Tere õhtust, kell on kuus, päevaga võtab kokku olulisemad sündmused meile maailmastuudios toimetaja Margitta, otsmaa. New Yorgis toimus Manhattanil bussiterminalis plahvatus. Politsei teatel on kahtlusalusena kinni võetud Bangladeshist pärit 27 aastane mees, kes sai plahvatuses ise põletushaavu. Kolm lähedal olnud inimest said kergelt viga. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uuringu kohaselt vähendaks plaanitav puidurafineerimistehas Eesti süsinikuheite jalajälge. See aitab kaasa üldiste kasvuhoonegaaside tekke vähenemisele ja ka taastuvelektri osakaalu suurenemisele energiatarbimises. Kuigi sularahavaba makseviis on inimeste seas aina populaarsem, ei kao sularaha niipea veel käibelt, kinnitab Eesti pank. 79 protsenti on vastu sellele ideele ja pooldavad sagedamini nooremad inimesed, et ilmselt sularaha kasutamine ikkagi toimub meil veel mõnda. Ka. Moskva linnakohus mõistis täna Eesti lennundusärimehe Raivo Susi süüdi spionaažis ning karistas teda 12 aasta pikkuse vangistusega range režiimiga koloonias. Tema advokaat peab õigeks kohtuotsuse edasi kaevata. Emakeeleõpetaja vaid pahandab otsus, et juba sel kevadel eesti keele riigieksamil funktsionaalse lugemise osas õpilaste õigekirjaoskust enam ei hinnata. Tallinna Rotermanni kvartali keskväljakule kerkib tuleval aastal Eesti-Soome sõprussuhted sümboliseeriv skulptuur. Idee algatas endine suusakuulsus Allar Levandi, keda toetavad ka Rotermanni kvartalis tegutsevad ärimehed. Minul tuli. Tee soomlaste tänamise koha pealt ma arvan, et see on paljudele, on seesama tunne olnud, sest meievanused on läbi elanud, seda soome abi, eriti taasiseseisvumise ajal. Ragnar Klavani koduklubile Liverpoolile loositi jalgpalli meistrite liiga kaheksandikfinaalivastaseks porto põnevusduellis lähevad aga vastamisi Madridi Real ja Pariisis on Sherman. Ilm läheb taas pilve ja öösel hakkab saartel lörtsi ja vihma sadama. Hommikuks levib sadu üle mandri, õhutemperatuur langeb öösel miinus viie kraadini, homme päeval tõuseb kuni pluss kuue kraadini. Ja nüüd siis kõigest järgemööda. USA-s New Yorgis toimus bussiterminali läheduses plahvatus, milles sai koos kahtlusalusega vigastada neli inimest, mitte keegi neist eluohtlikult. New Yorgi linnapea kinnitusel oli tegemist luhta läinud terrorirünnakuga. Maria-Ann Rohemäe vahendab juhtunut. Plahvatus toimus hommikuse tipptunni ajal boostest soliti bussiterminali jalakäijate tunnelis, mille kaudu pääseb metroosse. Kahtlusalune on 27 aastane mees, kes viidi põletushaavadega haiglasse. Arvatakse, et ründaja tegutses üksinda, räägib New Yorgi politsei pressiesindaja Johnsoni eel. Sverdi söetööstus Meos. Vaest sündmuspaiga eeluurimise järgi võib öelda, et see mees kandis ümber keha isetehtud lõhkeseadeldist, mille ta meelega plahvatas räägib New Yorgi linnapea Bilde plaasio. Praegu ei ole New Yorgi vastu mitte ühtegi usutavat ja konkreetset ähvardust aga muidugi anname rohkem informatsiooni niipea, kui uurimine edeneb. Vaatamata sellele suurendatakse Deblaasia sõnul New Yorgis politsei kohalolekut, eriti suurte transpordisõlmede läheduses. Poistest olite juures asuvate metrooliinide töö on häiritud. Pooltessoriti on New Yorgi üks olulisemaid transpordikeskuseid. Aastas külastab seda umbes 65 miljonit inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Ja välisteemadel läheme ka edasi. Kai Vare, palun. Venemaa president Vladimir Putin tegi üllatusvisiidi Süüriasse ja teatas Vene vägede osalisest väljaviimisest. Putin ütles, et märkimisväärne osa Vene üksustest naaseb kodumaale. Praegu pole teada, kui suurt osa Vene vägedest see otsus puudutab. Putini sõnul jäävad Vene jõud edasi