andsid omapoolse panuse teatrikuu mitmekesistest ettevõtmistesse. Rõõmustav sündmus oli riikliku akadeemilise teatri Estonia Ilus. Üleliidulise sotsialistliku võistluse 74. aasta teise poole heade töötulemuste eest anti teatrile NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja kultuuritöötajate ametiühingu keskkomitee rändpunalipp ja esimene preemia. Pärast aspirantuuri lõpetamist professor Emil kiilelsi juures esines aruande kontserdiga Peep Lassmann. Kontserdi kohta ütles elsaarne Peep Lassmanni ettekandes võluvad, kõige enam loomulik musikaalsus ja tehtult välise enesenäitamise ja originaalsuse taotluse puudumine. Esineja ei otsinud kergeid võite ei püüdnud vähimalgi määral lummata kuulajaid ära proovitud efektsete teostega ega demonstreerida rekordilähedasi tehnilisi tulemusi. Teatrikuu üheks suursündmuseks kujunes järjekordse algupärase teose Eugen Kapi ooperi Rembrandt lavaletulek riiklikus akadeemilises teatris Vanemuine. Selle lavastas Kaarel Ird, dirigeeris Valdeko Viru. Keskseid rolle täitsid Tõnu Bachmann, õiela verev, Anu Lomp, Evald Tordik ja teised. Esietenduse muljetest kõneldes lausus Lydia auster. Oma eelmiste ooperitega võrreldes on Eugen Kapp Rembrandti sõelnud uue kaaluka sõna. Teose põhiidee on kujundlikult esitatud nii muusikas kui ka dramaturgias. Tegelaste karakterid on hästi välja joonistatud. Vokaalpartiide kõrval on helilooja leidnud toredaid värvega orkestris. Aprillis oli Tartu jällegi meie muusikaelu keskmeks. Toimus traditsiooniline kammermuusika festival, milles osalesid silmapaistvad külalissolistid nagu märkressi Tin, Bellatavitovits, olekagan, hernes Bertovskis ja Leedu kammerorkester. Heliloojate liidus oli külaliseks helilooja Niina Makarova Moskvast, keda Tallinnaga seovad ammused sõprussidemed. Sedapuhku tutvustas ta oma ooperit sooja laule, klaveripalu ja sümfooniat. Ulatuslikult leidis meie muusikaelus tähistamist suure võidu 30. aastapäev. Kõikjal üle vabariigi toimusid kontserdid ja kohtumised silmapaistvate sõjaveteranidega. Selleks sündmuseks valmisid aga arvukad uued teosed. Eriti aktiivselt võtsid helilooja tasa vastava teemaga loomingulisest konkursist, kuhu esitati kokku 22 tööd sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise muusika vallast. Esikoha ja peapreemia omandas Eino Tambergi kantaat võidu fanfaari. Edukalt esinesid konkursil ka Heino Jüri salu, Liidja auster, Jaan koha, Raimo Kangro ja teised. Kuulutati välja üleliiduline taidlusülevaatus, mis oma mitme vooruga kestab kuni 1977. aastani. Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevani järjekordsel vabariigi noorte keelpillimängijate konkursil näitasid parimaid tulemusi Mari Tampere, Urmas Vulp, Mati Kärmas ja Ülle kadu. Viiuldajate hulgest Alt viiuldajatest, Andrus Järvi sellistidest, Peeter Paemurru, Allar Kaasik ja Teet Järvi. Kontrabassi test oli parim, Aare Suss. Mais lõppes poolteist aastat kestnud koorile raadiofestival, millest võtsid osa 48 koori. Kokku esitati 399 laulu. Iga koori esinemise järel andis žürii esitatule oma hinnangu. Kooride raadiofestival tõi elevust meie kooritöösse avardas repertuaari ja aitas neid valmis olla saabuvaks üldlaulupeoks. Väga hea hinde said kontsertkoorides Teaduste Akadeemia naiskoor Teaduste Akadeemia meeskoor, meeskoor Gaudeamus, Tallinna üliõpilassegakoor ja rajoonikeskuste kooride hulgast parim