Eelmine saade meil lõppes Lenini tulekuga 24. õhtul umbes kella 11 paiku. Smneisse on ka seisukohti kirjanduses ja vahest nagu seostatakse asjaolusid ja sündmusi Petrogradis, nii et juba revolutsioon vahetu ülestõus algas 24. hommikul seoses sellega, et ajutise valitsuse korraldusel suleti kahe bolševistliku ajalehe seal tööline ja sõduri Frovotsi soldat ja see teine oli Rabodzi puts, toimetused, junkrut hõivasid kõik üleneeaa viivad sillad ja tõesti nende vastuaktsioonina õieti nii demokraatia, kaitse aktsioonidena bolševike juhtimisel uuesti see oli üks leedu polkudest, kes veel teisiväelasi, kes vabastasid toimetuse ruumid valge kaotlikest kätest ja toimetas alustas uuesti tööd, ta läheb hilinemisega, ikkagi ilmusid samuti ka sildadel liikluse taastamine, sest valgetel oli plaan sillad üldse lahti tõsta selleks, et eriti kuskilt veebruari poolelt või, või aare linnadest ei saaks revolutsiooniliselt meelestatud väeosad või ka töölised kesklinna tulla. Ja sisuliselt need 24. päeval toimunud sündmused olidki, et tagada vaba liiklust. Tagada töölise ajalehtede ilmumine. Otsest rünnakut või otsest nii ülestõusu ajutise valitsuse kukutamise eesmärgil veel siiski ei olnud. Ja ülestõusu algusega võime ikkagi ka seostada Lenini enda saabumist smannisse 24. õhtul seda fakti, millega me eelmine kord eile lõpetasime Ma arvan, et vast siiski ülestõus algas mõni tund enne Lenini tulekut, sest Lenin jõudis umbes kell 11 small, meisse aga kaheksa ja 10 vahel pidi kohale jõudma tema poolt kirjutatud viimane kirjalik suuna andmine Lenini kiri keskkomiteele, milles Lenin otsustavalt nõudis, et viivitamatult alustatakse aktiivset tegevust. Ma loeksin siit paar esimest rida ette, see omast kohast ka näitab, et oleks ekslik lugeda 24. hommikut või päeva juba ülestõusu alguseks. Kirjutan neid ridu 24. õhtul. Olukord on äärmiselt kriitiline, on päevaselge, et ülestõusuga viivitamine on nüüd juba tõepoolest niisama hea kui surm. Ja kõik see, mis toimus sellel päeval enne Lenini kirja, näitas, et teine valitsus valmistub rünnakut vastu võtma ja kõik linnas toimuv oli rohkem just ajutise valitsuse aktiivse tegevuse tunnistajaks. Selleks, et nii-öelda pealetungile ja külge. Ja kõige silmapaistvam nende sündmuste hulgas oli päeval kell kaks mõningate andmete järgi igal juhul keskpäeval toimunud eelparlamendi istung Marja palees, kus ajutise valitsuse juht keerenski pidas oma kuulsa kõne mis hüsteeriliselt nõudis kõigi relvastatud bolševike ja bolševike toetajate minemakihutamist. See kõne kestis poolteist tundi ja keerinski saavutas teatud edu. Eelparlamendi valgete liidrite hulgas saavutas aplausi ja kui ta oli kõne lõpetanud, siis olevat ta väljendanud arvamist. Nüüd on ta oma ülesande täitnud ja ta oli siis kindel, et ajutine valitsus tuleb algava tormiga toime. Ja üldse paistab siiski tüki ajaloo andmeid uurides, et ega ajutise valitsuse meestest aktiivsemat vastu tegutseb, kui ei olnudki tema võrdlemisi energiliselt, võttis neil päevil kasutusele kõikvõimalikke vahendeid bolševike ja revolutsiooni lämmatada. Muidu võib-olla mõni sõna oleks kasulik öelda üldse nende asutuste ja organisatsioonide kohta eelparlamendi kohta üldse eksisteerisid tol ajal väga palju asutusi ja organisatsioone. Eelparlament tema tuli õieti kokku kui esimest Marja palees seitsmendal oktoobril 25. septembril, kui keeranski moodustas järjekordse uue valitsuse Koalatsioonilise sisse. Valitsus kinnitas, et varsti kutsutakse kokku asutav kogu kes otsustab siin kõik võimu ja muud küsimused aga kuni selleni moodustatakse eelparlament või nagu nad ka ise nimetasid. Bremen, Soviet, Res Publica ajutine vabariiginõukogu, see pidi endast kujutama Jahni midagi Parlamendi taolist. Ikkagi kõige kõrgem võimuorgan, ajutine, kuni asutava kogu kokkukutsumiseni ja just seda kõrget kogu arvestades muidugi kelleltki selle kõnega viimasel hetkel pidas. Muide, kui ta seitsmendal oktoobril