miimi, lennubaasi ja Tartusi mereväebaasi. Putini sõnul on Vene ja Süüria armee andnud tõhusa löögi rahvusvahelisele terrorismile, viidates sellega ISISele. Vaatlejad märgivad, et ISISe vastu on tegutsenud siiski pigem USA ja tema liitlased. Venemaa on oma õhurünnakutega aidanud president Bashar al-Assadil ülestõusnute rühmituselt alasid tagasi võita. Vladimir Putin, kes täna ka Kairos, kus allkirjastati kokkuleppe esimese tuumajaama ehitamiseks Egiptusesse. Venemaa esindajate teatel hakkab Venemaa toimetama Egiptusesse ka tuumakütust. Järgmise aasta veebruarist on kavas taastada ka turismilennud Venemaalt Egiptusesse. Lennud peatati 2015. aastal, kui Vene reisilennuk Siinai kohal olla, kus ja 224 inimest, kus Horvaatias Zagrebis kogunes paar 1000 inimest mälestama Haagi tribunali iseendalt elu võtnud kindralit Slobodan Praljaki. Soovijaid toimetati mälestusüritusele tasuta bussidega. Sajad inimesed jälgisid üritust kontserdimaja fuajees hiigelekraanidelt. Ajakirjanduse teatel. Sõjaroimade eest süüdi mõistetud Traljak eelmisel nädalal Zagrebis. Matustele lubati vaid lähedasi. USA president Donald Trump tahab uuesti käivitatakse, programmis viiks ameeriklased taas kuule ja edaspidi ka Marsile. Valge maja teatel allkirjastab trump täna kosmosepoliitika direktiivi, millega annab kosmoseagentuurile NASA korralduse juhtida uuenduslikku kosmose uurimise programmi ja viia Ameerika astronaudid kuule ja Marsile. Jeruusalemma tunnustamine juudiriigi pealinnana muudab rahu võimalikuks nii ütles Brüsselis Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Euroopa Liidu välisministrid, kellega Netanyahu pikaleveninud hommikusöögi raames kohtus jäid eriarvamusele. Johannes Tralla lugu. Viimane Iisraeli peaminister külastas Brüsselit 22 aastat tagasi. Tänase visiidi ajastus on sümboolne, sest Donald Trumpi möödunud nädalal teatavaks tehtud otsus USA saatkonna liigutamisest Jeruusalemma on ärritanud ja teinud murelikuks mitmed Euroopa pealinnad Benjamin Netanyahu. Brüsseli visiit tekitas elevust aga ka seetõttu, et juudiriigi valitsusjuht tegi Ta ise teatavaks, et on Euroopa Liidu pealinna tulemas, misjärel vormistas Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini talle ka kutse. Nii et mööndustega võib öelda, et Netanyahu kutsus end välisministrite koosviibimisele täna ise Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini Innove. Te teate Euroopa Liidu seisukohta. Usume, et ainus realistlik lahendus Iisraeli-Palestiina konfliktile on kahe riigi lahendus. Jeruusalemma mõlema Iisraeli kui Palestiina pealinn. Kõige hullem, mis praegu juhtuda saab, on vägivalla eskaleerumine regioonis, ütles Mogherini Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja keegi ei saa seda eitada, et sa saad, on Jaagup, see ei takista rahu. See muudab rahu leidmise võimalikuks. Tegelikkuse tunnustamine on rahutuum, Rahu nurgakivi. On aeg, et palestiinlased tunnustaksid juudiriiki ja tunnistaksid tõsiasja, et sel riigil on pealinn Jeruusalemm. Netanyahu usub, et tulevikus kolivad kõik või vähemalt enamik Euroopa riike. Saatke oma saatkonnad Jeruusalemma ja tunnustavad Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Federica Mogherini polnud sellest seevastu sugugi kindel ja leidis, et seda ei juhtu. Euroopa Liit on valmis võtma Iisraeli rahuprotsessis suurema rolli, ütles Mogherini. Iisraeli peaministri ja Euroopa Liidu seisukohtade vahel on märkimisväärsed erinevused, ütles kohtumisel osalenud välisminister Sven Mikser. Euroopa Liidu 28 liikmesriike on ka väga ühtsel positsioonil. Kahe riigi lahendusele ei ole alternatiivi. Kõik need lahtised küsimused või vaidlusi tekitavad küsimused