Tere päevast, esimene veebruari nädalavahetus on käes ning taas on vikerraadio eetris rahvateenrite saade ja võtame kokku nädala jooksul nii Eestis kui ka mujal toimunud olulisemad sündmused ja mul on hea teatada. Saateosaliste ring on tänasest taas saanud täiendust ning rahvateenrite ajakirjanike sekka on jõudnud veel üks rahvusringhäälingu töötaja. Tänasest on siis rahva teener ka Aktuaalse kaamera ja pealtnägija ajakirjanik Taavi Eilat, tere tulemast. Tere hommikust. Aga stuudios on ka Heidit, Kaio ajakirjast pere ja kodu. Tere Heidit endine ning mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, aga kuna meil on selline hea tava, et kui on uus tulija, siis räägime kõigepealt paar sõna ka temast siis. Taavi, sina oled Eesti televisiooni vaatajatele tuttav. Esmalt siis aktuaalsest kaamerast, sa olid pikka aega Tartu korrespondent, et aga nüüd juba ligi aasta oled sa siis otsaga Tallinnas ning jagada oma elu siis Aktuaalse kaamera toimetuse ja pealtnägija toimetuse vahel, et Sa oled mõnda aega ka tööl olnud Eesti Päevalehes ja oled vahelduva eduga tudengeid ja ka õpilasi õpetanud meedia teemadel nii Tartu Ülikoolis kui ka Eesti mitmetes üldhariduskoolides, aga ütle kuulajatele paar sõna, et mis on need teemad, mis siin ajakirjanduslikult käimas hoiavad, mis on sinu meelisvaldkonnad? Millest me võime rahvateenrite oodata? Lähiaastakümnetel siis nii-öelda sinu sõna võtta. Mirko, nagu sa ilmselt ise tead korrespondendina Tartus töötades siis ja üldse uudisteajakirjanikuna, siis tuleb paljuski olla selline kõigesööja ja kõige tegija, aga, aga eks see silm läheb särama ja praegu Tallinnas olles ka olen jäänud võib-olla sellise poliitika sisepoliitika peale ja see on ka see valdkond, mida ma siis tõesti ka ülikoolis otsapidi natukene loen, ehk poliitiline kommunikatsioon ja võib-olla kommunikatsiooni puhul ongi see selline huvitav asi, mida mulle analüüsida meeldib, aga, ja, ja teine asi, mida ma ajakirjanikuna nagu väärtustan ja tahan teha, on sellised Potretreerimised või reportaažid, et et see nii-öelda lihtne inimene ikkagi, aga ja, ja võib-olla teine ooper hoopiski, millest ma küll paraku lugusid väga sageli teha ei saa, on kultuurivaldkonnast, on teater, on mu üks, üks huvidest. Väga hea ja mul on olnud võimalus kokku puutuda Eesti Ekspressi, Eesti Päevaleheaegadel ja, ja selles mõttes on tõesti tere tulemast, et noori tuleb väga vähe peale, mitte et ma nüüd ise nüüd tohutu rauk oleksin. Aga, aga siiski noori noori ajakirjanikke liigu pähe. Me imestame tihti, kuhu nad kaovad. Ülikoolist neid tuleb, õpetatakse ja tuleb neid välja, aga tõstnud kaovad kuhugi ära, nii et selles mõttes on hea meel näha, et Taavi on alles jäänud ja, ja liigub, liigub ringi. Ma tean, kuhu nad lähevad kommunikatsioonibüroodesse, kus on oluliselt kõrgemad palgad aga pikka iga Taavi selles saates ja nüüd tänaste teemade juurde ja nagu te kell 11 ka raadiouudistest kuulsite, siis rahvusringhäälingu uudistetoimetuse poolt tellitud erakondade toetusuuringud on taas uuenenud ning jaanuarikuu lõpus tehtud küsitluse kohaselt on Eesti populaarseim erakond Keskerakond 31 protsendiga järgneb Reformierakond 25 protsendiga, sealt edasi siis väga suuri vahesid ei ole sotsid 10, kre üheksa, vabaerakond seitse ja IRL kuus protsenti, et põhimõtteliselt kui suurimad muutused esile tuua, siis Reformierakond pluss viis, sotsid miinus viis, mis tähendab sisuliselt seda, et opositsioon ja tegelikult esimehe vahetus on Reformierakonnale mõjunud üpriski hästi ja sotsiaaldemokraatidel, nagu ta ka raadiouudistest kuulsite, siis Juhan Kivirähk, kes on selle uuringu koostamise üks eestvedajatest sotsioloogide poolelt, ütleb, et et kogu see Ossinovski flirt alkoholipoliitika karmistamise ka on sotsidele mõjunud üpriski hävitavalt ja enne kui me siin analüüsi juurde asume, siis ma vaatan veel ka selles uuringus on selline pikaajaline trend ka välja toodud, et kui Keskerakonna keskmine reiting eelmisel aastal oli seal 27 protsenti, siis nüüd on see 31 protsenti, mis tähendab, et Keskerakond on, ütleme sellisel tõusuharjal praegu Reformierakond sama moodi, et kui eelmise aasta keskmine reiting oli 22 protsenti, siis praegu on toetusnumber 25 protsenti. Sotsid on langustrendis. Langustrendis on ka EKRE, Vabaerakond ja IRL on, ütleme oma ajaloolisest sellisest madalseisus ka valitsuse vahetus ei ole neile erilist uut hingamist andnud, aga mis on teie tähelepanekud reitingute puhul? Ma võib-olla tooksin välja seda Keskerakonna stabiilsust, et see näitab, et hoolimata sellest, et nad on nüüd oma juhi ära vahetanud, nad on saanud peaministriparteiks, mis tavaliselt saab tugevat kriitikat, siis siis nad on kuidagi suutnud oma toetust hoida ja kogu see kriitika valijate poolt on siis minemas hoopiski sotside kraesse, kes tõesti on näidanud oma jõulist, sellist alkoholipoliitika siis karmistamist ja reklaami keelustamist ja, ja et kui Reformierakond praalipsin, et vasakpööre vasakpööre, siis vasakpööre nagu kõige karmimalt mõjundust kõige vasak poolsemale Ja minu meelest on huvitav see, et Reformierakond on oma senise toetuse taastanud, ehk siis nendel on opositsiooni minek hästi mõjunud. Huvitav on tõesti see, et valitsuses olek, mis tavaliselt on nii-öelda pildil olek, võimalus rohkem tähelepanu saada mõjub tavaliselt erakondade reitingutele soodsalt siis seekord on see tõesti sotsidele ja IRLile tegelikult halvasti mõjunud. Siin on huvitav ka see, et, et suurimad võitjad ja kaotajad on Reformierakond võitnud liberaalid, sotsid, sotsid, sotsiaaldemokraadid kaotanud mõlemad umbes viis protsendipunkti, siin tekib nagu tahtmine mängida selle mõttega, et kas võib olla võimalik, et sotside toetajad toetajatest siis mingi seltskond on läinud Reformierakonna taha, kuigi need maailmavaateliselt ju kuidagi ei klapiks. See see pilt aga, aga tõesti noh, siin liikumised toimuvad ja, ja huvitav on ka just