Keskaegse kunstiteose juurest on enamasti asjatu otsida looja nimel. Tolleaegse inimese jaoks oli maailm tervik ning ta ei püüdnud iseenesest selles esile tõsta. Isikupära ei olnud kunstnikule eesmärk. Loodava sisu ning vormi kujundasid ajastud õed ja selle koolkonna traditsioonid, millesse kunstnik kuulus see kesiksust ei väärtustatud. On põhjus, miks nii palju sajanditevanust muusikat anonüümsetele autoritelt. Hiliskeskajal kujunes missa kui seniseid kompositsiooni tehnikaid kokkuvõttev vorm mille positsioon hiljem 15. 16. sajandil on võrreldav sümfooniapositsiooniga hailist. Alates katoliku kirikus tekkis missa kirjutamisega vajadus jumalateenistus üles ehitada, kui tervik tervikuks ühendab ning selgepiirilisus annab missale tekst. Teksti järgi eristatakse prooprium, missat ja ordinaariumised. Praatriumissa tekst valitakse vastavalt päevale, mil ta kõlab. Ordinaariumissa on tänapäevani muutumatu ladinakeelse tekstiga, mille osad on küürie glooria kreedo, Sanctus, Benedictus ja Agnus Dei. Mõnikord lisatakse Iideemissaest seoses ordinaarium missa kirjutamisega võib nimetada niisuguseid heliloojaid nagu Johannes Okigem, Jacob rehtrises, käändepre Nende eelkäijatest on väga vähe teada. Esimesed säilinud missad on anonüümsed ning ilmselt kirja pandud mitme autori poolt. Neil ei ole veel hilisema missa terviklikust, sest nad koosnevad erinevais stiilides lõikudest. Esimene teadaolev ühe autori poolt loodud missa ongi jam Temashoo missa Notredam. Tõenäoliselt valmis aastal 1364 kuningas šarl viienda kroonimiseks. Nii on ta marsruut, oli prantsuse helilooja. Ta sündis umbes 1300. aastal ja suri 1377. Marsruut oli kaua tšehhi kuninga teenistuses, kes sõda armastava valitsejana käis läbi kõik Euroopa lahinguväljad Niinegi Mašova, tema saatjaskond, kuuludes kogu Euroopat, tundes ühtviisi hästi tsehhi maad, Saksamaad, Poolat, Ungarit, Itaaliat. Järgnev instrumentaalpala ongi just Tšehhi õukonnapäevilt. Jätnud teenistuse õukonnas oli mošee kanoonikuks Rämsi verd Jeanie sänkentaani kirikutes oletatavasti Läskiski andama Shoma muusika ja sõnaloomingust, koostada seitse kogumikku. Tänu sellele on säilinud küllaltki palju tema loomingut. Masha peateos on muidugi jumalaemale pühendatud missa. Peale selle kirjutas ta lühivorme, motite ballaaderon, doosid releesid, mis olid kasutusel tema kaasajal. Notre Dame'i missa külmashoo kõige tuntum ja kaalukam teos. Kuid arvuliselt on ometi ilmalik muusika tema loomingus esikohal. Mašost alates võib tõeliselt rääkida ilmalikust polümfooniast. Varasemast ilmaliku polüfoonia näiteist on tuntum inglise suvekaanon. Nii nagu varases muusikas sageli ei ole ka Mašova teoste puhul alati selge, millise koosseisuga ettekandmiseks olid need mõeldud. Kaega Milgi jam, Temashoo kirjutas oma Notre Dame'i missa tuntakse prantsuse muusikas Ars Nova nime all. 1320. aastal kirjutas Filitide vitrey traktaadi Arsnova uskunst ning see teriootab noodikirja, mitmed uuendused, uued tehnikad, isorütmika ja Hocket hakkavad tooni andma. Isorütmika on rütm ja meloodiaperioodide kordumisel põhinev kompositsioonimeetod. Hocketti puhul on erinevates häältes vaheldumisi noodid ja pausid ning meloodia moodustub lõikudest pauside vahel. Uusi tehnikaid kasutas ka Masso. Sellele, et Masso haketi tehnikas kirjutas, vihjab juba ühe teose pealkiri Hacketusta viid. See on kolmehäälne instrumentaalteos. Rämsi katedraal, millega Mašuuenda aastaiks sidus, on nii-öelda puhtas gooti stiilis ehitis. On võimalik tõmmata paralleele gooti arhitektuuri ja muusikastruktuuri vahele. Mõlemad on vabad kvadraat susest. Eriti prantsuse kultuuris on neile ühine kergus, kõrgusesse püüdlemine, kaunistuste rohkus. Oluline on ratsionaalne toetuspunktide valik. Raamistik, millele kõik üles ehitada. Gooti kirikus loovad avarus ning valguse-varju mäng müstilise, nagu teise maailma sisenemise tunde. Muusikas tekitab rütmimustrite kordamine lõpmatuse mulje millesse siiski aeg-ajalt sekkuvad kadentsid. Marsruu, mis sa ülesehituses on tähtsaks elemendiks kuue noodiline niinimetatud materi daami motiiv mis läbib teose kõiki osi. Nagu juba eelpool öeldud, on ordinaarium missa seegaga morfoomissa muutumatu ladinakeelse