Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku olulisema meil ja maailmas stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Reformierakonna juhatus kogunes täna arutama ettepanekut korraldada erakorralised valimised. Erakonna esimees Hanno Pevkur oli poolt. Kuna see nii-öelda probleemide pundar on üles visatud, et siis ma pakkusin juhatusele välja, et teeme jaanuarist, siis erakorralised valimised, juhatuse liikmed palusid selle nii-öelda võtta mõtlemiseks. Koguneme kahe nädala pärast uuesti ja siis otsustame, kuidas edasi läheb. Euroopa Liit ja Suurbritannia jõudsid Brexiti kõnelustel seni lahenduseta olnud kesksetes küsimustes täna kokkuleppele. See peab Euroopa Liidu maade juhtide allkirjad saama tuleval nädalal, siis algavad aga tunduvalt raskemad läbirääkimised tulevikusuhete ja kaubanduse üle. Tuhanded Palestiina toetajad avaldasid Türgis protet protestimarsil meelt USA presidendi Donald Trumpi otsuse vastu tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna tehnikaülikooli rektorid kinnitavad, et nende kokkuleppega kellelegi väljendusvabadust piirama ei hakata ja kõik teadlased on oma väljaütlemistes vabast. Need eksperdid peavad omavahel senikaua argumenteerima, kui mingisugusele järeldusele jõutakse, mis neid eksperte kõige rohkem rahuldab? Narva ja Pärnu alles kaaluvad, kas kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile. Ainukesena on oma kandideerimise otsustanud Tartu. Tallinna kavandab Eesti vabariigi 100.-ks juubeliks läbi viia ideevõistluse linna uue sümboli leidmiseks. Ja kui me arvame, et see peaks olema just selline kaasaegne huvitav, innovatiivne sümbol, mitte ajalooline, antud juhul. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Hochfilzenis olite sprindi parimad Johannes tingens ja Darja Domratševa hea võistluse teinud Roland Lessing sai 31. koha. Ilm püsib öösel ja homme pilves selgimistega, kohati sajab vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on homme pluss üks kuni pluss neli kraadi, pärastlõunal langeb. Öösel püsib null kraadi juures. Ja need siis kõigest järgemööda. Eile tegi Reformierakonna auesimees Siim Kallas intervjuus rahvusringhäälingule ettepaneku korraldada erakonna esimehe erakorralised valimised järgmise aasta suvel, mitte 2019. aasta jaanuaris. Täna arenesid aga sündmused edasi. Uku toom jätkab sel teemal. Kallase jutu mõte oli see, et erakond on lõhestunud ja erakorralised valimised aitaksid saavutada üksmeelt. Erakonna esimees Hanno Pevkur ütles eile, et tema lõhenemist kusagil ei näe. Jaanuaris sai juhatus tugeva mandaadi ja kohalikele valimistele mindi ühtse meeskonnana. Täna oli erakonna juhatuse koosolek, aga veel enne küsisime mõne juhatuse liikme arvamust. Arto Aas. Natukene ei saa aru, kust selline väga suur rutt detsembrikuus tegeleda jälle oma sisevalimistega. Ütlen ausalt, mulle see praktika väga ei meeldi. Mul on kindlasti olemas oma seisukoht nii, nii selle rahulolematusega ambitsioonide koha pealt plaanil. Aga ma tahaks nüüd küll arutada enne juhatuses ja fraktsioonis, isegi kui lepitakse kokku, et juhatuse valimine on ees õigupoolest erakonna esimehe valimine, siis peaks protsess olema korrektne ja väärikas ja kõigi suhtes lugupidav. Muidugi külvame jälle seemneid järgmisteks rahulolematust, eks, ja tulideks. Erakonna aseesimees Urmas Paet. Kindlasti on inimesi