Iga kihnu tüdruk oskab vist jalgrattaga sõita sest kangasteljed on ka pedaalidega samad kangasteljed, mille taga praegu maaja töötamas on. Mis siis tuleb? Ei tule kirju käelt või seelik meie Õialise kördiks. Aga suuremal mandril hüütakse seda seelikut. Milles siis kört alguse saab? Kört ja kõrge tegemise mõte. Kõigepealt peab olema lõnga. Ja siis tuleb see lõng puhtaks pesta ja värvida Seitsme heitmevärviliseks. Et värvid oleks siis sinine, punane, roosa, roheline, must, valge, siis lamba, mustal. Valge on Eka, harilik, kollane, sidrunikollane. Ja rohkem ma ei teagi. Nii et peavad olema kaks lammast, must lammas ja valge, saada lamba musta lambavalget seelik valmib tädi siina juhatuse all, no umbes kilo peab olema värvimata lõnga. Siis tuleb välja, et kindlasti tuleb välja seelik või kõrt tuleb ise ka siis kilo raskune, umbes kilo ja idanaine teeb ise kördi. Kui vana olite teie, kui alustasite? No ei tea, ikka umbes kümneaastane. No ma mäletan, et jalad vaevalt ulatasid tallalaudade peale, kui hakkasin körtingu tuuma, juba. Süstik libiseb sul hästi tihti käest ära. Varjunud vanus on 12 tahtele. Aga kui kaua võtab kördi valmistamine aega? Ütleme nüüd, vilunud tegija. No umbes kolm päeva läheb kodudes aega. Vahepeale ja tuleb igasuguseid toimetusi, ka sellepärast ei jõua jurta. Jah, maal on toimetusi palju. Kihnu plika või eit rühivad mööda lumivalget lund ja nende seelikud välgatavad puude vedu tagant kui talvised maasikad. Ehk astub sedasama Kihnu tüdruk, võimenn mööda sinist mereäärt ja tulistab varvastega vees. Ning tema kõik värviline seelik särab vastu kui veebiiskadelt vaata vikerkaar ja jälle on seelik kandja tehtimas ja samas ka sisse olnud matkaja silma rõõmustamas. Me oleme harjunud minevikuga. Me oleme harjunud oma rahva ajalooga ja kas või ka sellega, et esivanemad ilusaid rahvariideid kandsid, mida igas vallas kihelkonnas isemoodi kirjati või gooti. Me oleme harjunud sellega, mis on olnud. Ja seepärast meil nagu ei teki küsimust, et miks küll olid siin nurgas põlled punased või seal tolles maakohas kördid triibulised. Kuivõrd igal nähtusel sündmusel esemel asjal on olnud tekkepõhjus ja kõik, mis liigub või seisab on omavahel nähtamatute seostega niitidega ühendatud siis ei tohiks ka kihnu tüdruku, kus värvitriibuline Kärt olla juhuslik nähtus. Mulle näib, et Kihnu seelikukirjad võivad jutustada palju rohkemast, kui esimesel pilgul paistab. Selle tõestamiseks on varutud pool tundi saateaega ja kui me oma tõestamisega lõpliku või jääva tõeni välja ei jõua siis selleks, et see, mis täna võib lõplik näida Pole, seda võib-olla mitte homme. Kuulakem, siis vestlusi Kihnu seelikust pidades meeles, et teinekord võib mõtestades minevikku paremini mõista tulevikku. Jätame jutuajamise Kihnus natukeseks ajaks katki. Ja sõlmime jutule on ka Tartus Tartus, etnograafiamuuseumis, kas ka üle-eestiliselt nimetatakse seelikuid, Cartideks? Ei üle-eestiliselt siiski mitte, aga küllaltki suures osas Eestis, nimelt Lääne ja Lõuna-Eestis On tulnud nimetus kört varasema kitsa ümbriku asemel. Niisugusel laiale värvli külge kroogitud võib volditud just volditud seelikule, nii et nimetus kört on küllaltki laialt kasutusel ja sealhulgas Kihnu saarel. Seletusi jagab muuseumi vanem