Tere hommikust, kallid suured ja väikesed raadiokuulajad. Tänast saadet tahaksin alustada lauluga. Kui ma sind lahkelt kohtlen, see teeb sind õnnelikuks ja muudab sind seesmiselt. Sa tunned, et oled tähtis, armastatud ja eriline. Ja, ja see teeb sind lahkeks. Kas pole jumal, hea, kui ta Milkivaid ootab. Et me armastasime 11, nagu tema meid armastab. Kas pole, jumala hea? Kui ta vaid soovib, et me oleksime head. Kui ma sind lahkelt kohtlen, see teeb sind õnnelikuks ja muudab sind seesmiselt. Sa tunned, et oled julge, kallis ja väärtuslik. Ja see teeb sind lahkeks. See laul on pärit Ameerika ühendriikidest. Te olete kindlasti kuulnud Ameerikast. Küllap nii halba kui head head vahest ikkagi rohkem. Sest milleks on meil vaja vaadata meist nii kaugel oleva maa halbu külgi, kui meil parajasti omadega nii kohutavalt palju tegemist on? Muidugi on ka seal palju halba ebaõiglust ja vägivalda, vaesust, nälga, harimatust, aga seal on ka väga palju inimesi, kes on oma elu pühendanud sellele, et neid halbu asju heaks muuta. Ja nad ei tee seda mitte selleks, et keegi neid kiidaks. Ega selleks, et kuulsaks saada. Nad teevad seda sellepärast, et nad usuvad, et maailm ja kõik, mis selle sees konid, jumala loodud. Ja et jumal armastab seda maailma ja kõiki inimesi, kes maailmas elavad ja ta tahab, et meiegi 11 armastaksime ja hoiaksime. Meile on 50 aastat õpetatud, et jumalat pole olemas ega ole kunagi olnud. Et sajandite vältel kõrgesti haritud ja targad mehed on oma eluaastad ära raisanud täiesti mõttetule muinasjutule. Et maailm on tekkinud iseenesest ja inimene on arenenud ahvist. Ja igaüks elab siin maa peal oma elu ainult üks kord ja siis pole teda enam olemas. Ma ei taha teile selles saates kumbagi varianti peale suruda. Igaüks peab elu jooksul tegema ise nende vahel valiku. Ja küllap teil on selleks veel aega. Ma rääkisin ainult sellepärast natuke jumalast, et teda selles laulus, millele ma oma saatel on ehitanud, nimetati. Ja noh, selleks et natuke seletada seda laulu selle mõtet neile inimestele kellele jumal veel kauge ja võõras on. Tegelikult tahan ma rääkida hoopis headusest, nii nagu selles laulus räägitakse. Ja nüüd ma loen teile ette mõned väikesed lood. Need on pärit väga vanadest kooliõpikutest. Üks nendest õpikutest on usuõpetuse lugemik ja ta on trükitud 66 aastat tagasi. Usuõpetus oli koolis niisiis selline õppeaine, mis andis teadmisi jumalast usust piiblist. Ja ühtlasi valmistas lapsi ette tulevaseks eluks jumala seaduste järgi jumala loodud maailmas. Nii hingeliselt kui vaimselt. Päris esimestes koolides oli see lugemise kirjutamise ja arvutamise kõrval ainuke ja kõige tähtsam õppeaine. Niisiis esimene lugu, häälaps. Laps on sõnakuulelik oma vanemate vastu. Ta täidab meelega nende tahtmiste käske. Ta püüab ikka vanemate meele järele elada. Laps on teiste inimeste vastu korralik ja viisakas. Ta ei tee halba kellelegi ega kanna kurje mõtet oma südames. Ta mõtleb alati selle peale, et meie üle valitseb kõigevägevam jumal, kes tahab ja nõuab, et inimesed omavahel ilusasti läbi saaksid ja armastuses ning õiguses elaksid. Teine lugu, vastukaja see on siis see, mida meie praegu nimetame lihtsalt kaja. Väike Juhan ei teadnud veel midagi vastukajast. Kordoli ta heinamaal ja hakkas lusti pärast kisendama. Ai-ai silmapilk kostis metsast hääl vastu. Ai, ai. Imestades küsis poiss, kes sa oled? Hääl metsas, küsis ka, kes sa oled. Juhan Karjus, sa oled rumal poiss. Rumal pais. Kajas metsast vastu. Nüüd sai Johan vihaseks ja hüüdis, mitu sõimusõna metsa, aga kõik kajasid jälle metsast vastu. Juhan otsis selle peale metsas seda poissi, kes seal nõnda hüüdis, aga ta ei võinud kedagi leida. Siis jooksis ta koju ja kaebas emale, et keegi vallatu poiss ennast