Vikerraadio. Tere päevast, suusasõbrad peavad täna taas jooksutrenniga leppima, ilm on lihtsalt selline, aga selle udus orienteerumise jooksuringiga võite nüüd veidi oodata, sest rahva teenrid teevad otsa lahti ja aeg on meiega kaasa mõelda. Ja tänane rahvateenrite koosseis on Mikk Salu Eesti ekspressist ja Urmet Kook ning Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingus tremike Urmet, tere. Tere. Me räägime täna kodakondsuspoliitikast Balticust tööraamatute otsimisest, aga ka valitsuse uuest alkoholipoliitikast, aga ma arvan, et alustame siiski sellest kodakondsuspoliitikast ehk siis lähenevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kampaania Keskerakonna avapaugust. Et kui veel mõne nädala eest, kui Hanno Pevkurist sai Reformierakonna esimees, püsis lootuseta, ehkki nende valimiste ajal Vene kaarti lauda ei lööda ja rahvuspoliitilist konflikti nii-öelda käima ei panna, siis esmaspäeva õhtul ilmus ei tea kust lagedale peaminister Jüri Ratase raadios voboodale antud intervjuukatke, milles Keskerakonna esimees ütles, et järgmistel Riigikogu valimistel saab Keskerakonna üheks peamiseks programmiliseks punktiks olema kodakondsuse andmine kõigile Eestis vähemalt 25 aastat elanud inimestele, et noh, iseenesest pole ju Ratase ise iseenesest on ju Ratase poolt kui poliitiku poolt aus rõhutada, et, et millised on tema tema soovid ja plaanid, aga teisalt valimisteni mil, millest tudengion kaks aastat, aga vahepeal on veel ühed valimised, et ma ei tea, ma paigutasin selle kohe sellesse konteksti, et kuidagi mobiliseeritakse valijagruppe. Aga kuidas teile Miki urvet paistab, et millised on Jüri Ratase? Tiivid selles mõttes ei ole siin otseselt midagi uut, et see on ju Keskerakonna programmis juba aastaid sees olnud. Seal lubadus, et Jüri Rataselt küsiti ja ta vastas ja et see lubadus on endiselt olemas, et. No see erisus on, et Jüri Ratas oli varasemalt opositsioonipoliitik, nyyd on ta peaminister ehk opositsioonis olles sa võid tulla väga erinevate algatuste ja ettepanekutega välja, kui sa peaministritena, noh, sa paned ju alati paika, et mis muutub sellest hetkest, kui sa oled opositsioonist koalitsiooni tulnud, ehk sa ei saa kõiki neid asju mida sa opositsioonis välja käisid, kunagi võimul olles teostada ja kui peaminister tuleb sellise ideega välja, siis see on kindlasti nagu märgiliselt oluline. Ja muidugi on, et selles mõttes see ei tähendagi, et ta seda teostada saab, et lihtsalt seal ei ole sellist üllatustel uudist, et see, see ongi Keskerakonna poliitika olnud. Ja siin Jüri Ratas mõned päevad tagasi ka ütles, et ka koalitsiooni viimastel läbirääkimistel oli seal nagu hetkeks laual, aga, aga läks laualt maha, sest mingit kokkulepet selles osas ei saavuta. Just, aga Mercal on selles mõttes nagu õigus, et et kui ta tahab selle teema tõstatada riigikogu valimistel järgmistele, et siis milleks tulla sellega paar aastat ennem välja ja ütleme nii, et pool aastat enne kohalikke valimisi, et ma ei peaks seda sugugi kui juhuslikult välja öeldud asjaks? Sellel on väga tugev kindlasti kohalike valimiste Mekmann loomulikult kuigi kohalikele valimistele, eks ole, kodakondsusteemasid ei, aga see polegi üldse oluline. On on, on oluline selles kontekstis, et needsamad halli paistavad inimesed saavad valida kohalikel omavalitsuse valimistel, küll nad riigikogu valimistel ei saa valida, et aga selles suhtes Ratase poolt on õige noh, ta käis ka eile vikerraadio saates stuudios on peaminister ja tegelikult me küsisime sellesama küsimuse art Mülleri ka ära, et miks praegu just ja miks sellisel kujul, mis ju tegelikult rahvast ikkagi lõhestab, sest need, kes on sellised noh, ütleme konservatiivse kodakondsuspoliitika austajad ütlevad, et ei taha kuulda ja teised ütlevad, et oli ka aeg ja selline asjatu pingete ja lootuste kruvimine, aga ratas küsis, aga millal siis see õige aeg on, et kas see on päev pärast valimisi või päev enne valimisi, et noh, et alati saab muidugi selle aja osas ju nii-öelda Mahu silma ajamine, selline vastus, aga noh, loogiline on ju see, et kui me vaatame, mis on Jüri Ratase jaoks kohalikel valimistel kaalul, siis see on tema esimene kõige tõsisem proovikivi selles mõttes, et kohalikel valimistel on just Keskerakonna jaoks äärmiselt oluline, kuidas neil läheb. Ja kohalike valimiste edukust hinnatakse paljuski Tallinna järgi. Ja lihtsalt meenutame, et et eelmistel kohalikel valimistel sai Keskerakond vist oli mingi 52 53 protsenti ja sai sai volikogus nende valimisteete ka väga selge absoluutse enamuse, et vist valimiste järel oli 79-st volikogu liikme kohast vist 46 Keskerakonna käes. Et seal tekib see võimendas, et iga koht vähem kui 50 protsenti pluss üks volikogu koht tähendaks seda, et Keskerakonna jaoks või ütleme nii, et Jüri Ratase jaoks on kohalikud valimised ebaõnnestunud. Selles mõttes on väga loogiline, ta tuleb sellist vene valijat mobiliseeriv venekeelset valijat mobiliseerib avaldusega välja, sest rahvusringhäälingu need viimased avaliku arvamuse uuringud näitasid, et, et Keskerakonna toetus püsib küll väga kõrge aga Keskerakonna toetuse sees on pärast erakonna võimu vahetust või vangerdus toimunud selline väikene strukturaalne muutus, et kui varasemalt on olnud Keskerakonna valijad seas ikkagi 80 85 protsenti venekeelseid valijaid, siis nüüd on seepärast võimuvahetust Keskerakonna sees kukkunud oma noh, niisuguse suurusjärgus viis kuni 10 protsenti, see pole väga suur kukkumine. Aga ta on ikkagi tendents. Selle ma ei vaidle, et lihtsalt tahtsin viidata, eks ole, et kohalikel valimi kohalikes volikogudes lahendate kodakondsusprobleem, aga sellise poliitika tegemise vaatenurgast. Jüri Ratase käik on loogiline, et tõepoolest, et kuidas Keskerakonnal, konkreetsemalt Jüri Ratasel õnnestub mobiliseerida neid venekeelseid valijaid pärast Savisaart. No just, sest erakond, mis tahab võita Tallinnas kohalike omavalitsuste volikogude valimised, see peab ennekõike tegema väga tugeva tulemuse just nimelt venekeelset valijate