avati, siis võttis sealt osaga polstadega fraktsioon eel parlamendi koosseis oli muidugi reaktsiooniline, bolševikud olid seal vähemuses ja kuivõrd eelparlament kohe deklareeris neid samu samme ja geenides, mida keeranski valitsus kogu aeg ajanud seal koostöö välismaiste imperialistide sõja jätkamine ja maaküsimuse mitte lahendada, kõik need bolševikud sealt faktiliselt lahkusid ja marjapalees istusid need mehed seal koos. Nii reaktsiooni sümbolina, samal ajal veel Petrogradi nõukogu siis Petrogradi või üldse tööliste, Saadikute Nõukogu kesktäidesaatev komitee, sellest, kes kasvatas komitees, olid ka enamuses Müncheni kudesseerid, Petrogradi nõukogu ise nõukogud juba poolseliseerused selleks ajaks üle kogu Venemaa suures enamuses. Peale selle eksisteeris veel Petrogradi linnaduuma. Veider või kes seal oli linnapea ja muide ka seal oli bolševike esindajaid tavaaris või, või abilinnapeal, muidu oli Lonozzarski, nii et kui nii karjääriredelit võtta, siis siis linnapea abi kohalt, rahvahariduse, rahvakomissariks, hariduse rahvakomissariks, Vanovilskija veel teised, aga ka nemad olid seal vähemuses ja samal ajal siis bolševike partei keskkomitee bolševike partei organisatsioone, nii et nende asutus ja organisatsioon oli võrdlemisi palju ja, ja igaüks neist omate istus päevade ja tundide kaupa seal võtsite vastukast otseseid ja ainukesed, kes ikkagi sirgjooneliselt tegutsesid, olid bolševikud eesotsas Leninile. Nonii, selline pikk kõrvalekaldumine. Pikk juristi kõrvalekaldumine, aga iseloomulik, kui on veel see, et väga paljud nendest organisatsioonidest ja nõukogudest istusid koos permanentselt, tähendab ööd ja päevad läbi, toimusid pidevad koosolekud, mis võtsid vastu otsuseid, muutsid neid, saatsid oma direktiive laiali ja tegelikult võitlev jõud sai ühelt ja teiselt poolt risti vastukäivaid korraldusi ja seisukohti. Ja see oli tõesti bolševike tohutu edu tunnistamiseks, et ellu viidi need direktiivid, piss tulid small meist ja nüüd me näeme juba sellest hetkest alates, kui Lenini jõudis Molmesse kella järgi, kuidas olukord linnas hakkab? Esimene samm oli sillad valgete käest tagasi. See oli esimene, mida Lenin juba varem välja töötatud ülestõusu plaanis rõhutas, sest kuna Leningrad on saartel asuv linn, siis tänavavõitluses on sildadel oluline tähtsus ainult kaks silda. Nikolajev sky. Praegune leitnant Schmidti nimeline Jaa, lassi sild tähendab talvepalee juures olev sild jäid ajutise valitsuse kätte. Need on kaks kõige merepoolsemat ja, ja siiski vahelduva eduga oli ka nende teiste sildade saatusest, näiteks eelmises eilses saates oli meil juttu, kui Lenin tuli ülelit, teine silla oma teel Smolmeisse sissilt. Talvepaleepoolne kesklinnapoolne sillaots oli veel jonka. Ja ma nägin teid pärast seda, kui Lenini uudis võeti otsustavalt sillad. Kuna osa neist tulevad juba päevakoolidega siis varsti pärast seda tulid mul, mis see teade, et vallutatud on telegraaf. Siis andis sõjarevolutsiooniline komitee korralduse arreteerida linnas liikuvad autod, sest transpordi küsimus oli ka otsustava tähtsusega. Ja nüüd öösel täpset kellaaega ei ole teada. Hakkas liikuma Aurora mööda Neevat ülespoole ja võttis koha sisse Nikolai silla juures. Jah, sealt ta hõivas selle silla ise, nende need mehed ja, ja sealt aga oma paugud tegi, sest muide, praegu ta on jah, hoopis teise koha peal, kus, kui inimesed nüüd Leningradis käivad, kui vanad aurat külastavad. Varem oli tükk maad mere pool Nikolai silla läheduses. Ja samal ööl Smolmi valmistus ka selle vastu, et kui peaks ajutine valitsus alustama vasturünnakut, et siis peastaap oleks kaitstud. Umbes 1500 meest kaitses smaalneid. Jaa, aga junkrud ei andnud nende bolševike sammude peale mitte relvi käest. Veel öösel tehti uus katse vallutada bolševike ajalehed sest ajaleht oli ju see, kes järgmiseks päevaks kujundab miljöö ja meeleolu linnas. Ajaleht siiski jäi bolševike kätte ja öösel jätkusid