metsas ära olevat peitnud ja teda sõimanud. Aga ema sai asjast aru ja ütles. Seekord oled sa küll iseenda peale kaevanud. Sina ei ole seal muud kuulnud kui omaenda sõnu. Sest nõnda, kuidas sa oma nägu sagedasti vees oled näinud? Nõnda, oled sa nüüd oma häält metsas kuulnud? Oleksid sina sõbralikke sõnu hüüdnud, siis oleksid sulle ka sõbralikud sõnad metsast tagasi kostnud. Kas teie armsad väikesed kuulajad, olete kunagi sattunud sellisesse kohta, kus on Kaja? Kindlasti olete siis püüdnud ka temaga mängida ja see on väga lõbus mäng. Kaja iseenesest on üks väga huvitav nähtus. Maailmas on üldse väga palju kummalist. Teadlased on küll püüdnud paljusid asju ära seletada. Ja küllap nad ise oma valemeid seletusi mõeldes uurides arvavad, et see kõik on tegelikult lihtne ja selge. Aga seleta, kui nad nii palju kui tahavad, kummaliseks mõistmatuks, jäävad need asjad ikkagi. Minule igatahes küll. Sellest Kaja loost võiks teha veel sellise järelduse. Mitte ainult meie sõnad või meie käitumine vaid kõik, terve meie elu peegeldub meile maailmast vastu. Kui me teeme kellelegi midagi halba, siis saame tagasi selle halva vastupeegelduse. Ja vahest olete pannud tähele? Kaja on tavaliselt mitmekordne. Oma hüüatuse lõppu võid kuulda kolm või neli korda. Ja täpselt nõnda, vahest isegi rohkem tuleb meile tagasi meie tegude käitumise ja isegi mõtet peegeldus. Et elu on väga tõsine asi ja headust on vaja ka õppida ja harjutada. Kolmas lugu, halasta looduse tähele. Kord läksid õpilased oma õpetajaga metsa jalutama. Oli ilus kevade ilm, puud olid lehes, tuhanded lilled õitsesid, lapsed hakkasid mängima, rõõmus kilkamine täitis õhku. Korraga nägi õpetaja, et kaks poissi kullerkupu ja teiste lillede Õilmeid vartelt maha peksid. See pahandas õpetajat, kes kohe mängu katkestas, õpilased enese ümber kutsus ja nende poole järgmiste sõnadega pöördus. Kallid lapsed. Mind teeb väga kurvaks, et mõneti hulgast end lubamata viisil üleval pead ja jumala loodust ilma mõtlemata rikuvad. Kuidas te võite, poisid lillasid, tallata ja purustada ning puuoksi rebida, ilma et teil neid vaja oleks? Te mõtlete vist, et oh, ega lilled ja puud valu ei tunne, et neil on ükskõik, kas nad täna komme langevad. Isegi kui see nii oleks? See oleks vabandus. Me peame siin mõtlema, kas need looduselõhkujad mitte iseendale sellega kahju ei tee. Te teate, et lihased seda suuremaks ja tugevamaks lähevad, mida rohkem neid treenitakse? Niisamuti iga tahtmine või tung meie sees kasvab ja areneb, kui talle selleks võimalusi antakse. Kuidas nimetame, seda tahtmist ei tungi, mis teid sunnib, lillesid taimi ja puuoksi hävitama? See on hävitamise ja lõhkumise tung. Kui see tung inimeses kasvab, siis temas väheneb, jääb nõrgemaks halastuse ja hoolitsemise tunne. See võib aga inimese nii kaugele viia, et teiste inimeste vastu tooreks hoolimatuks muutub ja nende rõõmu ja õnne hävitama hakkab. Sest harjumus hakkab külge nagu tõbi, mis terve inimese haigeks võid teha. Kas te tahate lapsed selle lõhkumise ja hävitamise tungil enestes kasvada lasta või soovite, et ei saa, areneks ja edeneks hääduse, halastuse ja hoolitsemise tunne? Ma usun, et te tahate seda viimast sest kui keegi on hoolimata teiste vastu, siis ei hooliga teised temast ühtegi. Ja niisuguse inimese elu oleks õnnetu. Kui sind lahkelt kohtlen õnnelikuks teeb see Heikkasin. Teade toleta dismulle kallis CD, plahkeksin. Eks see ole ju ma nõnda hea, et meilgi ootab ja devaid. Et nagu ma armas Taks ja hoiaks, eks teist Me kui sind lahkelt kohtlen, tänu liikuks teeb see heka sind. Annab sulle julgust, rõõmukindlust ja Deblahkeksin. Eks see ole ju maal nõnda hea, et meilgi ootab ja davai. Et nagu te, ma arr. Armastaks ja hoiaks 11 me nägude ma armastaks ja hoiaks 11.