ja ka Eesti poliitikas tuntud inimesi, kes ei ole rahul tänase olukorraeesmärk lõpuks peaks olema üks, et valimistele 2019. aastal minna võimalikult tugevana, nii et kui on mingisuguseid ebakõlasid poliitikute liikmete vahelises muidugi tuleb püüda need ära klaarida n. Aga noh, on ka selge, et sellises suures erakonnas nagu Reformierakond on, ma arvan, et põhimõtteliselt ükskõik, kes esimees on, alati on ka neid inimesi, kellele see esimees ei meeldi, igasugusteks otsusteks, kas teha varem mingeid valimisi, teha nad ikkagi jaanuaris, lükata neid edasi kõigeks, selleks on vaja erakonna enamuse toetust ja noh, täna seda pilti, mida siis tegelikult erakonna enamus arvab, kas on kellelgi nii suuri probleeme, peaks hakkama neid kuupäevi muutma või mitte, noh, seda ma arvan, pilti täna tegelikult ei ole veel kellelgi. Juhatus istus koos kaks tundi. Erakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et põhiteema oli Eesti riigi juhtimine, kuid lisas kohe Loomulikult me rääkisime ka eilsest Simonjan intervjuust, aga kuna Siimu ennast kohal ei olnud, et siis tegelikult selline simult endalt küsimise võimalus jäi ära. Kuna see nii-öelda probleemide pundar on üles visatud, et siis ma pakkusin juhatusele välja, et teeme jaanuaris, siis erakorralised valimised, koguneme kahe nädala pärast uuesti ja siis otsustame, kuidas me edasi läheme. Pevkur ei keskendunud mingitele vastuoludele erakonnas, vaid sellele, et juhatusel peab valimisteks valmistumiseks olema normaalselt aega. No see oli ju teada, et mingil hetkel see nii-öelda debatt tõuseb selle pärast, nagu ma ütlesin, meie korraline aeg saaks täis 2019 jaanuaris ja on selge, et kaks kuud enne valimisi hakata sisevalimisi korraldama ei tundu väga mõistlik. Tegelikult see debatt oli ette teada, pigem ongi küsimus selles, et millal seda teha ja mulle tundub, et lihtsalt kõige mõistlikum on seda teha nii kiiresti kui võimalik. Selleks, et täna olemasoleva juhatuse uus juhatus saaks aasta või natukene rohkem atra seada. Kui räägitakse uuest võimalikust Reformierakonna esimehest, kordub kõige sagedamini Kaja Kallase nimi. Pevkur ei eita, et Kaja Kallas on tugev kandidaat, aga lisab. Tugevneb nimed on kindlasti ka Hanno Pevkur, Jürgen Ligi, Urmas Paet, neid nimesid on siin käinud veel, võib-olla veel keegi, mina sisevalimisi ei karda. Demokraatlik Erakond kui kellelgi on soovi, palun siis erakonna liikmed on need, kes ikkagi erakonnale juhi valivad. Nii et Pevkur on nüüd teinud vastukäigu, kui juhatus otsustab tõesti korraldada valimised juba sisuliselt veidi enam kui kuu aja pärast annab see kahtlemata eelised praegusele esimehele, sest konkurentide kampaania aeg jääb napiks. Reformierakonna juhatuse liige Kaja Kallas ei leia, et erakond peaks juba jaanuaris endale uue esimehe valima. Pevkuri ettepanek tuli tema sõnul juhatusele üllatusena ja seda on vaja nüüd seedida Kaja Kallasega, rääkis Indrek Lepik. Te iseenesest meil on üldkogu, toimub suvel, kus inimesed nagunii tulevad kokku. Et kas poleks mõistlik nüüd teha, sest suvel, et miks, kust tuleb see selline kiirus või surve või väline või sisene surve neid valimisi nüüd kohe jaanuaris, mis teha, et mina seda soodat ei tunne? Kas Hanno Pevkur peaks vähemasti siis hiljemalt suvel uue mandaadi saama erakonnalt või näete te näiteks siis ennast Reformierakonna uue juhina? Meil