Tere kaunist talvepäevasõit läbi hommikuse Eestimaa kinnitas taas visuaalselt seda teadmist, et Eesti on põhjamaa ja uus või vana. No seda ma ei hakka ütlema, aga rahva teenrid taas eetris täna stuudios Merilin Pärli rahvusringhäälingu uudisteportaalist Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juht ja mina, Mirko ojakivi vikerraadiost, ka Väljaanne, sama rahvusringhääling. Tere. Tere. Tere. Aga me alustame taas presidendi teemadel. Räägime siis alustuseks sellest, et president Kersti Kaljulaid annab sellel aastal vabariigi aastapäeva eel 113-le inimesele riikliku teenetemärgi nende saadete seas on siis nii mehi kui naisi, sportlasi, ajakirjanikke, kui ma ei eksi, siis üks poliitik, ettevõtjaid ja nii edasi ja nii edasi, et ma ei hakkaks siin isegi sellist presidendi valikut arvustama esimese hooga, et pigem peatuks sellisel avalikkuse reaktsioonile, et nii sotsiaalmeedia, aga ka ajakirjanduse oma. Küll hakkas ala, et Yana toom peab lubamatuks, seal on ainult üks venelane, mis muuseas ei vasta tõele, neid oli seal siiski rohkem ja siis ma vaatasin sotsiaalmeedias, näiteks Äripäev hakkas kurtma, et seal on vähe ettevõtjaid, et Urmet ja Merilin, mis on sellel pildil valesti, et hakatakse nõudma kvoote asutakse nõudma siis, et oleks rohkem neid ja noid, et keda siis president vääriliseks peaks, et kuidas teie suhtute sellesse diskussiooni, mis rajaneb just sellele, et kedagi on vähe? Tegelikult see on olnud ka varasemate presidentide puhul, eriti Toomas Hendrik Ilvese puhul, kes andis väga vähe teenetemärke. Ja noh, eks alati võib öelda, et oleks võinud rohkem inimesi saada ja mõned mõned inimesed voolu veel, aga siin paar olulist aspekti, et üks aspekt on see, et selles diskussioonis ei tohiks kuidagi nagu hakata nagu naeruvääristama või halvustama neid inimesi, kes said. Et mind selliste etteheidete puhul häirib see, et justkui need inimesed, kes said, peaksid ennast nüüd halvasti tundma. Et mul on väga hea meel, et minu kolleegidest sai näiteks ajakirjanikest Anneli Ammas, Indrek Treufeldt, Kaja Kärner, Ulla Länts, et see on väga tore, et nemad said, aga kui me hakkame rääkima, et näed nüüd need ei saanud siis paralleelselt sellega justkui natuke hakatakse neid inimesi devalveerima ja see on väga halb ja mulle see ei meeldi. Ja teine aspekt on see, et on selline nagu natuke vale arusaam, et et president ise mõtled need 113 nime välja, kellele ta nüüd annab neid. Enamjaolt ikkagi on see, et neid inimesi esitatakse mingit, et organisatsioonide või huvigruppide poolt. Ja siis teenetemärkide komitee paagid neid esitatud nimesid. Ja kui ma olen rääkinud mitme oma vene ajakirjanikust kolleegiga, siis nemad on öelnud, et tegelikult peaks Eesti vene kogukond väga sügavalt vaatama ka enda sisse. Et kas, kas nemad ise, kõikvõimalikud huvigrupid, seltsingud, mis iganes esitasid neid kandidaate teenetemärkide komiteele, et üles seada neid tõenäoliselt väga aktiivne tegevus ei olnud, kui üldse esitati. Ma ei mäleta ühtegi aastat, mil ei oleks pärast selle nimekirja avalikuks tulekut järgnenud kriitikat, sellele. Küll andis president Rüütel liiga palju, küll andis president Ilves liiga vähe, küll need inimesed ei olnud päris need, et kas siis kriitikud tõesti kujutavad ette, et president istub üksinda kusagil pastakas suunurgas