seas ka ja halli passi omanike seas. Sest et seal eesti häältesektoris seal on nii ehk naa väga tihe andmine ja on erakondi, kes ju ütleme Lasnamäel väga palju hääli. Ja nüüd ongi küsimus selles, kuidas mobiliseerida, kuidas need ütleme aegade algusest peaaegu et kindlana keskerakonnale laulutad, laulatatud hääled sealt Lasnamäelt ära tuua, et, et meil on praegu mitmeid teadmata faktoreid. Pean silmas siin ennekõike, et kas Edgar Savisaar kandideerib ja, ja nii edasi, et kahtlemata Keskerakonna jaoks kui ühe suurpartei jaoks on oluline see, et omad hääled koju tuua, aga ma ei tea, võib-olla poliittehnoloogiast me rääkisime, aga kui sellest sisust rääkida, et Eestis on praegu üle 80000 halli passi omanikku, et seda arvu on püütud vähendada küll nii et on püütud motiveerida keeldu appi, ma küll on leevendatud lastele kodakondsuse andmise reegleid. Aga siiani on tegeletud vaid sadade, äärmisel juhul mõne 1000 inimesega, et ega see suur kodakondsuseta isikute arv Eestile ju au ja kuulsust ei too, et probleem on siiski tegelikult ka reaalne, millele ka ratas. Kas. Ma jätkan ise. Dismõttepausi, et võib-olla peaks rääkima sellest, mis hall pass või mis see nagu põhimõtteliselt tähendab, et et talv, hall pass annab tegelikult inimesele päris palju õigusi. See annab ennekõike väga palju õigusi reisimisel. See annab võimaluse. Valida kohalikke volikogusid, noh üks üks kitsenduste eest on see, et ei saa riigikogu valida, nagu sa ütlesid, vaata annab tegelikult päris palju õigus. Seda mittekodanike suurt arvu on Venemaa väga palju Eestile ette heitnud kõikvõimalikel rahvusvahelistel areenidel, aga paradoksaalsel kombel on Venemaa ise teinud kõik selleks, et see hallipassimeeste hulk püsiks väga suur. Sest kui sa oled hallipassimees, siis sul on puhtpragmaatiliselt seda palju parem hoida kui, kui saada Eesti kodakondsuse. Sul on lihtsalt odavam käija sellisel juhul Venemaal, Peterburis, Moskvas, kus iganes. Et selles mõttes on see hallipassimeeste ja naiste osakaal, suur osakaal ka osaliselt töötab nagu Venemaa kasuks. Aga teisipidi kodakondsuspoliitikas olen mina pigem selline noh, pigem nagu konservatiivse poliitika järgi ja, ja, ja ma ei usu, et sellised prauhti kodakondsuse kinkimised või andmised, eriti inimestele, kes seda ise ei taha. Ta pole selle soovi avaldanud või et ma ei usu, et seal midagi väga palju nagu kaasa annab, et ma arvan, et näiteks see muutmis Mida see kaasa annab, annab, eks ole, keskerakonnale rohkem valija Iraasa. Just, aga kas nad, need inimesed on 100 protsenti Eesti riigile lojaalsed ja mõtlevad Eesti riigiga ühes taktis, noh see on tõesti mitte just noh, ma ütlen, et selles mõttes ma, ma ei ole ka väga jäikade positsioonide, ma ütlen näiteks, et see, see muudatus, mis tehti, kui mälu ei peta jaanuarist 2016, et need määratlemata kodakondsusega isikute lapsed, kes on sündiva, sünnivad Eesti vabariigis. Et nemad saavad automaatselt sünnihetkel Eesti kodakondsuse, kui saanud täisealiseks, siis siis ise saavad ka valida, mis sellega edasi teha ja ka need, ütleme, kes olid tolle hetkeni, kuni 15 aastased olid sündinud 91.-st aastast ja hiljem ka need said. Et võib-olla, kui me räägime sellest, et me tahame siit võib-olla mingeid samme nagu edasi astuda, siis mitte see, et me, me anname kõikidele hallipassimeestele naistele automaatselt kohad plaks Eesti kodakondsuse ja laiendama nii ühe või teise erakonna valijabaasi, vaid noh, võib-olla peaks mõtlema sellele, et näiteks meil on selliseid lapsi, kus on näiteks just Ida-Virumaal, kus üks vanem on see hallipassimees ja teine on näiteks mõne teise riigi noh, valdavalt siis vene riigi kodanik. Et nende perre Eestis sündivate lastele anda automaatselt Eesti kodakondsust, selle üle võiks diskuteerida või mõelda, sest see on selline. See puudutab neid lapsi juba. Aga inimesed, kes on sündinud Eesti vabariigis aga inimestele, kes pole tahtnud Eesti vabariigi kodakondsust saada, kes pole teinud seda pingutust, et eesti keelt õppida ja kodakondsuseksamit teha, ma ei saa sellest aru, et miks, miks selline kink tuleks teha? Mina ka ei saa, et Eesti vabariigi kodakondsust saada tegelikult väga lihtne. Need nõudmised ei ole üldse mingit karmid või midagi väga erilised. Kui võrdleme kas või teiste teiste Euroopa riikidega, et kes tahab saada kodakondsust, tehku keele eksami kodakondsuseksam peale, see ei ole siin, ei ole mitte midagi sellist erilist. Ma eile kuulsin, neid on mingi 80000, eks ole, aga see on meie mingisugune ajalooline pärand. Need teemad vaieldi juba 25 aastat tagasi ära. Ma eile kuulsin, kuidas poliitikud omavahel nimetavad seda, et kui kõigile jagada ütleme, basse või noh, mitte kõigile, aga väga suurele hulgale ja suhteliselt nii-öelda leebetele tingimustel, siis seda nimetatakse passi jagamisel bioveriks. Et muuseas ratas ise ka eile vikerraadios ütles, et ta arvab, et sellest 80-st 1000-st halli passi omanikust pooled ei pruugi tahta või ei kvalifitseeru kodakondsed, eks, sest välistada tuleks ju nõukogude liidu erusõjaväelased ja ka nende abikaasad isegi juhul kui Nõukogude Liidu sõjaväelase abikaasa, kes on jäänud Eestisse, on jäänud leseks, tema ei saaks lihtsalt seadus ei luba ja ka ratas ei pooldaks sellisel puhul siis andmist, ebalojaalsed isikud tuleks välja jätta. Ta muuseas seda lojaalsust ma saan aru, mõõdetakse peamiselt sellega, et hing, kas inimene on valmis kirjutama ja ütlema, et olla kavatsen olla lojaalne Eesti vabariigile. Ja siis noh, seal olid veel mõne mõningad tingimused, et ei tohi olla kriminaalkorras karistatud ja inimene peab omama püsivat sissetulekut, et et pooled siis justkui, ütleme ratas enda arvates ei kvalifitseeruks. Jah, ma mõtlesin, et kui tulla natuke tagasi sellele sellele poliittehnoloogilisele poolele, mis, millest ma eelnevalt rääkisime, siis on huvitav, et Keskerakond on valinud selle teema eestkõnelejaks noh, lisaks sellele, et peaminister Ratas peab sel teemal arvamust avaldama, kuna tema sellega ju välja tuli, on valinud selgelt