Tere, rahva teenrid alustavad ja sõit läbi laupäeva hommikuse Eestimaa näitas, et on paiku, kus täna saab suusatada ja kelgutada seda, aga kui täna peaks toimuma Tartu suusamaraton, siis paraku see jääks ära. Kuid ilma jutud on tänaseks räägitud ja hakkame otsast pihta. Saate lõpus räägime veidi Reformierakonnast Ameerika Ühendriikide valitud presidendi Donald Trumpi luureraportist. Luure luureraport siis kas jutumärkidega või ilma, see sõltub maitsest, aga me alustame kodumaiste teemadega, aga saate alustuseks olgu öeldud, et tänane rahva teenrid on koosseisus Heidit, Kaio ajakirjast pere ja kodu ning mul on erakordselt hea meel teatada, et tänasest on saates osalejate sekka lisandunud ka Merilin Pärli. Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaalist. Ja mina olen Mirko ojakivi, aga Merilin, meie tava näeb ette, et me peame uut tulijat veidiga kuulajatele tutvustama, et sa oled oma noorusele vaatamata ajakirjanduses tegelikult juba vana tegija, et lisaks rahvusringhäälingule sa oled töötanud Kuku raadios, sa oled olnud seotud ka kommunikatsioonitööga nii EAS-is kui ka kultuuripealinn 2011 ettevõtmiste juures. Aga ütle kuulajatele, et mis on need teemad, mis sind ajakirjanikuna kõige rohkem erutavad. Mis on need teemad, mida sa tahaksid siin saates käsitleda? Aga ma olen selline sotsiaalselt terava närviga inimene ja ma usun, et olen selles mõttes üsna keskmine eestlane, et need teemad, mis üldiselt üles kerkivad ja inimeste meeli erutavad, need lähevad ka mulle korda. Ehk siis kõik see, mis toimub ühiskonnaelus, poliitikas, ka majanduses, sest igapäevaselt ma kirjutan eeskätt majandusteemadel ja võtan sõnaga twitteris aktiivselt. Olen täitsa sellises kodaniku rollis seal. Nii et jah, läheb mulle korda ka see, et, et meie kurss püsiks ikka nagu teaduslikul teel ja seda Huudeks vähemaks. See läheb mul küll hari punaseks, sest õudne vaadata seda, seda suundumust. Ja mul on hea meel, et meil liitub naisrahvateenrite saatega. Et ma olen nüüd tõesti siin aastaid osaline olnud ja mul on olnud nende Ma pakun viie-kuue, võib-olla isegi seitsme aasta jooksul, ma ei mäleta täpselt, olen osaline olnud ühe korra võimalus teise naisega saates olla, et see on praegu täiesti ajalooline hetk ja minu poolt ka tere tulemast. Ja ma lisaks siia juurde, et ma loodan, et mind ei ole kutsutud siia mitte kvooti täitma, vaid minu enda pärast. Kindlasti mitte, aga jõudu ja jaksu sulle rahvateenrite saates, aga nüüd siis tänaste teemade juurde ja me siin alguses vaidlesime või enne saate algust vaidlesime teemal, et kas me peaksime EAS-i värsketest vägitegudest ka rääkima või ei peaks. Kui veel eile õhtul me ei plaaninud, siis lihtsalt vaadates kogu seda hullust, mis sotsiaalmeedias toimub vaadates ka tänaseid meediakajastusi, siis no EAS ja, ja selle uue Visu Eesti visuaalse identiteedi loojad räägivad tööriistakastist. Suur osa eesti inimesest inimestest räägib blonnist rohelisest rändrahnust. Mis siis valesti tehti, kuidas on niimoodi, et jällegi 200000 eurot kulutati? Selles tööriistakastis on palju vahvaid asju aga lõpuks me räägime ikkagi ühest rohelisest ollusest, mille puhul keegi aru ei saa, mis see on ja kui oluline see detail on kogu selles uues kontseptsioonis. Alustad kohe sellest, et midagi on valesti läinud, et see on hoiaku, ei ole. Et ma alustaksin võib-olla ajaloost, konteksti mõista, Eestis on üks eestlane ükskord varem ka olnud oma märk, see oli siis see kuulus Welcome to Estonia, millega tegelikult meie eelmine presidendiproua sai tuntuks ja esimese welcome Estonia kaasa üsnagi kriitilise vastuvõtu ja eile siis EAS tutvustas uut Erki, mis on selle võrra oluline, et tulemas on ju Eesti eesistumisaasta või poolaasta Euroopa liidus ja on tulemas Eesti 100. juubeliaasta, nii et see eesti märgi olemasolu iseenesest on väga oluline ja ma saan aru, et selle nimel siis EAS on töötanud ja siis sellega kontseptsiooniga välja tulnud. Tõsi on see, et nagu Merko ütles, et eilne päev kujunes nagu väga ühekülgseks selle märgi ümber, et kogu sotsiaalmeedia keskendus sellesama märgi ühele osale või ühele detailile ja see on selline roheline, kuidas seda siis nüüd? Kukkusin plönn ja, ja samas jälle võttes lahti veebilehekülje bränd Estonia seda plönni ei leia sealt, millest, millest ma saan aru, et see plönn ei ole üldse mitte, ma nimetan seda riba plönniks ei ole üldse mitte keskne osa sellesse bränd Estonia või Eesti brändi kontseptsioonis, aga, aga või ta ei ole mõeldud sellisena, aga ta on sinna keskele saanud. Ma tuleks ka ajaloo juurde tagasi. 15 aastat tagasi, kui seda esimest märki Welcome to Estonia tutvustati, käisin ma seal noore reporterina koha peal sellega tutvumas ja ma peaks ütlema, et siis toimus kommunikatsioonis täpselt sama viga nagu nüüd jäeti mulje, et see märk ongi kõik, mis selle raha eest tehti ja saadi. Aga tegelikult see on jäämäe veepealne osa või siis rändrahnukene ainult seal vee peal. Ma arvan, et tegelikult seal ei ole nagu kommunikatsiooniviga, vaid et see on olemuslik probleem, et just nimelt visuaal ongi oluline, et selle, sellel märgil peabki olema üks visuaalne, et mis on üheselt arusaadav, et sa võid kirjutada neli lehekülge täis erinevaid sõnu, mis on Eestile tähtsad, aga tal on vaja ikkagi seda ühte, ühte nagu visuaalset märki ja selleks märgiks visuaalseks märgiks, eelmine kord oli see veidralt liigendatud veidralt poolitatud võlgem to Estonia ja siis nüüd on siis see tõesti lihtsalt roheline, selline plönn. Kui ma eile seda plönn esimest korda nägin, siis ma arvasin, et see on mingisugune peen huumor ja tegelikult õdus, koristatakse õhtuks koristatakse ära, ma arvasin, et võib-olla kolleegid ajakirjanikud tegid lihtsalt nalja panid sellise pildi, aga kui ma aru sain, et see ongi selle osa siis peab küll ütlema, ikkagi mina jään selle juurde, et tegemist on kommunikatsiooniveaga. Et sihtgruppidele tutvustamine on noh, ühesõnaga tullakse rahva ette tutvustama midagi, mida võib-olla peaks tutvustama nendele, kes seda kasutama peavad hakkama, ehk siis ärimeestele, kelle jaoks tehaksegi mingi tööriistakast, aga kui see tavalisele inimesele hakkad rääkima mingist tööriistakastist, ta ei saa mitte midagi aru. Ma arvan, see eilne päev, Eesti turundusajalukku läheb sellise väga halvapäevana