see, et et sotsidel ikkagi see vana reegel toimib, et see valitsus, kes läheb õlle hinna kallale, et seega seega vastu pükse saab. Et, et see on hämmastav, et see siiski toimib ja samas kas on ühiskonna puhul nagu huvitav, et, et kui me oleme ju näinud Skandinaavia liikumist väga rangesse alkoholipoliitikasse ja selle taga oli siis ka ühiskondlik konsensus ja praegune on annad liikumas siis tagasi liberaalsemale poolele siis siis on olnud nagu ka Eesti sotsiaaldemokraatide mõistetav soov alkoholipoliitikat Eestis karmimaks muuta just arvestades missugust, missugune ühiskondlik probleem see on ja siit on ka näha seda, kuidas see ei ole, kuidas sellel ei ole nagu ühiskondlikku tellimust või kuidas sellel ei ole tegelikult suuremat toetust, isegi nii tervislik või nii hea kui ka või noh, nii mõistetav kui see ka tegelikult võiks, võiks olla. Ja no eile õhtul ma kuulsin ka BNS-i uudist, et milliseid erakondi kõige rohkem jaanuarikuus meedias mainiti ja ülekaalukalt oli Reformierakond kõige mainitu erakond, järgnes Keskerakond ja siis tulid pika-pika vahe ka IRL ja sotsiaaldemokraadid, et reformiga On ju üldkogu kogu see temaatika, millega nad pääsesid, sisemine kemplus, millega nad pääsesid. Kuu alguses meediapilti kindlasti tagas selle, et avalikkuse huvi ja, ja nad on pildis ja teine asi tõesti see, et Taavi Rõivasest rahvas siiski oli väsinud, et kogu see agoonia, mis eelmise aasta lõpus siis seal Reformierakonna poolt nagu hakkas meediasse tulema, et see mõneti sai selles suhtes lõpu, kui Hanno Pevkur esimeheks sai. Ja noh, Keskerakonna puhul on lihtsalt see, et kui sul on peaminister, kes saab erinevaid huvitavaid mõtteid, kas või mängida ideega muuta kodakondsuspoliitikat ja, ja teisest küljest jällegi ma arvan, näiteks kui võtta nii-öelda need valitsuse erinevad ja poliitikamuutused, et, et või, või, või siis ka nii-öelda Keskerakonna soovid, et Reformierakond saab kõigele ju vastanduda, et käibki selline tandemis edasi traalimine, et Keskerakond käib idee välja, Reformierakond ütleb, et see on kole paha. Keskerakond arvab midagi, Reformierakond ütleb, et tegelikult me peaks veel karmimad olema, noh kui rääkida näiteks Ukraina-suunalist välispoliitikast ka eile riigikogus sellel teemal nii-öelda käis üksteise üle trumpamine ja nii edasi. Aga jah, märkimisväärne on siiski see sotsiaaldemokraatide miinus viis, et see on nüüd küll see koht, kus ma arvan, Jevgeni Ossinovski, ehkki erakond peab peeglisse vaatama, et kui see miinus viis järgmistel kuudel peaks seal ühe, kahe protsendipunkti võrra veel nagu miinusesse tiksuma, siis ma arvan, et see on see koht, kus tuleb natukene mõelda, et kas soovist minna sellist poliitilist punktivõitu, et ma tegelikult nagu ikkagi mindi hoopis erakonna edu maha mängima. Minu meelest on ka üllatavalt Keskerakonna stabiilsust, mida Taavi välja tõi. Ma arvan, et ajakirjanikud näevad see Keskerakonna olekut praegu, nagu nad oleksid libedal jääl käed laiali üritavad, mitte ninuli kukkuda ja mitte selili kukkuda, et ühelt poolt on tõesti need endise esimehe Edgar savisaarega seotud kohtuasjad, skandaalid, võimalused ja katsed. Noh, rahastada siis erinevaid Edgar Savisaare seiklusi tagantjärele kinniga. Et, et siis nagu riske, risk riskid ja negatiivne meediapilt, mis, mis sellega kaasneb ja sellest siis nagu püüd distantseeruda ja samas siis ka mitte nagu päris hüljata endist esimeest siis samasse seesama vene kaardiga mängimine ja hirme vene valijad, võtta ta ja püüdis neid säilitada. Ja kolmandaks siis võimalus olla valitsuses samas jälle väga uute tegijatena ja pidevalt kokku põrgates olukorraga, kus nad peavad sööma sõnu, mida nad varem on opositsioonis olles öelnud. Ja ja ka Nende otsuste tegemiste protsessid on natukene konarlikud olnud, kus nad on siis ka iseenda sõnu, mida nad võib-olla nädal või kaks või kolm tagasi on pidanud ütlema, valitsuses olles pidanud tagasi võtma, et need on tõesti sellisel jää peal olevas positsioonis ja olukorras ja, ja samas nad on oma reitingu säilitanud, mis näitab seda, et Keskerakonna valija on ikkagi väga lojaalne, et hoolimata kõigest on nad väga heatahtlikud ja, ja, ja ka tegelikult tõesti väga lojaalsed. Märkimisväärne, võib-olla on ka see, et need kaks, kes valitsust pöörasid, ehk siis Margus Tsahkna, Jevgeni Ossinovski, et nemad on IRL küll juba pikemalt seal mudaliigas nii-öelda ja Jevgeni Ossinovski ja sotsiaaldemokraadid on minemas sinna, et seal, Jevgenil on kindlasti palju mõelda, et et kuidas edasi. Nojah, neli väiksemad seal, sisuliselt ega seal suures plaanis on see kuus või 10, et valimiskampaania situatsioonis need protsendid on suhteliselt kiired muutuma, aga ka Keskerakonna puhul on märkimisväärne selle uuringu puhul see, et venekeelses valijarühmas toetust ei ole kaotatud. Mis kindlasti on Keskerakonna poliitikute seisukohast hea, arvestades ka kohalike omavalitsuse volikogude valimisi ja IRL-i puhul võib olla, mis on nagu IRL-i hädaks, praegu on see, et kui vaadata seda teemade ringi, millega IRL-i ministrid silma paistavad, siis rahandusminister Sester peab siin maadlema kõikide nende ütleme siis valitsuse tuluallikatega, et küll seal on erivärviliste numbrimärkide teema, küll seal on panditulumaksu teema, küll seal on 6000 erinevat maksuastet tulumaksusüsteemis või oli neid 600, kes neid täpselt nüüd mäletab, et ühesõnaga pigem see kommunikatsiooniprobleem ja, ja see on nagu tavaloogika, et kui valitsus vahetub, siis esimesed pool aastat või ka aasta kulub sellele, et, et teha ära need halvad otsused ja siis tuleb hakata tegema häid otsuseid Te lõikama ja rääkima seda, kuidas õnn tuleb meie õuele, et praegu siis on nii-öelda töö tegemise aeg, aga ega ei ole üldse kindel, et töö tegemise ajale järgneb ka nii-öelda see natukene õnnelikum aeg, kasvufaas. Nii, aga reitingute teemal ma arvan. Me täna kuuleme veel nii aktuaalsest kaamerast kui ka