aktsioonid mitmete tähtsate asutuste ümber. Vallutati bolševike poolt riigipank, telefoni keskjaam, selle kõik hommikuks ja kõik hommikuks. Umbes kella seitsmeks. Selgus, et ka enamus raudteejaamasid on juba revolutsiooni vägede käes ja olukord linnas on ühe ööga revolutsiooni esimese ööga otsustavalt muutunud. Muide, Lenini avaldas karahiale seal nii head meelt, kui nad tulid, et kõikjal oli ikka hästi palju juba näha sel õhtul punakaarti vägesid ja jõudude ilmne ülekaal lõpuks ega kui seda arvestust tehtigi, siis enamus sõjavägedest, kes ka lausa bolševike poolele ei olnud. Neid oli ka väga palju. Kuulutasid lihtsalt oma neutrioriteedist, nad ei, ei läinud ka ajutist valitsust kaitsma ja põhiliselt seal talvepalees ega marja pole ümbruses, olidki junkrute ja ega siis sõjakoolide kasvandikud, nooremad ja rumalamad, kes siis kes selle kaitse siis moodustasid. Ja muide veel sõjarevolutsiooni komitee oli ju juba varem moodustada, aga, aga kolm niinimetatud troika kesta vahetult juhtisid oldi Pottworiski Antonov Seencoya surnovski ja üks põhistaap koos keskkomitee liikmetega, keskkomitee liikmetel oli Kaju korraldus viibida pidevalt smanni santeri. Teate või eriloa alusel said nad sealt ära lahkuda, igaks juhuks pidid kõik olema valmis ja nii-öelda pale võistab, välistab asus veel Petrobavlovski kindluses. Seal need väeosad olid ka revolutsiooniliselt meelestatud ja siis veel ajutisi nii rinde staap koheselt talvepalee läheduses ja oli veel paar tükki, ma ei mäletagi nende täpseid asupaikasid, Nad liikusid seal ringi, mehed. Muide, see, et neid keskusi oli üsna palju ja staap oli mitmes paigas oli hiljem sündmuste käigus mõningal määral raskendavaks asjaoluks, aga sinna me veel jõuame. Praegu me oleme asjade käiguga 25. oktoobri või uue kalendri järgi seitsmenda novembrihommikuste sündmuste juures. Ja siit tuligi siis see asjaolu kõiki neid omavahelisi jõudusid jõudude suurust arvestades ka neid samme ja saavutusi arvestades, et kõik tähtsamad sõlmpunktid olid juba bolševike käes. Telegraaf, telefon, raudteejaamad, sillad. See andiski alust Lenini kuulsa Venemaa kodanikele selle kirjutamiseks juba 25. hommikul. Ehkki sel ajal veel tõepoolest talvepalees istus ajutine valitsus Kernski juba organiseeris seal sõjavägesid ja oli vast jalga lasknud juba selleks ajaks aga Kamari ja palees istus veel eelparlament. Nii et kui nii võtta, siis siis nagu ei olekski veel põhjust olnud Lenini kirjutate, et võim on üle läinud. Teksti veel. Venemaa kodanikele on kirjutatud 25. hommikul kell 10. Ajutine valitsus on kukutatud. Riigivõim on üle läinud Pädagaadi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu organi revolutsioonilise sõjakomitee kätte. See, millest võitlus, rahvas, demokraatliku rahu viivitamata pakkumine, mõisnike maaomanduse kaotamine, tööliskontroll tootmisele, nõukogude valitsuse loomine, see on kindlustatud. Lenilil oli õigus niimoodi öelda, sest tõesti revolutsioon oli saavutanud otsustava edu. Aga talvepalee ajutise valitsuse tolleaegne keskus oli vallutamata ja sellel hetkel, kui anti Aurora kaudu eetrisse kogu maailmale teade revolutsiooni võidust. Seesama ja seesama Lenini pöördumine rahva poole sellel hetkel alles hakati sisse piirama talvepaleed. See toimus kella kümne-üheteistkümne ajal hommikul 25-ni. Aga päris lõplikult, olete sisse piiratud, kusagil nii õhtuks? Ja sissepiiramine lõppes alles õhtul, aga huvitav on jälgida nüüd paralleelselt toimuvaid sündmusi. Sel ajal, kui bolševike toetavad polgud, lähenevad talvepaleele. On keerenski suures ärevuses ja ta otsustab minna rindelt tooma ajutisele valitsusele toetust. Enne seda ta veel hommikul annab korralduse Marja paleesse, et kõik ministrid tuleks kohale erakorralisele istungile, talvepaleesse. Talvepaleesse tema juurde, kuid ise läheb ta sellelt istungilt ära enne selle algust ja sõidab Ameerika saatkonnast saadud autoga, sest kõik teised autod on juba