selle teema eestkõnelejaks Erki Savisaar. Et kõikidele meediapäringutele pakutakse vastu, et sel teemal võiks kõneleda Erki Savisaar. Et see on iseenesest huvitav, et miks just miks just tema, et kas see on seotud sellega, et Erki Savisaarel ei õnnestunud saada valitsusse ministriks ja mida siis ütleme selline keskerakonnas ja riigikogu fraktsiooni siis opositsioonilise pool või, või siis selle Edgar Savisaare tiib nagu väga raskelt üle elasetena püütakse anda siis erakonnas mingeid mingeid uusi nagu rolle ja funktsioone. Või on siin taga ka mingid muud asjad, mis on seotud kohalike valimistega Tallinnas, et ma ei oska seda öelda, et aga aga iseenesest on keskerakonnas ju, kes täna peab oma uusaastapidu lauluväljakul kell üks algab ja kus siis Jüri Ratase esineb poliitilise sõnavõtuga. Olgu, see siis on, kas Eestis on hakatud elama Hiina kalendrile? Et et keskerakonnas on üks huvitav märgiline nihe, muutunud, ta ju ei tekkinud, et kui siin noh, kuu kaks tagasi räägiti, et kas Yana Toomist võiks saada Keskerakonna Tallinna linnapeakandidaat, siis siis nüüd on nagu see teema veidi ununenud ja, ja vahepeal tõusis selliseks linnapea kandidaadiks, kellest räägiti väga palju poliitilist kuluaarides keskerakondlaste poolt Mihhail Kõlvart. Mis oleks väga loogiline? Mailis Reps oli, oli üks väga kõva nimi, võib-olla siiamaani. Ja ka Mailis Reps paraku assotsieerub väga paljudele venekeelsetel valijatel sellega, et just tema haridusministriks oleku ajal mindi sellele 60-le protsendile eestikeelsele õppele või idee. Sellega alustati, et Mailis Reps on venekeelsetele valijatele tõenäoliselt mitte väga roheline rätikuid, pigem sihuke õrn, roosakas punane, et selles mõttes Kõlvart oleks üsna nagu kindel nagu valik. Aga nüüd on selline huvitav asi, on juhtunud, et selline erakonna selline noh, praegune tuumik on hakanud väga jõuliselt Taavi aasa promoma. Et ja rääkima sellest, et Taavi Aas võiks ikkagi olla ja erakonna linnapeakandidaate, et noh, mõned teised poliitikud teistest erakondadest on juba plaksutanud käsi selle peale ütlevad andnud, et see on sotsiaalne tegevus, et miskit pole teha, et see kinnistad selle, et Keskerakond ei saa viitekümmend protsenti ja enamat kohalikel valiminud, mis teil sellest, miskit pole teha, Taavi Aas on küll võib-olla väga tore inimene ja väga hea linnapea kohusetäitja. Aga selles valijagrupis, kes Tallinnas valimistulemuse otsustab, on ta ikkagi vähetuntud inimene ja, ja, ja tal ei ole nii suurt kande minna seal siiani valimistele mingi umbes 200. No tõenäoliselt ta saaks prillid need oluliselt rohkem, aga, aga kindlasti kindlasti on see ikkagi esinumbri jaoks, seda ei saa nii palju, on esinumber, peatab, sõltub küll, eks ole, sellest, kus ta kandideerib, aga ütleme, esinumber alati ka võime võimendab või või lahjendab selle kogu erakonna asja, et selles mõttes ma saan aru, et, et seal on tekkinud mingites inimestes hirmud, et kui Mihhail kõrvalt on esinumber, siis tuuakse kõik need välja, need kapo aastaraamatutes olnud asjad ja nõnda edasi, aga noh, ma arvan, et venekeelset valijaskonda siis need asjad ei, ei morjendanud. Pigem tulevad. Pigem tulevad need kasuks, et mind, aga mis, mis ma seal. Võtame ära kohe vabandust, nii et et noh, et kui, kui ei suudeta aasa ja Kõlvarti vahel valida, siis nüüd, kus on kodakondsusteemadel valitud eeskõnelejaks Erki Savisaar nimi, on ka väga hea, et pagusis Erki Savisaar. Ei, vastupidi plakatile tuleb, tuleb panna E Savisaar, et seda eesnimi ei tule välja kirjutada, no eks näeb. Kunagi nagu reformierakondlased, arvasid ka, et kui vilja Savisaar tuleb nagu meie sekka ja et selle Savisaare nimega ta nagu toob nagu mühinal hääli Noh, ei toonud teise erakonda ja, aga kas see näitab, aga selle nimi üksi võtaks selle teema kokkuvõtteks, et Keskerakond flirdib juveel nende teemadega, et ütleme, valitsuses on leitud turneel nupud, need kangid, millega on võimalik oma valijaid mobiliseerida. Näiteks püütakse tekitada siis sundüürnikest lootust, et valitsus võiks luua omandireformi ja sundüürnike probleeme, lahendama komisjoni, et ma ei näe väga selle meetme paketi ja poliitilist tahet seda ebaõiglust nüüd aastakümneid hiljem lahendama, et aga noh, lootus peab jo inimestele andma. Selle teema kokkuvõtteks ütleksin mina, et kuigi Jüri Ratase vaatenurgast on see näiteks kodakondsuse asja väljakäimine, on loogiline nii sellise kampaania võtmes ja ilmselt aga usub, et seal on hea poliitika, siis minu arvates on muidugi mitmel tasandil väga halb poliitika. Et see toob jälle ühe sellise teema, kus on tükk aega vaikus olnud ja mis, mis lühendab, eks ole, ühiskondlikus, kus ilmselgelt sellist konsensust ei ole siin suurt ühiskonnaga. Millele saaks siis ütleme, teine pool, kes tahaks, on ja kohalikel valimistel siis vastanduda siis selle sellisele keskerakonnale tuua näiteks sellise teema välja, et paneme kõik venekeelsed koolid kinni. Et ja anname haridust ainult eesti keeles ja siis me tegeleme on ja kohalikel valimistel teemadega, millel pole kohalike teemadega mitte mingit seostanud. Nojah, ja sellesse nädalasse jääb ju tegelikult ka Kalev Kallo Tallinna volikogu esimehe umbusaldusavaldamise protsessi alustamine ja kui, kui siin ütleme, uuenenud Keskerakonnast rääkida, siis võib-olla pigem tahaks näha seda, kuidas Keskerakond noh, ütleme siis probleemidega tegeleb ja kui inimene on ikka Eesti vabariigis saanud süüdistuse Tallinna linnapea on ametist kõrvaldatud tõsi, erinevate nii-öelda siis kohtumääruste alusel, siis Kallo puhul Keskerakond lihtsalt laiutab käsi, ütleb olgu ta siis. The Beatles muidugi jälle, et Keskerakonna valijale, mis siis, et eks ole, et see ei ole volikogu või linnavalitsuse teema, on see kodakondsuse osas ilmselt märgiline, see on selles mõttes Ratase käik, oli loogiline, et ma vaatasin näiteks, kuidas Yana Toomi Facebook'i seinal demanedki seal kommenteerivad ja tema sõbrad, kuidas nad reageerivad. Nad olid väga rõõmsad selle üle, aga loomulikult oli see, et, et see on alles