rahvusringhäälingu raadiouudistest pikalt ja laialt seda, mis on toimunud, liigume teemadega edasi. Kuigi küünlapäev jääb samuti lõppevasse nädalasse, see oli neljapäeval, siis üks teema on siin saates nagu üks lõputu küünlapäeva teema, et kardan, me oleme kolm või neli korda. Viimase poole aasta jooksul siin laupäeviti pidanud rääkima märksõnadest, Ermama, Ärma, Ilves, Alajõe, EAS-i ja nii edasi lõppev nädal tõi, siis ma ei tea, ma arvan, et sellel selles loos äkki lõppvaatuse, sest ega siin selles draamas või farsis vist enam mingisuguseid uusi rakursse pole võimalik võtta, et ma pean silmas siis seda, et EAS saatis kunagi teisipäeva keskpäeval pressiteate välja, kus nad teatasid, et et nende juhatus otsustas peale põhjalikku analüüsi lugeda abikõlbmatuks 90 protsenti Ermo maale eraldatud toetusest ning tagastada toetus antud ulatuses Euroopa komisjonile ligi 152000 eurot kantakse siis EAS-i poolt tagasi oma vahenditest toetuse saajale lisatagatisnõude esitamiseks puudub piisav juriidiline alus, ehk siis lihtsalt öeldes tähendab see seda, et maksumaksja maksis kinni kõik selle, mille puhul EAS ütleb, et see need kulud ei olnud ütleme siis võib-olla selle selle EAS-i meetme kaudu teostatavad. Jutt käib siis presidendi Ärma talust, kus tema endine abikaasa tahtis turismitalu pidada. Nojah, et see selles, selles mõttes on see ju hirmus lugu, et, et me, me, ma arvan, et selle, selle loo selliseks märksõnaks võiks öelda, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Et siin ju ilmselt keegi ei ole midagi nagu paha tõesti tahtnud teha ja seda ka on Maria Alajõe öelnud, et nendel pole põhjust kahtlustada, et keegi on meelega tahtnud sikku teha, et ja raha raha kõrvale panna, aga samas me oleme tõesti olukorras, kus, kus riik on ja maksumaksja on siis 152000 euro ulatuses, mis ma arvan, tavainimesele on kosmiline summa maksnud kinni ühe ühe niisuguse projekti ebaõnnestunud projekti mida võiks ka vaadata, et okei, tore, et see läheb ju presidendi kasutusele presidendi residendina, seal residentsi, näe, seal võeti ka vastu paljusid kõrgeid külalisi ja selles mõttes on see ju kõik tore, aga kehv lugu on see, et, et riik kulutas raha ühe inimese siis eraomandi tagasimaksmiseks, et see ei tule riigi omandisse, riigil ei teki sellest uut residentsi presidentide jaoks, vaid see jääb ühe, ühe inimese eraomandusse ja sealt siis nüüd ongi see noh, keeruline lugu, et, et keegi ei taha minna seda piinlikku teed, et, et öelda, et kuulge, et me võtame siis teil selle Ärma ära või siis, et ma palun makske see kinni, et see on selline keeruline lugu, sest ju samas saavad aga kõik ju aru, et kuidas see juhtus, et see ju juhtus ilmselt nii, et presidendiproua tookordne presidendiproua Evelin Ilves oli ilmselt aktiivsem pool selles ettevõtmises ja, ja nende eraelu hakkas mingi hetk kiiva kiskuma, et see juhtus kusagil teise ametiaja peaaegu kohe alguses, tegelikult Evelin Ilves ju presidendi tagasivalimise kampaanias üldse ei osalenud, et ta pole seda varjanud, et ta ei käinud mitte ühelgi kampaania üritusel ja, ja tema meelest see sette presidentuuri nagu siis uuesti läbi tegemine sõid, sõi nende eraelu väga tugevalt, et see on just nimelt nagu head kavatsused ja, ja noh, kurvad lood, et noh, me saame sellest ju kõik aru, aga, aga lõpptulemus on selline, nagu ta on. EAS-i endisel juhatuse liikmel Maria Alajõe näisid ka ju juskui olevat head kavatsused. Et nädala alguses tuli ka see kiri avalikuks, mille ta siis saatis majandus-kommunikatsiooniministeeriumisse ja Juhan Partsil, et et kas leiaks ikkagi rahastuse selle, selle kinnimaksmiseks ja see oli siis juba 2012 aastale, et et igal juhul taheti see nii-öelda maksumaksja rahast siis ikkagi kinni maksta, hoolimata sellest. Et see, see õiglustunne on võib-olla see see peamine märksõna, mida inimestel nagu selles juhtumis kraapima hakkab ja ja, ja võib-olla nagu Alajõe kommunikatsioonis on ka ju see, et miks ei suuda ta ikkagi öelda sellesama lihtsa juhtumi puhul, et me eksisime ja ma vabandan, et see, ma vabandan, on üldse selline asi, mida Meie avalikus sfääris minu meelest kuuleb väga vähe, et see on ühest küljest nii lihtne asi, mida öelda ja, ja teisalt seal see aitab väga palju inimestel mõista. See ma vabandan, tähendab seda, et inimene siiski peaks milleski ennast süüdi tundma, et mulle tundub, et selles loos praegu on niimoodi, et kogu see seltskond justkui kelle suunas avalikkus näitab, ütlevad, et meie ei ole midagi valesti teinud sest kui nad ütleksid, et me vabandame, siis järelikult nad on midagi valesti teinud. Võib-olla see nii-öelda häda ongi see, et, et oodatakse inimeste vabandamist, kes ei tunne ennast süüdi ja, ja kui sa võtad selle suure pildi, siis Heidit rääkis õigesti selle loo ära, et, et ühel hetkel eraisik Toomas Hendrik Ilvese abikaasal Evelin Ilvesel tekkis mõte, et võiks turismitalu pidada. Et see esivanemate talu oli juba tolleks hetkeks ju peaaegu et taastatud, sinna oli tarvis turismi nii-öelda tarvis numbritubasid teha, parkla välja ehitada ja seal nipet-näpet veel teha, et tollel hetkel oli Toomas Hendrik Ilves Euroopa Parlamendi saadik, tema palk oli kõrgem kui Eesti vabariigi presidendil ja ühel hetkel, kui ilvesest sai president, siis selgus ootamatult ju see, et ega presidendile ei sobi oma talus hakata nüüd turist Taavi Eilatist või turisti Heidit Kaiot vastu võtma, et kui president külla kutsub, siis küll, aga noh, ega kui sa külla kutsudes arvet ei saada, et, et aga, aga mis on selles loos nii-öelda selline segane pool, on see, et ühel hetkel, kui kõik said aru, president sellises jamas, et, et ühel hetkel ta peaks nagu hakkama puht teoreetiliselt raha tagasi maksma ja, ja kui vaadata presidendi sissetulekut, kui vaadata seda numbrit ligi 160000 eurot. Märkimisväärne, et kus siis Toomas-Hendrik Ilves selle raha oleks pidanud võtma ja ma nüüd arvan, et siin toimiski