bolševike poolt arreteeritud. Ameerika autoga sõidab ta linnast välja kaluga suunas. Ministrid aga tulevad tõesti kokku, kogunevad talvepaleesse. Sel ajal on siiski veel nagu praegu on ühed huvitavad mälestused, ühe ministrist oli vist transpordi ja teedeminister Liverovski tema päevik avaldades storitseski arhiiv selles ajakirjas. Ja sel ajal, kui tema tuleb hommikul talvepaleesse, siis on võrdlemisi vabad veel kõik teed ja, ja noh, muidugi siin revolutsioonilise vägesid ja kõik kohad on täis, aga ta tuleb rahulikult sinna, ka teised ministrid kogunevad ja nad istuvad seal koos. Konovalov eesistumisel soligeeranski asetäitja ajutises valitsuses. Ja nüüd algabki ajutise valitsuse permanentne istung, mis kestab seni, kuni see valitsus kukutatakse. Vahepeal joovad teed ja arutavad Lõunat ja ikka istuvad ja arutavad olukorda edasi istuvad talvepalee mala hiit saalis, mida iga Ermitaaži külastaja võib praegu näha. Luksuslik. See on tõesti kõige rohkem kullatud, vist ei ole nii suur. Ja tõesti ilus ruum, roheline mala hiitja, puhas, särav kuld väga huvitavalt sobivad kokku ja vaade selle ruumi akendest. Neevale. Ta ju ise juba väga sügava mulje ja seal on paljud kuulajad ka kindlasti ise käinud. Meie jälgisime jah, põhiliselt selle pilguga nüüd tervet seda maja tsaari endist residentsi ja kus nüüd ajutine valitsus istus see Malahid saal on muide üks väiksemaid saalidestega, ta suur nii ei ole ja ta on otse Neevapoolses küljes, alguses tekitas minust kahtlaselt miks nad võimete kahtlusi vaid mõte, et miks nad just sinna Neeva poole läksid, aknad on kohe sinnapoole. Et kui tõesti nüüdselt Neeva poolt ja Petrobavlovski kindluse vastas, sellele laskma hakatakse, et siis nad on kõige õnnetamas paigas. Näib siiski ka nii, et, et rünnakut oodati, see vahe Neeva ja talvepalee vahel on küllaltki väike, sealt nad võib-olla rünnakut nii ei oodanudki, ikkagi lossiplatsi poolt, kus ka tegelikult sissetung hiljem toimus. Sellepärast nad olid ikka läinud palee teise külge ja siis, kui päris madin lahti läks, siis nad läksid sinna kõrvale söögituppa, sealt nad siis kinni võeti. Muidugi jah, keskel on hulga suuremaid ja ilusamaid saale veel. Georgi saal ja teised tekkis alguses on tunne, et seal keskel oleks võib-olla julgemad olla, aga, aga noh, eks nad olid paanikas ja kõigest sellest päevikust siin näha. Ei osanud nad ka midagi ette võtta. Viskin üks ministritest pandi seal veel mingi erakorralise kaitsekomitee esimeheks või erakordsete volitustega. Moodustati niinimetatud riigi päästekomitee, aga muide, selle komitee moodustamise ajendiks oli üks väga rahutu teade, mis jõudis kell üks talvepaleesse ja samal ajal jõudis see teade ka valmis. Siis oli teade selle kohta, et Maria palee, kus istus koos eelparlamenti, kus tegutsesid ajutise valitsuse ministeeriumid et see palee on hõivatud ja eelparlament bolševike poolt laiali saadetud. Nii et jäi siis ainult üks, jäi talvepalee alguses meile tekitaski, arusaamatusi ei saanud, me ju ka päris selgusele, et kuivõrd siis see ajutine valitsus tegutses norija palees, kuivõrd talvepalees eelparlament oli kogu aeg seal. Ja näib ka nii, et et, et olid seal ministeeriumi ruumid nii alaline, praktilise töö asupaik, aga Kernski ise elas talvepalees, kolmandal korrusel olid tema oma korteri ruumid, teine korrus on saalid ja kõige suuremad tsaarielutoad ruumid. Seal siis istusid koos nii-öelda ministrite kabineti ministrite nõukogu keranski kutsus meid sinna tavaliselt välja istuma. Ja muide, me seal Marja palees käisime, see võib olla väljast on natukene tagasihoidlikum, aga seda ilusam on ta seest. Ja seal on tõesti see kuulus Tret, õieti ehitatud on Salos Nikolai, esimese poolt oma tütrele Mariale tema oli invaliid, tähendab jalutada ja siis selleks, et ta saaks nüüd ühelt korjetuse saalidesse liikuda, siis on see trepil maastmeteta ja ta kallak on tunduvalt väiksem kui tavalisel trepil, nii et ratastooli