teaduslik töötaja Aino Voolma. Sageli on näiteks minu käest küsitud, et missugusel rahval on kõige ilusam rahvarõivas. Minu meelest sellele ei saa vastata nii lihtsalt, sest et need on siiski väga raske on eraldada, missugused kõige ilusam on omamoodi ju kõik ilusad, ainult teatud erinevused tuleb jällegi lasteaed just selle rahvakunstitunnetusele ja kõigile sisemistele tõekspidamistele. Meie saade jätkub kordamööda Tartust ja Kihnust. Aino Voolma räägib seeliku arengust üldse kogu Eesti ulatuses. Kihnus väga kangastelgede taga maalia lasnud kuuenda klassi tüdruk ja tädi Zinaida Saar. Siis on, mida eredam Kertse kõrt, seda tumedam sinine on. Ja mida tumedam külg see on siis seda heledam sinine, nooremad inimesed, kaena harilikult tumedamaid Göta, vanemad inimesed kannavad veidike tumedamaid ja matusega või leinakõrtse on selline, kus ei ole seest siis roosat ega punast värvi. Sisu täitsa tume paistab välja kohe. Mida Kihnu tüdruk püüab teist üle trumbata paremate kördi värvidega? Aga meil on olemas veel sukkadel värvid, aga need ei ole sellised kördi värid, Gerdil on, ostetakse kauplusest ostetakse lihtsalt Trii harilikku värvi, aga sükadele tuleb, peab olema sellised värvid, mis ei hakka teiste peale. Et siis ei riku ilusat sukavalget ära, muidu rikub selle ära ja sukad ära, on siis. Putke õied ja kasekollane kasu lähtudes teha. Ja madarapunane käiakse otsimas madalat ja siis värvitakse seda igati. Laidude eest ja käidud otsimas madalast. Kas sina tunneksid madara taime ära, kui laiule minna sõudepaadiga? Tähendab osa värve tehakse siis taimsetest värvidest. Kas nii on alati olnud Kihnus alati see varda kudumise lõngad, need on ikka värvitud taimevärvidega. Missugused on kõige vanemad värvid, mis on meieni säilinud? Meie kogudest siin on küll kõige vanem rõivakomplekt. See on 1400 500400 aasta 15.-st sajandist 15-l sajandi umb kuuel, mis on leitud Pärnumaalt Paristel ja rabast raba leiuna nimelt? Ilmselt no ma olen ju sõdade ajal, peideti oma varandusi. Ilmselt seal ongi niisugune niisuguse juhusega tegemist, et inimene pole seal vaenlaste ohu eest pani oma riided kimpu ja paistis nemadki laudade alla rabasse, aga hiljem, kas inimene sattus kusagile mujale või tema, kus seal keerulistel aegadel ja turbalõikajad siis ligi 500 aastat või umbes nii 500 aastat hiljem leidsid selle turbamullas on hästi säilinud ja muide, seal on ka esimesed värvid näha. Nimelt on just needsamad härra juurtega värvitud punased toonid eraldatavad ja samuti ka lehelehtedega värvitud kollaseid ja ka sinine toon tuleb seal välja. Öelge, palun, kus olid vanasti eredamad ja kärtsamad seeliku värvid, missuguses Eestimaa paikades? Näiteks need Põhja-Eesti ja ka KeskEesti mandritriip seelikutes juba 18. sajandil näeme, ehkki taimedega värvitud küllatki, rõõmsaid ja nii elujaatavaid värvikombinatsioone oma nii-öelda Vikerkaare värvilistes üleminekutoonides. Aga just eriti need niisugused rõõmsad või öelda need eredad toonid saavad meil valitsevaks poevärvide vaniliin keemiliste värvide kasutusele tulekuga möödunud sajandi teisest poolest peale ja iseäranis just seda punast ja neid punakad, kollakad, roosakaid, toone arvestatakse ka läänepoolses Eestis, Läänemaal kus see seelik värvub kohe täitsa nii