see, et see loogika, et aitame teda ja ma arvan selle aitamisega, on tegelikult tehtud ilvesele selles mõttes üks karuteene. Et kui praegu küsida paljude inimeste käest, et mida te meenutate president Toomas Hendrik Ilvese puhul, siis öeldakse just sedasama härma asja, et, et väga palju ei kiputa kohe esimese hooga meenutama seda, mida kõike ta veel tegi. Ja ma arvan, et Ilvese seisukohast on see nüüd küll üks suur jama, kui sind nagu mäletatakse mingisuguse ühe skandaaliga seoses ja nüüd on omaette teema tõesti see, et milline tema enda roll on olnud ja milline on olnud roll siis kõikvõimalikel ametnikel, sest ma saan aru, et seal riigikogu korruptsioonivastases komisjonis, kui seda teemat on käsitletud, on ka vaieldud sellel teemal, et kas seal Siim Raie osalus või Maria Alajõe osaluseta, et milline see on olnud ja kas nad on kahjustanud Eesti riigi huve, et ma saan aru, nende argumendid pigem on olnud just vastupidi, et kantselei töötajad peavadki presidenti esindama kõikvõimalikes asjades. Võta sa nüüd kinni, et aga osaliselt. Nad eksimatu siiski tunnistasid, et EAS-i uus juht Sille Talvet-Unt Marko Reikopi küsimusele ringvaate saates küll korduvalt põikles eemale, aga ta ikkagi lõpuks ütles seda, et et 2012 ei oleks saanud teha tulevikku puudutavaid otsuseid ja 2016, et aastal otsuseid tehes ka eksiti. Et kui on eksitud, siis vabandan, mida sa ütled, et nad ei taha öelda sellepärast et nad tunnevad, et nad ei ole eksinud, siis teisalt nad siiski ju EAS nüüd ütleb, et me eksisime. Kusjuures üks asi, mis mind kogu aeg selles protsessis on ka natukene häirinud ja millele ka Mirkko tähelepanu juhtis, on tegelikult selle asja avalikustamine. Et kui me nägime näiteks Ameerika Ühendriikide presidendivalimistele, FB-i ei kõhelnud avalikku avalikustamast Hillary Clintoni kirjadega seotud probleeme valimiskampaania ajal, teades et see tegelikult kahjustab või mõjutab valimiskampaaniat, vaid ta oli FBI, tegi otsuse, et nad on avalikud igal juhul ja igal tingimusel selles ajahetkes. Kui neil see kahtlus tekkinud siis meie näeme praegu selgelt seda olukorda, kus EAS hoidnud informatsiooni kinni et see tuli avalikuks pärast seda, kui kui Toomas Hendrik Ilves presidentuuri tagasi astus. Ehk siis see juba see fakt minu meelest väärib hukkamõistmist, et see ei ole EAS-i otsustada, keda toetada või keda kelle kelle informatsiooni kinni hoida või kelle informatsiooni lekitada. Avalikkusele on igal juhul õigus teada informatsiooni sellel hetkel, kui see, kui see tekib, ehk siis 2012. aastal oleks olnud täiesti õige hetk sellest probleemist ka avalikkusele rääkida, mitte 2016, kui Toomas Hendrik Ilves oma presidendi karjääri või töö lõpetas. Just ja öelda, et otsuseid pidi langetama kunagi varem ja, ja sellisel lõplikul kujul. Ja nüüd tagantjärgi selgub, et see kõik oli selles mõttes jama ja toona mingisuguseid teateid ei toimunud. See on üks tõsine kommunikatsiooniprobleem ja ma arvan, et kogu selle loo üks suur kommunikatsiooni traagika on ka see, kuidas Toomas Hendrik Ilves ka praegu seda teemat proovib eirata, et tõsi, ta on saatnud kunagi, kas see oli nüüd oktoobrikuus ühe põhjaliku nii-öelda kirja, kus ta proovis selgitada kõiki detaile. Korra hiljem on Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelti ühele küsimusele sellel teemal vastanud, mis ei olnud absoluutselt ammendav ja mulle tundub, et siiamaani ei ole kohale jõudnud see teadmine, et ega lõputult seda probleemi siiski eirata ei saa ja, ja selles mõttes ajakirjanikud ikka küsivad seda selgitamist. Küsinud ja mina olen küsinud ja teised ajakirjanik. Kui ta on küsinud, aga just seda selgitamist oleks tarvis veel ja ma ei tea nüüd võib-olla kui siin selle teemaga edasi minna, sest ausalt öeldes ega see härma maa ja, või Ermama teema on nii vana, et, et iseenesest siin neid uusi kursse, et noh, me võime ju sellest lõppeva nädala otsusest rääkida, et põhimõtteliselt riigi jaoks on see selles mõttes lõppenud, et see tagasimakse siis Euroopa komisjonile tehakse riigi vahenditest ja ja juriidiliselt Ermo maa vastu mitte mingisuguseid nõudeid plaanis esitada pole ja, ja see on nüüd see lõppvaatus, aga et oh, ma ei tea, nüüd lõppevast nädalast jääb mulle meelde veel üks sündmuse pealtnägija võttis siin Toomas Hendrik Ilvese viimase viie aasta ehk teise presidendi ametiaja krediitkaardi väljavõtted ette, et Taavi, sina oled üks selle loo autoritest, et ma ei tea, kas te nagu lähete liiale või, või millest selline teravdatud huvi, et kas seal küsimus on selles, et te tahtsite vaadata, mida president teeb või tahtsite te vaadata seda, mida president Ilves tegi, me tahtsime vaadata seda, mida president teeb ja olgu see ilves, kaljulaid või, või veel kauges kaugemast ajast, aga aga mis selle loo puhul on nagu märkimisväärne, kuidas on pärast seda lugu tulnud tugev kriitikanooli? Jaa jaa, eelkõige, võib-olla isegi rohkem ajakirjanike endi suunas ja, ja ma siinkohal tahaksin võib-olla nagu ära klaarida mõned aspektid selles loos, et selle ootuse küttis üles paljuski pealtnägija kolmapäeva hommikul olnud reklaam, mis leidis väga palju vastukaja. Seda jagati seda sotsiaalmeediasse, sellest kirjutati silmas seda Alo Heinsalu kuulsat tsitaati, et üksikud suured arved tuleb maksumaksjal ära kannatada täpselt nii. Täpselt nii, ja, ja see, see oli see, mis tõi õhtul siis. Ja väga suured vaatajanumbrid. Telekate inimesed ootasid, et nüüd kistakse kuningas alasti, kuningad alasti kistud ja, ja, ja mida, see näitab meie ühiskonna kohta, seda, et inimestel oli ootus näha siis seda alasti kuningat, kui nad seda ei näinud, läksid nad sõnumitooja kallale. Sest. Ma arvan, väga õigesti käitud ja sest te ju petsite vaataja huvi, et ma pean silmas seda, et kui lubatakse sensatsiooni, siis peab ka sensatsioon olema või Heidit, mida sina, et kas sind hämmastab see, et pealtnägija on väga palju sotsiaalmeedias pahandada