Tänase saate teema on meil siis sessinskaja loss. Me ei käinud nüüd Leningradis ringi päris kronoloogilises järjekorras, meie külastanud neid paiku nii nagu nad need saatekavas välja näevad. Ja kui mu mälu ei peta, siis marsiväljakult Läksime otsimaks Ezzynskaja lossi. Vahepeal oli meil saada eile veel Tauria paleest. Ajaliselt meie käikude all nägime hiljem. Nii et taksessenskalastasime, läksime siis otsima, kasutasime kaarti. Marsi väljakult on sinna võib-olla kõige lähem tee kohe üle kiirovski silla. Sel ajal olid Troitski sild ja nii et üle silla siin vastas on revolutsiooni väljak siin lähedal, kuskil korki jalas. Ja siis ta pidi olema Kulbuševi tänava kurki tänava nurgal, aga me arvasime siiski rohkem klõbustega tänaval, nii et me läksime tükk aegamööda. Tükk aega läksime vales suunas ja muidugi oli Hillar see, kes juhtis ja ütles, ärme küsime, me peame ise leidma. Ja lõpuks me, kui me olime jõudnud juba järgmise sillani, mis viis üle suurenevka olin mina siiski sunnitud küsima ja Hillar neile selgeks tegema, et me oleme eksinud. Mina tahtsid kogu aeg küsida, aga, aga ehkki vana jällegi soovitasin seal mitte küsida. Muide, selle suurenevka juures siin nurga peal ju nägime ka aurat, temast tuleb eraldi juttu, nii et me kaunis palju läksime mööda, siis tagasiteel leidsime lõpuks maja. Mis oli juba siltralias. Oktoobrirevolutsiooni muuseum seal praegu asub ja see maja viis ka meid veel segadusse. Asi on selles, et žeszinskaja loss on oktoobripäevade ajaloost hästi tuntud. Selle maja pildid on mitmel pool avaldatud ja me lihtsalt ei tundnud seda maja ära. Ta on õieti need kokku ehitatud kahest majast. Ja endine sinskaja maja on ühendatud kunagise metsakaupmehe pranti suure luksusvillaga. Nende kahe hoone vahele on ehitatud uus osa, mis on ühtlasi muuseumi peasissekäiguks. Aga siiski küllaltki osavalt tehtud pärast me vaatasime, et nad on ikka natuke erineva stiiliga need majad ja sa mäletad, Enet alguses me kõigepealt otsisime maa juures muidugi rõdu ja me arvasime valesti see rõdu, arvasime, et nüüd Lenin rääkis, tegelikult ei olnud üldse seadus, oli pranti, maja, rõdu, sealt võis, võib olla Kalinin omal ajal rääkida, sest kui esimene linnapea ja lasteaiast selle poole peal hiljem. Ja aga kogu selle muuseumi saamislugu vajaks ka väikest tagasivaadet. Muuseum avati siin 20. aastal jaanuaris aga siis asusse, talvepalees ja talvepalees oli muuseum ka kogu suure isamaasõjaaja. Muidugi olid eksponaadi siis keldrites hoiul ja alles 55. aastal sai revolutsiooni muuseum selle hoone ja 57. aastal just novembripühadeks, see tähendab oktoobri 40.-ks aastapäevaks. See muuseum avati külastajatele niisugusena, nagu ta on praegu. Aga võib-olla sa räägiksid ka veel sellest? Noh, kirjandusest on võrdlemisi palju küll teada, aga, aga siiski miks seda nimetataksegi Silskalossiks ja selle maja enda ajalugu. Üldiselt oli ju nii, et, et pärast veebruarirevolutsiooni ja selle käigus paljud paleed kuulusid endistele mõisnikele Asustati revolutsiooniliste väeosade poolt kasutate neid igasugusteks ka Nõukogude hoonetena. Nii et sama saatus tabas ka sinskaalusse sinna nimelt tuli üks soomusautode