võrumeeskoor. Ettevõtete kooridest, segakoor, helitron ja naiskoor Baltika. Noortekoorides esinesid väga hästi Ellerheina kammerkoor ja Tartu Pedagoogilise kooli naiskoor. Mai lõpul selgusid ka Viljandi rajooni täitevkomitee ja heliloojate liidu ühisel ettevõtmisel korraldatud lauluvõistluse tulemused. Võistlusele saabunud 84-st laulust pärisid preemiad Boris kõrveri meeskoorilaul lehavere ja Veljo Tormise lõikuse laul segakoorile. Rahvalike laulude hulgast said preemia Raymond lätte, must muld ja leib ning Jaan koha siis, kui õitsevad kollased viljad. Žürii esimehe Paala kolhoosi peazootehniku vilja tiki muljeid. Niisuguse võistluse korraldamine on teretulnud. Maarahva sooviks on, et edaspidigi tuleks neid veel välja kuulutada. Saime juurde palju toredaid laule, mis räägivad maarahva elust. Kevadsuvised kontsertreisid viisid rammi Soome Helsingi muusikapidustustele Hendrik Rummi puhkpillikvintetti ja Peep Lassmanni Sophie muusikapidustustele. Turkmeenias esinesid Margarita Voites, Sigrid Arusaar TPI meeskoor. Aega võttis osa sõpruslinnas olnudki 900. aastapäeva pidustustest ungaris. Pärnus korraldatud traditsioonilisel festivalil Pärnus 75 esinesid meie solistide ja kollektiivide kõrval Armeenia raadio sümfooniaorkester ja Leningradi Kiirovi nimelise ooperiteatri solistid. Juunikuus vahetult enne laulude suur peo algust avati rahvusvaheline koorifestival Tallinn 75 kui oli saabunud külalisvõistlejaid Moskvast, Leningradist, Vene föderatsioonist, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Kasahstanist, Kirgiisias, Valgevenest, Tadžikistanis, Moldaaviast, Usbekistanist, Gruusiast, Lätist, dist, Leedust, Ungarist, Jugoslaaviast, Saksa Demokraatlikust Vabariigist, Poolamaalt ja Soomest. Festivali pidulikul avamisel lausus kultuuriminister Juhan-Kaspar Jürna. See festival aitab kaasa koorilaulu edasiarendamisele ja on suur loominguliste jõudude ülevaatus esimese üleliidulise taitsus festivali raames. Ta eelneb 1975. aasta üldlaulupeole ja rahvatantsupeole, mis on oluline tähis Nõukogude Eesti kultuurilise arenemise teel. Nõukogude Eesti töörahvas on oma eduka tööga viisaastakuülesannete täitmisel võitnud õiguse tulla kokku suurele pidustusele. Sellele on tõeline internatsionaalne iseloom. Kõik, mis me oleme saavutanud nõukogude võimu 35 aasta jooksul, tuleneb vennasrahvaste omakasupüüdmatus staabist. Seetõttu kõlavad meie peol laulud sõprusest, kodumaast, loovast, tööst ja rahust. Kokku esines žürii ees 17 kollektiivi. Parimateks osutusid Ellerheina kammerkoor osi, pedagoogikainstituudi segakoor, Varssavi üliõpilast, segakoor Lvovi sidetööliste kultuurimaja, segakoor Leningradi Tehnoloogiainstituudi segakoor, Moldaavia NSV ametiühingute nõukogu kultuuripalee kammerkoor Sophia noortemaja naiskoor ja TPI akadeemiline meeskoor. Ja siis see algas 1975. aasta üldlaulupidu. 37000 tegelast, üle 200000 kuulaja-vaataja. Kolm päeva täis laulu, pillimängu ja tantsurõõmu. SUUR pidustust avades ütles b keskkomitee sekretär Vaino väljas. Meie teise laulu sajandi esimene laulu ja tantsupidu on pühendatud Nõukogude rahva poolt suures isamaasõjas saavutatud võidu 30.-le aastapäevale ja Eestis nõukogude võimu taaskehtestamise 35.