tuleb lahendada läbirääkimiste käigus, sealhulgas kindlasti ka Jeruusalemma staatuse küsimus. Jeruusalemma ju teadupärast soovivad näha oma tulevase pealinnana palestiinlased ja ja oma riigi pealinnaga Iisrael. Ja, ja kindlasti ei saa seda küsimust lahendada ilma osapooleta ühepoolsete deklaratsioonide abil. Johannes Tralla, Brüssel. Moskva linnakohus mõistis Eesti lennundusärimehe Raivo Susi süüdi spionaažis ning karistas teda 12 aasta pikkuse vangistusega range režiimiga koloonias. Susi on kategooriliselt eitanud igasugustes Pioneerimist. FSB pidas susi kinni eelmise aasta veebruaris Moskva Šeremetjevo lennujaamas, kui ta oli teel Tallinnast Tadžikistani meie Moskvaga spondent Anton Aleksejev küsissusi advokaadi kaadi Dolpeeginiga eest, kuidas protsess möödus ja kas kohus arvestas tema hinnangul kaitse kõiki argumente? Kaitsel ei olnud kahjuks nii palju tõendeid, kui me soovinud oleksime, aga meie taotlused vaadati siiski läbi. Teine asi on see, et neid enamasti rahuldatud ja tulemus ei olnud see, millega kaitse arvestas. Küsimusele, kas on üldse mõtet kohtuotsust edasi kaevata, kui tegemist oli spioneerimise süüdistusega, vastas advokaat. Tema hinnangul peab kindlasti kaebama, kuna kohtus rikuti väga oluliselt kaitsja esitatud tõendeid. Aga selle otsuse, kas kaevata edasi, peab langetama Raivo Susi ise. Advokaat ütles, et enne, kui edasikaebamise otsustab, vaata tutvuda kohtuotsusega, seda, kui palju šansse on need Raivo Susi antakse Eestile üle, ta saaks karistust kanda. Siin vastas advokaat, et seda ta ei kommenteeri, kuna see pole Raivo Susi ka kõne all olnud. Johannes Tralla küsis Brüsselis viibivalt välisminister Sven Mikserilt, milline on ministeeriumi seisukoht Raivo Susi kohtuotsuse suhtes ja mida üldse oleks võimalik praegu teha? Ei ole veel tutvunud täpsemalt kohtuotsuse sisuga, küll on meie konsul olnud regulaarselt kontaktis härra Susi ka ja mulle teadaolevalt ka selle nädala teisel poolel taaskohtub temaga Eesti riik. Teeb kõik endast oleneva, et aidata kõiki Eesti kodanikke, kes satuvad raskustesse väljaspool kodumaad. Et me tegime seda nii Liibanonis röövitud jalgratturitega kui Eesti territooriumilt, eriteenistuste poolt röövitud kaitsepolitseitöötajaga kui ka Indias vahistatud laevakaitsjatega. Kindlasti teeme kõik endast oleneva, et aidata Eesti kodanike, kus iganes ja mis iganes põhjustel nad hätta satuvad. Need põhjused võivad olla väga erinevad. Kas võib tulla kõne alla härra Susi väljavahetamine mõne vene spiooni vastu, kes Eestis on vahiall? No sellekohaseid spekulatsioone tänasel päeval kindlasti ei ole valmis keegi algatama ega jagama. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse eksperdid andsid hinnangu plaanitava puidurafineerimistehase mõjust kliimamuutustele. Kristi Sobak käis uuringu esitlusel. Eesti investorite grupp uurib võimalust rajada Eestisse uudne puidurafineerimistehas Est foor. Selleks tarvilik mitmeaastane riigi eriplaneerimisprotsess pole veel alanud. Küll on sõltumatu mõttekoja Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse eksperdid valmis saanud esimese uuringu tehase mõjust kliimamuutusele räägib Evelin Piirsalu. See aitab kaasa siis üldiste kasvuhoonegaaside tekke vähenemisele ja ka taastuvelektri osakaalu suurenemisele energiatarbimises, see tuleb siis eelkõige põlevkivielektriarvel. Kuna tehases tootmises tekkiv taastuvelekter suunatakse üldvõrku, kus see asendaks põlevkivielekter, millel on oluliselt kõrgem süsiniku jalajälg, oluliselt kõrgenenud CO2 heide ja kuna seda on võimalik vältida, siis selle arvelt tulebki. Uuringu esitlusele kohale tulnud Linda-Mari Väli kodanikuühendusest Eesti