tekstiga. Tekstirohkemad on suurvormi keskele jäävad osad glooria ja kreedo sõnaliselt eriti napid õnne äärmised osad küürie jäite missa eest. Küüria sisaldab kolm fraasi küürie Leisan Kristel Eisen, küüria ele Eisen tõlkes issand halasta, Kristus halasta, issand halasta. Teise osa glooria indeks seltsis tea, võib kokku võtta järgmiselt. Au, olgu jumalale kõrgel ja rahu maa peal. Ülistamine sind, jumal, taevane kuningas, kõikvõimas isa. Jeesus, Kristuse ainusündinud poeg, kes seal unastad maailma patud, halasta meile võtta kuulda meie palvet. Kreedo innunum teousul ühteainsasse jumalasse, kõik võimsesse, isasse, maaja, taeva, kõigi nähtavate ja nähtamatute asjade loojasse ja Jeesus Kristusesse jumala ainsasse pojasse. Ta löödi risti meie pärast. Ta tõusis taevasse isa paremale käele. Ja ta tuleb taas, et kohut mõista elavate ja surnute üle. Usun pühasse vaimusse, elu andjasse, kes on au sees koos isa ja pojaga Usum katoliku kirikusse ja ülestõus misse. Sanctus ja Benedictus kuuluvad sisuliselt kokku ning on seetõttu muusikas ühte vormi valatud. Sanctus, Sanctusse, anctus, toominus, Neus, sabad, püha püha püha issand jumal, seedad pleenisson keeli, Eterra klooriat tuua. Taevas ja maa on täis seda hiilgust. Hosanna ineks seisis Sanna kõrgel vene Egiptus Gweeweeniti nominendoomini. Õnnistatud olgu see, kes tuleb jumala nimel hosianna hinneks seltsis. Viiendas osas Agnus Dei lauldakse kahel korral. Agnus teid viitallistekaata mundi jumala talge, seal unastad maailma patud. Esimesel korral järgneb sellele Miserenoobis, halasta meile. Agnus Dei lõpeb sõnadega toona Noobispaatsem. Anna meile rahu. Mis seal lõpeb, osaga itenissa Est teokraatias. Jean demorfoon mõjutanud isegi eesti kirjandust. Nimelt läbib tema nimi kogu Karl Ristikivi romaani Rõõmulaul. Romaani tegevustik toimub 14. 15. sajandi Prantsusmaal. Käimas on saja-aastane sõda, millest Mošoki osa võttis peategelane enda viidan võltsi päritoluga muusik. Romaan ei ole nii-öelda minajutustus, kuid suurelt osata viidi sisemonoloog, milles ta mõtleb muusikast ning maailmast enda ümber. Ilmselt tundis ristigi varajast muusikat hästi. Teoses esinevad niisugused nimed nagu peratiinas Francisco landiini, Filipp teritri, Jon Tanstel, Jutanud rubad, uuridest. Mainitud on tolleaegseid kompositsioonivõtteid ja vorme. Ristikivi esitab oma kujutlusi sellest, kuidas võiks muusikateos looja mõtteist tekkida ja areneda. Kirjanik seostab oma peategelase elu reaalsete ajaloo, sündmuste, ajalooliste isikute ja paikadega. Ta viidi pid Rotterdamis, kohtumisJon tantslerliga, kuuleb Mašomissat kada viid, kirjutad, mis sa ja sedasi röövlipealiku jaoks oma üllatuseks kuulata, seda aastaid hiljem naatridaamis laulduna, kuninga venna leinajumalateenistusel. Elu lõpul sageli surmale mõeldes tahab ta viid kirjutada missa kõigi nende mälestuseks, kes on talle kunagi lähedased olnud. Oma muusikast mõtleb ta nii. Selle laulu on jumal minu kaudu maailma saatnud. Kristi Leis on see nii lohuta just sellepärast, et see ei ole meie inimeste hädahüüd, vaid laul, mis on sealpool valu ja rõõmu. Kõlama hakkab Sanctus Mashoo missast. Enne surma lub ta viid oma rõõmulaulu. Ta on juba vana ja haige, ei näe lugeda ega kirjutada. Seega ei saa ükski inimkõrv tema laulu iial kuulda, see kõlab ainult temas eneses. Veidi laulus on päike ja kuu kaks lauljat, kelle meloodiad tiirlevad üksteise ümber nii nagu päike ja kuu neile määratud teedel. Tähtede kustumist süttimist väljendab muusikas Hakatus. Antifoonia kaks vastastikku laulvat koori on nagu päev ja öövalgus ja pimedus, külm ja palav. Ta viit paneb oma lauluga välgu ja pilved. Maad sümboliseerib unisoonis aeglaselt liikuv meloodia, mis ka iganes juhtub. Maa püsid. Kõigil lahinguväljadel õitsevad kord lilled. Ta viidi, viimased mõtted on nii nagu inglid, ei tunne inimeste rõõmukartust ja leina. Nii on muusika. See jääb kõlama omaette maa ja taeva vahele. Sinna, kus ei ole ei head ega kurja. Ainult laul on olnud minuga alati nii nagu veri soontes, see ainult voolab. Issand, kõik, oled sa minult võtnud, jäta mulle mu laul. Täida mu viimne soov, lase mind lauluga surra. Saate lõpetab viimane osa mas soomissast Iideenissa Est demokraatias.