peal sai teda siis üles veeretada teistele korrustele, muidugi teenrite poolt. On mõningaid andmeid, et seda kasutasid ka mõningad nii rohkem ennast täis olevat EL Parlamendi mehed, keda täiendavad, lükkasid kris üles saali istungitele. Praegu on Marie palees Leningradi linna täitevkomitee. Ja maja komandant oli väga lahke mees meile neid näitas ja kirjeldas neid ruume. Saaremäe vaatasime ülevalt rõdult neid seal mitu ja tõesti väga ilusaid parkett on nii et ega peale julge astutakse lausa särab. Neid kasutataksegi pidulikel juhtumitel kõigis muudes ruumides on täitevkomitee tööruumid, aga need imeilusad saalid on nüüd ka külalistele vaatamiseks. Väärsus ja tõesti, seal on, mida vaadata ja mida meelde tuletada. Ja nüüd just minu meelest on jällegi Lenin valinud just selle hetke, kus jäänud on ainult üks posti on ajutise valitsuse kätte. Lenin valis just selle hetke oma esimeseks avalikuks esinemiseks revolutsiooni käigus ja õieti esimeseks avalikuks esinemiseks pärast ajutist maapagu, sest aprillisündmusi tega alanud Venemaaperiood lõppes tal juuli juulikriisi ajal ja nüüd, kui ta öösel kohale jõudis, 24. õhtul. Lenin ei esinenud kordagi, ainult kirjutas oma pöördumise oma läkituse rahvale. Ja nüüd, kui on juba tulnud teade, et marja loss on langenud, nüüd astub ta esimest korda kõnetooli ja kell 14 35 13 Petrogradi nõukogu erakorralisel istungil. Lenin võtab sõna ja ütleb, et revolutsioon on teostunud. Nii samal ajal jah, teame, et pidi juba kahe alguses, 20. siis jäi tähtajaks 25. pidi algama tööliste ja soldatite saadikute teine kongress, delegaadid olid juba seitsmeteistkümnendast oktoobrist peale, osa hakkasid saabuma ja need olid kogunenud ka juba selleks ajaks 25.-ks suures enamuses kõik kohale. Seal oli ka näha, juba bolševike enamus on olemas. Ja nüüd tekkiski see moment, ehkki faktiliselt oli ju revolutsioon võitnud. Aga ikkagi noh, talvepalees istusid, et valitsuse liikmed seal ja. Ja just tänu sellele keerulisele olukorrale, mis praegu valitses small meis ühelt poolt maja on juba täis välja kuulutatud kongressi delegaate teiselt poolt Lenin on juba öelnud, et revolutsioon on võitnud, aga samal ajal ajutine valitsus istub pead istungeid saadab laiali oma direktiive ja praktiliselt on kukutamata. Janeli härradele krahv oli veel seal talvepalees osa otseliine, eksi telegraafpeadele krahv oli juba ammu käes, aga ikka nad said Moskvaga, rääkisid. Nõu ja Moskva linnapea ütles, pidage vastu 24 tundi. Me aitame teid. Ja nad ootasid Jukeerenskit, kes pidi tulema Luuga poolt vägedega. Nii et Lenin esines Petrogradi nõukogu istungil. Aga ta ei olnud selle poolt, et avatakse teine kongress, enne, kui on tulnud tallu palee langemise kohta teade ja ta hakkas kogu aeg kiirustama seda juhtivat kolmikut, et nad aktiviseerisid oma tegevust ja et kiiremini kiiremini jõuaks teadet talvepalee kohta. Jah, Podolski sellest oma mälestustes kirjutab väga hästi, küsimus oli ju ka vast selles, et Nõukogude kongressist võttis osaga SR insenerlikke võrdlemisi hulgaliselt ja ja siis tulla välja, need oleks kindlasti hakanud vastuväiteid esitamata. Kuidas ajutine valitsus tegutseb, mis, kuidas tasand revolutsioon võitnud või võin üle läinud? Teine asi oli ka muidugi meie meeste hulgas seal teisitiarvajaid no sellest on kõik kuulnud sinovjas ja kaamerad juba varem olid nii-öelda teoreetilisel seisukohale, et üldse ikkagi sotsialistlikud revolutsioonile üleminek Venemaa tingimustes ja praeguses olukorras ei ole üldse õige. Trotski oli veel teistlaadi seisukohal ja eks see tekitas ka seal pahandustest viimasel hetkel selles mõttes, et tema leidis, et, et ei olegi vaja enne Nõukogude kombel Ozzy avamist. Talve pole vaalutlega võimu tegelikult üle võtta, et vot selle küsimuse otsustab nõukogude kongress. Ja juhul kui ajutine valitsus keeldub alistamist sellele otsusele, et vat siis lihtsalt teerida ja olla nii, et pulse n endi ridades ei