selles mõttes, et sellest saab üks õpikunäide, kuidas ei tohi uut toodet kontseptsiooni lansseerida, et kui sul on võib-olla see sisu väga hästi läbi mõeldud, siis tehti väga mitmeid kommunikatsiooni apsakaid kõigepealt tõesti see, et räägitakse, et lantseeriti tööriistakast, aga kui minna sellele samale koduleheküljele, siis seal vist ilmuka tekst, et see saabub alles veebruarikuus, et ikkagi eile lantseeriti seesama plönn ja see oli see asi, mis jäi kõlama, sest rääkida kirjafondist Aino. Ma arvan, suur osa inimestest siiski ei saa sellest aru, et mis see minu meelest Afanti vaja fond tähendab jah, just, et on see taim neuroomal või, või mingisugune aarial või mis asi iganes, et tore. Tavalisele inimesele vist ei teki ka võimalus seda kasutada, sest seal vöödis või mõnes teises programmis ei tekigi seda ainult tal sinna. Aga ma arvan, et see lõplik hinnang, et kas me selle 200000-st saime midagi head või halba, et, et seda on selles mõttes vara anda, et, et see asi võib vajada aega, et see käima läheks. Ja ma arvan, et ei ole mõtet veel öelda, et see 200000 on ikkagi mahavisatud raha, et tõenäoliselt nüüd see uus bränd vajab pisipisikest maineparandusaktsiooni, et et taasturundusinimesed saavad tööd ja leiba. Igatahes, Estonia eel ehk mis eile siiski avanes, see tundus mulle sellise illustreeritud vikipeedia lehena Eestile mis ju ilma illustratsiooniga, ta on juba täiesti olemas. Oluline on see, et nad on ka kokku leppinud selle ühtse meediasõnumi, et see on selline arenev ja täienev kontseptsioon, et miski pole lõplikke valmis. No ja kes samas sinna visuaali on vaja, et see, seda ei saa unustada, et selle blonniga tõesti ei saa edasi liikuda, et seda mingisugust Disuaali on vaja, võib juhtuda kahjuks nii et nüüd on vaja uut raha, et välja mõelda, kas see visuaal sinna juurde tegelikult selline fotopank on EAS-il Eesti kohta olnud kogu aeg ja see, ma arvan, ei kao ka ära, mis siin on aastaid kogutud, nii et neid eestipäraseid visuaale seda lõputut tühjust soodes ja mere ääres on väga-väga. Ma mõtlen Sa isegi selle visuaali puhul nagu rohkem mingisugust brändimärki või, või noh, mingisugust ühtset logo, kasvõi see, et me räägime, kui me räägime, Eesti, ma juba kujutan ette, et nii kui räägitakse eesti märgist ajakirjanduses, tuleb see plönni märkara hinnaguse welcome Estonia rändas ajalehest ajalehte ajakirjast, ajakirjanik hakkab kaseplönn, rändamated, mille kuidagi on vaja lihtsalt. See Indias valmistatud kott, mis eile Eesti meediasse jõudis, see on hakanud oma elu elama ja seda enam tagasi ei topi ja tagasi ei võta. Aga lähme teiste teemade juurde. See nädal algas uudisega, et kaheksa Eesti ettevõtjat annetasid neljale Eesti erakonnale 800000 eurot ja seda sellepärast, et Nende abil võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, mille kohaselt selle aasta suvest on kolmelapselise pere toetus 500 eurot kuus. Bigbanki omanikud parvel pruunsild ja Vahur Voll, suurärimees ja Postimehe omanik Margus Linnamäe, LHV Grupi üks omanikke Heldur Meerits, Nortali juht Priit Alamäe, Skype'i asutaja Jaan Tallinn, vestma grupi suuromanik Aivar versins ja veel ka siis adze logistik, supiomanik. Karli Lambot kandsid siis igaüks praegustele koalitsioonierakondadele Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidele ja Isamaa ja Res Publica liidule 28000 eurot ja opositsioonis olevale Reformierakonnale 16000 eurot ja selle annet. Annetuse puhul on siis kaks sellist keskset küsimust, et esiteks kas see meede hakkab tööle ehk kas see eesmärk pühendab abinõu, aga ma võib-olla ei avaks isegi siin täna sellist diskussiooni teemal, et kas nüüd on lahendatud ära see Eesti demograafia probleem. Selle uudise selline diskuteeritav ja oluline kese on hoopis see, et kas Eestis saab raha eest seadus ei osta, et kuidas teile Heidit Merlin, tundub, kas see kaasus näitab seda, et andes Eesti poliitikutele raha sisse saada? Mida sa tahad? Nojah, tegelikult on selline iidvana moraali küsimus, mida ilmselt ülikooli kursustes on paljud paljud läbinud, mis ja mille sisu on see, et soovis, soovides saada hüve, kas väike paha on lubatud või mitte. Ja siis on see moraali küsimus, et, et ei ole üldse lubatud mitte mingisugune paha ja, või siis väike paha siiski on lubatud, selle üle saab pikalt veeretada mõtet, aga, aga oluline on siinjuures see, et, et, et, et minu meelest see kaalukauss ja küsimus, et kas see on moraalne või mitte, et see tõesti on moraali küsimus läheb selgelt Nende erakondade juurde, et, et nende ärimehed tegid minu meelest oma puhta südametunnistusega parimat asja, mida nad enda meelest teadsid ja tahtsid teha. Aga küsimus on tõesti erakondades, et kas neil on eetiline vastu võtta raha selle eest, et võta seadus, isegi kui see on väga hea seadus ja isegi kui see on nagu ühiskonnale väga suureks hüvanguks, siis kas on õigus selle eest raha vastu võtta. Ja nüüd on küsimus selles, et milles probleem on, mille pärast ajakirjanikud selle üleüldse nagu teemat tõstavad, et, et iseenesest on ju suur, suur ja hea asi. Korda saadetud hea seadus on vastu võetud ja mis kõige toredam erakonnad on ka raha saanud. Aga, aga see probleem või küsimus on just nimelt selles piiris, et kust maalt läheb see piir, et q missugune seadus on hea, mida võib, mida võib osta ja mida ei või osta ja kes lõpuks ütleb, et see on hea seadus. Et, et see on väga-väga-väga õhukesel jääl kõndimine. Minu meelest hinnangu andmiseks on väga huvitav jälgida just seda, mismoodi reageerisid erakonnad. Nad olid väga ettevaatlikud selle teema kommenteerimisel. Kommenteerima peasekretärid erakondade esimeestest ainukene õnnetu ohver oli Hanno Pevkur, kes foorumi otsesaates lihtsalt pidi sellele küsimusele vastama. Täpselt nii ja see on ju alati nii olnud, et peasekretär on see, kes peab tegelema nende räpaste asjadega ja see justkui sinna erakonna esimehena peakski tõusma, tema justkui ei peaks üldse teadma nendest asjadest ehk siis vastu võtta kõlbas, aga samas aru saadi, et, et väike nagu teema sellega on ja väga nagu kommenteerida ei taha. Tegelikult kõige raskemas olukorras ongi Reformierakond sellepärast et Raul Eamets, kes on üks nendest ekspertidest, kes osales parvel pruunsilla tellitud nii-öelda selle sotsio sotsioloogilise ja, ja mõjude