ei ole vaja seda praegu arutada, sest et me ei pea, kas meil on need valimised või kui meil on need valimised, siis millal, et siin variante on erinevaid, et ma arvan, et seda võib arutada siis, kui kui on selge, millal need valimised on. Edasi välisteemadel Euroopa Liit ja Suurbritannia jõudsid Brexiti kõnelustel seni lahenduseta olnud kesksetes küsimustes täna kokkuleppele eeskätt küsimustes, mis puudutavad piiri Iirimaaga. Johannes Tralla Andablinis. Üldiselt on inimesed Dublinis üsna entusiastlikud, et see esimene kõneluste voor õnnestus läbida selliselt, et Iirimaa tablini muresid võeti kuulda ja ma rääkisin täna Dublinis Iirimaa-kaubanduskoja juhi ka ja ka Tööandjate keskliidu juhiga, kes mõlemad tänasid poliitusele toetuse eest ja nentisid ka, et ilmselt nüüdseks selle nädala lõpuks on ka Suurbritannia kodanikele ja poliitikutele kohale jõudnud, et see Iirimaa piiriküsimus on tõesti väga tõsine ja oluline küsimus, mis tuleb Brexitiga koos lahendada. Küll aga juhtisid vaatlejad tähelepanu sellele, et see leping ütleb küll ühest küljest üheselt, et mingisugust piiri tõmbamist ei siis Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel ega ka Iiri merre, siis Põhja-Iirimaa ja Suurbritannia saare vahel ei tohi tulla. Aga samal ajal seisab selle lepingu avalõigus mõista, et mitte millestki pole kokku lepitud, kuni kõiges on kokku lepitud, et kui sisuliselt peaks nüüd juhtuma lähikuudel see, et lahkumiskõnelused Suurbritannias enne kui jooksevad ummikusse, et ei leita rahuldavat kokkulepet tulevikusuhte osas võib põhimõtteliselt juhtuda ka see, et Suurbritannia lahkub, kõneluste laua taga on, ma ei tea, kui peaks võimu võtma nii-öelda Haag Brexitit kiiremat lahkumist nõudvad poliitikud Londoni, siis sisuliselt ikkagi mingeid garantiisid ei ole, kuigi nii tablin, London kui Brüsseli üritavad praegu öelda, et piiri tõmbamine kahe nii-öelda Iirimaa vahel või piiri tõmbamine keset Iiri saart on välistatud. Nii et mõnes mõttes nähakse seda suure võiduna siin Iirimaal on ka selline, kuidas ma ütlen väikese venna mentaalsused, et Suurbritannia tavaliselt on Iirimaale dikteerinud tingimusi siin on noh, eks rikkalike raske ajalugu ja täna tuntakse justkui et Iirimaa on saanud oma tahtmise ja Suurbritannia on mõnes mõttes pidanud kapituleeruma, sest et kui vaadata neid tingimusi, millele tegelikult London oli täna valmis allkirja andma, siis sisuliselt on praktiliselt kõigest tuldud vastu Euroopa Liidu 27 nõudmistele võib olla üksnes Euroopa kohtu jurisdiktsiooni küsimuses on siin mõningaid mööndusi tehtud, aga raha küsimus? Iirimaa piiriküsimus, kodanike õigused on tegelikult nendes küsimustes on saavutatud sisuliselt see, mida Brüssel on nõudnud, mida London kõneluste alguses ütles, et mitte mingil juhul ei ole võimalik saavutada? Ja veel mõned olulised välissõnumid tänasest päevast. Erle Loonurm. Tuhanded Palestiina toetajad avaldasid Istanbulis protestimarsil meelt USA presidendi Donald Trumpi otsuse vastu tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Tänavatele tulnud meeleavaldajad skandeerisid loosungeid Jeruusalemma on meie ja jääb meile ning maha Ameerika maha. Iisrael Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kutsunud seoses Donald Trumpi sammuga 13.