divisjon. Asi on selles, et selle maja omanik, baleriin sessinskaja oli väga lähedalt seotud tsaariperekonnaga. See maja oli talle kingitud Nikolai teise poolt isiklikult. Ja kuna ta oli tsaaripere favoriit, siis muidugi veebruari sündmused, mis tsaarivõimu kukutasid, muutsid perenaise olukorra linnas väga kõikuvaks ja ta lihtsalt pages oma majast, et vähem silma paista. Aga siiski välismaale ta ei läinud, alguses oli arvamusel, oli ära, aga ta oli ikkagi Petrogradis, aga. Ta varjas ennast oma tuttavate juures, aga muidugi ei jäänute selle otsusega rahule. Ja hiljem, kui soomusautodivisjoni mehed andsid osa oma ruumidest Petrogradi parteikomitee ja keskkomitee töötajate käsutusse, siis žeszinskaja hakkas esitama oma perenaise õigusi, pöördus otseselt ajutise valitsuse poole ja muide sai sealt toetust. Seda asja arutati kohtus ja. See alguses vist mais juba jah, mais 1917 protsessima. Need protsessid olid muide just viiendal mail, kus erakordne juhtum selles mõttes, et, et vist esimest korda esines kohtuprotsessil ühena pooltest partei keskkomitee ja kuna kohus oli ajutise valitsuse huvide eest väljas ja kasutas seda protsessi võitluseks bolševike vastu, siis otsustati bolševike keskkomitee sealt välja tõsta 20 päeva jooksul. Edasi, ma mõtlen, peatume nendel sündmustel juba arutluse käigus, sest selle maja saatus on tihedalt seotud tolle perioodi sündmustega. Üldse kõige olulisem vist siin kohe. Kui Lenin saabus aprillis tagasi Petrogradi tagasi Venemaale, siis Soome vaksalist taju sõitiski kohe sinnaksessinsquelossi. Muide bonstruiewitzi oma mälestustes kirjutab, tähendab partei keskkomiteel olid need ruumid juba antud osa ruume juba varem enne Lenini tulekut ja siis monstrueeritusel oli jutuajamine selle soomusautodivisjoni komandöriga ja jutuajamine kulges ka, niiet Peaks saatma paar masinat soomusautot vastu leniline, sedasama laksolisse. No väeosa oli revolutsiooniliselt meelestatud, aga ikkagi mees nii sõjaväelist distsipliini arvestades alguses oli, võrdles ehmatanud, et et sellega ta võib sõjakohtu alla sattuda, kui ta omavoliliselt masinat sealt välja saadab. Aga konstrueeris seal kirjutab, et, et noh, ma jäin lootma tema revolutsioonilise südametunnistuse peale ja see ei tõmmanud alt vaid kaks soomusautot tõepoolest sanovacsesse vastu sõitsid. Ja üks nendest soomusautodest on too maailmakuulus. Soomusmasin mille Pealt Lenin pidas oma esimese kõne ja millega Lenin sõitis jaamast linna. Seda autot juhtis oganyan ja selle soomusauto edasine saatus ise on terve suur huvitav peatükk, aga me ei tohi praegu vist nii laiali minna, vaid peame püsima ikkagi sinskaja lossi sündmuste juures. Nojah, auto ise on praegu nüüd kahe muuseumi marmorpalee. Seal asub Lenini muuseumi filiaal Petrogradis Marsi väljaku lähedal. Aga see Lenini tulek ja Lenini esimesed kohtumised selles majas on tõesti otsustava tähtsusega revolutsiooni edasises käigus. Asi oli selles, et kui nüüd nii püüda analüüsida olukorda, milline valitses Petrogradis üldse Venemaal sel hetkel, kui Lenin tuli tagasi rohkem kui paarkümmend aastat kestnud immigratsioonist siis üldine suure enamuse meeleolu Venemaal ja ka väga paljude