ja kleebib neid nimesid sinna üles kirjutada, et päris nii see ei ole. Ja ma olen Urmeti ka täiesti nõus, et kriitikaga võiksid natukene tagasi hoida selleks, et need, kes selle tunnustuse said, ei peaks end kehvasti tundma, sest ma usun tõesti, et nad on seda kõike väärt. Ja halb oleks see, kui sellest nimekirjast leitakse inimesi, kes ei vääriks seda, pean silmas ütleme kriminaale või kelle puhul hakkavad seal mingisugused mineviku teod, neid positiivseid tegusid siis ütleme varjutama, et ka selliseid olukordi on ju tegelikult ette tulnud, kus president on pidanud ikkagi teine, ütleme tagasi küsisin teenetemärgi tagasi küsima ja, ja seal õnneks mitte palju, aga mõned, et, et see on nagu kõige halvem ja mis puudutab, ütleme seda sellist, et robot hakkaks nüüd jagama ordeneid, oleks võib-olla kõige jaburam, et kui me hakkaksimegi nõudma seda tasakaalu, et meil peaks olema igal aastal 10 ettevõtjat ja ei tohiks olla rohkem, kui ma ei tea viis poliitikut ja kindlasti peaks olema mehi ja naisi võrdselt ja siis peaks setud kindlasti mõne medali saama ja mulgid peaks oma saama. Noh, et siis muutuks naeruväärseks siis devalveeriksega antud ordeni väärt. Just ka setud on sellel aastal nimekirjas, mis on positiivne tegelikult. Evar Riitsaar oli seal, eks ordenisaajatest, aga võib-olla kõige jaburam ütleme, ongi see, kui hakataks seda diskussiooni tagurpidi pidama, et kes seda ordenit ei vääri, et noh, selge on see, et kui seal nimekirjas on küsinud tavaelulooga inimesi, aga, aga, aga selle peab juba tagama see kogu see protseduur. Mis puudutab siis seda riikliku teenetemärgi andmist eesotsas siis sellega, et esitajatel peab olema mingisugune vastutus ja teiseks on olemas ka ju Kadriorus terve hulk inimesi, kes vaagivad neid erilisi teeneid ja lõppkokkuvõttes allkirja ikkagi, kellele anda ja mitte anda, selle paneb. Klient justkui kui seda nimekirja natuke vaadata selle pilguga, et kes siis said, siis siis on, võib öelda, et see nimekiri on hästi selline traditsiooniline et seal ei ole vastuolulisi isikuid, keda me näiteks Toomas Hendrik Ilvese mõningate ordenisaajate puhul nagu nägime, et see on hästi selline kindla peale minek, et kui me vaatame näiteks tuuri tegelasi, kes on saanud, et nad on kõik teada-tuntud pigem vanema põlve inimesed, et seal ei ole sellist nagu noori avangardi, et et selle peale president oma esimese Kersti Kaljulaid siis oma esimese nimekirjaga hästi kindla peale nagu välja läinud. Et see on võib-olla minu jaoks see märksõna, ma tean, et mõned inimesed on ka öelnud, et seetõttu on see nimekiri võib-olla natuke igav aga mina kasutaks väljendit pigem nagu selline traditsiooniline. Konservatiivne või konservatiiv Mulle torkas silma, et naisi oli üksjagu palju. Arvestades, kuidas tihtipeale naised kõrgemates sfäärides kipuvad jääma natuke tagaplaanile, siis võib-olla see oli meie presidendi siis isiklik valik, et talle võib-olla oli see oluline, aga see ei pruukinud muidugi nii olla. Ja et sulle kohe ütleme, see soosteraat seal ei kellukese helisema, sa jõudsid kõik need kokku lugeda, aga see mis puudutab tulevikku, siis võib-olla Kaljulaidi selline suur kondiproov on järgmisel aastal, kui Eesti vabariik tähinud tähistab sajandat sünnipäeva, et see saab olema põnev, et ma arvan, et see ordeni sadu on natukene