esimene samm. Järgmine samm on see, et Eesti riik peab meie ees vabandama ja siis järgmine samm on teine riigikeel ja siis siis võib-olla neljas samm on üldse nagu mõne teise riigi ühinemine. Sa näed juba nii pikka perspektiivi, mina ei näe, mina ei näe, aga nad mõned näevad. Aga liigume teemadega edasi, et rail Baltic kütab üha enam ühiskonnas kirgi poole aasta jooksul juba teist korda on sadakond sel korral tegelikult siis üle 150 tuntud inimese avaldanud pöördumise mille peasõnumiks on siis see, et valitsus peaks loobuma plaanist praegusel kujul rail Baltic ehitada ja neljapäeval oli ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ees meeleavaldus, millest võtsid osa sajad inimesed. Samal ajal otsustas aga valitsus, et nad annavad peaminister Jüri Ratasele volitused allkirjastada, saab teisipäeval balti peaministritega ja siis Euroopa ülemkogu eesistuja Donald taskiga kohtumisel siduv rail Balticu ehitamise. Et selles leppes on muuhulgas ka laused, mis veidi selline lihtsustatult kõlab, et juhtugu, mis iganes, kolm balti riiki võtavad kohustuse planeeritud kujul Rail Baltic lõpuni ehitada, et seda siis ka olukorras, kus näiteks 2021.-st aastast näiteks teoreetiliselt Euroopa liit ei annaks sellele objektile sentigi, et Urmet mida selle rail Balticuga teha selles olukorras, kus meil on selline ütleme, ühest küljest ajalooline võimalus taristuprojekte ära teha, aga et on olemas tahe ja osaga rahast, aga lisaks on palju argumente, miks seda raudteed ehitama ei pea. Mina olen algusest peale olnud selle suhtes skeptiline või pigem isegi siis nagu vastaste poolel. Mul on sellest ka paar korda kirjutanud. Põhjused on suhteliselt lihtsad, et ma arvan, et et see ei tasu ära või ütleme niimoodi, et ma arvan, see risk, et see ei tasu ära, on väga kõrge. On risk, et ühiskonnale jääme sellele maid igavesest ajast igavesti peale maksma. Et selle ehitamine läheb kallimaks, kui kui praegused kalkulatsioonide praegusedki kalkulatsioonid on tehtud juba mõned aastad tagasi ainult 11, eks ole. Ja lõppkokkuvõttes ma arvan, et sama rahaga saaks palju paremaid asju teha kui mingid ühendused Euroopaga nii tähtsad, et siis selle raha eest, ma kujutan ette, saax Estonian Airi nagu 10 korda üles ehitada, juurde 10 korda pankrotti lasta. Selles avalduses, millele sa viitasid, ma lugesin ka selle läbi, et see, see on põhimõtteliselt internetist leida, see on nagu olemas. Et mis alla kirjutatakse, et seal on ka selline lause, et taotleme Euroopa Liidult seda maksimummääras rahastust ka edaspidi. Ja, ja vot siin on ka üks väike miin nagu maetud, sellepärast et, et kui praegu Euroopa Liit sellel eelarveperioodil on tõesti andnud sellise noh, nagu maximum rahastuse siis ei ole meil mitte mingit kindlust, vaid pigem on kindlus selles, et järgmisel eelarve perioodil see Euroopa Liidu poolne rahastuse määr saab olema väiksem ehk mis tähendab maakeeli seda, et meil tuleb selle eest ise rohkem maksta. Et see lootused, et ehitame siin ainult Euroopa rahaga selle valmis, et et see ei vasta tõele ja teisalt siis ka see, millele nagu mic viitas, et et nüüd see uus tasuvusuuring, mis tuleb millalgi alles aprillikuus. Okei, on küll öeldud, et see pigem tuleb isegi optimistlikum kui see 2011 tehtud. Aga ikkagi, et me võtame väga pikaks ajaks endale sellise rahalise kohustuse, mis meil igal aastal hakkab riigieelarvest viima välja väga-väga palju raha. Sest seda taristust tuleb ju korras hoida. See ei ole lihtsalt üks üks tee, vaid see on ka väga palju kõikvõimalikke liitumiskohti nõnda edasi, see kõik võtab väga palju. Reisirongiliiklust ennast tuleb subsideerida hakata, siis ei tasu niikuinii ära. Et meenutame ka seda, et, et kus see osaliselt rail Balticu idee hakkas tekkima, oli ju see del tol ajal, kui oli siin see Islandi vulkaanipurse, jaa jaa, tuhk, vulkaanituhka oli siis kogu õhk täis ja lennukeid ei saanud lennata ja ja tekkis selline arutelu, et millised võiksid olla siis need alternatiivsed nagu ühendused Euroopaga, et et ma, ma, ma olen täiesti nõus, et mulle väga meeldiks, kui see, see, et meil oleks selline rong, mis sõidab hästi kiiresti. Riiga. Ma tõenäoliselt käiksin Riias, mis on väga ilus ja tore linn oluliselt sagedamini, kui ma sinna praegu satun paar korda aastas, võib-olla siis, kui oleksid kolm kord aastas võib-olla isegi rohkem, võib-olla läheksin ka pikemaks sinna, aga, aga ma kindlasti ei hakka kasutaks seda võimalust, kui vulkaanituhk, tuhk ei oleks lennuliiklust sassi läinud, seda Berliini sõitmiseks või sealt tagasi sõitmiseks. Selleks ma kasutan ikkagi lennukeid, isegi kui tuleb startida sealtsamast Helsingist või tuleb Riiast, et kui, kui ma ei saa minna siit Tallinnast otse. Et selles mõttes see tundub natukene kummaline. Noh, võib-olla üks asi, millele on siin viidatud sellele, et noh, rail Balticus nähakse mingit sellist täiendavat noh, julgeolekutagatist meile, et et mida rohkem meil on Euroopaga ühendusi, seda, seda parem on. Sain ma ei saa muuseas sellest argumendist üldse aru, et mismoodi see nagu siin rööbast nagu kuidas ma ei saa sellest aru. Selle kohta Siim Kallas ütles ju, et, et kui, kui kui Rail Baltic ei teostunud, siis võetakse ühes teises riigis lahti šampuse, dialuuakse ka klaase kokku hoiad ja julgeoleku kaalutlustel. Aga, aga ta ei täpsustanud seda, mida ta silmas peab. Ta rääkis, et mis seal tehakse, et üks asi, millest on räägitud kui rääkida ja siis on Soomes pigem nagu elavdanud natukene diskussiooni Helsingi Tallinna tunneli või et see projekt, mis tundus algul täieliku utoopia on Rail Balticut kontekstis nüüd saanud ikkagi väga palju realistlikuma sisu, et seda pandi ju eest vedama sisuliselt Soome endine maanteeameti peadirektor ehk et Helsingi, Soome tunnel ja, ja on väga palju hakatud rääkima, et kas mingid kaubavood võiksid tulla sealtkaudu nõnda edasi. Et see võib olla selline selginenud positiivne asi, mille, mille üle nagu võiks headmeid tulla, aga aga pigem rail Balticu suhtes olema ka ise selliste skeptikud. Ma ei, ma ei tea, me siin viimased paar-kolm aastat oleme vaadanud, kuidas Eesti riik pingutas selleks, et nelja praami kahe saare vahele panna, jooksmiseks kõige lõpuks ka kallimaks ja mingid probleemid ja ajad jooksid, et arvata, et siin mingi 15 20 aasta pikkust projekti. Me suudame nagu manageerida. 