saanud, et pigem oli neid inimesi väga palju, kes arvasid, et tühjalt kohalt selline ärapanemine ja presidendi kallale minek ei ole just väga õigeda? Minu meelest on väga põhjendatud ja õigustatud see, et absoluutselt kõikide riigiametnike krediit ja krediitkaartide kasutamist tuleb pingsalt jälgida, et see on absoluutselt normaalne ja seda teevad kõik kõik lääneriigid ja seda me peame edaspidi tegema ja seda me peame. Meie, ajakirjanikud, peame tegema seda ka selleks, et, et ekret krediitkaartide kasutajad teaksid, et neid jälgitakse. Et see ei ole niisama türgi kiusatust, ei tekiks kiusatust just nimelt. Ja, ja seda, kas seal kas presidendi krediitkaardiarvetes oli põhjendatud, kulutatud kulutusi põhjendamata, tegelikult see ilmselt ongi hästi keeruline hinnata, sest et presidendi elu mingisugusesse aja etapis ongi see, et seal eraelu ja tööpiir on väga hägus praktiliselt puudubki, et kas mingi kulutus on nüüd eraviisiliseks kasutuseks või või on see presidendi tööga seotud jube raske hinnata, ma kujutan seda väga hästi. Aga aga ma arvan ka, et hoolimata kõigest peab olema president valmis vastama nendele küsimustele, et see oli põhjendatud, ma pidin selle kulutuse tegema, mis on aga märkimisväärne see, et, et need kulutused, mida me siin, mida siis pealtnägija analüüsis märkimisväärselt suurenesid teisel ametiajal, ehk siis see vajaks küll ma julgeks väita võib-olla psühholoogilist analüüsi, mis ma, mis ma võib-olla ise pakuks, et kus see on juba olukord, kus kus ametis oli all tekib teatav julgus ja arusaamine, et, et see amet kuulubki talle ja et tal on nagu õigus ka suuremaid kulutusi seoses sellega teha. Ma ei halvusta võib-olla ongi, võib-olla ongi õigus teha, et, et aga, aga see, seda tasub ka analüüsida, et et miks see nii on. Ma saan aru, et sellesse viimasesse kahte aastasse jäi kaks säravat lisakohustus Toomas Hendrik Ilvesel kus tuli rohkem välismaal viibida, et need olid need ITalased töönõustamised kas seal maailma majandusfoorumi juures või, või mingisugused sellised kõlavad organisatsioonides, et ma saan aru, et see ka Eesti maksumaksja kanda, aga, aga mis on muuseas märkimisväärne minu jaoks on see, et kui vaadata seda, et Stenbocki majas, kus siis asub peaminister, seal on sellised krediitkaardikulud keskmiselt 20000 eurot aastas, siis presidendi kantseleis 90000 peale. Et võib-olla see on üks küsitavuse koht, aga teine asi on jällegi see, et, et peaminister ei käi sellistel ulatuslik, kelle riigivisiitidel ja, ja presidendi kantselei puhul on ka tavaline see praktika, et rida kulutusi tehakse ette ja siis hiljem jagatakse neid erinevate riigiasutuste vahel, et kui president läheb riigivisiidile, siis temaga tulevad kaasa seal riigikogu esindajad, erinevate ministeeriumide esindajad ja nii edasi ja pärast käib nii-öelda selline kulude tasaarveldamine, et vot ja, ja teine asi on võib-olla see, et me oleme sellised liigsed krediitkaardifetish austajad. Minsky on krediitkaardiga makstud, siis on jõle vahaga. Et ma sellega olen küll nõus, krediitkaart ei ole sugugi mitte paha asi ja ma eile rääkisin ühe kolleegiga, kes ütles ka, et krediitkaart tegelikult pakub palju avatumat ühiskonda, seda saab palju kergemini kontrollida, kui kui arvestada, ega maksmist ja, ja lihtsalt selle loo väljatoomine näitas meile presidendi elu selle kandi pealt, mida me muidu ei näe. See on võib-olla see oluline aspekt, et mis, mis sellest loost välja tuua. Lisaks sellele, et seal olid teatavad üksikud detailid nagu spaad, massaažid ja veinid mille kohta võib küsida, et miks ja mille nimel. Aga laias laastus nii see, et riigiasutused rikk, krediitkaarte kasutavad, kui ka presidendi kantselei seda kasutab, on minu meelest vägagi normaalne. No see põhjus, mille pärast ajakirjandus ning krediitkaardi arveid armastab, on tegelikult see, et, et seda on just nimelt väga lihtne kasutaja kasutada ja seal on väike risk, et tekivad impulsiivsed nagu kulud, mis ei ole otseselt siis ametiga seotud. Et tegelikult see krediitkaardimõte on see, et noh, näiteks teinekord natukene veenise peaga osta üks, üks pudel veini juurde või kaks või kolm või neli või isegi rohkem. Aga kui see vein on kulutatud riiklikes huvides kujutad ette, kui noh, ma ei tea, ma arvan, et kõige vot nüüd Ossinovski vihastav, et kõige nii-öelda paremini kasutatud alkohol kunagi Lennart Meri poolt. Ta oli tõenäoliselt see, kui ta Boriss Jeltsiniga lihtsalt pidi koos napsu võtma, et need juulilepped saavutada ja, ja saavutada see, et Nõukogude armee lahkub Eesti vabariigi territooriumilt, et midagi teha ei ole, diplomaatias tõenäoliselt selliseid olukordi tuleb. Ja noh, siin võib ka ju norida, et tõesti Versotsi Poes oks, aksessuaaride ostmine, et, et aga kui presidendilt varastatakse või tal kaob kohver välisvisiidil. Et kas ta peab siis ise selle visiidiajast hakkama mööda linna endale vajalikke tarvikuid ostma, et noh, tal on kindlasti olemas kantseleis mingisugused inimesed, kes saavad seda teha. Aga nüüd ongi küsimus selles, et kuidas seda katta, et ma ei tea, kui presidendil lähevad kingad katki, mis ta peab siis minema nii-öelda peale teise teise riigipea juurde. Aga selles mõttes ju käituti väga õigesti, osteti uued uus ülikond ja mindi vastuvõtule ja, ja see selgitati ka selles loos väga selgelt ja arusaadavalt ära ja ja need noh, kurioossed detailid on tegelikult põhjendatavad on üksikud, mida ei suudetud meile põhjendada. Nii, aga ma arvan, selle loo õppetunniks või kõige kasulikumaks asjaks on see, et, et Eesti vabariigi ametkondade poliitika krediitkaardiarvete ja avaldamisel on muutumas. Kui veel mõned aastad tagasi oli see püha sõjasaladus, mida ei tahetud kellelegi näidata, siis nüüd ma saan aru, et praktika on muutunud ja ja selles osas see on tõesti somm natukene avatuma ühiskonna suunas, aga jääb loota, et ajakirjanikud hüsteeriliselt, et ei hakka iga asja puhul