teistsugune, et selline pidulikum ja võib-olla seal ka ei piiritleda ennast sellise, ma ei tea, 100 100 ordeniga, et kui mu mälu ei peta, siis. Meri oma esimesel korral andis ka vähem ja sealtpeale rohkem teenetemärke, et tõenäoliselt kas juba seeläbi, et järgmistel aastatel on alati, ollakse nagu julgemad natuke anda, aga kindlasti järgmisel aastal on see ka põnevat. Ja üldse nagu saab olema, huvitav vaadata, et neil on tulemas kohe 24. veebruar, et kuuldavasti hinga, president plaanid selle nagu päeva tähistamist natukene muuta neid mõningaid traditsioone, mis on mis on sel päeval ka just presidendi vastuvõtuga seoses, nii et saab olema huvitav. Ma arvan, et järgmisel aastal see nimekiri on kindlasti pikem. See on hea tõdemus, aga üks tähelepanek, mis mulle veel silma on see, et nii Toomas Hendrik Ilvese ajal kui ka Kersti Kaljulaidi ajal on poliitikud suhteliselt tabu, et sel aastal on ainult Taavi Rõivas peaminister, kes on saanud riikliku teenetemärgi, et ma ei tea, kas Eesti presidendid nüüd püüavad teadlikult vältida poliitikutele ordenit, rinda panemist või või te kiidate selle valiku heaks, ma arvan, et Toomas Hendrik Ilves püüdis võib-olla teadlikult Kersti Kaljulaidi motiive kaljulaiu motiive, ma ei tea, et seda peaks sealhulgas nende käest küsima. Aga, ja ka see üksainus, kes Sailine, Taavi Rõivas, et ta sai, noh meil on tavaks anda eksministritele neid teenetemärke, et ilma ilma kui rõivas oleks jätkanud, siis tõenäoliselt oleks olnud täitsa ümmargune null 100, kohapeal. No poliitikutele mitteandmist toetab ilmselt see teooriat, eks nad ole natuke nagu vesiliiv, et siiani võib-olla kõik hästi, aga mida ta edasi teeb, mine tea, pärast hakka veel märki tagasi küsima, et see võib-olla natukene lihtsalt ollakse ettevaatlikud, kui inimene on veel tegevpoliitik. Noh, peaks selle varasemate aastate andmiste nimekirja üle vaatama, et võib-olla poliitikud, kõik olulised poliitikud on juba oma ordeni kätte saanud, et pikka aega ootas Urmas Paet, et kes sai seda alles suhteliselt vist aasta või kaks tagasi, et temal oleks kuidagi väga kaua. No ja ütleme, selle organite teema lõpetuseks ja poliitikute aspekti lõpetuseks oleks olnud ka jabur, kui näiteks riigikogu vanematekogu oleks hakanud praegu Kaljulaidil saama riiklike teenetemärke, arvestades siis seda presidendivalimiste protsessi, et see oleks justkui nagu siis ütleme, mõju väärtustamine protsessi kulgemise eest. Võib-olla ma võib-olla see oligi põhjus, miks keegi ei saanud. Võib-olla siis, kui Kersti Kaljulaid jõuab oma presidentuuri viimasesse aastasse, annab ta neid natukene julgemalt ja lahkemalt just poliitikutele. Nii aga presidendi teemal ka jätkame, et neljapäeval saabus ka uudis, et presidendi kantselei ei pea vajalikuks president Kaljulaidi jaoks ehitati, võtaks töö ja eluruumides eluruumideks siis Rocca al Mares asuv Liberty mõisakompleks. See on siis selline otsus, mis ei puuduta vaid praegust presidenti, vaid ka järgmist ja tõenäoliselt veel ka paljusid järgmiseid, presidente. No mida teie arvate, kas praegune president ja tema meeskond tegi kuidagi rutaka otsuse, tegid nad rahvaliku otsuse või tegid nad pisikese ninanipsu järgmistele presidentidega? Ma arvan, sa nimetasid kõik kolm põhjust ära, onju, et et kui me vaatame näiteks seda, kuidas kõige esimene, mis