2026 peaks juba esimene käega, et riik suudaks ta manageerida nii et, et seal ei tule ülekulusid, et see ei lähe kallimaks, et need tähtajad klapivad, mängida? Ma ei tea, ma ei tea, võtaks ühe hästi see loogilise asja, et tegelikult noh, räägitakse, et see on selline uus trass, uus, nii-öelda mingisugune transiidisuund, et tegelikult on meil ju Tallinnast Riiga ja sealt edasi on olemas raudtee tõsise läheb praegu läbi Tartu, too ja ajaliselt on see, ütleme natukene aeganõudvam, aga kui sa mõtled, vaatad seda kaubavoogu, et, et justkui nagu oleks kusagil mingisugune suur hunnik kaupa, mis oleks tarvis kuhugile kusagilt kuhugi Euroopasse vedada või Euroopast Maide Soome vedada. Et seda ju praegu ei ole, et väga lihtne oleks küsida näiteks EVR korgolt kui paljude Valga kaudu rongikoosseis on praegu keskmiselt nädalas läbi nii-öelda liigutav. Tartu selgitavad, et seal on palju tehnilisi probleeme, miks praegu ei saa teha, aga et miks nagu see uus raudtee nagu kaasa aitaks, et noh, aga nad on raudteemehed. Ühe argumendina Mirko on toodud ka seda, et võib-olla siis see, mis praegult noh, mida ma kõige rohkem näeme selle rail Baltic'u maantee peal on ju, et Rail Balticu viia Balti Via Baltica maantee peal, et et siis sealse suurte rekkade koormus nagu siis Vot vot see on hea, kui suudetakse, ütleme, maanteetransporti, mis kahtlemata on keskkonda saastavam lõhub lisaks, liiati teid, et kui seda suudetakse ohjata, siis kahtlemata see on liiga ohtlikum on kindlasti just et. No aga see sõltub ikkagi sellest, et mis selle nagu hindan, et kui näiteks selle miljardi euro eest saaks kuidagi keskkonda mingil teisel viisil palju efektiivsemalt aidata, et siis ma nagu valiks selle, jäetakse autod sinna endiselt sõitma. No mina olen viimase nädala jooksul nendelt inimestelt, kes nõustavad või, või aitavad kuidagi sellel Jongil seda tasuvusanalüüsi koostada, et uurinud ja küsinud, et mismoodi sealt nüüd seda siis tasuvusanalüüsi paremaks saadakse, et kus seda kaubavoogu juurde nähakse ja öeldakse, et üha rohkem arvestatakse Vene suunast tuleneva transiidiga, et, et ma tahaks seda analüüsi selles mõttes näha, et kui kogu see tasuvusanalüüs pannakse nii-öelda vene suunalt tulevast transiidist sõltuma, siis mina väga optimistlik ka ei ole. Ka üks asi, mis puudutab muuseas seda punkti, mida ma siin selle diskussiooni alguses ka rõhutasin, et juhtugu, mis iganes, et Rail Baltic kui nüüd kolm balti peaministrit selle leppe siis allkirjastavad ja tegelikult seal on ka parlamentidele oma osa, kui parlamendi tratifitseerivad, et et iseenesest on ka see hea, kui sinna satub see klausel, et juhtugu, mis iganes, et ehitame lõpuni, sest ma arvan, veel tobedam oleks see, kui näiteks Me jõuame kusagile poole peale ja siis Leedus on, ma ei tea, mingid järjekordsed valimised või Lätis või minu pärast ka Eestis. Ja siis, kui see poole peal on Tallinnast Riiga sisse võib-olla parandan edasi öelda, mis, mis mõttes see hea, et tegelikult on, kui on kahjulik projekt, siis on mõttekas ka poole pealt ära katkestada. Teine pool kulusid veel kahjumit suurendada, siis on loogiline, et tullakse. Ma arvan, et kolmes balti riigis siiski tervemõistuslikud inimesed ja nad suudavad selles kogule mida, aga kui hakkab, ütleme, selline asjatut õmblus, kus noh, põhimõtteliselt minnaksegi, ma ei tea riigikogu valimistele või seimi valimistele vastu ühe platvormivahet, et Rail Balticu ehitamise Mul on lihtsalt seda, et see ma näen seda, et osade inimeste peades noh, eriti nende otsustajate peades, ma arvan, et see otsus Rail Balticu kasuks on tehtud juba aastaid tagasi ära, nad on selle lihtsalt endale naguniimoodi pähe võtnud sõltumata mida. Tasuvusuuring näitab mingit kaubaväejuht, Soome venes alati leiad, eks ole mingisuguseid põhjendusi, miks ikkagi nagu noh, just, sest nad on selle otsuse oma peas juba ära teinud ja see mind kõige rohkem häiribki, et ka nendele samadele inimestele, kes seal meeleavaldusel olid või kes kirjutavad, et kus te varem olite, et et ma mäletan suurepäraselt, et kui nii-öelda olid trassi valiku vaidlused, siis öeldi, et vara veel siin seisukohta võtta, et ootame, otsustame hiljem, siis kui aeg kommi tasuvusanalüüs tuli, siis selle põhjal ka veel midagi ei ole lõplikult tarvis lukku lüüa ja nii edasi. Kogu aeg öeldi, et teie korr, et tuleb veel, mil te saate arvamust avaldada, aga, aga lõppkokkuvõttes nüüd siis on hilja. Aga teisipidi jällegi on ka, ütleme, nii-öelda rail Balticu vastastelt olnud ka mõningaid selliseid SN desinformatsiooni levitamist avalikus ruumis, et noh, kas või näiteks sellest, et selle kohta, et selle raha eest saaks teha mingit teisele infrastruktuuri objektid, et ma ei tea ise ka tähele, et ehitada Saaremaa sild või arendada kohaliku raudteevõrgustiku, et see ei ole võimalik, see raha on antud sellest Euroopa ühisrahastus või noh, antakse, Ma ei mõtle just seda raha portsu, mida Eesti riik peaks sinna juurde panema. Ja Eesti riigi omaosalus on ka seal mingi 200 miljonit, onju, et ja edaspidi, eks ole, sellelegi käitumine ei tule Euroopa Liidu, vaid meie rahast. Et, et, et aga see raha, mis Euroopast tuleb, see on selline väga selge sildiga raha, et seda raha kuskil mujal kasutada ei saaks, et see, et see need jututajaks nagu ja sellest tekivad, alusetud lootusetult maha tõmbama. Noh, eks jah, selle teema lõputu lõpetuseks kunagi me Rail Baltic'u teema puhul jõuame veel pikalt ja laialt arutada. Tõenäoliselt ka olen jõudnud ja laialt seda kinni maksta, aga ma tahtsin öelda, et igipõlisel kesksel küsimusele, kes on süüdi veidi, et filme hakkame süüdlast otsima, nii, aga tööraamatute otsimine tänama pensionitest ei räägiks. Küllaga peatuks siis hetkel sellel