uuringu koostamisel ja kes on ka Bigbanki nõukogu liige ja selle teemaga väga tihedalt seotud. Ta ütles ju otsesõnu Postimehe intervjuus, et Reformierakonna puhul oli tajuda seda, et kui saabus lubadus, et sellest kaasneb ka raha, siis see asi muutus, sest Reformierakond oli ju pikalt eriti Andrus Ansipi aegadel sellel positsioonil, et üldised universaalsed lase lapsetoetused on lennukilt raha külvamine, et nii ei ole mõistlik seda teha, et tuleb teha seda hoopis sihitult ja see ongi selline maailmavaateline vaidlus. Aga ühel hetkel mulle tundub, et maailmavaade oli raha eest muudetav. Mind paneb üllatama see, et ei suudetud nende annetajatega kokku leppida, seda, et ärme pane sellele rahale silti külge, sest annetusi on ju alati võinud teha seda nimetatud alati maailmavaate toetamiseks ja praegu oleks võinud samamoodi teha, aga kas see oli siis jälle mingisugune Möldre häkkimine või ei tuldud selle peale, et öelda, et kuulge, mehed, palun ärge öelge, et te toetasite seda ühte seadust, aga kuskil läks midagi valesti jälle ja ma tunnistan ka mind pani hämmastama, et rahale oldi nõus hinnasilt külge panema ja ettevõtjad sellega ise nõus olid. Mis võib olla ka selles samas nende, et kui nad jumalik kord nõus enda nimed välja tooma ja seda raha andma, siis, siis võib kas olla lootuses, et, et nii-öelda jällegi suuremaks hüveks suuremaks heaks, et juhtida ühiskonna tähelepanu sellele, et neid inimesi on, kes muretsevad iibe pärast ja kes tahavad selle selle nimel nagu kaasa aidata. Mure on, päris ei tee on selles mõttes hea, aga kusjuures see avalikkuse osa seal oligi kaks ettevõtjat minu teada ei nõustunud lõpuni minema just sellepärast, et nad aimasid ja teadsid ette, milline nii-öelda see meediakajastus võib tulla, et hakatakse küsima täpselt neid samu küsimusi ja kusjuures üks ettevõtja, kes ka raha andis, on tunnistanud, et tegelikult tema kaudne eesmärk oli see, et pikas plaanis võib-olla lõpetab, lõpetavad erakonnad sellisel kujul raha vastuvõtmise ära, et sest noh, olgem ausad, Eestis on ka olemas Tamme auto seadus, me teame 2000 kas see oli nüüd seitsmendast aastast, kui riigikogu ühe koosseisu lõpuaegadel võttis vastu taastuvenergia toetusi oluliselt suurendanud seaduse, kus ka on olnud kahtlusi ja kõhklusi, et kas need teemad ei olnud omavahel kuidagi seotud, et annetused ja seadusemuudatus. Aga ma ei tea, võib-olla selle teema puhul prooviks sõnastada see, et millal on problemaatiline selline annetamine, et kui me siin ma vaatan, ajakirjanik Priit Pullerits on täna Postimehes jõudnud tõdemusele, et siin probleemi ei ole. Et aga millal on probleem, et kui nüüd tõesti tuuleärimehed või taastuvenergia tootjad panevad raha kokku ja ütlevad, et me tahame maailma päästa, et teeme siin ka ühe sellise miljonilise sutsaka Eesti erakondadele, et kui nad tõstavad veelgi taastuvenergia konkurentsivõimet siis see on ju selgelt tauninud. No ja see piir jookseb, meil on, selles mõttes on sinu küsimus väga hea ja tegelikult see vastus on ju ka väga lihtne, et võimalik on ainult mustvalge lahendust, et sellist võimalust ei olegi olemas, et Eestis saaks seadust osta ja, ja siin ka tekib ju küsimus jälle selles samas, et kes mõõdab selle seaduse headust või selle seaduse nagu üldist hüve või üldist heaolu, mida see loob. Sest et see headus ja heaolu luuakse ju tegelikult, et maksumaksja raha eest. Et siin on oluline osa see, et ettevõtjad said vabandust, mitte ettevõtjad, vaid parteid said suure rahandsaid 800000 eurot, aga veel suurem raha läheb välja ju riigieelarvest, millega siis see headus või siis lastetoetuse meede luuakse. Nii et see tuleb just näha seda, et, et erakonnad said raha selle eest, et ise riigieelarvest raha välja käia, mis on tegelikult siis maksumaksja raha. Nii et tegelikult nagu siin vastuseks veel kord sinu küsimusele, et, et siin on väga üksühene, et sellist võimalust ei saa üldse olla. Ma olen nõus, aga ma tooksin ühe aspekti siia veel juurde. Nimelt kuidas seda teemat kajastati. Kui teised meediaväljaanded olid pigem kriitilised või analüütilised, siis Postimees, kelle üks omanikke Margus Linnamäe kell üks nendest annetajatest võttis kohe sellise väga soosiva hoiaku, ehk siis ma näen tegelikult vähemalt sama suurt probleemi siin selles, et üks väljaanne laulab selle laulu, kes on nende omanikke, kes on maksnud, kas Postimees oleks pidanud vaikima lihtsalt vaikima, vaid lähtuma nagu ikka ajakirjanduslike teemade puhul, et analüüsitakse, ollakse vajadusel kriitilised ja ei lähtuta sellest, kes see raha andja oli. Ja mina, kes ma töötan jälle Postimehele konkureerivast kontsernis ja, ja meil kontsernide vahel tegelikult on väga see väga ranged jooned ja üsnagi vihane võitlus, siis ma tegelikult tahaksin Postimees selles mõttes toetada, et ma arvan, et need või ma julgen arvata, et need inimesed, kes seda raha andsid, on tegelikult Ta andnud seda väga siirast tahtmisest ja väga siirast südamest, et ja siin tuleb meeles pidada ka seda, et need summad on väga suured, et isegi kui nad on tegemist väga rikaste inimestega, siis, siis nad teavad väga hästi, mis see hind on rahal ja, ja nad ei loobi raha lihtsalt niisama veel kord, see ei ole mitte kriitika nende toeta hakkab pihta, vaid just nimelt nagu me rääkisime, et erakonnad oleksid pidanud endale otsa vaatama küsima, et kui rahal on silt küljes, kas seda sobib? Just selle probleemi nii-öelda raskuskese lasub erakondades. Küsimus, kas ärimehed käitusid valesti? Lõppkokkuvõttes eesmärk pühendab abinõu? Neid on keeruline milleski süüdistada küll, aga siin on peeglisse vaatamise koht, Eesti erakondadele peaks väga selgelt paika panema reegleid enda jaoks, millise annetusena vastu võtavad, millist nad ei võta, siin seaduserikkumist ei olnud, sest see hüve ei kaasnenud mingisuguse sellise lubamatu teo eest. Ja probleemi selles mõttes ei ole ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni mõned liikmed näinud, kusjuures üks hästi keeruline märkimisväärne detail oli see, et, et mõni ärimees või nende ettevõtjate seas kujunes probleemiks see, et kes millisele erakonnale kannab raha, et ma tean ühte ettevõtjad, kes ei tahtnud Reformierakonnale raha kanda, ühte ettevõtjad, kes ütles, et siiamaani on natukene selline imelik tunne, et keskerakondlane pidin