Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, üheksandast detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Inglise keel on eesti keele säilimisele suuremaks ohuks kui omal ajal vene keel, leiti täna kindral Johan Laidoneri seltsi kokku kutsutud keele arutelul. Inglise keel on vähehaaval märkamatult asunud eesti keelt kägistama. Noored eestlased ei pane tähelegi missuguseks, nende eesti keel on muutumas. USA presidendi Donald Trumpi otsus tunni tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana on toonud araabiamaades kaasa meeleavaldusi. Iraak teatas, et sõda ISISega on lõppenud piir Süüria kan täielikult Iraagi valitsusjõudude kontrolli all. Narvas arutati Aleksandri kiriku edasise kasutamise võimalusi. Ekstreemspordikeskust kirikusse ei taheta, kuid kirikuhoonele võiks uusi funktsioone leida erasektori abil. Avalik sektor mõtleb oma eelarvete oma piirangute raames, erasektor taolist on huvitatud sellest asjad elaksid ise, et nad ikka oleksid nii-öelda jätkusuutlikud. Vot selles mõttes võib-olla selle erasektori kaasamine mingil moel olekski nagu õige. Rõhu rabamatkaraja ääres avati täna kunstiakadeemia tudengite tehtud trepp vaatetornile kindlasti üks kõige õpetlikum asi. Ma ei oleks iial osanud uskuda, et sellise protsessi käigus võib nagunii palju teadasaadust spordist. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Austrias tegi Johanna Talihärm oma sportlaskarjääri seni parima tulemuse. Naiste jälitussõidus sai ta 29. koha. Ilmateenistus lubab lörtsi ja vihma, sisemaal ka lund. Õhutemperatuur on miinus neljast pluss kolme kraadini. Kindral Johan Laidoneri selts kutsus tänaseks Viimsi mõisasse kokku arutelu, et analüüsida eesti keele olukorda aina enam inglise keeles tuvas avalikus ruumis. Kristi Sobak vahetab, kindral Johan Laidoneri Seltsi esimehe Trivimi Velliste hinnangul oskasid eestlased Nõukogude okupatsiooni ajal vene keelt karta ja venestamisele vastupanu osutada. Nüüd aga ei osata inglise keeles ohtu näha ja selle mõju eesti keelele on kordades suurem, kui oli vene keelel. Inglise keel on vähehaaval märkamatult asunud eesti keelt kägistama. Me peame hoolega mõtlema, kas meiega ei juhtu sama asi, mis juhtus 19. sajandil Iirimaal kus ei pandud ka tähele inglise keele ohtu ja täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks protsent rahvast, kuigi iiri keel on ametlik riigikeel. 19. sajandil oli muidugi väga tähtis see, et Inglismaal ja Iirimaa kõrval aga nüüd ei ole kilomeetritel enam mingit tähendust. Eesti noored elavad samasuguses ilmavõrgus, nagu on iiri noored. Ja noored eestlased ei pane tähelegi missuguseks, nende eesti keel on muutumas. Tallinna reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi emakeeleõpetaja ning emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liige Anu kell ütles, et paljud õpilased eelistavad ka kohustuslikku kirjandust lugeda inglise keeles. Seetõttu on tema hinnangul eriti murettekitav sel nädalal ilmsiks tulnud eksameid korraldava sihtasutuse Innove kavatsus, et tänavusel eesti keele riigi Eksamil ei hinnatagi enam lugemise osas õpilaste õigekirjaoskust ehk siis seda ei võeta hindamisel arvesse, vaid hindamisel arvestatakse ainult seda, kas vastus on sisuliselt õige või mitte. Ja see on tekitanud emakeeleõpetaja ütles, niipalju kui see veel on emakeeleõpetajateni jõudnud väga suure poleemika, väga suure vastukaja, inimesed on väga mures, minu meelest on tegemist ka teatud topeltmoraaliga, kui öeldakse, et õpetage koolides nad õigesti kirjutama, aga tegelikult eksamil me seda, kuidas nad kirjutavad hinda. Muidugi ma pean siiski täpsuse huvides ütlema, et see on üks osa eksamist ehk siis teine osa eksamist on kirjand ja kirjand annab tegelikult rohkem punkte ja kirjandis ikkagi praegu on veel emakeele õigekirja hindamise osa alles, aga minu meelest on lubamatud, ütleme järjest võtame standardid kogu aeg madalamaks ehk siis tegelikult praegu kuivik emakeeleõpetajad on