kampaanial, et Eesti otsib tööraamatut, et kõik algas nädala eest, kui sotsiaalkindlustusamet otsustas laupäeva hommikul taas välja saata pressiteade, et inimesed, kes ei saa veel pensioni, on töötanud enne 1990 üheksandat aastat, võiksid tuua tööraamatut sotsiaalkindlustusametisse esimese hooga. Ma ei tea, kas see oli selline sotsiaalministeeriumi, kommunikatsioonilünk, tööõnnetus või miski muu, aga kõik pandi sinna sellesse pensionireformi konteksti tasuti valitsus sõimama ja paar päeva käis ikka päris kõva andmine ja kulus aega, et saada selgeks, et mis toimus. Noh, mehed, kus teie tööraamatut on. Mul on natukene tagasi sellest, mis alustasid, et väikse õiendan ka, aga et et jah, et neljapäeval ja reedel ju räägiti väga palju sellest rohkem reedel sellest, et valitsus plaanib suurt pensionireformi ja, ja kui laupäeva hommikul seitse 54 sotsiaalkindlustusamet saatis selle pressiteate välja, et nüüd hakake tööraamatuid tooma, teie pensioniarvestuses näiteks on see vajalik, on ju need, kellel on. Sest 99. Et kuni selle hetkeni ei olnud veel isikustatud sotsiaalmaksu, siis paratamatult tekkis nagu tunne, et need kaks asja on omavahel seotud. Kui selle pärast, eks ole seal sooje vormiselisest staaži nagu komponent sisse, mis kuidagi loogiliselt seostesse Ja ka meile, aga uudises oli alusetult seostatud selle seal neid kahte asja, millel tegelikult omavahel ei ole mitte mingit seost. Õiendasin seal juba esmaspäeval ära. Et see tekitas jah, sellist noh, nagu väga palju nagu segadust ja ma olen ka rääkinud ühe ministriga, kes selles valdkonnas on ka vastutav ja ta ütles ka, et, et see oli nagu selle ameti poolt väga-väga halvasti ajastatud. Noh, nagu teada. Aga kui sa küsisid seda, et kus minu tööraamat on, siis mina leidsin oma tööraamatu üles. Minul on ka tööraamat olnud, aga ma ei, mina ei tea, kus on, ma pole otsinud ka seda muidugi ja ma ei teagi, pean seda otsima või siis äkki saab kuidagi ilma. Ma loodan, et sul on tunnistajad olemas. Tunnistajatel peavad olema omakorda tööraamatut, mis tõendavad, ütlevad olid sellel ajal seal tööd. Jumal aga, aga tegelikult on see kõik ju seotud 2009. aastal jõustunud uue töölepinguseadusega, kuna tööraamatupidamise kohustus lõpetati, siis tekkis see seis, et inimesed ei teadnud ühel hetkel, kus nende tööraamat on, kas neil üldse seda vaja on, et mõned ettevõtted on likvideeritud, et mõned inimesed on ise oma raamatu ära visanud, aga seda on tarvis, sest üks tööaasta annab tulevikus igas kuus täiendavalt pensionilisa praeguse seisuga seal kusagil 5,5 eurot. Aga mis siis, kui inimest ei leia üles oma tööraamatut? Küsima. Aga miks see on tegelikult ka praegu nagu seadusesse kirjutatud sisse, et kuidas ta sellisel juhul peab tõendama, et sa hakkad otsima oma vanu töölepinguid, välja kõiki asju, kuni ma lugesin, seadus? Seal oli isegi see, et kolhoosniku kaardi pettuga kunagisest ajast et seal on väga palju neid võimalusi sisse kirjutatud Nali naljaks, aga kusjuures ma sellel teemal rääkisin ka sotsiaalkindlustus sotsiaalkindlustusameti inimestega ja, ja nad ütlesid, et kuni aastani 91 on tegelikult Nõukogude Liidu dokumendipidamise reeglid ja kord olnud selles mõttes väga head, et sealt ajast on võimalik nagu arhiivipäringutega väga palju teada saada. Tõsi, mis puudutab sõjaväelaste tegemisi, siis seal haigutab suur tühjus ja vot seal on küll, et kui ikkagi kunagine sõjaväelane on oma paberid kuhugi ära kaotanud, siis tuleb tal tõsine jama, võib-olla tuleb neid pabereid käia Moskvas toomas, aga siis mis puudutab seal jah, 90 esimest kuni 90 üheksandat aastat, siis põhimõtteliselt, et Eesti vabariigis siis oli suhteliselt nii-öelda segane aeg selles mõttes, et ei olnud ju selliseid infosüsteeme, kuhu neid kanda ja kuna seda isikustatud sotsiaalmaksuga polnud, polnud seda tarvis, et ettevõtted ise teatasid, et näiteks ma maksan 10 inimese eest sotsiaalmaksu, aga kelle eest, kes need olid, olid nüüd mari, Jüri või Aaduvad, seda seal kirjas ei ole ja nüüd tulebki käia tõendamas ja kusjuures, aga see on jällegi Eesti riigil teada, et mitme inimese eest sotsiaalmaksu maksti, et kui, kui meie siin kolmekesi läheme nüüd sotsiaalkindlustusametisse ja väidame, et me töötasime koos, ma ei tea ettevõttes ja tegelikult seal ettevõttes maksti sotsiaalmaksu ainult ühe pealt, siis noh, tõenäoliselt me jääme suhteliselt lihtsalt valega vahele. Ma olen kuulnud seda. Üks Eesti ettevõte, kes on väga pikalt tegutsenud, taanid oma paarkümmend 1000 raamatut lähiajal viia mitmendale väga pikkade aastate jooksul kogunenud sotsiaalkindlustusametisse, nii et ma arvan, et see koormus, mis, mis, mis sotsiaalkindlustusametnikel võib tekkida pärast seda üleskutset võib ühel hetkel olla päris suur. Kusjuures neil ei teki esimese hooga mingit kohustust, sellepärast et seaduse koostajad nägid seda selles mõttes ette, et see on selline suur halduskoormuse, et kui inimesed hakkavad pensionile minema, vat siis võetakse sealt arhiivisse tööraamat välja ja hakatakse vaatama, et mitme aasta eest tuleb pensioni maksta ja, ja nii edasi. Selles 2009. aasta 2010. aasta sotsiaalministri määruses, millega kogu see teema on käivitatud, see oli siis pensionistaaži andmete kogumise ja riiklikku pensionikindlustuse registrisse kandmise kord, muuseas, mille on välja töötanud sotsiaalminister Hanno Pevkur, tänane Reformierakonna esimees ja esimese hooga ma panin tähele, et kõige agaramad selle süsteemi sõim ajad olid Reformierakonda. Seda ka asja paradoks on see. Töölepingu seaduse töötasid välja Rein Lang ja Maret Maripuu ja siis vastu võeti seesama määrus, millest ma hetk tagasi rääkisin siis, kui sotsiaalministriks oli Reformierakonna tänane esimees Hanno Pevkur, nii et tervitusi Reformierakonda. Siin on juba sotsiaalmeedias, ka ringleb seda selle pikka korda, mis sa, mis sa kirjeldasid selle põhjendus, kus, kus siis Hanno Pevkur muuhulgas ütleb järgmist. Tööraamatus sisalduvaid andmeid võib vaja minna veel mitmekümne aasta pärast toimuvaks pensionide määramiseks. Ja