-ks detsembriks kokku islami koostööorganisatsiooni erakorralise tippkohtumise. USA välisminister Rex Tillerson ütles, et Ühendriikide saatkonda lähema kahe aasta jooksul ilmselt Jeruusalemma ei kolita. Prantsusmaa president Emmanuel Macron hoiatas Pariisis toimunud rahvusvahelisel kohtumisel kumises Liibanoni siseasjadesse. Kõnelustest võtsid osa ka USA välisminister Rex Tillerson ja Liibanoni peaminister saad Hariri. Hariri, kes teatas eelmisel kuul Saudi Araabias viibides ootamatult tagasiastumisest, ütles teisipäeval, et võitis lahkumisavalduse tagasi. Hariri sõnul on kõikide liibanoni inimeste soov oma demokraatiat päästa samuti, sõnas peaminister. Süüriaga piirneva Liibanoni stabiilsus on väike ime. Liibanoni valitsus tegi pärast Hariri naasmist ühisavalduse, milles kinnitatakse oma hoidumist regionaalsetest konfliktidest. Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronil antakse järgmisel aastal üle Karl Suure auhind uue Euroopa ülesehitamise visiooni eest, teatasid korraldajad. Alates 1950.-st aastast Saksamaal Aachenis välja antava auhinna komisjon ütles, et Macron saab auhinna tunnustusena missiooni eest uuest Euroopast ja Euroopa projekti taasloomisest, uuest Euroopa suveräänsusest ning rahvaste ja riikide tihedast koostööst. 39 aastane makroon on käinud välja auahne plaani Euroopa Liidu reformimiseks. Karl Suure auhind antakse ülejärgmisel aastal 10. mail. Ja tagasi koju paljudes teadlastes on tekkinud hirm, et kolme ülikooli rektorite sõlmitud kokkuleppe järel hakatakse piirama teadlaste väljendusvabadust. Nii Tallinna tehnikaülikooli kui ka Tartu ülikooli rektorid kinnitavad, et teadlased võivad ka edaspidi oma mõtteid vabalt väljendada. Madis Hindre lugu. Tallinna tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti maaülikooli rektorid sõlmisid kokkuleppe, mille ühes punktis on kirjas, et ülikoolide nimel ja ülikoolide kaubamärke kasutades väljendatakse ainult teaduslikult põhjendatud tasakaalustatud koordineeritud seisukohti. Paljud teadlased on väljendanud oma muret, et nüüd võidakse koordineerimata seisukohtade väljaütlemist piirama hakata, räägib Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Mulle tuleb üllatusena niisugune väga valulik reaktsioon ta iseenesest olulisel teemal, aga minu meelest täiesti mööda tulistatud. Jaak Aaviksoo kinnitab, et teadlased võivad väljendada nii oma teaduslikke seisukohti kui poliitilisi hoiakuid. Sama lubab ka Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. Interpretatsiooni, et me tahaks kontrollida, mida keegi tegelikult ütleb eksperdina teadlasena või minu pärast ka inimesena, mille iganes kohta see meelevaldne välja lugemine mitte mingit taolist mõtet ei ole. Eile Tartu Ülikoolis toimunud koosolekul ütles mitmed teadlased, et kui kokkuleppe tekst on nii mitmeti mõistetav, tuleks ümber teha Volli. Kalm ütleb, et ta ei ole kolleegidega seda küsimust arutanud, aga selleks samaks arutamiseks on ta valmis. Jaak Aaviksoo. Ma arvan, see on lihtsalt üksikute inimeste mure, mida tuleb mõista ja mida tuleb selgitada, aga, aga mitte asuda nüüd põhimõttelise kokkuleppe. Lisaks väljendusvabadusele tekitas teadlaste muret see, mis on rektorite kokkuleppe edasine väljund. Kokkuleppes öeldakse, et suurprojektide, näiteks plaanitava tselluloositehase mõjude uurimisel teevad ülikoolid koostööd, aga ühtlasi loevad teadlased kokkuleppest välja. Plaan on kujundada ka ülikoolide ühine