Võitluse liidrite hulgas oli niisugune, et revolutsioon on toimunud. Kodanlus on võitnud, see tähendab, et tsaarivalitsus on kukutatud ja et on saavutatud demokraatia. Tähendab nüüd on juba midagi käes ja kogu jõud tuleb suunata selle käte võidetu kindlustamisele. Jah, demokraatlikus suunas võib-olla, aga. Kodanliku demokraatia suunas ja ja see oli vist Lenin ja see oli just Lenini tagasituleku hetk. Millal nii täie teravusega kerkis esile probleem, et saavutatud ei ole õieti veel midagi? See on alles esimene pool võitlusest ja Lenini mõte, mis kokkuvõtlikult on väljendatud tema aprilliteesides. Ja ka kohe esimese kõne, kui ta sealsamas autol pidas lõpetas ta loosungiga, mis sel ajal kõlas siiski esmakordselt. Elagu sotsialistlik revolutsioon sellest sellel konkreetsel etapil, sest võrdlemisi jah, erinevaid arvamusele võrdlemisi segaseid seisukohta seal ka inimestel, mis nüüd edasi teha, ajutine valitsus ikkagi neid demokraatlikke nõudmisi ellu ei viinud ja ja Lenin, võib-olla esimesena nägi ajutise valitsuse tegelikku olemust, ehkiv puht reaktsiooniliselt sündmused veel järgmised, mis ka teiste silmis pildi selgeks tegija silmad avas. Kuna tema tuli välismaalt ja esitas oma seisukohad, no värskelt tuleva seltsimehena siis oli ajutise valitsuse pooldajatel ja temaga mitte nõus olevatel inimestel väga palju kaarte käes kõigi tema väidete vastuvaidlemiseks juba üksinda. See väide, et Lenin ei tundvat kohalikke olusid, Lenin ei tea, mis on toimunud Lenini tunne, meeleolusid ja nii edasi. Need olid kõik niisugused väited. No millega oli raske vaielda. Lenin pidi hakkama päev-päevalt tund-tunnilt ja iga minut tõestama seda, milles ta ise oli veendunud ja, ja mis nõudis ikka uute uute inimeste kaasatõmbamist. Aga tema populaarsus ikkagi revolutsiooni juhina ja bolševike juhina oli niivõrd suur ja, ja inimesed ootasid ja konstrueeris oma mälestustes kirjutab, õieti saabus teade Lenini õe Maria Uljanova kaudu, see viimane teada, üldiselt tuli teade, et Lenin hakkab tulema tagasi Venemaale, aga millal konkreetselt ja aega jäi võrdlemisi vähe ja konstrueerida siis teatas ka laiali oma parteiseltsimeeste kaudu ja oligi alguses kartus, et võib-olla noh, ei olegi kuigi palju neid kohtamisele tulijaid. Tegelik olukord nagu välgukiirusel teade Lewis Petrogradis ja ja seal oli muidugi hästi palju Soome vaksali esine nalja kõik yldse ei mahutanud ja kõik tänavad olid täis, nii et ikka tuhandeid kümneid tuhandeid inimesi selles mõttes vastu ootusi kõik ikkagi leninliku revolutsioonijuhilt ootasid nüüd midagi uut ja, ja tundsid nagu hoopis julgemana ja kindlamana. Nüüd kui Lenina tagasi jõuavad, siis saavad paljud asjad selgeks ja asi läheb kindlasti õigetesse rööbastesse. Ööl vastu neljandat aprilli. Kuna ta oli kogu pika aja olnud püstijalu ja vahetpidamata tervitustele vastanud, kõnesid pidanud, siis nüüd anti siis võimalus väikeseks puhkuseks. Seltsimeeste ringis joodi teed, söödi võileibu, mis kõik olid ettevalmistatud. Kuna tõesti väga Leninit oodati, toimusid esimesed jutuajamised alguses väikeses ruumis keskkomitee tööruumis teisel korrusel ilmselt ja teisel korrusel, aga siis olevat rahvast