metsa abiks leiab, et valminud uuring ei tegele põhiküsimusega, millele ühendus vastust ootab. Nimelt kardavad nad, et uus tehas survestab seniseid raiemahte säilitama või isegi suurendama, kui mahte tuleks hoopis vähendada. Selle kehase kavandajat lähtuvalt sellest, et laiem mahud jäävad samaks, et nad hakkavad kasutama seda puitu, mis praegu läheb ekspordiks siis see kõlab väga ilusti, aga kui teada Eesti metsanduse olukorda ja seda, et meil hajutakse juba aastaid üle säästliku piirnormi mis on 8,4 miljonit tihumeetrit ja mis on siis kasutatav juurdekasv ja kuna just praegusel ajal seal hakatakse ette valmistama uue kümnendi metsandus arengukava siis on väga paljud huvigrupid, kes loodavad, et järgmisel kümnendil raiemahud alanevad. Ja räägib Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli Selge on see, et raiemahud ei tohi minna üle säästlikku metsandust võimaldavate piiride, et sellega me täiesti nõustume. Kuid meie tehas planeerime oma toormehanget ikkagi juba olemasoleva raiehulgast, mida täna eksporditakse Soome, Rootsi, valdavalt. Muuhulgas ütles Aadu Polli, et uus tehas suurendaks Eesti sisemajanduse kogutoodangut protsendi võrra. Juurde tuleks 200 töökohta tehases endas, seda teenindavas ahelas veel 500. Kõige varasem võimalik aeg puidurafineerimistehase käivitamiseks oleks aasta 2022 kuid kindel see veel ei ole. Kaks etappi on otsusele, esimene otsus on need riigi eriplaneeringu lõppotsus peab olema positiivne ehk sellist planeeringut saab kehtestada ja sellist tehast on võimalik ehitada. Kuid peale seda peavad veel investorid ja pangad otsustama, et nad on nõus ka seda reaalselt ehitama. Ehk see on ikkagi kahe-kolme aasta tagant. Kui uuringud ei toeta täitsa tehast siia sobib, siis seda ka ei tule. Ja ükski investor ei ole nõus loodust saastavat tehast rahastama. Kuigi inimesed kasutavad pangakaarti aina rohkem, ei ole nad valmis sularahavabaks ühiskonnaks. Nii selgub Eesti Panga tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi tehtud uuringust Kärt Kelder. Kuigi viimase viie aasta jooksul ei ole Eesti leibkondade maksekäitumine palju muutunud, on kaardiga internetis maksmise arv kasvanud paarikümne aastaga vastavalt 25 ja 10 korda. Kümnendik elanikest tasub igapäevaoste tehes ainult rahas ja ligikaudu sama palju on neid, kes kasutavad selleks vaid pangakaarti. Kuigi pangakaardiga internetis maksmine on inimeste seas aina populaarsem, ei olda siiski valmis sularahas lõplikult loobuma, tõdes Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringu juht Karin Reivart. 79 protsenti on vastu sellele ideele ja poldavad sagedamini nooremad inimesed, et ilmselt sularaha kasutamine ikkagi toimub. Meil veel mõnda aega. Nooremad, kes pigem pooldavad sularahavaba ühiskonda, on kusjuures ka need, kes ostavad kaupa rohkem internetist ning kelle hulgas on sagenenud viipekaardi kasutamine seda eriti just Ida-Virumaal. Sularaha kasutab vähemalt paar korda kuus pooled vastajatest ning säästab 34 protsenti inimestest. Enim peavad sularaha olemasolu vajalikuks vanemad inimesed ning vastajaid väikelinnadest ei maapiirkondadest. Inimesed Haapsalust. Rääkisid Juhan Hepner ile, miks, sest ei ole ju kõik poed, näiteks lähed turuga või kusagilt sealt ei saa ju pangakaardiga maksta, ikka tuleb sularahas maksta. Ei, ei, ei, ma ei saa sedasi olla ja kui näiteks seal kala ostan või midagi sellist asjana, siis kasutan aga üldjuhul maksnud pangakaardiga igal pool. Võib-olla ei ole ikkagi lõputult päris hea jah, sest et inimeste omavahelistes arveldustes on sularaha võib-olla ikkagi nagu kasulik on praegu, võib-olla on see tehniliselt lahendatav tegelikult, aga noh, siis