punaseks ja ka muud komponendid rõivastuses. Need niisugused pisikud, mida etnograafid kutsuvad listikuks, tehakse punasest riidest audit. Peakatted naiste mütsid tulevad punased ja ka saarte riivas näiteks muu saarel tuleb seal küll mitte punane, aga just niuksed, oranžid toolid, mis lähevad järjest nihukeseks heledamaks, kollaseks, kuni munarebu kollase, nii välja ja samuti, aga samuti ka kihnu seelikutes, näeme seda niisuguse järjest erksamaks ja rõõmsamaks muutumist. Seeliku löödi triibustikust. Nüüd jälle mõttekiirusel Kihnu tagasi. Nii palju kordi võib korrata sõna, miks. Ja ma tahaks veel kord küsida, miks, miks siis ometi kihnlased käivad nii ergo värviliselt riides. Looduses ei ole nii eredaid värve. Oi kui raske sinus, sina ei arvanud midagi järske veelgi Eesti pinnal peaaegu igal pool on rahvariided välja surnud, neid tõmmatakse õlle siis, kui minnakse suurele peole, sõidetakse Tallinnasse laulupeole. Aga kiitlased kannavad ikka siiamaani. Mis te arvate, tädi siin on, miks on see nii? Kas see on sellest, et meie rahvas vähem rändav või meie naised on kogu aeg saarel elanud, võib-olla ka sellest tingitud? Miks meeldivad erksad värvid? On ikka vist elurõõmsad või midagi? Minus on lihtsalt pioneere kärts, värvid teevad tuju paremaks, võib-olla ütleme, kuni ajalooliselt võtta. Meie elu on võrdlemisi raske olnud, me oleme liiga vaesuses elanud ja kasvanud, siin pinnas on liiga kehv, teenistuse olud olid kehvad. Midagi peab siis olema, mis meelt paremaks muudab ja tuju helgemaks teeb. Budapestis riietusega katsuti rõõmus olla. Huvitav, kas Tartus ka nii arvatakse? Kahtlemata üks põhjus, mispärast seal nüüd eredamad toonid nüüd just viimase aja rõivastus läbilõige on see, et rahvarõivas üldse ja püsis seal kaua ennem rahvakunst üldse rahva kunstiline looming. Läänepoolses Eestis on meil tugevamini arenenud kui võlla just idapoolses Eestis, kus põllupind oli parem ja kus rohkem tegeldi põlluharimisega. Aga Lääne-Eestis ja üldiselt. Ta püsis kauem oma viimases. Just viimastes kostüümides tuleb see eriti erksad värvid. Kas võib rääkida ka eestlaste mingisugust kindlasti välja kujunenud värvi maitsest? Või oleks see liiga julge tegu? No ma ei tea, kuivõrd just nüüd värvi maitsest, aga üldiselt eestlaste nii rahvakunsti meelest ja kunstitunnetuses selle kohta on öelnud teised, kes seda on nii jälginud ja vaadanud külasid kiitvaid sõnu. Sest eestlased, esiteks on küllaltki oma rahvakunstis väga nagu ütlevad just need võõrad vaatlejad, küllaltki suur värvimeedia värvi maitse, nad oskavad värvi, kus jääda ka neid eredaid toone, mida me näeme siin võib-olla tõesti isegi kriiskavaid toone, aga nad oskavad neid nii kokku panna omavahel sobivad. Nad annavad niisuguse sujuva rütmi silmale head vaadata. Ei tea, kas eetrisse antud värvid ka sinuni jõudsid, noor kuulaja. Nii palju siis värvi mõttest ja värvimaitsest. Aga seeliku ja üldse riietuseseme rituaal, tema sisuline eesmärk missugune see oli? Kuidas käisid väikesed Kihnu tüdrukud riides pool sajandit tagasi veidi varemgi? No väga lihtne ole Kihnu tüdruku riietus siis, väikelapse riietus oli ka lihtne. Samasugune põhimõttelt nagu täiskasvanul, ainult pihaga oli siis väikse lapse kõrt, villasest riidest kootud pyha oli