olnud veel täielikku üksmeelt. Samal ajal ei olnud muidugi teada, kuidas käituvad näiteks pahempoolsed essorid, rääkimata Parempoolsetest ja mees, kes, kes olid noh, teada ja avalikult igasuguse relvastatud ülestõusu vastu, olid täielikult kokku lõplikul positsioonil ajutise valitsusega. Nii et olukord ei olnudki niisama lihtne ja sellepärast oli Lenin on väga õigus, kui ta kiirustas ja seda kiirustamise õigsust, et tõepoolest tale pole, vallutati ja võin täielikult ja jäägitult läks. Bolševike kätte näitas ka sündmuste edasine areng, sest 25. hommikul tegelikult ju keeranski pääses minema ja läks just rindel organiseerima vägesid. Ja juba 26. 27. algasid tõsine ettevalmistus selleks körnski Grazlovi vägede rünnakut tagasi lüüa. Samal ajal me teame, et ülestõusu päevil suur osa Petrogradi garnisoni väeosadest olin bolševike poolel aga küllaltki kaalukas osa. Kes ei kaitsnud küll otse ajutist valitsust, olid nii-öelda neutraalsel seisukohal. Ma mäletan ka üks meie vanadest kommunistidest Artur Lombak, kes sel ajal kabiitri lähedal ühes väeosas viibis. Tema ju ka rääkis, et üldiselt tuli korraldus kasarmute, mitte väljuda meie mingisugustest üritustest osa ei võta, jäänud siis üksikud ettevõtlikud soldatid siiski lõikasid kasarmust minema ja, ja läksid sündmustega kaasa. Nii et aga sel momendil, kui oleks nüüd asi veninud ja oleks teada olnud, et keerinskija Krasnov nüüd oma vägedega lähenevad. No mine võta kinni, kuidas need neutraalsed väeosad ka siis oleks käitunud. Nii et selles mõttes oli Lenin väga kaugenägelik ja, ja tõepoolest oli vaja iga hinna eest ka ajutine valitsus kukutada ja nõukogude kongress seada küsimus, et võim on nüüd üle võetud, edasse küsimuse otsustate juba teie nõukogude kongress. Aga tekibki küsimus, et miks siis need väed, mis piirasid talvepaleed ja, ja sündmustejuhid koha peal, miks nad venitasid selle sammuga? Siin on mitmed põhjused, mõned allikad ütlevad, et üheks põhjuseks on see juhtimise laialipaisatud Saabid olid erinevates kohtades siis veel mitmed teised teadete edasiandmise aeglus ja väga mitmed põhjused, mis kokkuvõttes siiski väljendavad seda, et ülestõusu praktilised juhid püüdsid võimalikult vältida suurt verevalamist ja püüdsid revolutsiooni korda viia võimalikult väiksemate inimohvrita. Jah, sellest Podolski otseselt tema ise kinnitab, et üks põhjus just see olid ja see on võib-olla kõige paremaks vastu näiteks ka kõigile nendele argum argumendid nendele juttudele, mida pärast revolutsiooni kuni tänapäevani ka praegu enne juubelit kodanikes ringkondades välismaal vaenulike elementide ideoloogiate poolt püütakse väita. No küsimus, nagu oleks bolševikud kasutanud, ei tea, mis terrorit ja punane terror ja vägivalla aktid kõik sisuliselt sisuliselt läks ka talvepalee vallutamine võrdlemisi väikeste ohvritega ja kogu revolutsioon ja ohvrid hakkasid tulema tõepoolest hiljem vastukaaluks valgele tõrvele, sest nagu teame juba 26.-le, kui Kerenski hakkas oma Krasnov ja nende meestega lähenema, kui algasid junkute mäss tähendab vastuabinõudena valgele terrorile sisuliselt viimase hetkeni isegi hoolimata Lenini kategoorilisest nõudmistest. Ülestõuks otseselt juhib praktiliselt sõjaväelased. Ikkagi püüdsid neid ja hästi nii valutult ka talvepaleed vallutada. Igal juhul oli kella kuueks õhtul talvepalee absoluutselt ära lõigatud, täiesti sisse piiratud. Aga valitsus istub koos ja just kell kuus võtab ajutine valitsus vastu otsuse mitte lahkuda talvepaleest, istuda lõpuni koos ja surra oma ürituse eest. Muide, see see väide tol ajal noh, võib-olla tekitas mingit vastukaalu ja nähtavasti tõesti tekitas vastukaalu kodanlikus ringkondades eriti sellel samal ajal pidevalt koos istuvas Petrogradi linnaduumas. Jah, siin ongi üks materjal materjalide kogumikus, mis mulle nalja tegi, lugedes isegi, tähendab see linnaduuma istus muidugi kogu aeg koos ja siis seal avaldati, sest teades oli ka 20 viiendat