see lahendus peab olema ka lihtne ja mitte kallis. Sularaha kättesaadavus on 62 protsendi inimeste arvates paranenud, kuid viiendiku vastajate hinnangul halvenenud. Karin Reyward tõi välja, et varasemast rohkem võetakse sularahaga pangaautomaatidest suuremas koguses välja. Kas see on seotud pangaautomaatide vähenemisega. Eesti Panga sularaha- ekspert Martin Äksi seda ei usu. Me oleme kuulnud ajakirjanduses, et osad pangad on mingist piirkonnast oma pangaautomaadi ära viinud, meie küll siinkohal mingit üleüldist trendi ei tähelda. Et pangaautomaatide arv on viimastel aastatel olnud stabiilne ja ei ole mingeid märke eeldamaks. Seega tulevikus praegu vähemalt muutuks. Juba sel kevadel eesti keele riigieksamil funktsionaalse lugemise osas õpilaste õigekirjaoskust enam ei hinnata. Kristi Sobak. Alates aastast 2012 kirjutavad abituriendid lõpukirjandi asemel eesti keele riigieksamit. Eksam koosneb kahest osast, millest ühes mõõdetakse õpilase lugemise, teises kirjutamisoskust. Tuleval kevadel toimuvas eksamis ei hinnata funktsionaalse lugemise osas enam õpilaste õigekirjaoskust. See pahandab emakeeleõpetajaid, räägib emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu. Meile emakeeleõpetajatele see hästi ei meeldi, emakeele eksam on ikkagi väga oluline eksam ja kõik õpilased teavad, et see tuleb teha väga hästi ja väga heas emakeeles. Ja kui me nüüd võtame sealt ühest osast emakeele kontrollimise ära, siis meie meelasse devalveerib meie väga head eksamit. Me tegelikult kardame, et me anname selliseid maali nagu ei peaks emakeeles kirjutama alati õigesti. Sest õppekava näeb ka ette, et kõik aineõpetajad kontrollivad emakeele õigsust. Ja kui me nüüd ütleme, et me ei pea isegi eksami seda tegema siis ma kardan, et me jääme hätta. Haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ütleb, et muudatus ei ole tegelikult väga suur, sest eksam kui selline ei muutu. No me peame kindlasti arvestama seda, et eksam koosneb kahest osast, et üks osa keskendunud kirjutamisele ja seal me hindamegi seda, kuidas kirjutab eksaminand, missuguseid vigu ta teeb, seal absoluutselt, arvestatakse ka kõiki kirjavigu siis teise osaoskuse puhul me hindame nüüd sellest loetust arusaamist ja tegelikult, kui selle peale natukene mõelda, siis noh, ongi loogiline, et kui me oleme öelnud, et me hindame seda, kuidas sa loetust aru saada, et siis me tõesti hindamegi just nimelt seda, kuidas sa sellest aru saad, mitte seda, kuidas sa kirja paned, sest kirja panemine kahtlemata on väga oluline, et kirjavahemärgid suured algustähed ei kao kuhugi, grammatika on väga oluline ja kirjutamisosas jääb see alles alati ja igavesti. Varem oli eesti keele riigieksami lugemisosa ülesannetes 10-st punktist kaks võimalik saada või siis kaotada grammatika eest. Tallinna avalik ruum saab ühe kuju juurde, nimelt kerkib tuleval aastal Rotermanni kvartali keskväljakule Eesti-Soome sõprussuhteid sümboliseeriv skulptuur. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Idee algatas endine suusakuulsus Allar Levandi, keda toetavad ka Rotermanni kvartalis tegutsevad ärimehed Urmas Sõõrumaa, Ago Sorainen ja Jüri rass räägib idee autor Allar Levandi. Minul tuli idee soomlaste tänamise koha pealt, ma arvan, et paljudele on seesama tunne olnud sest meievanused on läbi elanud, seda soome abi, eriti taasiseseisvumise ajal. Oma kavandid on juba esitanud skulptor Tauno Kangro, kellelt on isegi kaks tööd. Kalle Pruuden, Gea Sibula Hansen, Hannes Starkopf, Mati Karmin ja Tiiu Kirsipuu. Enamik neist on dekoratiivsed tööd, nii näiteks on Tauno Kangro kavandite Lennart Meri ja Urho Kaleva Kekkoneni pronkskujud. Soome suursaadik