tulnud juba nii palju, et kellelegi ettepanekul koliti üle Xezzynskaja vastuvõtutuppa või saali, kuhu mahtus rohkem huvilisi. Siis vestlused jätkusid kuni hommikuni ja lõpuks hakati laiali minema. Siis keegi alustas marseljeesi. Aga Lenin nagu ei võtnud sellest laulust osa, oli raputanud pead ja alustanud ise teist laulu. Internatsionaali. Minu meelest on ka selles ikka seesama Leeneni mõte ja, ja Lenini absoluutne veendumus, et mitte kodanlik revolutsioon ei olnud Venemaatööliste võitluse eesmärk, vaid eesmärk oli planetaarne revolutsioon. No meie olime ka selles saalis. Saal, yhendust ei olegi eriti suur, aga nojah, ta ikka mahutab kindlasti päris hulgaliselt inimesi toad üleval, kus juba lennid tööruum, seal on kõrvaltuba, kus strat low, jah, grupp ka töötasid. Need on võrdlemisi väikesed ruumid, seal, ruum on palju. Eriti suure tähelepanu objektiks on muidugi just need teise korruse ruumid eriti see tuba, kust väljub uks, kust viib uks rõdule. Sellel samal rõdul Lenin esines tollel ööl, kui ta kohale jõudis. Õige, mitu korda ikka ja jälle tulid uued kolonnid maja ette tänavale. Ja tahtsin näha ja kuulda Leninit. Ja pärast seesama revolutsiooni väljak nimetatakse nüüd seda väljakut maja ees. Oli ikka ja jälle kogunemiste paigaks. Siit möödusid demonstrantide kolonnid. Sellel rõdul on Lenin esinenud vist küll mitukümmend korda. Korduvalt ja väikene rõdu ja ta annab sellesama teise rõduga selles Brandi majas isegi suuruselt on sama, saime tekstidele alguses viiski. Ja sellessamas toas, kus, kust rõdule pääseb seal põhiliselt ka Lenin töötas, saldamatuliteesid, kirjutas ja ja ajalooürikud räägivad sel ajal, kui näiteks vihma juhtus sadama, siis seal lähedal asuvas tsirkuses modern toimusid miitingut. Sel juhul seda tsirkust ei ole nüüd enam olemas. Adagoni oma mälestustes tõi päris huvitava episoodi sele rõdu kõne ühe kõne kohta, tema juhtus ka seal olema. No lausa vihma ei sadanud, aga natukene tiba. Ja rahvast oli palju, kõik kuulasid Lenini kõnet ja ja temaga muidugi ja äkki ta kuidagi tähelepanu viis kõrval üks väike poiss, kes hoidis ema käest kinni ja püüdis nüüd ema minema meelitada või kutsuda, noh, kuivõrd riba sead, poiss oli, noh, viieaastane muidugi igav tema sellest jutust midagi aru ei saanud. Aga emal oli veel süles teine, väiksem laps, paariaastane aga kuidagi noh, ema hoolimata vihmast, et lastel oli vaja ära minna, siiski silmad olid nüüd Lenini peal ja kuidagi poissini raudselt ootad, kui me lähme ja et ma pean kuulamat. Lenin räägib. Siin oli ka seal Taska ja Pravda tol ajal väga populaarse bolševike ajalehe toimetus ja tänu selle maja suurele tähtsusele. Majakovski on oma poeemis seda žeszinskaja paleed nimetanud Lenini sepikojaks, sest siin kogu aeg midagi toimus. Tänu sellele, ajutine valitsus võttis nii salaja kui avalikult alalõpmata ette aktsioone selle keskuse vastu. Siin näiteks ühes endises lossi vannitoas oli sisse seatud kirjanduseladu. Selles provotseeriti tulekahju, mille kustutamine nõudis palju energiat ja, ja millega hävitati suur hulk varutud kirjandust. Siis needsamad kohtuprotsessid, millest me juba kõnelesime tekitasid segadust ja väga