muidugi. Ja siis ikka sukad pastlad käsena juurde, väike särgikene all ja see oli siis kõik kirjust riidest, mütsike peas ka. Vanalt teie saite oma esimese kördi. Nad hästi ei mäleta, siis kui ei kõndinud veel nii vara, et ei mäleta, ei mäleta. Väikemehed kandsid ka rahvariideid ja just kandsid, aga väikeste poiste riietus oli hall kuub, mis tuletas meelde suurt kuube täiskasvanud meeste kuube. Kommid oskad, olid ikka nii poistel kui tüdrukutel ei olnud üldse. Kuidas nii, aga samas ei olnud Kamnegi, mis siis maiustus, eks ole. Õunad, pähklid ja niisugused asjad marju, käe, väikselt metsamarju muidugi aiamarju ei olnud, siis aitas küll Bay väge ja keegi rääkinud vitamiinidest siis ainetest igalt poolt. Ja kui lapsed said juba natukene ikkagi suuremaks hakkasid lähenema kooli eale, siis said tüdrukud selga kah siis oma selle seeliku, mida, nagu me kuulsime suures osas Eestis on nimetatud kördiks. Kuna ta oli värvli külge volditud või körditud, avar poisid said siis püksid nagu täiskasvanud, mehedki. Nii et väikesed lapsed nägid välja nagu väikesed täiskasvanud Jaa, seda küll, ja Kihnu saarel võime ju veel praegugi kohata neid väikesi täiskasvanud, kes kannavad suure tõsidusega oma triibulisi körte Jaagikesi ja pähe seotud rätikud, samuti nagu täiskasvanutegi emadele tädidel. Tegelikus elus tuligi olla väikestel angerjatel täiskasvanud tookord juba. No muidugi, sest niipea kui ka selle päris riietuse selga sai, tulid ka igasugused päris tõsised, nii praktilised mõtted ja ja, ja mured ja nende lahendamisest, sest töö oli ju see, mis sidus nii täiskasvanud kui samast igapäevases. Elus varasest noorusest alates tuli mõelda nii nagu täiskasvanu aga kui me nüüd teeksime mõttelise ringi ja hakkaksime võtma teistpidi, kas rahvariided, nende mustrite ja kirjade ja ornamentide järgi võib ka otsustada inimeste mõtlemislaadi üle. No rahvarõivas kui me seda nüüd vaatame siin muuseumi kogudes ja iga ese on õieti ju nagu selle oma kandja pass, ta peegeldas mõni läbikäimist naaberrahvastega naabritega, sest ka need elemendid tulid seal laenud välja ja samuti ka seda kuivur Need, värised, kultuuri mõjutused, rahvusvaheliselt moed, rahvarõivakomplektist kasutust leidsid aga kõik need päris mõjutused muidugi olid võetud ikkagi läbi selle kandja oma nii kohapealse prisma sulatatud nende tõekspidamiste traditsioonidega, mis sellele paikkonnale omaseks olid ja mis just panid aluse nii selle, selle kohalik kui rahvarõivakujunemisele. Tõekspidamised kui te saadet tähelepanelikult kuulate, siis märkate, kuidas Aino Voolma veel mitu korda ütleb, et seelikut on alati tehtud vastavalt ajastu tõekspidamistele. Kuidas aga neid tõekspidamisi välja lugeda, välja lugeda seelikust ja seelikukirjadest? Äkki aitavad meid seeliku triibud ja nende asetus. Lähme siis veel kord Kihnu eel selgituseks olgu öeldud, et kujutav rahvakunst, sealhulgas ehistööornamendid, mustrid, kirjad on alati üldplaaniliselt olnud kanooniline. See tähendab seda, et iga meister, olgu ta siis nikerdaja või kuduja on oma loomingus jälginud üldisi rahame. Tema looming on eemalt vaadates põhimõtteliselt olnud sarnane naabermeistrite loominguga või siis enne teda varem loodud rahvakunstiesemetega. Eraldi võttes aga on igal rahvakunstiesemel