-le aastapäevale. Laulu ja tantsuharrastused on sügavad juured meie rahvuslikus kultuuritraditsioonis ja suurtel ülemaaliste laulupidudelgi on nüüd juba rohkem kui sajandipikkune ajalugu. Pidades kalliks häid traditsioone, peame oma kohuseks neid mitte üksnes säilitada, vaid ka edasi arendada. Nii laiuti, kuidas süda, Nõukogude võim, mis on alati suhtunud rahva progressiivsetesse traditsioonidesse, suure hoolitsuse ja lugupidamisega on ka meie laulu- ja tantsuharrastusele andnud uue sotsialistliku sisu. Sotsialistlike vennasskulptuuride õitseng sillutab teed nende lähenemisele ja vastastikusele rikastumisele ja see omakorda on iga rahvuskultuuri viljaka edenemise taga, siis sellepärast on rahvaste sõprus ja sotsialistlik internatsionalism ka meie tänase suure peo lipukiri. Muusikaalase taasta preemiad omandasid mullu Eugen Kapp koolimuusikali rukkilillesuvi eest Boris Kõrver laulu eest, Tallinn, mu Tallinn ja iiris jalajas kontsert sümfoonia eest klaverile ja sümfooniaorkestrile, mille autor kui endine rindemees pühendas võidu 30.-le aastapäevale. Augustis võttis vabariigi ministrite nõukogu presiidium vastu otsuse Eesti NSV televisiooni ja raadio komitee sümfooniaorkestri baasil loodava Eesti NSV riikliku sümfooniaorkestri kohta. Orkestri peadirigent on Neeme Järvi, dirigent Roman Matsov. Orkestri tegevuse juhtimine tehti ülesandeks vabariigi kultuuriministeeriumile ning televisiooni ja raadiokomiteele. Sügiskuud tõid Nõukogude muusikakultuurile ränga kaotuse. Üheksandal augustil suri kaasaja suurimaid heliloojaid Dmitri Šostakovitši. Viiendal septembril lahkus meie keskelt kõige küpsemas loomias Georg Ots kelle kordumatu kunst õhkus sügavast armastusest inimese ja elu vastu. Seal on ka see Kui Teinat siiski meilgi hinge Hüvasti ei usu seda sest. Et üle mu Me tundest millesk näis Ell. Ja nagu täitsa seal Olles. Septembris esines Tallinna kammerkoor esimese Eesti Kunstikollektiivne kaasaegse muusikapidustustel Varssavi sügise raames. Riiklik akadeemiline teater Vanemuine andis aga kahe nädala vältel etendusi Moskvas. Õnnestunud küllasõidumängukavas olid ka Eugen Kapi ooper Rembrandt Boriss pärsatanyani ooper sool ning Alo Põldmäe ballett. Merineitsi. Kuu lõpupäevil algasid eesti kirjanduse ja kunstipäevad Ukraina NSV-s. Meie muusikat tunti Ukrainas hästi. Juba viiekümnendatel aastatel andsid Vanemuine ja Estonia seal oma esimesed külalisetendused. Meie solistid eesotsas Tiit kuusikuga on korduvalt esinenud sealsetel ooperi- ja kontserdilavadel. Ka sedapuhku oli küllalt sõitjate koosseis igati esinduslik Tiit Kuusik, Anu Kaal, Margarita Voites, Hugo Lepnurm, Jüri Gerretz, kammeransamblid riiklik akadeemiline meeskoor, estraadiansambel Laine solistid Heli Lääts, Jaak Joala, Voldemar Kuslap ja teised ei unustatud ka tublimaid taidluskollektiive. Riiklik akadeemiline teater Estonia ja võttis kaasa tasuleegid Travjaata trubaduuriks ja balletilavastusi. Õnnestunud kunsti sõpruspäevade lõppedes ütles Ukraina NSV kultuuriminister seltsimees romanovski 10 päeva külas Ukraina pinnal. Eesti muusika äratasid vaimustust oma originaalsusega. Rahvalaulud ja tantsud. Eestist saabunud loominguliste kollektiivide ja kolleegide kohtumised meie vabariigi töötajatega kujunesid Nõukogude rahvaste ja vennaskultuuride ühtekuuluvuse peoks. See kunstipüha on aidanud kaasa ka meie vormilt rahvuslikke, sisult sotsialistlike ja vaimult internatsionalistlike kultuuride vastastikusele rikastumisele ja edasisele õitsengu-le Meie vabariikide töötajate poliitilise ja Tööalase aktiivsuse