raha kandma aga lõppkokkuvõttes tehti selline džentelmenile kokkulepped, kõik andsid kõigile ja ja ma arvan, et, et see oli võib-olla nendest lahendustest parim või mille nad omavahel said kokku leppida. Kusjuures ma ütleksin siia vahele ka seda, et me arutasime selle, et kuidas sai juhtuda see, et sellel rahal on hinnasilt küljes, siis tegelikult see oleks ühel või teisel hetkel välja tulnud, sest et ajakirjanikud jälgivad ju annetuste nimekiri väga hoolikalt ja kui seal on näha, et kõigil erakondadel on kandnud ühed ja samad isikud raha, siis sealt see paratamatult varem või hiljem tekib see küsimus aga on olnud ka varem era tähendab ärimehi, kes ongi erakondadele põhimastel hõõruma ja just et siin oleks võinud samamoodi öelda, et demokraatliku ühiskonna arengu nimel toetasime kõiki. Kuulge, see jutt ilmavaate toetamisest, ka Jürgen Ligiga hakkas rääkima seda, et tema eelistaks ikka seda, kuidas toetatakse ilmavaadet, et siin tekib alati minul küsimus, et millist ilmavaadet siis suurettevõtja Hillar Teder toetab, kui ta toetab kõiki erakondi, et. Demokraatia areng nimel. Ka nii võib öelda, aga poliitika teemadega jätkates siis kaks sõna, võib-olla ka Reformierakonnast. Hanno Pevkurist sai nädala eest Reformierakonna esimees, eile lasti lahti peasekretär Reimo Nevakate, erakonna piirkondade arendusdivisjoni juht Kalev Lillo. Reformierakonnas on praegu keerulised ajad, sellised protsessid ei toimu kunagi sõbralikkust ja sellel erakonnal pole ka praegu hoobasid. No ütleme siis Nevokaatia Lillot kuhugi soojale kohale paigutada, et ma sain aru, et nad saadetaksegi asundusele kuhugi maapiirkondadesse turvaliselt Te ei tunne ka kuulu järgi teised kontoritöötajad antakse üle keerulisi aegu, et mida teie arvate, et kas Reformierakond suudab kuidagi selle sisemise heitluse ja, ja võitluse meedias, et eemal hoida, et omavahel sisemiselt räägitakse asju või, või ühel hetkel ikkagi lahvatab vimm ja, ja see, mis on kogunud salajase sarnaselt keskerakonnale klaaritakse ära ajalehtede, ajakirjade ja telekaamerate raadiomikrofonide ees. Mina olen just huviga jälginud seda, kui sarnase mustriga kordub see, mis just kaks kuud tagasi keskerakonnas toimus. Ehk siis niipea, kui on justkui sisemine opositsioon võimule saanud, hakatakse kõiki tööriistu välja vahetama, ehk siis peasekretär võtmeisik Kalev Lillo, eks ole. Ma huviga vaatan, et kas järgmiseks vahetatakse välja ka Reformierakonna kontori ukselukud ja peatoimetaja nende erakondlik olla ajalehed, mina seda nii traagiliselt ei näeks, et samas on teinud Pevkur sellise diplomaatilise sammu, et me näeme ühe ühene aseesimehest Jürgen Ligi, kes selgelt toetas Pevkuri vastaskandidaati viimastel viimastel valimistel, et ma näeksin seda sammu Nebokat ja Lillo väljend vahetamisel, pigem selliste hiljaks jäänud puhastust, moraalset puhastust, eetilist puhastust, mis oleks pidanud toimuma tegelikult sellesama kilekotiskandaali ajal või järel. Ja need just nimelt Lillo kannab sellist skandaali taaka või selliste ebaausa Partei tegutsemise taaka enda enda seljas, et ma pigem näeksin seda märgilise tegevusega tegevusena. Aga paraku ma oletan ka, et see jää niisama, et, et kindlasti tuleb, tuleb ka sealt nii-öelda vastulöök. Lila ju vähemalt 20 aastat olnud selles rollis õigel teel. Selles ühes rollis, nii et ta tema, ilmselt kui tema saaks rääkima, siis sealt kuulaks ilmselt nii mõndagi huvitavat. Kusjuures Lillo rolli ma arvan, Reformierakonnast selles mõttes tähtsustatakse üle, et mis on Lillo tugevuseks on ju see, et tema peab või pidi siis no ta veel jah, tööle lihtsalt suhtlema, piirkondadega, et tema on see, kes suhtleb erakonnaga kõige rohkem, tema teab, mis toimub maapiirkondades, millistes omavalitsustes on võimalus minna koalitsiooni ja nii edasi, et lihtsalt, et see inimene valdab informatsiooni ja teisest küljest takte ja kontakte ja tema kaudu liht lihtsalt liikus ka. Ütleme siis selles mõttes raha, et, et kui kusagil koalitsioonis oli või kusagil piirkonnas oli tarvis koalitsiooni minna ja see eeldas näiteks seda, et mõne kooli katus tehakse korda, siis temalise vahemees, kes aitas seda informatsiooni ühest kohast teise liigutada. Aga ta kahtlemata aitas ka õiget nii-öelda õigete inimeste toetamist kommunikeerida seal kohapeal, noh just nimelt sellise sellise teadmiste ja sellise pagasiga inimene on äärmiselt väärtuslik üldse mitte korruptiivsest mõttes, vaid ka tegelikult organisatsiooni ülesehituse mõttes, et temal on kogunud tema tema kaudu toimuvad väga paljud väga vajalikud kontaktid. Et, et ma arvan, et seda Lillo väljavahetamine on, on olnud samm, mida, mida Reformierakond pole saanud väga lihtsalt teha väga lihtsatele põhjustel, nendel on, meil on vaja olnud neid samu kontakte ja samas ma arvan ka, et need kontaktid on nüüd ka see see miinuspool, kus võib tulla see tagasilöök, kus need inimesed on ju harjunud. Ja arvestades seda, et tulemus on kohalike omavalitsuste valimised, siis ma arvan, et Reformierakond selles mõttes on teinud ühe strateegilise vea. Et see Lillo karistusoperatsioon võib võib-olla kurjasti juba lähiajal kätte maksta, aga aga ma arvan, üldiselt ega see Reformierakond võib-olla tänases saates pikemat käsitlust selles mõttes ei vaja, et nad elavad üle tormilisi aegu, nendest on räägitud väga pikalt, et ka siin vikerraadios on toimunud erinevaid saateid ja, ja see protsess, see on kusagil poole peale, et tavaliselt need erakondade sisesõjad, need ei toimu niimoodi, ütleme kuu-kahe jooksul, et see eellugu on pikk ja põhjalik, et ütleme, kui lõpeb nädal kuidagi kokku võtta, siis kallased taust taastasid erakonnas mõjuvõimu. Nende sõna maksab täna rohkem, kui ütleme veel kaks nädalat tagasi. Ja see on see areng. Ma ühe aspekti tooksin siia juurde veel siiski sa arvasid, et see Lillo, mine võib tuua sellist pikaajalist valulist reaktsiooni, aga meenutagem, et Pevkur siiski kogus oma hääled eeskätt piirkondades, ta sõitis väga palju ringi ja rääkis väga palju inimestega, nii et tal on see eeltöö hästi tehtud. Ja võib-olla see reaktsioon ei ole siiski nii hull, nagu sa praegu vanasid. Nii räägime rahast suurest rahast. Teisipäeval teatas investorite grupp Est-For Invest OÜ plaanist investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades Sis moodsaimal tehnoloogial põhinev puidurafineerimistehas. Investeeringu õnnestumise korral oleks tegemist suurima tööstusinvesteeringuga Eesti ajaloos. Ettevõtte juhatuse juhatusse kuuluvad siis Margus Kohava ja Aadu Polli ja nad selgitasid pressikonverentsil, et praegu on siis käsil ettevalmistusperiood ja kõige varem võiks tehas valmida 2022.