nende arhiveerimise kohta ütleb Pevkur, et tööraamatute arhiveerimine võetakse kasutusele kui odavaim variant. Esialgu tööraamatu andmed riiklikku pensionikindlustuse registrisse ei kanta, kuna see on väga töömahukas ja kulukas. Ehk et jah, et kõik see, millest me täna oleme näinud siin suurde paanikasse, oli tegelikult ju ju siin Kuus aastat tagasi, tead, see oli säästmise soov. Ja muuseas, Eiki Nestor ütles sellel nädalal ka vikerraadio eetris, et toona olid valitsuses tegelikult arutelud, et riik koguks ise tööandjatelt tööraamatut kokku, aga siis peeti targemaks, et inimesed ise toovad. Ehk siis ei peaks olema vähem riik, et riik ei peaks kogu aeg sekkuma ja ise asju ajama. Aga ma ei tea, tööraamatute otsimise nii-öelda võivad ette võtta need inimesed, et kes nüüd siis nädala jooksul ei ole saanud aega töö kõrvalt kuhugi katuse alla minna või keldrisse või kus neid dokumente iganes hoitakse, aga, aga see on selline tõeline kondiproov. Aga läheks veel ühe olulise valitsuse teema juurde, et neljapäeval oli tähtis päev sotsiaaldemokraat esimehele Jevgeni Ossinovskile, et pärast sellist aastatepikkust pusimist ja ka koalitsiooni muutmist õnnestus tal maha murda näiteks Urmas Reinsalu ja veel ka paljud teised alkoholivastast võitlust takistanud koalitsioonisaadikud, et need on muidugi tal ees veel sellised parlamentaarsed arutelud ja selles osas tõenäoliselt ei saa Ossinovskil ka Parlamendis kerge olema, et mida teie arvate, kas selline Ossinovski joomarlus vastane võitlus kannab vilja ja annab tulemusi? Muidugi ütlengi kohe, et sa ütlesid ka, et sõnassinovski alkoholivastane võitlus, Hoyomarose vastane võitlus, et mõni mõne teise maailma matkimine muidugi ütleksid sõnassinovski võitlusvabaduste vastu, et. Et nii liberaal Mikk Salu on Aleksei, ei, ma lihtsalt ma lihtsalt nagu viitan, et ma ei, ma ei taha nagu hakata vaidlema, et ma lihtsalt ütlen, et ühte asja võib vaadata nagu mitme nurga alt, et see ei ole nagu elementaarne arvata, et seda saab alati defineerida Ossinovski võitlusena alkoholi vastu. Aga ega ta ei saanud päris oma ideed ka sellesse seaduseelnõusse kirja, et tanklast esse jääb alkoholi müümise õigus alles lisaks Aaveegoli. Me jah, maa väikepoodides jääb alles, lisaks see alkoholi eksponeerimise temaatikat ka ei realiseerinud, ei realiseerunud sellise unelmat variandis, aga no äpi Hower kaotatakse ära, kuuspakis ei tohi olla õlle hind odavam kui ühekaupa õlut ostes ja nii edasi ja nii edasi, et lisaks siis ka reklaamipiirangud sotsiaalmeedias ja ja elustiilipiirangud või noh, elustiilireklaamides alkoholi propageerimine, et mõistlikke asju on ka, aga ühiskonnas ütleme Ossinovski on ikkagi saanud sellise keela ja, ja suhteliselt sellise pidurimaine No siin ongi nagu mitmed asjad, et ma arvan ka sarnaselt nikule näiteks peegi keelud ja piirangud näiteks sellist paadunud alkohoolikud, kellel on tõsine alkoholiprobleem. Ei, ei kuidagi ei aita, et selle inimesega tuleb tegeleda teistmoodi ja ja, ja võib-olla on siin hoopis küsimus meditsiinisüsteemis ja tema rehi rehabilitatsioonis, et et kui tal on probleeme alkoholiga, et viiakse ta sinna marisse, siis ei tehtud ainult vitamiinisüsti, vaid võetakse ka pikemalt ravile. Et see on hoopis teine teema ja, ja ma ei usu, et see, seda nagu aitab, aga võib-olla ta nagu pikas perspektiivis mingeid noorte hoiakuid aitab natukene kujundada seda ma ei oska öelda, et kas, kas sellest on sellest tolku või mitte, aga aga noh, ma arvan ka, et et sellises vabas ühiskonnas peaks ennekõike inimene ise suutma langetada seda otsust või valikut. Ja, ja selliste väga selgete riiklike keeldude ja käskudega. Seda. Ma ei peaks menetlema. Aga lihtsalt täpsustan ühe asja veel, et kuigi ma olen skeptiline nende reformide efektiivsuse osas, siis siis minu selline fundamentaalne nagu küsimus on ikkagi nagu vabaduses ja vastutuses ma, ma täiesti aktsepteerin ka seda et mingit vabadust võivad tähendada ka mingeid negatiivseid tagajärgi, et see on lihtsalt selline kaalukausi küsimus ja kuna minu jaoks on vabadused, on kaalud asja üles, et siis noh, ma lepinga negatiivsete tagajärgedega. Ma toon sellise paralleeli, et ilmselt näiteks kui me nagu tegime, teeme kõikidele inimestele kohustuslikuks, et nad pimedal ajal kannavad mitte lihtsalt helkureid helkurveste siis võib-olla tõesti nagu jäädaksegi vähem auto alla, aga ma ikkagi arvan näiteks, et see ei ole noh, see ei ole mõistlik, et samamoodi alkoholipoliitika. Jah. Sest. Et selles mõttes on sul õigus, et sina, kes sa võib-olla suudad alkoholiga piiri pidada, et miks sina ei tohi saada näiteks kuusk pakki ostes allahindlust sellepärast et mõni teine mees ei oska alkoholiga piiri pidada või, või siis tõesti see, et, et see äpi, aueri keelamine, et see tekitab küsimusi, aga samas jällegi noh, ütleme, kaalutluse koht, poliitikud niimoodi otsustavad ja küll nemad juba teavad, aga, aga Marwan Urmet tõstatas väga õige probleemi ja ma arvan, et see on selline küsimus Jevgeni Ossinovskile, et kas, kas, kas ta on nagu mõelnud ka selle peale, et tõsi, üks asi on see alkoholi kättesaadavuse teema. Mis puudutab, siis ütleme seda, et inimestes tekiks vähem väiksem soov seda alkoholi soetada ta kogu aeg ei ole silme all see, et joo õlut ja siis läbi ka ütleme siis aktsiisipoliitika seda alkoholi muuta kallimaks, et seda lihtsalt ei olegi võimalik. Ühe kuupalgast nii palju osta, aga, aga kui palju Eesti riik tegeleb selliste krooniliste alkohoolikutega, kes lähevad lõppkokkuvõttes riigile väga palju maksma, et kas nendega üldse tegeleda? No mul ongi tunne, et nendega ei tegeleta, et väga suur aur läheb näiteks narkomaania tegelemisele ja siis nagu nooremate inimestele, aga selliste 40 pluss eriti just meeste, aga ka vahel naiste seas on ja kus on alkoholism tegelikult, et väga suur probleem. Et seal me oleme natuke käed üles tõstnud või, või üritame silma kinni pigistada, et seal selle probleemiga Tegelikult asinovski vastutusvaldkond, üks asi, mis mind muidugi häirinud Ossinovski