pärastlõuna ajal juba õhtu poole, et vot ajutine valitsus võib hukkuda seal talvepalees siis otsustati saata delegaadid Aurora-le. Muide aurora oli ka üks staapidest ajutine pensioni, liikus ta siis ka talvepaleesse, aga neil ei õnnestunud muidugi läbi tungida. Avaldus oli veel nii. Uneretz meestes, Freemen, Pravidestamet tuumatäies koosluses samussis talvepalee juurde kavatses nüüd koos ajutise valitsusega surra, keegi neid ei kavatsenudki ära tapma hakata. Aga muidugi nad läbi ei saanud ja siis siis jalutasid tagasi oma. Aga muidugi ruumi ja ja võis olla väga põnev. Millal linnapea koos valge lipu ja ja lähikondlastega tuleb talvepalee poole, muide üle selle silla, kus, Padaemanda säte selles kuulsas ilusas ooperis on sillas Tseenvatist üle selle väikese kaarsilla tulevad marsivad üle Moika ja selle asemel, et nüüd onlani lahkelt vastu võetud, tänuga vastu võetud, avati nende pihta talvepaleest tuli ja delegatsioon koos lipuga taganes ja keegi ei olnud enam nõus surema. Suremisest ei tulnud midagi välja ja sündmused läksid ilma tuumaosavõtuta edasi. Ja tõenäoline on ka kindlasti see, et, et sellest delegatsiooni koosseisus ei olnud ühtegi bolševiku, ehkki varem tuumaistungitest võtsid osa bolševikud, sealhulgas lõunat, sarskemanovski. Nüüd, kui kell sai seitse õhtul siis lähevad sündmused nüüd otsustavasse järsku, sest Lenin oma viimased kirjad, mis ta saatis Padwayskile, kirjutas juba äärmiselt kategooriliselt. Padwayski tsiteerib oma mälestustes, et Lenin kirjutas et viivitamise eest tuleb maha lasta. See oli muidugi võib-olla nüüd nii liialdatud, aga kell 19 10. Sisse piirajad saatsid talvepaleesse ultimaatumi andsid ja esimese ultimaatumi andsid aega 20 minutit. Ja ütlesid, et kuivastust ei tule või kui valitsus alla ei anna, siis avatakse tuli. Vastust ei tulnud 20 minuti pärast. Aga sisse piired IKKA VEEL viivitavaid. Teine ultimaatum, teine ultimaatum seda läks viima. Isiklikult temaga oligi veel. Ma ei mäleta. Tema sinna saatmine muide viivitas jällegi otsustavat rünnakut, sest seal arreteeriti ja nüüd et oma delegatsioonile mitte halba teha. Ründajat ei tahtnud peale minna enne, kuniks Novski üks kord sealt välja pääseb ja tänu junkrute hulgas kaitsjate hulgas tekkinud Segadusele lõpuks ta sealt välja tulla. Seal oli veel niisugune, ta ise kirjutas ja hiljem siis on episoodet see kihkina, need vennad muidugi tahtsid ta kinni võtta ja tõenäoliselt kas need pantvangina või koguni koguni hoopis resoluutsemad abinõusid tema suhtes tarvitusele võtta. Aga siis, kuivõrd ta oli parlamentäär, siis leidus junkute ja ohvitseride hulgas mehi, kes nii ausõna peal olite sisse lasknud isikupuutumatus. Nii et riskin ja, ja teised, kes seal nüüd hästi reaktsioonilised olid, ei julgenud siiski ka nüüd kätt Novski vastu tõsta ja pikkade vaidluste tulemusena sai ta sealt ikkagi välja. Aga muidugi ajutine valitsus ikkagi ka alla ei andnud, osa vägesid tuli varem üle kaitses umbes kaitses umbes alguses 3000 mees talvepaleed 1000 tuli neist esimeste, kui algas kohe üle, sealhulgas ka see kurikuulus naistepataljon või surmapataljon, kuidas teda nimetati. Need tulid üle, need viidi. Et või alguses vist Pablovski kasarmatesse pärast Peeter-Pauli kindlusesse ja jäi siis umbes paar 1000, aga kusjuures ümber piirajaid või ülestõusnute, kes otseselt relvaga käes, kes ootasid, mehed kah punakaartlased, tahtsid kiiremini tegutsema hakata, neid oli 20000 ümber. Aga lõpuks oli siis Žirinovski tagasi tulnud viimane eitav vastus või õigemini üldse vastust ei tundnud, ajutiselt valitsus valitsuselt ja ei olnud saadud. Ja kell 20 40 mõnede andmete järgi teiste andmete järgi kell 20 45, nii et viieminutiline kõikumine on sellest tähtajas andis Aurora oma otsustava sümboolse märguande rünnaku alguseks. Selleks sai Aurora komissar tulega signaali Peeter-Pauli kindlusest. Nägi seda signaali ja andis käskluse. Nassavoe plii tähendab ninas olevale