keerulisi olukordi. Ja siis, kui hakkasid lähenema kriitilised juuli päevad muutusid rünnakud bolševike keskuse vastu niivõrd ägedateks, et Lenini nõusolekul ja ettepanekul partei keskkomitee sellest majast lahkus. Praegu on neid seal jah, muuseum, üks huvitav Lenini märkmikulehekülg, ma märkisin sealt välja, on seal praegu kaheksponaadina, siin on ta lihtsalt telefoninumbreid välja kirjutatud tol ajal ilmselt kui ta seal töötas. Selle lossi komandant oli tonilevski, tema telefon oli 70 84. Või neli 14. Kombata safioro tähendab soomusautode autojuhtide ruumide, ilmselt siis on veel selle märkmikuleheküljel kollantai aadress ja telefoninumber. Ser puhoskaja 13, korter 33, telefon kuus kuus kaheksa kolm kaheksa ja veel teisi nimesid, kellega Lenin ühenduses oli, kelle aadressidele sinna kirjutanud. Sealsamas lossis töötamise käigus. Ja tõesti, selles majas ringi liikudes on kogu aeg niisugune tunne, et et seinad võiksid jutustada. Ja selle maja teises tiivas, milles omal ajal Lenin küll vist ei käinud, son see pranti maja ja kus hiljem tegutses Kalinin, ta elas, selles majas. Tuli mulle meelde veel üks huvitav episood. Leningradis on yldse millegipärast väga palju lasteaedu, laste sõimi, üldse seal liikudes, majadel silte lugedes hakkab silma, et on väga palju lasteasutusi nagu oleksid väga paljud suured uhked paleed antud just lastele. Eriti torkas silma, mäletad, kui me läksime mööda Neeva kallast? Talvepalees on poole see kallas, kõik on niisugused. Ülikute majad ilmselt varem olnud. Ja hästi tehti, oli seal ikka? Pikkalisat jätskizakrid jätke palli kliinika Staliniga seotud majas on ka üks episood lastest, nimelt osa sellest majast kuulus lastekodule ja Kalinin ise käis väga tihti revolutsiooni ajal kodutuks jäänud lapsi külastamas. Ja kord ühte lastekodusse minnes oli ta hoiatanud oma abikaasat Jekaterina Ivanovna, kes neiupõlve nimega on loorberg, muide eestlane pärit Tallinnast. Kalinin hoiatas oma naistet. Ma lähen nüüd lastekodusse ja esimene laps, kes mulle uksel vastu tuleb, võtan ta kasvatamiseks meile koju. Ja niimoodi toodigi koju. Väike tüdruk, aania kellest sai Kalinini kasutütar ja kõik see on seotud ikka ja jälle sellesama majaga, kus praegu on revolutsioonimuuseum. Jah, selle kohta peab ütlema, et alguses väga erinevaid esimesi muljeid oli nendesse revolutsioonilistest paikades ja majades käies. Mina isiklikult kujutasin lõksessinskalossid kuidagi suuremana, ta on väiksem võrreldes näiteks vastupidine mulje, tekkis sellest räägime edaspidi veel teiste majade puhul. Aga muidu ta on ilus, aga ega sinul ei ole andmed, mis sellest Xezzynski alusest vahepeal sai, kas see baleriin sai ta enda kätte tagasi vä? Ei, see baleriin jäigi oma lossist ilma. Pärast oktoobri sündmusi oli selles majas Petrogradi linnanõukogu ja hiljem veel mitmesugused teised asutused, kuni. Nii nagu ma juba ütlesin, 55. aastal hakati seda maja vabastama teistest ametiasutustest muuseumina. Aga juulist oktoobrini, kas siis oli ikka sõjaväeosad? Juulist oktoobrini olid seal needsamad soomusdivisjoni mehed, kes sealt keeldusid välja minemast ja keda sealt keegi välja tõsta ei suutnud, sest jõud on jõud.