jäägirjaga mõnede kaasvõitjate juures on see minu arvates lihtsalt ka silmakirjalikkus või nagu valetamine, et kuidas nad presenteerivad oma poliitikuid mingi sellise tõenditepõhine ja teadmistepõhine ja et me ei lähtu emotsioonidest, aga aga mina olen nagu vaadanud neid tõendeid ja neid, neid teadmisi ja neid uuringuid ja see pilt ei ole sugugi üldse nii nii sirgjoonena, nemad pakuvad väga paljud nendest ettepanekutest asjades, mis tulevad seal, ei ole mitte mingit tõendeid, mitte mingeid teadmisi, seesama nagu häppi, auri kaotamine, noh keegi ei ole mitte kunagi mitte kusagil uurinud, et mida see tähendab näiteks alkoholi tarbimisele. Väga palju on selliseid, noh, mulle tundub mingeid sihte, sümboolseid siukseid, sümboolseid samme, mingit elustiilireklaamid mis sellel on mingid tõenditele tahavad, mis näitaks, kuidas nad et mis selle poliitika mõju saab olema. No vot, no aga jah, seda teemat saaks jätkata, ütleme seal magustatud suhkrujookide ohjamise plaanidega ja nii edasi, aga, aga eks me siin saates oleme seda natukene rääkinud ja teistes saadetes on seda räägitud ja ja tundub, et ühiskonnas see teema on leidnud ütleme, vastakaid kajastusi tekitanud ütleme, suuri vaidlusi ja, ja ma arvan, et see on üks nendest teemadest, mis suguvõsa kokkutulekutel ja sünnipäeva lauas ikka jälle üles ägist õlleklaasi kõrval. Jah, just aga siis saate lõpu võiks kulutada välispoliitikale, et nädal aega on Ameerika Ühendriikide president olnud Donald Trump, et maailm on veel alles müüri ehitama hakatud, et selgub küll, et kui esimese hooga trump lubas, et selle maksavad kinni mehhiklased, siis ma saan aru. Selgub, et pikas perspektiivis maksavad selle siiski kinni Ameerika Ühendriikide elanikud, et Mehhiko vast toodavatele kaupadele kehtestatakse tõenäoliselt siis Trumpi ettepanekul täiendavad maksud. Aga see on, see on täiesti nagu vale interpretatsioon sellest, mida, mida ka maailma ajalehed alguses läksid kogu selle maksuplaani kallale, et nad nad eeldasid, et see on mingi nagu ta. Tegelikult on see selline käibemaksu sarnane skeem, mida lihtsalt Ameerikas seda kutsutakse poode Chastmentax, sest käibemaks on seal selline tabuteema, nad ei saa seda. See on vabariiklaste pikaajaline probleeme tänastes lehtedes juba juba need vaatan, suured meistri väljendad natuke nagu korrigeerivad, et nad lihtsalt ise ei saanud alguses aru, muidugi trump ei saanud aru ja tema nagu pressiesindaja ilmselt ei saanud ka aru, et nad ise andsid ka selliseid väga, väga veidrat signaal. Aga kas see tuleb või mitte, noh, see on juba ise küsin. Ühesõnaga, see ei ole mingi tollimaks, vähemalt praegusel kujul. Aga oluline areng on see, et trump on lubanud Mehhiko riigijuhile, et avalikult nad enam müüri teemal ei kakle. Et aga ma ei tea, millised tähelepanekud tervel trumbi osas on need siin eile sanktsioonide teema. Keris väga põnevaks, et justkui tulid sõnumid, et täna peaks Trump ja Putin omavahel telefonivestluse pidama ja. Meil on täna vist veel mitu telefonivestlus Hollande'i ja kellegagi Oliver Herkeliga, Merca, Keila Ellenit Meiga kohta. Just ja siis, et võetakse veel Putiniga jutuks ka sanktsioonide teema, aga, aga eile õhtul tuli oluline siiski täpsustan. Et minu teada ei ole nagu Trumpi administratsioonis eest ei ole küll kordagi sellist eile või, või täna sellist signaali tulnud, et seal kuidagi siukest anonüümsed allikad. Ei seal ka see, see, kes lõpuks talle see kampaania tema ütles selle välja, et see võimalusena võib tulla jutuks. Et just nimelt tuleb jutuks aga esindajatekoja nii vabariiklaste liider kui ka demokraatide liider eile õhtul tegid siiski väga üheseid avaldusi, ütlesite, et nemad sanktsioonide tühistamist ei toeta, sest need alused põhjused, miks sanktsioonid Venemaa suunal on kehtestatud, et seal on ju ka erinevaid sanktsioone, küll. Kampaania presidendivalimiste kampaania mõjutamise kaasnevad sanktsioonid ja siis Ukraina-suunalised või Ukrainaga seotud vot nii Krimmi okupeerimise annekteerimise. Kui ka siis Ida-Ukraina nii-öelda siis sõjalise tegevuse sanktsioonid, et tuleb rääkida erinevatest sanktsioonidest. Kui sa küsisid algul seda, et kuidas seda trumpi esimest nädalat hinnata, siis meeldivad need asjad on samuti või mis või mitte, mis tal on vastu võtnud, aga tuleb öelda, et on olnud väga toimekas, et see vista esimese nädalaga on teinud, et see on võib-olla rohkem kui mõni teine president terve aasta jooksul on teinud vähemalt see, mis avalikkusesse välja paistab. Olen ma tahan jälle natuke vastu vaielda, et et ma, et ma olen, vaatasin järgi, et kui palju siis on vähemalt praegu juba Ameerikas võrreldakse, et kui palju näiteks Obama esimese nädala jooksul neid mis on siis presidendi käskkiri või kuidas nad seda nimetavad, et Obama andis välja viis trump alanud välja neli, et noh, tegelikult kui inimesed nagu võrdlevad, mida, nagu Obama tegi esimene nädala jooksul, mida Bush tegi esimese nädala jooksul, siis neid noh, nad on kõikunud toimekad üldiselt, et siin ei ole mingit sellist, eriti. Ma tahtsin tegelikult jõuda hoopis selleni, et kui siin oli arvamused pärast seda, kui noh, osades ringkondades oli suur šokk, et trump valiti presidendiks ära, et siis arvata, et kui ta päris presidendi ametisse asuvad juuda, siis taltub, et et ta kodustatakse nii-öelda ära selle establishment'i poolt, et siis seda, seda pole juhtunud. Seda ei ole tõesti juhtunud. Noh, ma miskipärast arvan, et ega me siin rahvateenrite Donald Trumpi nii-öelda püsirubriiki ei tee, teine nädal, kolmas nädala presidendina, et kus esinesid, et üks võimalus on, muidugi temas jätkub seda ütleme särtsu ja tahet. Aga tundub, et tal siiski powerit on. Kui kasutada võõrkeelseid väljendeid. Aga siis Urmet Kook, Mikk Salu, Mirko ojakivi tänavad uuel nädalal, siis uus rahvateenrite saade ja muuseas rahvateenrite meeskond on saamas veel täiendusi, et me oleme leidnud ka uue saatejuhi, aga sellest juba veebruarikuus. Tänane saade on sellega lõppenud ja ma soovin teile kaunist nädalavahetust.