seisukoht, aga kui näiteks küsida, kas praegused metsaraiemahud on mõistlikud, jäävad Tartu Ülikooli ja maaülikooli teadlased juba praegu eriarvamusele. Volli Kalm. Need eksperdid peavad omavahel senikaua argumenteerima, kui mingisugusele järeldusele jõutakse, mis neid eksperte kõige rohkem rahuldab. Ma ütleks, et see on sarnane sellega, nagu ÜRO kliimapaneel ütleb välja oma globaalmuutuste või kliima soojenemise seisukohad, millele eelnevad pikad-pikad, vaidlused, kriitika, kommentaarid ja nii edasi ja lõpuks ütleb see organisatsioon siis kogu sinna kogunenud tarkuse põhjal välja oma seisukoha. Aga mis saab, kui samuti teaduslikele uuringutele põhinedes jääb osa teadlasi ikkagi teisele seisukohale? Nagu teaduses ikka, siis pannaksegi kirja nendes kahes punktis oleme ühel meelel, nendes viies ei ole ka see pannakse kirja, mida ei ole teada või kus erinevad teadlased on eriarvamused. Ühtlasi kinnitab Jaak Aaviksoo kui Volli Kalm, et ülikoolid ei plaani anda ühest hinnangut, kas tselluloositehas on hea või halb, vaid igast valdkonnast räägitakse eraldi. Narva ja Pärnu alles kaaluvad, kas kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile. Tõnu Karjatse. Eesti linnadest on kindlat huvi 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna nimetuse saamise vastu näidanud üles Tartu, kes algatas ka pikaajalise kultuuritegevuskava koostamisel. Narva linnavalitsus on kahevahel, sest ühelt poolt on see linnale kulukas teisalt aga toob linna ka maailma meedia tähelepanu välja. Kultuuripealinna projekti eelarve algab 20-st miljonist eurost, millest suure osa peaks linn ise katma. Narva peaarhitekt Ivan Sergejev on veendunud, et Narva saaks seeläbi hea arengutõuke. See on igatpidi hea projekt, paneb ju ka kohaliku võimu konkreetse nagu väljakutsed teadnud koos töötama, et nüüd on ühine eesmärk, mida Narvas ei ole tegelikult tükk aega olnud. Et me peame nüüd tervet linna aktiveerima selle jaoks, et nagu mingisuguse hästi suur asja juurde minna. Pärnus pole Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist ametlikult arutatud, aga juttu sellest on olnud, ütles meie uudistele abilinnapea Marko Šorin. Korra on Pärnuga kandideerinud ja see oli rikastav kogemus. Ester Vilgats räägib lähemalt. Tegelikult peaks alustama sellest, et miks Pärnu üldse peaks kultuuripealinnaks pürgima. Suvepealinn juba ollakse, abilinnapea Marko Šorin. Sellesama diskussioon jah, on olnud ka Pärnu linnavalitsuses, aga, aga üks ei välista teist. Pigem toetavad. Touri pealinnaks kandideerimist 2005. aastal meenutatakse aga hea sõnaga. Tohutu töö bürokraatilised dokumentide vormistamisel pluss ka siis imagoloogiline pool ja mõned töötajad sellest ajast meenutavad üsna särasilmil seda hetke, et see oli piisavalt huvitav asjaosalistele ja näitas võib-olla uusi võimalusi, mida muidu tavapärases elus väga ei vaataks. Aga jah, tehakse ära suur töö, aga kui kultuuripealinnaks saab mõni teine linn, on see kõik asjata. Jah, sellesse võib suhtuda niimoodi, et siis on tühja läinud, aga kindlasti see tavapärasest elust välja tulemine aitab leida võib-olla uusi ja varem varjatud nüansse. Kindlasti on juba ainuüksi kandideerimine nii-öelda lõppvooru juba minek ressursimahukas nii aja mõttes, inimeste mõttes kui ka siis sõna otseses mõttes. Ka rahalised väljaminekud on küllaltki arvestatavad. Kas selle otsuse