mures selle pärast, et Eesti õpilaste emakeeletase järjest langeb, et nende, ütleme keele väärtustamise võime järjest langeb nad loevadki pigem parema meelega inglisekeelseid tekste on minu meelest lubamatu väljendada emakeeleeksamiga ka sedasama suhtumist, et nad võivadki kirjutada ükskõik mismoodi ja see ei olegi tähtis, kuidas nad oma emakeelt kirjutavad vaid oluline on ainult see mõte, mida nad sinna kirja panevad. Eesti keele Instituudi direktor Tõnu Tender tõi oma ettekandes välja, et uuringute järgi on Eesti inimeste suhtumine eesti keelde hea. Inglise keel on praegu Lingo Franca, milleta kõrghariduse omandamine on Eestis keeruline. Tender viskas aga õhku idee, kas ei peaks rohkem tähtsustama teistegi võõrkeelte õppimist ja mitte laskma koolides inglise keelel domineerida. Nimelt armastavad just mitmed võõrkeelt valdavad inimesed eesti keelt rohkem. Eesti keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk aga märkis, et kohalike omavalitsuste juhtimiseks ei nõua praegune seadus eesti keele oskust ja mingi osa Eesti omavalitsustes töötabki vene keeles. Samal ajal ei ole Ida-Virumaal võimalik igaühel saada eestikeelset õpetust, kuigi põhiseadus selle õiguse sätestab. USA presidendi Donald Trumpi otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana on toonud araabia maailmas kaasa meeleavaldusi ja rahutusi. Palestiinlaste aladelt tulistati Iisraeli rakette Iisraelvastas õhulöökidega. Araabia ühendemiraatide välisminister ütles, et Jeruusalemma otsus on kingitus äärmuslusele. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas jätab ära kavandatud kohtumise USA asepresidendi Mike pensiga. Abbasi nõunik ütles agentuurile peet, Ühendriigid ületasid Jeruusalemma otsusega kõik piirid ja mingit kohtumist Ameerika asepresidendiga Palestiinas ei toimu. Egiptuse kopti kirikupea, paavst tava Arturas teine tühistas samuti pentsiga kohtumise Kairos. Türgi president Tayyip Erdogan loodab veenda koos Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga USAd oma Jeruusalemma otsust üle vaatama. Türgi presidendi kantselei allika sõnul nentisid Erdogan ja makroon telefonivestluses eta. Trumpi otsus on piirkonna jaoks muret tekitav ja otsustasid teha ühiseid jõupingutusi, et USA sellest loobuks. USA lääneliitlased ei toetanud eile õhtul ÜRO julgeolekunõukogus Ühendriikide otsust. Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Suurbritannia ja Rootsi kutsusid USAd üles esitama üksikasjalikke ettepanekuid Iisraeli palestiinlaste erimeelsuste lahendamiseks. Täna õhtuks on kokku kutsutud Araabia liiga välisministrite erakorraline koosolek. Türgi president Erdogan ootab algaval nädalal Türgis islamimaade organisatsiooni esindajaid kohtumisele. Palestiinlased teatasid, et nemad tahavad trumpi Jeruusalemma otsuse asjus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmist. Iraak teatas, et sõda niinimetatud islamiriigiga on lõppenud. Peaminister Haider paadi sõnul on Iraagi jõud viimasedki ISISe võitlejad riigist välja ajanud. Täna õnnestus meie üksustel vabastada täielikult ka nine, vajan paar Iraagi, Süüria piir on nüüd täielikult Iraagi relvajõudude kontrolli all, ütles Iraagi peaminister. Paar päeva tagasi teatas Venemaa, et on Süüria sisisest jagu saanud esisaares 2014. aastal enda kätte. Suured alad Iraagis ja Süürias ning kuulutas välja kalifaadi. Nendel aladel elas üle 10 miljoni inimese. Paari viimase aasta jooksul on ISIS kaotusi kandnud järk-järgult taganema sunnitud. Vaatlejad märgivad, et alade tagasivõtmine Isiselt ei tähenda džihaadi ideoloogia lõppu ning rünnakuid. Enesetapuplahvatused jätkuvad tõenäoliselt nii Iraagis ja Süürias kui mujalgi maailmas. Tagasi Eestisse Narvas arutati, kas Aleksandri kirikust võiks teha ekstreemspordikeskuse. Jüri Nikolajev annab teada Pakkuda Narva Aleksandri kirikule ekstreemspordihoone funktsiooni, nagu seda tunnistasid ka arutelu korraldajad oli pigem provokatsioon, et soikunud teema vastu taas huvi