loomingul rahvakunstitootel oma niinimetatud viga ehk kõrvalekalle üldisest traditsioonist, mis muide annabki kunstiloomingule elujõu. Igal seelikule on oma kirjad ja selle selle mõtlemiseks paneb igaüks tööl oma fantaasia, igaüks mõtleb ise kirja ja siis tehakse ka teiste järgi. Iga kergid on kaks triipu. Kaks trip kardub iga kahe triibu, tahad hardudel? Kuidas sina maiosele kördi endale selga paned, kas pikitriibuga või põiki pikitriibuga, selle päästet killukerdid, kõik bitid. Aga mis sa arvad mikspärast Kihnu kõrgeid on pikitriipu? Ei, seda ma küll ei, ei oska öelda, võib-olla seedib inimesest pikemaks. Sellepärast oli seina, mis teie arvate? Väide kogu aeg on antud pikitriipu. Ei mäleta keegi, et paigi triibuga. Vist on nii, et me näeme asjade olemuses ja maailmaliikumises seda, mida me tahame näha, mida me oleme võimelised nägema. Ja nagu Aino Voolma siin natuke aega tagasi ütles, näeme vastavalt oma tõekspidamistele. Näiteks moemaja kunstnik lahendaks küsimuse, kas põiki või pikitriip. Lihtsalt lühikest tüdrukud on tarvis pikemaks teha, paneme siis talle selga pikitriibu pikakasvulised, aga vastupidi, saame lühendada põiki triibuga. Maalikunstnik arutleks ost natuke teistmoodi, asetades triibulise seelikuga neiu püstivelisse metsa ja maalides seeliku jutid mitte puude kasvuga ühes suunas, vaid põiki eraldab kunstnik inimest loodusest. Ja kui ma jälle suve hakul või lume tulekul tulen Kihnu ja kihnu seelikut, seda ere-ere eredat püsti triibulist seelikut näen puude vahelt vilkumas siis tunnen alateadlikult just siin sellel mere saarel inimese ja looduse ühtsust. Muide, kogu rahvakunst on alateadlik. Tema ilu ei ole loodud valemite järgi. Sellest kõigest aga tsipa hiljem, kui oleme ära kuulanud, missugune on teaduslik seisukoht triipude kujunemise suhtes? Missugustes Eesti maakohtades jooksid seeliku triibud nagu männitüved ülespidi ja kus kandis nad nagu silmapiir olid sisse kootud kas triipude püsti või põiki asetuses, on ka mingi seaduspärasus. Või on see lihtsalt ajalooliselt juhuslikult kujunenud? Ei vajatud ajaliselt juhuslikult kujunevad, on, aga see on ikkagi need nii hästi see piki kui põikitriip, kui ka hilisem ruuduline riie. Eks ta ole siiski kõigi nende oma ajastu, võetakse need rõivad siiski teistelt naaberrahvastelt ja samuti ka kõrgemate seisuse moes olnud elemendid tulevad siin arvesse. Ja me teame ju, et nendes mandril tõrjus põikitriip möödunud sajandi kuuekümnendatel seitsmekümnendates aastates selle pikitriibulise välja, selle asemel tuli hiljem ruuduline heas toimus üsna kiiresti üleminek linnamoele. Nii et ta nüüd oma ajastu produkt, aga sealjuures peab ütlema seda, et igale poole pole see põikitriip ka jõudnudki ja samuti ka ruuduline pole igale poole jõudnud. Üks niisugune koht on Kihnu saar ja samuti mulgid, üks meie põllumajanduslikult kõige rohkem arenenud piirkond seal, kust küll rahvakunstis peened materjalid ja eriti nisugune rahva kunstilises loomingus ka peen, aga sealjuures tagasihoidlik maitse. Seal näiteks pole üldse triibulist verti hallistes kantudki. Nojaa, muide pikitriibu kohta see ei ole sugugi ainult meie rahvarõivastes, vaid ta esineb kogu Baltimaadel ja samuti on tema kaugemal. On ka, on ka teistes euroop maadel