küsima, et mis see nüüd on. Läheme teemadega edasi, et kolmapäeva õhtul saabus lõpuks selgus ometi, et kuidas on Jaak Aab ja Jüri Ratas suutnud vaigistada Keskerakonna tagandatud esimehe? Nimelt asus siis Edgar Savisaar tööle keskerakonnas erakonna ajaloonõunikuna ja see ametikoht on tal siis vajalik, et Keskerakond saaks tema eest maksta õigusabi kulusid ja tasutud, et saaks ka erakondade järelevalve komisjoni poolt seoses mitme Tallinna maksumaksja raha eest Savisaare ja partei hüvanguks ebaseaduslikult tehtud reklaamikampaaniakuludele. Muuseas, mida teie arvate, et kas uurija ja uuritav ehk objekt ja subjekt saavad olla ajaloolise tõe otsingul samad, et ma pean siis silmas, et millises isikus Savisaar peaks asuma ajalugu tõlgendama, et? Nojah, see nimi on päris huvitav ajaloonõunik, et see on jälle minu meelest üks olukord, kus Keskerakond on nagu ma juba korra ütlesin jääl ja siis jälgib, et ei kukuks, ei Linuliaga selili, sest et tõesti, kui ta nüüd nad ütleks, et ta on lihtsalt nõunik, kusjuures ma arvan, keegi vaidlustaks seda endisel erakonna esimehel oleks paljugi anda nõu ja öelda, aga kuna Keskerakond üritab distantseeruda ennast savisaarest ja temaga seotud poliitilisest praktikast seal nagu nõunikuks ei saa võtta, sest kartes seda, et, et see on hea ilkuda, et no mis ta siis nüüd, mis, mis, mis nõude siis annab, kas altkäemaksu võtmise nõu või noh, mis siis siin, mis siin on, et, et selleks on vaja siis epiteete ta ajaloonõunik. Et tõesti, ta lihtsalt räägib sellest ja annab nõu sellest, mis on olnud, aga mitte siis sellest, mis praegu toimumas on. Ja tõepoolest, et ma saan nagu aru sellest sellest kukerpallis, mida siin on üritatud teha ja samas ka nüüd ka see, et, et ma, ma arvan, et ka kõik suhtuvad mõistvalt sellesse, et et see oleks väga piinlik, kui, kui Savisaar lihtsalt hüljatakse, Erakond kihutab rongina edasi ja inimene, kes on heas ja halvas, palju panustanud erakonnale ja tegelikult ka paljud oma väga halvad otsused teinud noh, ilmselt tahtis paremat just nimelt erakonnale, mitte ainult iseendale, siis, siis oleks väga ebaõiglane teda ka lihtsalt üle parda visata. Võiks vist öelda, et Jüri Ratas nüüd kodustas Edgar Savisaare ja, ja suutis oma parteisse sisse tuua, kui kuivõrd koostööd on valmis tegema, aga, aga tõenäoline mina pean tõenäoliseks nüüd mingit Savisaare nimekirja järgmistel valimistel ei ole tulemas ja, ja, ja eks see paljuski on tingitud sellest, et Edgar savisaarel on suured rahalised raskused, õigusabi kulud on väga suured. Üksinda neid kanda ei jõua ja, ja, ja saab näha, et millist rolli ta siis parteis ja ka järgmistel valimistel näiteks hakkab mängima, sest Tallinnas oleks ta kindlasti hea abiväed väänaga, aga teda ju number üheks tõenäoliselt ei panda. Number kahe ja kolme positsiooniga ei ole ta kindlasti nõus. Et millist rolli ta saab mängimas näha. Kusjuures siin on oluline see, et Edgar Savisaar ise on öelnud, et tema mingisugust auesimehe mängu ei hakka mängima, mis oleks tegelikult olnud ju väga loogiline samm, et ongi Edgar Savisaar on meie auesimees, suur tänu talle ja käepigistus ja väike tasusin ja kõik et see selline nagu noh, Savisaare enda poolt selline keeruline olukord, kuhu ta ennast on vangerdanud ja mis siis oli, sest erakonna võimalus teda siis nii-öelda tagasi osta. Ja pärast viiendat novembrit ehk siis kongressi ei ole Edgar Savisaar öelnud ühtegi kommentaari Keskerakonna kohta ei positiivset ega negatiivset. Ta suhtlebki ainult sotsiaalmeedia kaudu, kus ta nüüd on ka vaiksemaks jäänud ja. Facebookis ka ütleme, radase suunal, mõned nii öelda nööked on teinud, aga, aga tähelepanelikud Facebook'i tarvitajad tegelikult juba mõnda aega tagasi avastasid selle kahtlaselt vaikseks on Savisaar jäänud Ratase aasimisel ja tegelikult nädala eest, kui stuudios oli siinsamas Jüri Ratas, siis küsisime Arp Mülleri ka tema käest, et millega te nagu Savisaare vaikima olete sundinud ja ta ütles, et ei, mingisugust kokkulepet või sellist asja pole olnud ja nüüd siis lõppevast nädalast me kuulsime uudised, et Jüri Ratas erakonna esimehena on saanud endale nii-öelda võimsa nõuniku, et aga aga jah, et seal on, võib-olla minu jaoks on selline. Miskipärast ei usu, tähendab seda, et Savisaar nagu nüüd tasa jääb või lõpetab nii-öelda võitlused, et see oleks Edgar Savisaar, Edgar Savisaar ikka tähendab ei anna alla ja, ja paneb hambad risti ristis kuni ikka selleni, mil ta on oma eesmärgi saavutanud, et ma arvan, et selles mõttes, et nüüd Savisaar vait on ja poliitikas kaasa ei löö. Taavi selles osas oli sul kindlasti õigused, tähendab, raha suutis seekord teha selles mõttes oma töö, et savisaarel väga valikuid ei olnud, et kui vaadata neid rahalisi numbreid, siis need on ikkagi mitmed sajad tuhanded eurod ja ja kui vaadata ka seda, mis hundisilma alt kaitsepolitsei poolt hoiule, võeti see proteesi kogumiseks mõeldud raha enne seda, kui proteesi vaja läks, siis see sellest kõigest ei piisa, et neid õigusabi kulusid seal maksta. No spekuleerime siis, milline roll saab sinu sinu hinnangul olema? Ei, mind väga köidab võib-olla see, et, et kui neid ajaloolisi üllitisi hakata ootama, et noh, peaministriraamat on ilmunud Keskerakonna ajalugu, on ka Savisaare poolt erinevatest etappidest läbi kirjutatud, et et võib-olla see vaatenurga küsimus noh, ma ei tea, võib-olla on küll võimalik kirjutada endast ka kolmandas isikus ja, või olla valida selline jumalik vaatenurk, aga, aga et mind võib-olla ajakirjanikuna kõige rohkem huvitavad just need töövõidud, mida Edgar Savisaar siis hakkab Keskerakonna ajaloost kirjutama. No mina nii optimistlik ei oleks, et ma arvad, et tööd ei tehta, tead, ma arvan, et, et mingil hetkel peaks Savisaarele kohale jõudma ja jõuab kohale reaalsus, milleks on see, et ta on väga, väga haige ja tal on kaelas üks väga-väga raske kohtuprotsess. Et sellise kohtuprotsessi mõju inimesele tema