-ks aastaks ja Kohava sõnul on tehase kavandatav toodangumaht, et kuni 700000 tonni biotooteid aastas ning toorainena tarbitava puidu maht, et oleks kolm miljonit kuupmeetrit aastas ja see tehase rajamine tooks Eestisse 500 kuni 700 töökohta ja koguväärtusahelas saaks veel tööd tööd 200 oskustöölist. Võimas. Kui vaadata selle investeeringu rahalist mõju Eesti SKP-le, siis selleks 1,1 kuni 1,3 protsenti, see on väga suur mõju. Aga nüüd on, küsimus võib olla selles, et kui seda tehast ei tule, siis ma arvan, tuleb kõvasti selgitamist, et mis juhtus, kas ettevõtluskliima Eestis on halb, on mingisugused probleemid, näiteks energiale, ligipääsus on see energia hind, ma pean silmas elektrienergiat või tagatipuks teades, tundes Eesti kohalikke omavalitsusi, kes omavad väga suurt mõju ruumilises planeerimises andku jumal, et mõni kohalik omavalitsus ei nurja ühel hetkel seda planeeringut või seda investeeringut nii-öelda läbi plaan planeerimisprotsessi, et mis tundeid teis tekitab, see miljardiinvesteeringut. Nad iseenesest on tõesti väga võimsa uudisega, sel ajal, kui kõik kogu raha otsib väljapääsu iduettevõtetest, siis on veel neid, kes usuvad töötlevasse tööstusesse ja paigutavad raha nagu käegakatsutavatest tehasehoonetesse, et see on ja palju raha, et see on ikkagi väga-väga võimas märguanne või väga võimas investeering Eestile. Ja ma, ma nagu väga pessimistlik ei julgeks ka olla, sest need investorid on tegelikult ju aastaid puidutööstuses tegutsenud, et nad ei ole nüüd kogenematu, et tegemist on ka eestlastega, kes teavad siinset kliimat, nii et et ma oleksin küll üsna optimistlik. Mulle tundub ka, et kohalikud omavalitsused pigem näevad, et see oleks väga oluline rahasüst nende piirkonda. Ja juba järgmisel päeval pärast selle uudise ilmsikstulekut tegi Valga maavanem avaldusse vabandust, linnapea jah, tegi avalduse, et kutsub loodavad tehast siis Valgamaale ka linna. Nii et ma arvan, et pigemini võib siin minna rebimiseks, kes nad endale saab, sest kuna nad kavatsevad kasutada kõige kaasaegsemat tehnoloogiat, siis nad juba on öelnud, et see tehnoloogia ei tekita lõhna. Ehk siis püütakse oma jalajälg hoida võimalikult väiksena ja samas eriti sellistes praegu vaesemates piirkondades oleks tal ikkagi tööandjana väga oluline roll. See seltskond on väga tõsiseltvõetav. Peamiselt on räägitud, et tegemist on Sylvesteri endiste omanikega, kes said ratsa rikkaks, siis ütleme läbi puidusektori, need inimesed siiamaani omavad ettevõtluses tõsiseid väljundeid. Ma arvan, et rahastamine ei tohiks olla probleem. Ja, ja võib-olla tõesti seal võib tekkida mingisuguseid üksikuid tõrkeid mingisugustes isenditega, arvestades lihtsalt seda, et see kolm miljonit kuupmeetrit puitu, mida aastas vajatakse, et kuidas see mahutub Eesti sellesse samasse metsa arengukavasse, millest me oleme viimastel kuudel kuulnud rohkem kui kunagi varem siin ka rohelised minu meelest väga õiges faasis tulid välja kogu selle teemapüstitusega, kus nad hakkasid keskkonnamõjudest rääkima, et jabur oleks, kui hakkab pihta, ütleme juba see tehase ehitamise protsesse, siis me hakkaksime vaidlema teemal, et kas see tehas ütleme, kas keskkond talub seda tehast või talu. Ma iseenesest need need uue ettevõtte omanikud, kes on, nagu sa isegi ütlesid, seotud endise firmaga, Sylvesteri Sylvesteri müük ja nende nii-öelda toimus 2002. aastal ja, ja need omanikud minu teada on otsinud võimalusi investeeringuteks juba päris pikka aega, et, et see, see otsus on ilmselt küll väga, väga läbi kaalutud, tooksin veel ühe hea eeskujuna välja just seda, et nad praeguses faasis oma ideedega lagedale tulid. Et nad ei toimeta kusagil vaikselt, ei pane lihtsalt seda tehast püsti, vaid nad tahavadki teha kõik need keskkonnamõjud ja inimesi kaasata, et see on päris pikk protsess. Tehase asukohta ei teata seda hakataksegi nüüd üleriigilise planeeringu käigus otsima ja teine oluline aspekt on tõesti see, et ma arvan, et selgeks vajab rääkimist just see, et, et kust see tooraine tuleb, et kui palju pretendeeritakse näiteks RMK ütleme siis raieraidest tulevale toodangule ja kui palju erasektorist, kui palju Lätist ma ei tea, Valgevenest, Venemaalt loodetakse. Sellise mahu puhul mind huvitaks just see Venemaa osakaal, et kui me siin Eesti Eesti mahuga selgelt ei saa hakkama, soome tundub liiga kallis, et, et see Venemaa osakaal oleks võib-olla kõige huvitavam. Ja me täpselt ei tea siiski, et mis tehasega on tegu, sest kui vaadata seda, kuidas läheb Soomes tselluloosi ja paberitööstusel, siis ei elata just seal parimaid aegu üle, aga ma saan aru, et sellist tehast siin piirkonnas ei ole ja nüüd ongi küsimus selles, et kas keegi on siia piirkonda kavandamas veel taolisi investeeringuid, taolist, investeeringut, et kas lihtsalt kogu püüti ennetada midagi, et see ajastuse küsimus tekitab? Ajastus aspekt tekitab küsimusi aga läheme teemadega edasi. Räägiks meedia teemadel. Nüüd koguni kahe teema juures, et kõigepealt sisuturunduse teema, et neljapäeval rahvusringhäälingu portaal kirjutas, et TV3 müüdo müüb oma uudistesaatesse ruumi minut maksab 1000 eurot kaks minutit, 2000 eurot ja nii edasi, see on siis moodsa nimega sisuturundus. Merilin, see oli sinu lugu seletanud lühidalt, et mis asi see sisuturundus on ja mille poolest see reklaamist erineb ja mille poolest see TV3 käitumine on vale? No sisuturundus on tellitud sisu, kus siis piltlikult öeldes see, kes maksab, see tellib ka muusika mis tähendab seda, et ta saab sealt ühepoolse enda soovitud kajastuse ilma igasuguse kriitilise noodiga. Ja siis on võib-olla oluline see, et, et kõrvaltvaataja jaoks näeb see välja nagu ta tavaline muu sisu, et see peaks olema ära markeeritud, aga tema põhiline eesmärk on see, et ta näeks välja võimalikult sarnane ülejäänud muu sisuga. Täpselt nii. Aga mis nüüd TV3 puhul torkas silma, oli see, et seda sisu siin seitsmestesse uudistesse pakuti ilma markeerimata, ehk