äratada. Tegelikult pole Narva elanikud selliseks muutuseks valmis ja isegi tühjale ja kütmata kirikuhoonele muud otstarvet kui vaimu ja kultuuriehitis ei nähta, räägib Aleksandri koguduse õpetaja Oleg Sevastjanov sõdumustaniootši Serioosse rasemadriors. Sistlikeks. See pole õige suund. Kirikuid muudeti spordirajatisteks eelmise sajandi kolmekümnendatel ja kuuekümnendatel ja sellest midagi head ei tulnud ja inimestele vaimsust ei lisandunud. Tähtis on ju see, mis meid vaimselt rikastab. Võrtsutaks hooldava, kes arutelu eesmärgiks oli püüda mõelda veidi kaugemale praegusest tupikseisust, kus riigi omandis ja pisikese koguduse kasutuses olev kirikuhoone vaikselt laguneb. Aga riik ja Narva linn ei suuda kokkuleppele jõuda, kuidas suurt hoonet majandada, räägib Narva peaarhitekt Ivan Sergejev. Üks idee, mis oli välja käidud, oli see, et see võiks olla niinimetatud PPP era- ja avaliku sektori koostöös sündis mingisugune partnerlusprojekt, võib-olla see tõesti ongi, nagu see viis selle asja organiseerida, sest avalik sektor mõtleb oma eelarveta oma piirangute raames, erasektor taolist on huvitatud sellest asjad elaksid ise, et nad ikka oleksid nii-öelda jätkusuutlikud, et selles mõttes võib-olla selle sektori kaasamine mingil moel olekski nagu õige mitte, sest et vatesse küsimus enamasti ongi olnud see, et kuulge, et kuidas me seda maja kütame, kuidas me paneme ta nii-öelda isend kinni maksma on ja, ja see on üks asi, milles erasektor võib olla palju tugevam kui avalik. Kultuuriministeeriumi peaspetsialisti Olga sõdniku arvates võiks Aleksandria kirikul olla ühekorraga mitmeid funktsioone. Pole see on nagu üks mõistlikumaid viise, aga võib-olla tõesti ainuüksi raamatukogu või ainult kontserdisaalina ei hakkaks toimima, aga kui sinna juurde pookida ka mingisugused näituse korraldamise võimalused, siis olla konverentsid ja seminarid ja mis iganes veel, või loomeinimeste kokku viimase punktina, et võib-olla kui seda kõike kokku panna targalt, et siis sellest võib midagi head sündida. Aleksandri koguduse esindajate arvates peaks lahenduse leidma lähima viie aasta jooksul. Narva peaarhitekt Ivan Sergejev hinnangul ei saa praegu mingit kindlat tähtaega määrata, sest objekt on hästi keeruline ja huvisid selle ümber väga palju. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Täna toimus telekonkursi klassikatähed neljanda hooaja eelvoor 25-st võistlusele registreerunud muusikust valiti välja kaheksa Ivari Ilja žüriis Keys osalejate ühtlaselt head taset, mis tegi valiku tegemise tema sõnul keeruliseks otsustamist hõlbustas varasem teadmine interpreetide muudest esinemiste eest ja žüriiliikmete ühis arvamus. Kindlasti oli Ilja sõnul võitlusvõistlusel neid kandidaate, kes seekord saatesse ei pääsenud, kuid keda võiks oodata tagasi järgmisel korral. Juhan Tralla sõnul tõi muusikute elavas esituses kuulamine Lindi vooruga võrreldes üllatusi nii ühes kui teises suunas. Ta ütles, et hindab neid muusikuid, kes ei hakanud repertuaari valides žüriid nii-öelda üle ka avaldama, vaid julgesid välja tulla nõudlike paladega, mis näitavad nende muusikalist küpsust ja tehnilist võimekust. Pärnumaal tuhu matkaraja ääres avati täna uus vaatetorn. See on juba viies riigimetsamajanduse keskuse ja Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite koostööna valminud loodusehitis Silvia soolges kohale. Tohu, rabade ja soode keskel paiknev vaatetornitrepp on ehitatud täpselt endise vaatetorni asukohale. Treppi projekteerisid ja ehitasid Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri esimese kursuse tudengid. Tudengite töögrupi juht Kirke Kalamets ütleb, et idee ehitada just selline trepikujuline torn sündis jaanuaris, kui kogu kursusega asukohta üle vaatamas käidi. Mõte sai, kui üks minu kursakaaslane käis ringi A4 paberilehega ja mõte tekkis kalibreerimisest, ehk siis see paberileht on siis täpselt selline, nagu selle ümbrus on, et kui on halb ilm, siis paberileht on ka halb, näeb välja ja