psüühikale ei maksa alahinnata, et me oleme seda näinud? Maadevahetuse protsessi puhul, kuidas räsis inimesi, olgu nad õiged või valed, aga sellises protsessis aastaid osalemine olla avalikkuse tule all kogu aeg tõrjuda süüdistusi, taluda seda, et tulevad välja erinevad paljastused, tulevad uurimismaterjalid välja, see on, see on ka tugeva tervisega inimesele väga, väga koormale väga raske ja täiesti omaette palgatööd väärt, et sellega sellega toime tulla. Et see, mida Savisaar siin meile viimase suve jooksul näitas, see oli nagu nagu ma ütleks liialdatult nagu kokaiiniuimas hullumine, et see, et noh, kuidas see oli võimalik ja samas me ju kõik ka see tundus, et see oli nagu ebarealistlik, et kuidas, kuidas see sai toimuda. Et ma, ma nagu ei julgeks arvata, et et sind pigem tegeleb Savisaar mõned mõnda aega ja, ja peakski tegelema iseendaga. Jah, aga on ka ju kuulda olnud, et tema tervislik seisund ei võimalda võib-olla et ka tema üle kohtupidamist. Need viited on teinud siis Savisaare pikaajaline tuttav Raimond Kaljulaid ja minul selles valdkonnas andmeid pole, aga siin ka Savisaar kaitse poolt on tulnud vihjeid, et selles algavas kohtuprotsessis võidakse nii-öelda Savisaare tervislikule olukorrale ka viidata, et noh, eks muidugi kohtu otsustada. Aga ma ei tea, noh, tõenäoliselt jätame selle teema praegu siia paika, et kui Töövõidud saabuvad, siis kahtlemata selles saates me leiame aega ja ruumi rääkida Keskerakonna ajaloost läbi siis ajaloonõuniku vaatepunkti. Aga lõppevasse nädalasse jääb ka natukene poliitikaväliselt. Neid teemasid? No võib-olla jah, kui hariduspoliitikaga saab siduda selle, et president Kersti Kaljulaid rääkis neljapäeval Pärnus haridusjuhtide konverentsil, et Eestis peaks lastele juba lasteaias õpetama selgeks ühe võõrkeele et kaljulaid ütles, et on tohutu lapse aja ja ressursi raiskamine, kui me ei õpeta talle lasteaias selgeks veel üht keelt. Venelaste puhul peaks selleks olema siis presidendi sõnul eesti keel. Aga ka eesti laps võiks tegelikult lasteaiast saada kaaslasele hindamatu varanduse teise keele, olgu selleks siis inglise, vene või saksa keel. No ma ei tea, mulle kui lapsevanemale hakkas see teema kohe väga silma, et kusagil killukese helisema, et president ju tegelikult ajab õiget asja, et või mis teie arvate? No ma julgeksin oletada seda, et president on hetkel vaimustunud oma eelmise elukogemusest Luksemburgis kus need lapsevanemad, kes on Luksemburgis ütleme siis, töölised, kes on näiteks Eestist läinud, või inimesed, kes on Eestist Luksemburgi läinud ja väikeste lastega, on nendel on olnud võimalust imetleda seda Luksemburgi lasteaiasüsteemi, kus ka kõige Ma ei tea, ignorantsemad, lapsed saadakse rääkima üht imekeelt, son luksemburgi keelt, mida neil elus kusagil mujal vaja ei lähe, kui ainult Luksemburgis, aga nad kõik soravalt räägivad seda, et see tõesti on väga imetlusväärne, et see, et see toimib ja midagi võiks sellest ju ka Eesti, mida aga, aga mulle tundub, et see ei ole Eesti haridus või Eesti lasteaiasüsteemi nagu põhiprobleem või see ei ole meie põhiole nagu põhiküsimus, millega tegeleda, et meil on imetlusväärne lasteaedade süsteem, mida paljud Euroopa riigid kadestavad ja võiksid kadestada, ehk siis see, et need ka lasteaiavõimalus on olemas. Et meie vanematel on võimalus tööl käia ja lapsi lasteaeda viia. Tõsi on see, et lasteaed on küllalt kulukas ja eriti kui lasteaias käivad ka mitu last, siis kulu on paljudel noortel peredel samas suurusjärgus nagu eluaseme laen. Või siis eluasemelaenust järgmise järgmine ja mis on väga suur, väga suur kulu, et ja minu hinnangul ei ole see, mis on tõesti, see on väga armas mõte, aga, aga see, see ei ole Eesti Eesti lasteaedade põhiprobleem. Ma ei saa tegelikult praktiliselt nagu aru, et, et kuidas Kersti Kaljulaid seda ette näeb ja parandage mind, kui ma eksin, aga kas näiteks venekeelsete lastega pole 25 aastat proovitud seda kuidagi teha? Lasteaeda? No on jah, keelekümbluslasteaedu ja nii edasi, et aga ma siiski meenutaksin, et alushariduse eesmärgiks on küll seal teatud pädevusi anda, aga tegelikult ju, kui laps lasteaia lõpetab, et ega ta ei pea oskama lugeda ja kirjutada, aga mida tegelikult väga paljud lasteaialapsed oskavad teha ja Eesti lasteaedades seda kõike õpetatakse ja ma arvan, et, et kui sul on lasteaia õpetajaks mõni õpetaja, kes oskab vene keelt, kes oskab Inglise keelt, kindlasti ta ka lastele neid sõnu õpetama, sest ma arvan, et sellised ütleme nelja viie aastased lapsed, kellele sa inglise keeles õpetad, kuidas on koer ja kuidas on, kas nad omandavad neid teadmisi väga kiiresti ja neile pakub see kõik huvi. Aga nüüd on omaette küsimus on see, et kui vaadata seda olukorda, mis on presidendi mõtteavalduse puhul eriti oluline, on see, et pöörata alusharidusele tähelepanu, kui vaadata seda üldist suunda, kuhu praegu Eesti alusharidust suunatakse, siis pigem ütleme võetakse sealt, kus midagi pole. Et kui vaadata seda, et lasteaiakohtade puuduse endiselt on olemas nii Tallinnas mõningates kohtades veel Tartus on teatud lasteaedade puhul endiselt järjekorrad, kodulähedast lasteaeda ei saa ja nii edasi, aga mille, milles on, nagu asja uba, on see, et pigem nagu sellist lasteaia õpetajat lasteaiast üritatakse igati ära kiskuda, et sinna üritatakse juurde panna nii-öelda neid abiõpetajaid ja inimesi, kes saavad väga suurepäraselt hakkama lapsehoidmisega ja ütleme, tema mängus hoidmisega ja söömaviimisega ja nii edasi, aga see töö on väga vajalik. Aga nüüd olukorras, kus lasteaiaõpetajatele palgad on häbiväärselt väiksed ja seda ma arvan, ükskõik millise, Saan aru, et sa üritad hästi viisakalt öelda seda, et lasteaiaõpetajad ei ole seda kompetentsi, et vastupidi, tähendab. Ka neil ei ole seda ettevalmistust aetud, aga inglise keelt, kui sa ei oska, seda ka, seda just. Aga, ja, ja see iseenesest jällegi kui see suunaks. Ta, ma arvan, kusagil