oli kõige esimene kommentaar, mis Kadriorus sel teemal tuli, oli Peeennessiss kantselei, avalike suhete nõunikult, Taavi Linnamäelt ja esimesed põhjendused kõlasid nii, sellisel kujul ei ole president Kersti Kaljulaidi jaoks Liberty mõisaoja, ütles presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe BNS-ile. Tema sõnul elab president nõmmel ja töötab Kadriorus, mistõttu puudub vajadus uue kompleksi järele. Ja eileõhtuses aktuaalses kaameras kiitis ka rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna esindaja mul kahjuks selle proua nime ei ole meeles presidendi kantseleid selle otsuse eest ja tõi ka välja selle, et väga tublist õigesti käitus presidendi kantselei. Et nad loobusid sellest, sest olemasolev ametisolev president seda ei vaja. Ja see mind häirib kogu selle loobumise juures kõige rohkem. Ehk et otsus loobuda tehti sellest johtuvalt, et praegune president seda ei vaja. Aga võib-olla järgmine president tuleb meile, Tartust, Pärnust, kellel ei ole või ka või ka Tallinnas, ma ei tea, õismäelt mustamäelt, ma ei tea, kus kohas Eiki Nestor näiteks elab täis, sulab ta kuskil kortermajas. Et ja siis me oleme täpselt sellesama lõhkise küna ees, mis tõimele kaasel Ärma saaga. Eks selles mõttes oli see põhjendus, mis välja toodi, et kuna olemasolev president seda ei vaja, siis me loobume sellest plaanist. Minu meelest äärmiselt pole. See oli jah, väga isiklik otsus ja lähtus isiklikest vajadustest, tegelikult kui me kas või vaatame selle libeti kompleksi olukorda, siis see niikuinii võtab aastaid, enne kui see saab korda. Sinna ei pruugikski Kersti Kaljulaid üldse jõuda, aga asi on riiklikus institutsioonis, et see on ikkagi presidendi institutsiooni residents, mida ta võib kasutada, aga ei pruugi, aga see ei ole isiklikult Talle ehitatud ja vot siin tekkiski see konflikti koht selles arusaamas, et kelle jaoks ja milleks seda kompleks ehitatakse. Ma ei tea, võib-olla on kokku lepitud, et siin on olnud ka mõtteid mõningate poliitikute poolt, et võib-olla presidendi institutsioon tuleks üldse ära kaotada, võib-olla on siis kuskil tehtud selline kokkulepe juba, et et nüüd selle viie aastaga või saabki nagu presidendi institutsiooni aega Eestis läbi? No Kersti Kaljulaid on ju ka varem näidanud üles sellist nagu kasinamat joont, eks ole, ööbib lihtsas hostelis sõidab rahvaga koos uiskudel ja nii edasi, aga siiski ei saa nagu kõrvale jätta seda, et institutsioon küllap vajab selliseid esindusi. Luuakse presidendi kuvandit ka, et mis puudutab võib-olla te mainite siin isiklikku aspekti, et ma arvan, et isiklikust aspektist Kersti Kaljulaid tegi ainuõige otsuse selles mõttes, et kui asi on jõudnud sellesse faasi, kus otsuseid peab langetama istuv president ja tema meeskond, siis kui sa võtaksid nagu sellise Kaljulaiu perspektiivi järgmisel neli ja pool aastat, et ajal, mil ta on president ja ehitatakse sinna Rocca al Mares seda mõisakompleksi, siis no teades, tundes Eesti ajakirjandus seda huvi, siis ma arvan, et Me näeksime küll ja küll selliseid uudiseid, et vaata, kui uhke tuleb Liberty mõisakompleks. Muuseas, praegu juba kui riigi kinnisvara aktsiaseltsist küsida, siis on võimalik saada täiesti peensusteni sisejooniseid, et milline see mõisakompleks hakkaks välja nägema, et millised oleks need hankesse minevad. Ma