teeb? See seda ei volikogu ega täpselt, ei tea, aga eks üks ilma teiseta ei saaks, et see kokkulepe peab sündima ikkagi mõlemapoolselt, et oleks volikogu luba linnavalitsusel sellega tegeleda ja kuna see nõuab ka rahalist ressurssi, siis peab olema asi tasakaalus. Tallinn avalikustas täna oma EV 100 programmi ja veel kord. Tõnu Karjatse ka Tallinnale on kultuurikava keskmes lapsed ja noored, nii näiteks on kavas korraldada esimesel juunil lastekaitsepäeval Vabaduse väljakul lasteaia laste laulupidu 100 sära silma. Suvel toimub ka noorte tänavakultuurifestival linnas toimuvaid EV100. Sündmuseid rahastab Tallinna linn, täpne eelarve pole veel koos, räägib abilinnapea ja pealinna EV 100 komisjoni esimees Mihhail Kõlvart. Kõik numbrid on väga kindlalt järgmisel nädalal, kui volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve. Aga juba praegu eelarve projektis, anna vajalikud summad EV 100 programmi elluviimiseks juba ette nähtud. Tegelikult me saame öelda, et seal see ülelinnalise programmi elluviimiseks meil on ette nähtud umbes 1,3 miljonit. Pluss veel kommunaalameti investeeringud, mis on mõeldud just järgmise aasta linna kaunistamiseks. Tallinn kuulutab välja ka ideevõistluse linnale uue sümboli leidmiseks. Mihhail Kõlvart ütles, et ideevõistlus hõlmab kogu linnaruumi ja uus sümbol ei pea paiknema keskväljakul. Ja see on ka üks ideekonkurss küsimus. Et kuhu selline uus sümbol võiks tulla? Me arvame, et see peaks olema just selline kaasaegne, huvitav, innovatiivne sümbol mitte ajalooline. Lahkunud on koorijuht Kuno areng, meenutuse pani kokku Tõnu Karjatse. Kuno areng lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi koorijuhtimise erialal professor Gustav Ernesaksa käe all. Ta on olnud omakorda õpetajaks paljudele Eesti tunnustatud dirigentidelt. Kuno arengu juhatusel on aastakümneid tegutsenud mitmed Eesti olulisemad koorid ja alates 1965.-st aastast on ta korduvalt olnud ka laulupidude üldjuht. Inimesena oli areng südamlik ja energiline ning armastas head huumorit. Üks tema õpilasi, praegu Tallinna filharmoonia, juhatab Risto Joost meenutab oma õpetajat. Nii. Ta oli, mees, kes tundis väga hästi. Tihti selliseid ellujäämisseadusi ausus, selline täpsus, korrektsus ja kirglikkus olid võib-olla need võtmesõnad ja, ja see oli see mootor minu arvates, mis teda üleval hoidis. Gustav Ernesaksa õpilasena olid arengul väga kõrged koorimuusikastandardid, mida ta oma töös hoidis ja õpilastele edasi andis. Samal ajal oli just areng see, kelle koostöö noore Veljo tormisega aitas lauljatele publikul mõista helilooja täiesti uutel külalistel alustel loodud muusikat. Kuna areng meenutab oma töö algust rahvusmeeskoori juures tänu Varssavi sügise festivalil, mis oli omamoodi niisugune väga tugev kriitika Nõukogude sotsialistliku realistlikku kunsti vastu hakkas kõvahäälselt, et endast märku andma niisugune uus erinevate põlvkondade sellest ajast 70.