Eestis Kirsti narinen ütles, et jälgib Eesti-Soome sõpruskuju püstitamisega seonduvat huviga. Oma lemmikut tal veel pole. Ma tahaks, et see oleks selline selline asi, mis tõesti, nagu ka selle tavainimesele avab selle loo, sealt loota on see kõige tähtsam asi. Avaliku ruumi kasutamine ka skulptuuri võistluste korraldamisel peidab endas aga teatud karisid. Räägid EKA vabade kunstide dekaan, kujur Kirke Kangro Ma arvan, et inimesed vajavad mitte mitte kitsi, vaid, vaid sellist tarka kunsti seda reguleerida on tõesti küsimus, et kas meil võiks olla rohkem professionaalseid algatusi, mis mis ongi organiseeritud kunstiinstitutsioonide poolt. Samas tuleb teritada ka näiteks lihtsalt Nende inimeste, kellel on finantsilist ressurssi, nende algatust. See on väga hea, aga oluline oleks, et nad usaldaksid siis kunstieksperte Ja sünoptik Helve Meitern räägib meile nüüd ilmast, palun. Prantsusmaalt jõuab madalrõhkkond ööseks Põhja-Saksamaa kohale ja hommikul jõuab Läänemerele. Päeval liigub see üle Läänemere õhtuks. Lõuna-Soome öösel pilvisus tiheneb ja saartel hakkab vihma ning lörtsi sadama. Hommikuks levib sadu üle mandri, Sisemaal sajab ka lund, kohati on jäidet. Puhub kagutuul kuus kuni 10, rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, saartel, rannikul kohati kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, ennelõunal kohati ka lund. Puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb kahe kuni kuue soojakraadini. Ja spordist ka Šveitsis loositi jalgpalli meistrite liiga kaheksandikfinaalpaarid. Juhan Kilumets räägib lähemalt. Loosiõnn naeratas Ragnar Klavani koduklubile Liverpoolile, kes läheb vastamisi portugali meistri Portoga. Oma alagrupi võitnud Liverpool vältis nii Madridi Reali, Müncheni Bayerni Kuiga, Torino Juventus, kommenteerib jalgpalli ajakirjanik Ivar Lepik. Kindlasti, kui vaadata liverpooli võimalikke vastaseid, siis oli, oli nii-öelda kolm Jackpot ja ja kolm sellist väga rasket paari. Võib-olla sellest alumisest kolmikust, et on, on porto kõige tugevam, kuigi ma arvan, et kas nüüd mängida Potto või staariga ei ole liverpooli mõttes väga suurt vahet. Ma arvan kindlasti, Liverpool võiks loosiga rahul olla ja, ja nad on selles paaris favoriit. Tõelises põnevusduellis kohtuvad eelmise hooaja võitja Madridi Real ja Pariisis Äntšermen. Teine Hispaania suurklubi Barcelona mängib kaheksandikfinaalis valitseva Inglismaa meistri Londoni Chelseaga. Eelmise hooaja finalist Torino Juventus läheb vastamisi Tottenham. Iga kõige rohkem õnne oli oma alagrupis teiseks jäänud Müncheni Bayernile, kes loositi kokku türklaste Pežiktažiga. Manchester City kaheksandikfinaali vastane Basel City linnarivaali United mängib Seviljaga omavahel Madistavad ka Donetski Šahtar ja AS Rooma. Esimesed kaheksandikfinaalid peetakse veebruari keskel. Venemaa suusaliidu president Jelena Välbe ütles ERR spordile, et rahvusvaheline olümpiakomitee kahtlustab dopingu kasutamises veel kolme Venemaa tippsuusatajat. Kahtlustuse on saanud Natalja Mattlejev, Aleksander Pesmertnov ja tänavu lahti maailmameistrivõistlustel paarissprindis hõbeda võitnud Nikita Krjukov. Välbe sõnul menetleb Denis Oswaldi juhitav ROKi distsiplinaarkomisjon sportlaste juhtumeid. Otsus tehakse 20.-ks detsembriks. Oswaldi komisjon on juba mõistnud antidopingureeglite rikkumises süüdi kaheksa Venemaa murdmaasuusatajat, tühistanud nende Sotši olümpia tulemused ja soovitanud neile määrata eluaegse olümpiakeelu. TTÜ korvpallimeeskond teatas, et klubiga on ametlikult liitunud 18 aastane Mattias Tass. Hiljuti lahkus Tass vähesele mänguajale, viidates. Cramost aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.