tea, mööblitellimused, millised oleks need lühtrid, mis laes hakkaksid olema, et väga detailideni on see asi läbi mõeldud ja, ja kui hakkaks nii-öelda presidendi institutsiooni varjutama üks mõisakompleksi ehitamine, kuhu ta muuseas ei pruugi, nagu te ka ise ütlesite ise elama minna. Et kui selle otsuse langetaks mai tea vabariigi valitsus või riigikogu, et riigikogu tasemel on natukene nadi, kas on mingisugust, ma ei tea mõisakompleksi ehitamist otsustama, aga valitsused tulevad ja lähevad, võib-olla seal on selline kollektiivsem vastutuse joon ka, et öeldagi, et Me kingime presidendile mõisakompleksi riigi 100.-ks sünnipäevaks ja meie otsustasime niimoodi, et praegune president ei pea sinna minema, tulemused ise otsustavad või veel parem, et kui mõelda üleüldse selle peale, et milleks sellist mõisakompleksi vaja on, et tõsi, kui kaugemalt tuleb president, tal on eluruume tarvis. Aga et kui need presidendid ongi sellised Tallinna omad ja tahavad, kes nõmme ja kes mustamäel elada, et natukene nadi on ju see, kui sul see presidendi kantselei natukene ühes linnanurgas ja teises linnanurgas ja mis asja seal ajama hakatakse. Aga teisest küljest jällegi, kui vaadata seda, mis on Kadrioru ruumijaotuse paigutus, siis tõsi kõiki funktsioone seal ei ole võimalik täita. Jah, aga kuigi samas kui näiteks, et kui president tuleb näiteks mustamäelt kortermajas, siis kas sa kujutad ette, et see Korter võtab Soome presidendi vastu seal vastasel või et turvakaalutlustest tuleb siis teha mingeid kogu püstaku. Riigid vastavad tööd, et see oli ka ju võimatu, et selles mõttes see ei puuduta ainult seda, et kui president tuleb Tartusse, president võiks siis vajada, mis on see asi, mida ta vajas, et ma saan aru, teie kiidate selle suures plaanis sele Liberty kompleksisuguse. Kas liber? See võib-olla ongi asi selles, et see võib olla presidendi kantselei oleks heaks kiitnud, kui seal oleks olnud vähem toretsev, väiksem, mingi teistsugune. Ütleks niimoodi, et see ei ole ju mingi ülimalt uhke ju kompleks, seda ma ei tea keila joaga või ei ole ju võimalik võrreldavalt, seda on ju sihukesed puidust hooned ja ta ei ole mingi ülemäära ju toretsevad sõna mõis tekitab nagu sihukese arvamused seal, mingi loss on ju nagu et noh, tegelikult see, kes on vaadanud neid plaanegijanio, et see tegelikult päris nii ei ole. Siinkohal ma tooksin paralleeli, et Kadrioru pargis on just taastamisel vaesunud aadlikke suve aadlipreili mõisa vaesunud aadliprillide suvemõis. Just mis nüüd saab väikese juurdeehituse ka ja sügisel avatakse seal lasteaed keset Kadrioru parki, mille vastu muidugi kohalikud elanikud ka protestisid, sest laste kisa nõude Protestisid vist ühe maja elanikud. Aga et, et see ei ole tõepoolest midagi selliste toretsevad või, või liigset ja pealegi tegelikult me jõuame tagasi selle juurde, et see libeti kompleks tuleks korda teha igal juhul kurb oleks lasta sellel lihtsalt ära laguneda. Ja ma täiesti mõistan vabaõhumuuseumi nördimust, kes andis selle heas usus, et sellest saab riigile vajalik esinduskompleks ja nüüd ei ole isegi kindel, kas on selle tagasi. Enda bilanssi saavad. Vot see oleks küll, ütleme suisa kuritegelik, kui nüüd riigi kinnisvara aktsiaselts või rahandusministeerium siis võõrandaks selle kinnistu ja selle ostaks ära mõni ma tea