kui on hea ilm, siis see leht näeb ka hea välja. Viie meetri kõrgune vaatetorn on ehitatud lehisest ning on kaetud läbi kumama PVC kangaga, mis on ilmastikukindel ning meenutab välimuselt paberilehte. Kirke Kalamets ütleb, et vaatetorniprojekt on olnud üks raskemaid asju, mis talle elus teha on tulnud. Aga samas ka kindlasti üks kõige õpetlikum asi. Ma ei oleks iial osanud uskuda, et sellise protsessi käigus võib nagunii palju teada saada. Siiralt hea meel, et täna lõpuks valmis saab, on pikk teekond olnud. RMK Lääne-Eesti külastuspiirkonna juht Marju Pajumets rõõmustab, et inimesed on hakanud järjest enam looduses käima ning usub, et matkajad leiavad ka tuhu treppi üles. Meil jah, siis on siis väikene matkarada, mis tutvustab erinevaid soo, arenguetappe võib näha madalsood, siirdesood ja torn jääb siis rabaosasse siia mändide vahele väga selline linnurikkas ala on, ütleme see madalsoopoolne osa siis on siin palju orhideesid. Tuhu piirkonnas elab palju pistrikulisi, nii metsiseid kui Detresid. Teadaolevalt asub seal ka kalakotkapesa talveöödel, võib kuulda nii hundi ulgumist kui kakuliste hõikeid. Torni ehitanud tudengitel õnnestus karugi näha Silve soolt. Pärnu. Merike Merilain räägib nüüd ilmast, homne ilmapilt oluliselt ei muutu, vaid tsüklon hääbub tasapisi Norra merel ja meilgi jääb selle servas lõunatuul vaiksemaks, kuid rannikul küündivad tuuleiilid ikka veel 15 meetrini sekundis. Taevas selgineb, ajuti. D ja sajuhoogusid nii lörtsi kui vihmana. On vähe, õhutemperatuur langeb mandril öösel nulli miinus neljani, saartel püsib pluss kolme kraadi lähedal. Ka päeval jääb õhutemperatuur enam-vähem samadesse piiridesse. Johannes vedru võtab veel kokku spordisõnumid. Austrias Hochfilzenis jätkuval laskesuusahooaja teisel maailmakarikaetapil olid täna kavas jälitussõidud. Meeste võistluses teenis esikoha norralane Johannes Thingnes Bö, kes oli võitnud ka eilse sprindi ja saanud rajale esimesena. Tänases rasketes oludes kulgenud võistluses tegi b kokku kolm möödalasku. Teisena lõpetas Sloveenia laskesuusataja Jacob Faces, hea suusakiiruse kõrval eksis 20-st lasust vaid ühel. Kolmanda koha heitluses edestas Martin Fourcade napilt sakslast Simon Champi. Roland Lessing sai täna rajale 31.-na, kuid neljas tiirus tehtud kuus eksimust langetasite punktikohalt välja 50.-ks. Naiste jälitussõidus tõusis teiselt stardikohalt võistluse võitjaks Slovakkia esindaja Anastassia, kus mina MK-etappi polnud ta võitnud. Kolm ja pool aastat. Hea päev oli täna Soome laskesuusatamise jaoks, sest Kaisa Mäkäräinen suutis kuuendalt stardikohalt välja võidelda jälitussõidu teise koha. Viimasel ringil möödus ta valgevenelannast Darja Domratševa, st. Väga hea võistluse tegi Johanna Talihärm, kes sai maailmakarikasarjas kirja karjääri parima tulemuse. Eilse sprindi 45.-lt positsioonilt suutis ta kahest möödalasust hoolimata hea suusasõiduga tõusta 29.-ks. Tuuli Tomingas lõpetas võistluse 49.-na, Johanna Talihärm. Ma arvan, et päris hästi läks et olgugi, et see tulemus ei ole nüüd nagunii ei mäleta, siis arvestades, mis koha pealt startisin Liversest püstima, lasin seal 29. ja 30. koha peal, et see on kohe peale teose. Ja eks ma olen ise päris kapsast ka, et päris korralikult tuli võidelda, jäätisefestival seisaks. Ma ei tea, kuidas mõned märgid alla sain. Kuidas sulle endale tundub, et siit ka see vorm läheb nagu veelgi paremaks ja suusakiirus? Ma tahaks loota jah. Seitsmes uus aeg ja ütleme nii, et selleks valmis. Murdmaasuusatamise maailmakarikasarja etapil Šveitsis Davosis ükski eestlane meeste vabatehnikasprindis kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Parima Eesti suusatajana sai Marko Kilp 46. koha. 30 hulka jõudmiseks tulnuks sõita kaks ja pool sekundit kiiremini. Davosi sprindi võitis norralane Johannes Kläbo, kes on tänavust MK-sarja imeliselt alustanud. Senisest kuuest MK võistlusest on Kläbo esikoha pälvinud kõigil. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.