siis inimene, kes vaatab uudistesaadet, ei saa üldse aru, et see on nüüd mingi makstud sisu, rääkimata sellest, et uudistesaatesse ei tohikski mingit sisu müüa, seda ütleb juba seal. Tahtsin meediateenuste seadus ütleb selgelt, et uudistesaatesse ei tohi reklaami müüa. Ja mitte just seda ja ei tohi Kaspondeerida midagi, ehk siis ka see, et näiteks majandusuudised toob teieni see või teine ettevõte, seda ei tohiks ka lubada, kuigi siiani paljud teevad seda. Ja siin tekib väga õigustatud küsimus, et miks ei tohi uudistesaatesse reklaami müüa, mis raadiokuulajal võiks täiesti olla põhjendatud põhjendatud arvamus, et kas on kellegi kius, mille pärast on see seadusesse sisse kirjutatud ja see põhjus on tegelikult väga lihtne, et, et kõrvalvaataja või sa saaks usaldada uudiseid, selle suurem eesmärk on see. Ja selle eesmärk on ka see, et pätt ei saaks ennast puhtaks osta. Selle eesmärk on see, et valimiste ajal ei saaks üks erakond Teises eelist uudistesaates osta ja selle kõige suurem mõte on just see, et, et tavaline inimene saaks uudiseid usaldada, et ta teaks, et see, mis uudistesaates tuleb, see on läbi kaalutud info, kas see on tõsi, kas see on, kas see on nüüd ülim tõde, see on juba iseasi, et kõik püüavad anda endast parima, aga vähemalt peab olema kindel, et see, mis uudistesaates tuleb, see on usaldusväärne. Me räägime praegu TV3-st, aga tegelikult TV3 ja ei ole ju ainus, et võib-olla selle TV3 näite puhul on lihtsalt see, et kunagi varem pole tuvastatud ametlikult näidates ekraanil hinnakirja või portaalis, siis ka väljavõtteid sellest, et kusagil hinnakirjas on olemas, et sa saad uudistesaatesse osta minuti kaupa. Uudis looselt. Ükskõik kellega ma rääkisin, kõik tegelikult ütlesid, et teised erakanalid teevad seda ka, aga neil lihtsalt ei ole konkreetset hiina kirja. Aga nii räigelt, et saadetakse kohe hinnakiri. Mõnes mõttes, eks ju, mustvalge lahendus. Selle peale teised väidetavalt ei ole läinud. Aga ega keegi muidugi ei taha ju öelda, kes seda osta. Miks see, miks see ohtlik on, miks see on selles mõttes ohtlik, et kui vaadata seda, ma eile kuulsin ka argument erakanalite inimestelt, kes ütlevad, et tegelikult on ju häda selles, et üleüldse meil on pandud seadusega kohustus näidata neid uudiseid, et uudised on pigem kulu kui tulu, et ja üleüldse, et mister rahvusringhäälingus seal viga targutada, et maksumaksja saadab teile kotiga raha kaasa. Minu meelest ajakirjanikutöö peaks lähtuma sellest sisemisest vajadusest selgitada välja mingid protsessid, kellel on õigus, kellel mitte ja kõige rohkem sajab ajakirjandus enda oksa sellega ta võtab iseendalt, müüd jupikaupa hinnakirja alusel oma usaldusväärsust. Ajakirjandus müüb usaldusväärsust selles mõttes, et see, mis maksab, on see, kui aktuaalses kaameras tõesti teatatakse midagi, siis kuulaja-vaataja teab, et see on kontrollitud informatsioon. See on tõsi. See on natukene nagu selle suure Tõlluga, et kui hüüjale Tõll, Tõll, tule appi, aga tegelikult ei ole see olukord siis järgmine kord enam tulla ei tule appi, ehk siis kui sa korra vaatajat petata, saab aru, et, et see ikka ei olnud päris nii ja keegi on tegelikult hoopiski raha eest saanud endale usaldusväärsust justkui osta. Siis teinekord ma enam ei tea, mida usaldada, mis sellest kanalist. Tule pidid, sina oled ühe väga loetava ajakirja peatoimetaja, et miks sisuturundust tehakse selles mõttes, et kui sa võtad sellise ajakirjandusväljaande vaataja, kui sa võtad ka sellise reklaami tellija või noh, siis sisuturundus tellija vaata et miks see vajalik on. No, ja et ma arvan, et kuulaja jaoks on sõna sisuturundusjumala uus asi ja, ja aga meedias on tõsi see, et, et see tuleb nüüd uksest ja aknast juba mõnda aega sisse ja, ja Eestis me võime märgata viimase aasta jooksul eriti tugevat sellist sisuturunduse tulva, mille võiks jätta ja sinnapaika ja lasta tal oma oma elu elada, kui meil samal ajal ei oleks sellist globaalselt tendentsi, kus meil üleüldse uudis hägustunud, et me tõesti juba ka ajakirjanikud on teinekord hädas sellega, et aru saada, mis on uudis ja mis ei ole ja, ja kust see läheb tõe piir ja mis on lihtsalt arvamus, et see, see nagu üldine kontekst on ka siin hästi oluline, mida me näeme ju tegelikult maailma uudistes Donald Trumpi puhul, et et kus see, kus see, kuidas see üldine pilt on hägustumas ja me oleme ju aastaid olnud ajakirjanduses hädas ka sellega, et tavalise tarbija jaoks, kes ongi kuningas, kelle jaoks ongi, kelle jaoks meie kui kuus seda materjali toodame, tema jaoks on kogu kogu selline meediaväli ongi meedia, et kus on siis nagu see päris ajakirjandus on, see, mis on nagu tõene ja kus on see, mis on nagu lihtsalt kellelegi arvamus ja kas Facebook on ajakirjanduse osa või mitte, et see pilt on nagu hästi hägustumas ja võib-olla sellepärast me ka praegu ajakirjanikena väga raevukalt seda, seda sisuturunduse probleemi võtame, et, et see, et, et me võitleme tegelikult selle eest, et inimese jaoks jääks uudise puhtus alles või et talle jääks uudise usaldusväärsus alles niikuinii korras, kus sotsiaalmeedia ja online-uudised on järjest kiiremad, on kaasnenud see nüanss, et kiirus on sageli olulisem kui usaldusväärsus ja kiirus nagu võrdub usaldusväärsus. Tema ütles esimesena, et oluline on see, kes esimesena uudise välja saab ja nagu me nägime ka Trumpi puhul, et oli siin, eks ju, Postimees, kes võttis kohe üks-ühele, avaldas selle ja teised võtsid hetkeks nagu aja maha, et analüüsiks seda, kas see, kas see info on ikkagi usaldusväärne? Ma tuleks selle trumpi juurde veel nii-öelda mõne aja pärast tagasi, sest jõuad jõuame, õnneks on aega mõned minutid, aga et selle sisuturunduse puhul. Ma arvan, et see reeglistik võiks olla ikkagi väga lihtne, et, et kui on ikkagi makstud sisu, siis sealjuures peaks olema märge sisuturundus reklaamtekst. Ma ei tea, mis asi iganes, et neid märgistuse viis on küll ja küll. Uudistes ei tohi, ei tohi seda üldse olla ja see peakski olema täiesti puhas ja seal peakski olema ainult ainult kontrollitust selged uudised ja need uudistesaade võib ju olla lühem, sa ei pea seda tunniseks veninud jutt sellest. Et on olemas saate osa ja b-osa ja b osasse müüme taasa meie jaoks püha ja puutumatu, sellest ütleme, meediaorganisatsioonis endas võidakse aru