seal 10 aasta pärast, 15 aasta pärast, see kõik on ju tehtav ja see võib olla küll nagu see idee, mida võib ju kiita, aga, aga siin on nagu mõttekoht nendele inimestele, kes alushariduse ütleme, korraldamisega, Eesti vabariigis tegelevad kohalikud omavalitsused, haridus ja teadusministeerium, et võib-olla võib-olla võikski mõelda, et kuidas seal lasteaias aega veelgi sisukamalt muuta, aga omaette küsimus on jällegi, kas peaks nii-öelda muutma, et kas äkki lapse kohta lapse tegevus lasteaias ei peakski olema selline mängimine ja. No me tegelikkuses ju näeme seda, et see võõrkeeleõpetus lasteaia lasteaiast tuleb sisse vähemalt Tallinnas küll väga jõudsalt ja ta tuleb sisse, tasulisena on küllalt tavaline, et umbes 20 eurot kuus maksad juurde ja siis on sul lapsel lasteaias laste inglise keele õpetaja väga tavaline, siis sa maksad veel 20 eurot selleks, et samal ajal kui on lasteaiaaeg, toimub ka väikese väike kergejõustikutrenn ja siis, kui sa tahad 20 eurot, 60 eurot kuus just nimelt, ja kui sa tahad, siis võib laps käia näiteks tantsutrennis samal ajal 20 eurot kuus just nimelt ja kui sul on kaks last näiteks või isegi kolm, siis teeb päris korraliku summa, kusjuures ainuüksi lasteaia kohatasu koos toidurahaga on väga kõrge tavalise pere jaoks, nagu ma ütlesin, siis see kulutus on ühele tavalisele perele samas suurusjärgus kui elu eluaseme laen ja minu laps läks lasteaiast erakooli ja see erakoolikulu on täpselt sama suur kui lasteaiakulu. Ehk siis siin on mõttekoht minu jaoks. Tegelikult jah, kui veel vaadata seda, et meil on teises otsas on tasuta kõrgharidussea, siis hariduspoliitika meil paljuski tiirleb selle ümber, et kas meil peaks olema tasuta koolitoit ja kui palju sellest koolitoidus siis peaks olema tasuta, et et. Tegelikult on tegelikult väga kallis. Seda raha otsa räägivad nüüd lapsed. Jah, aga ta on just nimelt on tõesti väga kallis, et see fookus on läinud avalikus jutus ja avalikus tähelepanus alus hariduselt ära näiteks arvamusfestivalil Jevgeni Ossinovski ühes debatis ütles, et tema meelest on Meie hariduse tugevus ja PISA testide tuge tugevus just see, et meil on ühtlane alusharidus, et lasteaiakoht on võimalik kõikidele lastele, et sealt saab aluse selline võrdne võrdne võimalus kõigile, siis tegelikkuses me oleme sellest mööda mööda hiilimas mööda vajuma, sest sellepärast, et lasteaed on kallis. Just aga saate lõpp kuulub taas Ameerika Ühendriikide presidendile Donald Trumpile. Ma ei jaksa kõiki, tema vägitegusid siin saate lõpuminutitel üles lugeda, aga paljudele Need on kindlasti nauditavad ja olulised. Eks ilu olegi sellise vaataja silmades, aga ma peatuks võib-olla selle nädala kõige olulisemal sündmusel, see on siis õigemini juba eelmisel laupäeval, eelmisel reede õhtul kehtestas trump Sis reisikeelu mis puudutab seitsme islamiriigi kodanike mis tõi Ameerika Ühendriikides kaasa ulatuslikud meeleavaldused, õigusliku nihilismi vangerdused ka Trumpi üleminekumeeskonnas. Ta oli sunnitud oma justiitsministri seal Yeidsi päevapealt vallandama, aga täna öösel muuseas, oli olulisi arenguid Washingtoni osariigis asuva Seattli linna Föderaalkohtunik. Charles Robarty otsustas selle reisikeelu ajutiselt Sis tühistada kõikides ühendriigi osariikides, et kuivõrd teie tajute, selle trumbi reisikeelu puhul ütleme seda eesmärgipärasust ja, ja seda, mis on see ohtlik pool, millega siis Föderaalkohtunik ütleb, et see on ikkagi põhjendamatu. Vabaduste piiramine? No see on tegelikult uskumatu, et usukuuluvuse järgi kehtestada reisikeeldu, et see on ka selline, noh, võiks öelda, et Ameerika põhiväärtuste vastu on mulle tundub see isegi mõeldamatu, et Ameerika president on sellist asja mõelnud, rääkimata sellest, et on proovinud seda kehtestada. See, mida Donald Trump teeb, on ju tegelikult ma ei tea, raju rock n roll, et selles mõttes tema teeb seda, mida tema lubas. Ja teised suudavad endiselt veel üllatuda, et et see on märkimisväärne, aga võib-olla. Jah, mul praegu Muuseas, selle trumpi teema puhul on, mis on huvitav, oli see, et eile ennelõunal ilmus vähemasti siin Euroopa meediat kanalitesse 50 avalikud kokku või endise poliitiku üleskutse, mis innustas Sis Maltale kogunenud Euroopa Liidu liidreid, et nad üksmeelselt võtaks sellise selge reljeefse seisukoha trumbi reisikeelu suhtes. Eile õhtuks seda ei tehtud. Ja selgub ikkagi see, et Euroopa poliitikud siiamaani usuvad, et trumliga on võimalik suhteid parandada ainult niipidi, kui teda surve alla ei pane. Et, et ma ei tea, mis te arvate, kas see võib olla nagu tulemuslik, et, et ei ole mõtet nii-öelda herilasepessa vett visata. Nojah, seda on raske raske öelda, kusjuures samas on ka ju see, et, et Trumpil on vaja siis nagu ka ju enda öeldud asju näidata enda valijaskonnale ta vähemalt proovid neid. Et ma kujutan ette, et see valge rekkamees Texases ütleb jess väga lahe, et meil selline president on, moslem tähendab terrorismi ja, ja sellepärast tulebki moslemite just nimelt nagu religioossel määratlusel põhinevate Reisikeerdu Gehl kehtestada ja nendele ilmselt nendele lihtsalt muidu ei saa selgeks, kui see, et näete, ei ole võimalik tõesti, nagu me siin oleme, me proovime, aga me ei saa seda seda teha, kuigi tõsise valge rekkamees sooviks siis sel juhul veel jõulisemat käitumist. Aga märkimisväärne on ka ju see, et tegelikult Trumpil on Ameerika Ühendriikide valijad mandaadi andnud ja nüüd ongi see küsimus, et kus Ameerika Ühendriikide põhiseadus ja teised seadused teda hakkavad piirama ja ohjama ja kus ta saabki oma tahet, et ellu viia, et paraku selgub, et president siiski Ameerika Ühendriikides, kuigi president aalse föderaalriigiga on tegemist ei ole jumal taevas, kes ainuisikuliselt otsustab. Vaata ka selline sai tänane saade. Uuel nädalal on rahva teenerites lisaks mulle ka Merilin Pärli ja Urmet Kook. Tänaseks päevaks soovin teile jõudu ja jaksu ja uute kohtumisteni.