kantud jo pikitriibulised seelikud ja kohati kantakse seda ka veel tänapäevalgi. Meil, nii nagu näitavad ajalised allikad ja ka terminoloogia järgi saab jälgida, meil tuleb see pikitriibuline seelik sisse Põhja-Eestist, ilmselt ta tuleb siis täpselt Soome poolt Soome rahvarõivaste kaudu, millal seal, no Põhja-Eestis ja ka seitsme sajandi lõpul hakkab meil pikitriibuline seelik levima ja sealt Ma läheb siis järjest pikitriip läheb järjest lõuna poole. Kusjuures ta igale poole ka ei jõugagi ja saartele. Nii huvitav, kui see ei ole, saartele tuli kodunes pikitriibuline seelik alles 1800 kuuekümnendates aastates. Kes võib öelda, et pikitriip tuli salaja paadis üle Soome lahe toodi siia mandrile ja pärast viidi uuesti üle väinade saartele. Noh, ma ei tea, kas nüüd salaja paheteist, muidugi eks siin oli ka teisi võimalusi, eks meil toodi ju nii Rootsi kui ka Soome käsitöölisi möödunud sajanditel, kes tõika oma oma elemendid meie rõivastusse, mida meie rahvas ei olegi vastu, võttis omale oma oma meeleolude ja oma tõekspidamistega, kohandas. Nii see on nüüd välismõjud. Aga kas võib-olla eesti seelik seelikukirjad on järel tegemist pälvinud võib-olla väljaspool Eesti piiregi? Jah, võib-olla Soome lahes näiteks on ju kaks Saarnendantsee Escarija laman saari mida soomlased ise nimetavad täitsa eestipäraseks rõivastuse, eks. Nii et seal on tugevad eesti mõjudest Soome lahes hotell soomlastele, soomlaste rõivastusele samuti muidugi Eesti mõjuvad kas nüüd otseselt just seelikutes, aga mitmes muus elemendis ilmnevad jällegi Kagu-Soome rõivastuses, jaga rahva tuulis näiteks. Meie niisugust viitega kootud kirivööd, seda soomlast kutsuvad täitsa kohe. Viron tähendab Eesti vööd ja see on küll meie rahva kunsti mõju soomlastele. Nii et kõik kultuurisidemed alati on olnud ikka kahepoolsed ja iga nähtus on kutsunud esile vastunähtusena, kuivõrd selles maailmas, kus me elame, on kõik omavahel seotud. Ja noh, kahtlemata teine muidugi piirkond, kus on nüüd tugevalt kokkupuuted, on muidugi idapiir on sealtpoolt võetud ja mõningaid elemente ka meie poolt sinna läinud väga suured vastastikused kultuuri mõjutused on meil ju lätlastega juba väiksest maast madalast veidi lapsik, harja kuramaale ja samuti käisid kihnu naised oma käsitöösaadusi, kindaid, eriti kindaid ja sukki müümas nii hästi Riia linnas kui ka mujal Lätti randades ja nii oli võimalus leida Läti ajaloomuuseumi etnograafilistes, kogudes täiesti meie Kihnu tüüpilisi Kihnu kindaid, sukki ja samuti ka muu kindad tuli seal välja. Nii et see näitab muidugi otsenid, esemed aga on sinna läinud ja muidugi rahva seas on nende eeskuju ka järgimist leidnud sealses kohalikus kunstiloomingus. Aga mis puutub nüüd rõivasse, siis muidugi Läti ja Eesti rahvarõivastes on palju ühisjooni, aga teatud erinevused seal see värvikombinatsioon ja kompositsioon teatud motiivide kombinatsioonide muidugi seda muidugi ei saa täpselt vahetada, vaid peegeldab iga rahva omapära kõigis tema elukomponentidest. Kas meil kõrge koht on veel midagi rääkida? Selle kohta oleme nii palju juba rääkinud kõik ära. Arvan, et vist ei ole muud, kui tuleb kanda talitamises Kihnu kombe kohaselt räägime vähem, paneme mikrofoni kinni, et maja saaks rahulikult kördi kudumist jätkata.