tõusule võitluses Nõukogude Liidu kommunistliku partei 25. kongressi väärilise tähistamise eest. No. Mis ma siin Hea meel, sest, Ta Line Rex talle et otsinguonu a'la Haati läviste pidemega Koduvabariigis jätkus sügishooajal vilgas kontserttegevus. Tallinna kammerorkester esines Haapsalus ja Tartus Tuues uudse teosena, kuulajad teete Jaan Räätsa divertis mendi. Meeldejääva kammerkontserdi andsid Ines ja Rein Rannap, esitades esmaettekandes Rein Rannapi sonaadi viiulile ja klaverile. Oktoobri kuul külastasid meie heliloojad tootmiskoondise, Eesti põlevkivikaevanduste Estonia. Kohtumisi oli maa peal ja maa all sõidumuljeid kokku des, ütles Boris Kõrver. Arvan, et südamlik kontakt, mis meil kaevandusrahvaga loodi, edaspidi veelgi süveneb ja heliloojad ei unusta oma loomingus meie tublisid kaevureid, kes oma suurepärase tööga toovad au ja kuulsust meie kodumaale. Oktoobrist tähistas oma kolmekümnendat tegevusaastat meie silmapaistvaim segakoor televisiooni ja raadiokomitee, segakoor Ants Üleoja ja Tõnu Kangroni juhtimisel. Toimus kolm aruande kontserti, mis andsid ülevaatliku pildi selle võimeka kollektiivi tasemest ja repertuaarist. Viimasel kontserdil tuli esitamisele Bachi kapitaalne h-moll missa. Novembris arutasid balti vabariikide muusikateadlased Tallinnas 70.-te aastate sümfoonilise loomingu probleeme. Ansambel Laine tähistas oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Eri Klas dirigeeris eesti muusikat Kuubas ja Mehhikos. Haapsalu esimese keskkooli muusikateater andis aga Eugen Kapi kooli muusikaliga rukkilillesuvi külalisetendused Tallinnas. Eesti kinematografistidega liidu ja heliloojate liidu ühisel ettevõtmisel arutati meie algupärase filmimuusikaprobleeme. Kokkutuleku vältel, kuulati ära rida ettekandeid ning tutvuti mõningate uute filmidega. Ühiseid nõupidamisi filmimuusikaküsimustes otsustati edaspidigi korraldada. Aasta viimane kuu laskis meile osaks saada veel ühe raske kaotuse. Kolmandal detsembril lahkus meie keskelt Arne Oit. Helilooja, kelle viljaka loominguga meie muusika areng aastakümneid oli lahutamatult seotud. Üks viib oma isemis. Liiguvad? Hooaja viimase lavastusena tõi riiklik akadeemiline teater Estonia välja Mozarti ooperis Don Giovanni mille lavastuse põhisuuna rajamine oli jäänud Georg Otsa viimseks tööks. Aasta lõpul selgusid mulluse lauluvõistluse lemmiklaulud 75 tulemused. Lemmiklauluks valisid raadiokuulajad, kontserdipublik ja žürii. Andres valdkoneni laululeib ja. Ja nüüd siis traditsiooni kohaselt 1975. aasta juubillarid. Ženni Siimann, ainus seep, preede Arnold sekk Valdeko Viru, Evald Laanpere, Paul Karp, Kirill Raudsep, Rein Ploom, Rein klink, Iida kahu, Boriss Pärtsatanian, Endel Ani, Viktor Reinla, Eduard Tubin, Rait Ivalo, Aleksander Joonase, Eugen Kelder, Olev Pikknurm, Heino Kaljuste, Uno Uiga, Arno Kallikorm ja selle saate kokkupanija. Tänase saatega lõpetame ülevaate meie muusikaloomingu ja sündmusterikast viis aastat, kust põguski tagasivaade kõneleb ilmekalt Meie rahvusliku muusikakultuuri jõudsat edenemisest. Ta internatsionaalsete sidemete tugevnemisest teiste vennasrahvaste muusikakultuuriga. Senised saavutused ja loomingurohke tänane päev tõendavad, et meie muusikaalased loomejõud lähevad vääriliselt vastu lähenevale tähtsale sündmusele meie maa ja rahva elus. Nõukogude Liidu kommunistliku partei. Tei. 25.-le kongressile.