suurtükile antikahur üle anti korraldus. Üks lask, paukpadrunid ja see oli tühi lask, aga see oli märguanne. Rünnaku alguses. Ja kindluses asuvat kahurid alustasid tulistamist ja sealhulgas ka enamus ikkagi paukpadrunitega hirmutamiseks ja paar tegelikult ju kaks mürsku, mis talle poolele otse langes. Ja tõesti, nüüd ajutise valitsuse hulgas tekib segadus, nad lähevad mala hiidsaalist üle tsaari väikesesse söödu paguna, sellele ei ole aknaid Neeva poole ja samal ajal small meis teise kongressi delegaate enam ei saa miski kinni hoida. Õhkkond on juba niivõrd äge, et tuleb nende delegaatide ka töötama hakata. Delegaadid kogunevad fraktsioonide, parteide fraktsioonide järgi nõupidamistele ja kella 10 paiku. Delegaadid peavad oma esimesi istungeid, kuigi talvepalee on ikka veel vallutamata. Kell 22 40 on teise kongressi delegaadid kõik somolmei aulas valges saalis ja Mentševik tan avas selle kongressi. Muide, Lenin sellele esimesele istungile ei tulnud, sest ta oli kohe öelnud, et ta ei saa minna kongressile enne, kui tal on käes teadet talvepalee on vallutatud. Ja tööd oli tal kah kuhjaga kõik dekreedi rahust, maast, võimust. Näite kirjutas. Ja nüüd, sellel ajal, kui Molmis istub koos kongress, talvepalees hargnevad otsustavad sündmused. Kell veerand 12 öösel plahvatab ajutise valitsuse istungite ukse tagamürsk. See jah, oli pikk niinimetatud pime koridor millesse olid tunginud mitte ründajad, vaid juba varem kõrvaliste uste kaudu salaja sisse pääsenud agitaatorid madrused, kes kasutades kolmandal korrusel olnud sõjaväehospidali, leidsid pimedas koridoris laes olevate akende kaudu pääsu ajutise valitsuse ruumi juurde ja viskasid sealt pommi. Praegu seda lage enam sellisel kujul ei ole, neid klaasaknad ei ole nüüd ümber ehitatud, aga tol ajal oli jah, seal terve rida klaasaknaid üks selle koridori ministrite istungisaali otsas asuvast aknast granaat alla visatagi. Ja see tekitas ajutises valitsuses suurt segadust, nähti haavatuid ja üks minister andis oma taskuräti inkrute junkrute haavade sidumiseks ja no üldse tekkis suur ärevus, mis enam ei saanudki vaibuda ja pärast kella kahteteist Sest üleüldine pealetungiva massiline algaski 11 ajal kuskile. Ja pärast aura pauku praktiliselt oli juba lahtine avalik rünnak. Ja nüüd siis kell viis minutit 12 läbi tungisid ründajate väed palee sellesse tiiba, kus oli ajutine valitsus. Valitsused olid nad eriti sisse, tulid lossiplatsi poolt küljest sellest sissepääsust, mis on nüüd siin admiraliteedi poole. Jah, mitte sellest uksest, kust praegu Ermitaažis kõla külastajaid. Praegu seal ees on, tribüün sealt sealt lähevad mööda demonstrantide kolonnid seitsmendal novembril ja seal on see kuulus trepp mööda filmidest nähtut, kus nad esimestesse tungisid ja seda nimetatakse praegu oktoobri trepiks. No siis läks juba kiiresti, ega seal enam ega erilist suurt kähmlust seal ei olnudki, eks need kaitsjad olid paanikas, enamus neist andis ilma vastu vaatamata sellele alla ja siis oli vist Antonof söand kose esimene mees koos punakaardlastega, kes Ministrite söögituppa sena jõudis. Ministrid arreteeris nad, Peter Pauli kindlusesse, saatis ja saatis ka teates Molmeisse Leninile, et võit on saavutatud. See oli kell kaks, 10 või. Jah, kell kaks 10 loetakse talvepalee lõplikku langemist. Teine kongress sel ajal veel kestis, aga Lenin seal siis sõna öösel sõna ei võtnud. Kuid kongressil esines Luunatšarski teatega, et talvepalee on langenud. See võeti vastu kiiduavaldustega ja hommikul kell veerand kuus lõpetas tegevuse. Kongressi esimene päev samal tunnil istus Lenin Bonsh'i projevitši korteris ja kirjutas kongressi teiseks tööpäevaks dekretide. Ehkki ta pidi jah, magama ja puhkama, seda ta teinud salaja. Ta oli juba kaks ööd-päeva vahetpidamata jalul. Ja ka selle öö ta töötas, sest algamas oli võitnud revolutsiooni esimene päev. Mis edasist mõnest sõjas malmist endast veel siis meie viimases saates