saada, reklaamiosakond võib aru saada ja, ja uudistetoimetus võib aru saada. Aga televaataja lõpuks sellest siiski aru ei saa, et kui seal ikkagi see informatsioon ei teeni teavitamise informeerimise eesmärke, vaid hoopis ühe ettevõtte ärihuve, siis see on probleem. Kuni saate nimi on ikkagi uudised, peaks lähtuma sellest, et kogu see sisu uudislik ja kinni maksma. No iseenesest ju tegelikult selline sisuturunduse ajalugu Eestis on ju märkimisväärne, et ma ei tea, kui te mäletate, olete veel kunagi Eesti televisiooni selline selline saade nagu reklaamiklubi, kus kärna ärni käis nalja viskamas ja selluga reklaamiti asju, et ma mäletan, kas või raadio kaks kunagi aastakümneid tagasi omas ka äriuudiseid ja nii edasi, et kus ka toimusid igasugused intervjuud tõsis oli ajal veel, kui rahvusringhääling tohtis reklaami näidata ja, ja, ja ka raadios ette mängida, et nüüd on olukord muutunud, aga see sisuturundus on siiski, vaadates neid maailma meedia trende muutunud märkimisväärseks tuluallikaks ja ma saan aru, häda kohta on see, et kliendid tahakski, et see sisuturunduse osa oleks selline suhteliselt ütleme hirmatamatu, et sa saad selle raha eest, mis annab parema tulemuse. Sa loodad, et lugeja neelab selle konksu alla. Just sest ma ei tea, kuidas teel, kui vaadata telekat, siis noh, esimene asi on see, et üleüldse järelvaatamisest on võimalik nii-öelda reklaamid välja jätta. Ja teine asi, et kui sa satud ka mingisugust asja nii-öelda siis laivis vaatama, siis ausalt öeldes, kui reklaamipaus hakkab, siis ma ei tea, mingisugune automaatne filter on tekkinud nagu kaasaegsele inimesele. Ta ei pane seda tähele ja ma arvan ajalehte ajakirja lugedes samamoodi. Täpselt, et inimene keerab reklaami leheküljed lihtsalt edasi ja samas on tal nagu see alateadlik teadmine, et kui on artikkel kirjutatud, siis see on juba tõesem, et seal on nagu olnud ikkagi inimesed meelest on seal olnud see filter, ajakirjanik neutraalne isik, vahel, kes kui tema juba kiidab, siis järelikult ongi hea. Ja see ongi see, mida sisuturundus tegelikult ostab. Ja siin üritus toimub, et, et tegelikult müüb ajakirjandus oma usaldusväärsust ja, ja seda siis see teine pool ka ostal. Võib-olla võiks jõuda sinna välja, et tuleks lihtsalt keelustada sisuturundus kui selline segadusse ajav formaat, mis ei ole alati, ma arvan, see peaks oluliselt märgistada või keelustada, on keeruline, sest noh, tegemist on ka ülemaailmse trendiga senise, nagu keerulisem on see, et ajakirjanikul peabki olema õigus aeg-ajalt öelda, et see asi ongi hea, tegelikult inimene tahab tema käest infot saada ja ka sinna hulka kuulub ka aeg-ajalt mõne toote kohta ütlemine, et ja minu meelest see on päriselt ka hea, ma USA oluline ongi, et see on öeldud, ilma, et keegi selle eest maksaks. Oleks võimalikult objekt. Just et kui vaadates rahvusvahelisi trende, siis suur meediakontsern foors reklaam on nendel juba sissetuleku allikana kohal number kaks ja seesama sisuturundus toob kõige rohkem raha aastases lõikes sisse, aga selle teema lõpetuseks võib-olla, et kuidas sellest ajakirjanikke, et see tegelikult mul on oma kolleegidest kahju, kes peavad neid sisuturunduse lugusid tegema, et, et kui sa ühel päeval lähed kurja näoga ja, ja küsida, et mis jamaga te olete kokku saanud, siin hakkama saanud ja sa järgmine nädal pead minema turundusosakonna mahitusel kusagile mingisugust lõbusat siseturundussisuturunduslugu tegema, siis ma arvan, et ka ajakirjaniku seisukohast see siiski on väga keeruline. See on mõeldamatu ja kusjuures, kui ma ei eksi, siis on ka seaduses kirjas, et uudist inimese hääle ja näoga ei tohi mitte midagi müüa, nii et tegelikult see on, see on ka seaduses täiesti ära markeerida, et selle selliste lugude kirjutamisega peaksid tegelema hoopis teised inimesed. Nad ei tohiks olla ajakirjanikud ka seaduse mõttes ja siin oli jällegi see, mille vastu TV3 eksis, sest et nende enda uudisteinimesed teevad ka näitaja sisuturunduslik lugusid. No TV3 on lubanud siis Alan algaval nädalal omalt poolt täiendavaid selgitusi anda ja kuulame ka nemad ära. Aga meedia teema juures püsime aga ühe teise rakursi alt. Endine Emai kuus luuretöötaja Christopher stiil ja tema meeskond koostasid seni veel teadmata kliendi tellimusel siis Ameerika Ühendriikide järgmise presidendi Donald Trumpi osas raporti, milles siis väideti tuttavalt tuvastati, et Trumpi on aidanud valimistel Venemaa tema meeskonnal on olnud juba siis viis aastat kontakte Venemaaga, Venemaa on siis raporti väitel aidanud korraldada demokraatide serveri häkkimist ja nii edasi ja nii edasi. Selle raporti News viigi kajastuse kohaselt korraldasid Eesti luurajad siis Prahas trombi advokaadi Maikel Goeni ja Venemaa riigiduuma saadiku Konstantin Gorbatšovi jälgimised. Ma ei tea, võib-olla ma ei hakkaks sellest luureringkondade mõõduvõtust ja teabeameti probleemist rääkima, sest väga keeruline on eristada seda, et selles raportis, mis on tõde ja mis on vale, sest tegelikult see ongi probleem. Et selle raporti puhul on mainekad aktiivsed luure inimesed Ameerika Ühendriikides öelnud faktifakte, mis vastavad tõele, on. On olemas detaile, mille osas on keeruline anda hinnangut, et mis ulatuses need vastavad tõele ja on otsest sellist valeinformatsiooni. Aga kus on tõde ja kus on vale? See on nüüd see küsimus, mis võib-olla võiks meediat puudutada just selles osas, et kui idealistlik selline ajakirjanduseetika põhimõte ütleb seda, et kontrollimatut informatsiooni eetrisse paisata ja kehtib selline kahe allikareegel, sa võiksid ikkagi igale väitele saada ka veel teisest kohast kinnituse, siis nagu siin ka eelneva teema puhul, Merilin, sa ütlesid, et praegu võidab see, kes kiiremini uudise üles saab, et ka selle teema puhul mainekad meediaorganisatsioonid. CNN BBC on pidanud selgitama, miks nad selle informatsiooni avaldasid. Ja see on tegelikult, et ma arvan, üks tõsisemaid debatte, mis meedia teemal on praegu käimas. See on tõsine proovikivi sest olukorras, kus sa ei saa küsida nii-öelda teisest arvamust juurde lasub see analüüsija kahtluse roll ajakirjandusel endal, kus nad peavad ise, juhul, kui nad on otsustanud midagi avaldada selgitama võimalikult palju juurde. Kas või noh, selles mõttes, et ei saa maha vaikida, eks ju, kui kui mingisugused