-te aastatel eesotsas Veljo tormisega. Imelikul kombel ma, kust need edastatakse sahtlist leidsin kogemata kaks Hamleti laulu. Minu imestus, piir, kui hea lugu see on ja ma mõtlesin, et järgmine päev järsku on seal veel midagi, siis oli seal silt ära sibli Tormise muusikast üks maailma kuulsamaid teoseid on 1974. aastal meeskoorile ja šamaanitrummil kirjutatud pixel itaania, mille helilooja on pühendanud just Kuuno arengule. Kuno arengu õpilased meenutavad oma professorit klassikaraadio erisaates esmaspäeval kell üks. Ja sünoptik Ele Pedassaar räägib nüüd ilmast, palun. Meie ilma kujundab homme Norra rannikule pöörlema jääv madalrõhkkond, mille serva mööda kaardub Kesk-Euroopas vast üle Baltimaade Eesti suunas taas külmemat õhku. Tuule uuele tugevnemisele Eesti rannikul aitab kaasa Lõuna-Rootsi kohal arenev osatsüklon. Sajusemaks kujuneb homne päev Eestis, tõenäoliselt saartel, kuhu läheneb merelt madalrõhulohk. Saartel püsivad plusskraadid mandril, süvenemata päeva teises pooles. Miinused. Eelolev öö tuleb pilves selgimistega, kohati sajab vihma ja lörtsi. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 11, rannikul kuni 15, hommikul saartel iiliti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nulli ja pluss nelja kraadi vahel. Päev püsib pilves selgimistega ning kohati vihma ja lörtsisajuga. Tuul puhub lõunast kagust kuus kuni 12, rannikul 15, iiliti 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss ühest pluss nelja kraadini. Pärastlõunal langeb. Laskesuusatamise MK-etapil Austrias tegi hea võistluse Roland Lessing, Juhan Kilumets räägib siis täpsemalt. Ohvilt senis võitis meeste sprindi norralane Johannes Thingnes Bö, kes edestas prantslast Martin Fourcade Roadi 12,1 ja Sloveenia laskesuusatajat Jako fakki 35,4 sekundiga. Esikolmik läbis tiirud eksimustest. Lasketiirudes tegutses eksimatult ka 39 aastane Roland Lessing, kes sai lõpuks 31. koha, kaotust võitjale peaaegu kaks minutit. Viimati teenis Lessing maailmakarikasarjas punkte ligi poolteist aastat tagasi. Roland Lessing. Nulli pood oli nii pikk, et juba hakkas ära ununema, kuidas nulli on lastele. Täna läks, õnneks on püsti, oli küll üks hästi niuke väga napilt laskja ukse alla. See eestlased näitasid umbes selline tase on praegu, et kui siis suudaks kärpida nii 15 20 sekki nagu jaanuarikuuks, siis ma oleks oma vanuse kohta täitsa rahul. Minu eesmärk on ikkagi seaduses punasega taandarengut vältida. Et kuna seal on taandarengut vältida, siis ma olen päris hea. Naiste sprindi võitis puhtalt lasknud valgevenelanna Darja Domratševa Slovakkia esindava Anastasia, kus mina eksis ühel lasul ja kaotas talle 22,1 sekundit. Jälitussõitu pääses kaks eestlannat, Johanna Talihärm eksis viimasel lasul ja oli 45.. Tuuli Tomingas lõpetas 57.-na Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan Parun kahes viimases mängus kerkinud Itaalia tippklubi Trentino põhitegijate sekka. Pühapäeval sai ta Itaalia kõrgliigas kolm. Kaks võidumängus Modena üle väljakule kaheks viimaseks skeemiks ning kogus selle ajaga 11 punkti. Kaks päeva hiljem usaldas peatreener eestlase meistrite liigas Al koosseisu. Trentino alistas võõrsil kolm. Üks Timo tammemaa koduklubi masseiki. Noliku Teppan tõi üleplatsimehena võitjatele 19 punkti, Renee Teppan. Sellist nagu rolli ei oleks oodanud nagunii vara, et võib-olla hooaja teises pooles, et eks aeg näitab seisma kindlasti ei tohi jääda, tuleb panna läbi seina kogu aeg iga päev iga igas trennis, et et niimoodi see elu välismaal käib ja oma nii-öelda konkurendist eriti, kui ta on nagu kohalikud. Olla nagu selgelt parem, mitte ainult natuke parem või samal tasemel, et sellest ei piisa. Kindlasti. Aitäh spordisõnumite eest, jaam Päevakaja on selleks korraks kuulatud kena õhtut ja kuulmiseni.