sellised libaraportid või siis päris raportid liiguvad, aga siis tulebki analüüsida, et tegemist ei pruugi olla adekvaatse infoga ja pigem küsida, et kelle huve teenib, kes selle taga on, miks sellised materjalid liiguvad, et tuleb ise võrra kriitilisem olla ja mitte lihtsalt copy paste meetodil seda produtseerida, see on ta hea õppetund tegelikult Eesti ajakirjandusele, et iseenesest tegemist ei ole ju ainult lihtsalt raportiga, vaid see on mahlakas materjal. Et seal on ka huvitavaid fotosid, väga kompromiteerivaid fotosid, mille puhul siis kahtlustatakse, et, et selle võib-olla kokku pannud vene luure võib-olla ka mitte, tähtis on see, et, et see on malakas materjal peale iga ajakirjandusväljaanne killuks rõõmust ja, ja samas oleme kuulnud ka juba seda, et väga väärikad väljaanded on loobunud selle materjali kasutamast kasutamisest just sellepärast, et nad ei tea selle info päritolu ega selle, seda, kas see on, kas see on päris, sest ka väga mahlakaid fotosid kas on võimalik ju lihtsalt lavastada, on võimalik kokku monteerida kõik kõiksugu asju on tänapäeval võimalik teha ja ajakirjandusväljaanded otsustasid, et nad ei kasuta seda informatsiooni, mis on just Eesti puhul ka tegelikult see hea küsimus, mida oleks teinud meie väljaanded. Mulle tegelikult tuleb paralleel hiljutise sündmusega Eesti ajakirjandusest, kus siis lekitati mingit osa Savisaare toimikutest ja samamoodi näha oli, kuidas selline nagu kollane tuluke lõi paljudel väljaannetel silmist ja asuti lihtsalt himukalt seda avaldama ilma tegelikult mingisuguste selliste kommentaarideta, et pigem oli see, et meil on see materjal käes ja me sellepärast avaldamas Savisaare toimiku puhul vähemasti on selge see, et tegemist on autoriteet, sest nii-öelda allikast pärit materjaliga selles mõttes, et see on prokuratuuri poolt koostatud ja see on siis Need ei olnud veel avalikud materjalid. Me võime vaielda selle nii-öelda selle üle, et kas süütuse presumptsiooni ja nii edasi on rikutud ja, ja nii edasi, aga, aga. Siin siiski tekkis see küsimus, et kas kõik need mahlakad faktid olid vajalikud, et avaldada siin suuresti täituse meelega. Detsembris on meediaeetika küsimus, aga põhimõtteliselt nii, CNN, aga minu pärast ka rahvusringhääling, Postimees, kõik on selles mõttes väga keerulises seisus, tajutakse seda, et see, mis toimub trombi ümber see on väga suur probleemide jada ja kui sul ilmub justkui mingisugune kinnitusraporti näol, mille on koostanud või mille kokkupanemist on juhtinud mainekas selles mõttes, et või tunnustatud, öeldakse, et on luurevaldkonnas väga kõva tegija olnud, MI6 endine agent, siis siis justkui see on mingisugune garantii, aga kui sa lähed sinna detailide tasandile, siis sul ei ole võimalik seda informatsiooni kontrollida ja see kihk ongi see näidata, et teema on arengus trump siiski on olnud nii-öelda vene teemaga seotud, et, et see on nagu see on teema, mida ei saa nii-öelda maha vaikida. Aga nüüd ongi küsimus selles, et mis, millised, need millised need allikad, millise, milline see informatsioon peab olema. Jälle jõuab see selleni, et kes maksab selle eest, eks ju, et kestalt tellis selle töö, see ei olnud emassikskest, tellis talt selle töö, nii et siin sellepärast see juba peaks ärgitama valvsusele ja kriitikale, et see oli ikkagi kellegi huvides valminud, keegi ei maksa selle info eest lihtsalt sellepärast. Üksikisikuna on väga keeruline ka sedavõrd põhjalikku informatsiooni lihtsalt kätte saada, et, et kasvõi selleks, et jälitada ühte isikut nagu Donald Trump, on tegelikult vaja ilmselgelt suuremat organisatsiooni ja võimekust, kui seda ühel inimesel ühel inimesel on olemas. Aga, aga selles mõttes on tõsi, et, et Savisaare puhul me vähemalt teame, kust see, mis allikas oli, saame arutleda ka erinevate motivatsioonid üle, siin puhul me ei saa isegi, me isegi ei tea. Allikad Eesti ajakirjanduse kaitseks ma ütleksin seda, et ma tean juhtumeid, kus on lekkinud Eesti ajakirjandusse ajakirjandusväljaannetele põnevaid materjale mitmetele väljaannetele. Need mitmed väljaanded on ise kokku leppinud, et nad ei kasuta seda materjali. Et selles mõttes me ei ole üldse mitte kõige halvemas seisus ja tegelikult on ajakirjandusmajadesse ikkagi südametunnistus alles. Just küsimus on pigem selles, et üks asi on selline teadlik desinformatsiooni levitamine erinevate libauudiste kaudu, et see vale jõuab teha 10 korda maakerale tiiru peale, enne, kui selgub tõde. Ja selle teema kokkuvõtteks ma ei tea, mitmed meediaorganisatsioonid ma eile AK-s nägin, kuidas Tšehhis on loomisel nii-öelda siis valeuudiste tuvastamise üksus BBC BBC on loonud, Saksamaa on loomas seda, et võib-olla siin ma ei tea, mingi mõte või, või küsimus, et kuidas Eesti kas peab ja kas kavatseb, aga ma arvan, et see on tõenäoliselt iga meediaorganisatsiooni enda keskne küsimus, et. Ja samas see tegelikult haakub meie mitme eelneva teemaga, et kust see libauudise piir läheb, et kui keegi kusagil maksab raha, tegelikult on seesama seesama sisuturundusküsimus, et see kõik on üks, üks suur kompott, mille sees me ujume, et need on kõik omavahel otsa pisi, otsapidi seotud ja selge on ka see, et on alles kogu selle protsessi algus, et see hakkabki järjest segasemaks minema ja järjest keerulisemaks muutunud nii ajakirjanikel kui meedia tarbijatel selle tõese infotuvastus. Selge on see, et Eesti luure tähetund see ei olnud. Eestiluuret on püütud kompromiteerida, aga küsimus on selles täpselt, et kes seda on teinud ehk milline luuretöötaja paneks luureraportisse kirja selle, et nii-öelda allhanget teostas teabeamet, teabeamet asub Eestis ja kogu see taust, et luureringkondades tõenäoliselt selliseid tavasid ma kahtlustan, levinud ei ole, aga päeva või nädala kõige intrigeerivama uudis tuleb saate lõputus lõpetuseks meile Tartust, kus plaanitakse siis kaaluda kunagi trammi rajamist sellel teemal me jõua diskussiooni siin avada, sest saate lõpp on mees, aga vaadates Tartu linna eelarvesse, siis seal haigutab pigem tühjus. Kui suur võimalus uute ambitsioonikate projektide ettevõtmiseks. Aga rahvateenrite täna siis koosseisus Heidit Kaio, Merilin Pärli ja Mirko ojakivi jätavad uuel nädalal siinsamas stuudios Peeter Kaldre, Neeme Korv ja Krister Paris. Kõike kaunist ja ilusat. Jaanuari ilmadele.