transiidiärimees ja teeks sinna endale uhke villa ja siis. Või tegelikult on veel halvemaid variante, et keegi ostab selle ära ja siis jaguneb veel korda tegema, laguneb, ära läheb, ma ei tea põlema mis iganes, nagu ikka on juhtunud, vahel on ja me oleme näinud siin näiteks Narva-Jõesuus on ju mingit ilusat arhitektuuri, väärilist puithoonetega. Ja tegelikult kui meenutame näiteks Kalvi mõisa, mis sai EAS-ilt omal ajal toetust tingimusel, et see jääb avalikku kasutusse, siis niipea kui see viis aastat kohustusliku perioodi läbi sai, need uksed sulgusid, see liikus, eks ju, nii-öelda võõrkapitali kätte ja enam inimesed sinna ligi ei pääse, selle libestiga võib minna samamoodi, kuigi eesmärk on ju ka, et see jääks avalikku kasutusse. Just ja vabaõhumuuseumile tuleks kinnistu siis ikkagi tagasi anda, et see oleks nagu selles mõttes selline aus, aus, sest kui see saadi vabaõhumuuseumilt kätte jutuga, et sinna kõrvale tuleb president ja seal kogu see hoonete kompleks tehakse korda, siis nüüd, kui seda ei juhtu, siis ma saan aru küll. Riik on teinud kulutusi ja sellele hea apelleerida, et aga, aga siiski mingisugune mõistuspärane tegevus võiks toimuda. Seda enam, et kui ma õigesti mäletan, siis sellele hoonele pandi peale, selline plekk-katus on ja mille jaoks saadi Euroopast nagu raha just sellega, et sa oled nagu avalikku kasutusse ja kui nüüd müüakse maha, siis tekib küsimus see, et kas mis saab sellest nagu Euroopa seolnud küll summa ei olnud suur, see oli vist mingi 60. Suur selliste hoonete puhul on 60000 eurot vist oli, onju. Aga et kas see tuleks ka sellisel juhul tagasi maksta? Ja me saame härma kaks juhtumi. No vot, aga ma arvan, et särmaga härma ongi nagu see märksõna, mille pärast proovib ka praegune presidendi kantselei väga madalat joont. Aga selle selle residentsi kordategemine ongi nagu ju see, et selliseid härma juhtumeid tulevikus ei oleks. Jah, et lõppkokkuvõttes oleks olnud lahkunud presidendil ametist lahkunud presidendil viimasel päeval tegelikult riigimehelik otsustada, et see mõis tuleb, ma mõtlesin sama, et tegelikult oleksin Toomas Hendrik Ilves. Oma mitte panema uut presidenti sellisesse noh nagu mõnes mõttes nagu kahvlisse on ju vaid, et oleksid pidanud oma viimasel ameti lõpul tegema selle otsuse, et jah või tema kantselei kantselei direktor, kes seal käisid. Otsus teenust ja trumm oli läinud, oleks pulgast. Aga mõelgem selle peale, et mis otsuse ta tegi, eksju vahetult pärast ametist lahkumist, kui ta oleks selle otsuse teinud oma viimasel ametisoleku päeval oleks koguse Ärma asi laienenud automaatselt ka sellele libeti juhtumile ja ta oleks veel rohkem kriitikat saanud. Praegusel presidendil oleks ilmselt veel raskem. Noh, ma arvan, et ega see asi hullemaks ei oleks saanud minna, kui võtta kinnisvara aspektist, aga siis selle teema lõpetuseks võib-olla kui, kui rääkida praeguse presidendi muredest, siis oluline on ju see, et kui ikkagi tuleb, ma ei tea, Läti president külla suvel või Poola president või ka Soome president, siis kusagil oleksid Arvistada võõrustada ja noh Kadriorus võimalused miljon tonni? Jah, Donald Trump loodasa. Kuigi me lootsime tänase saate ilma Donald Trumpi nimeta hakkama saada, aga Urmet siiski suutis selle tühimiku täita, aga, aga et selle teema lõpetuseks siis tõesti, et võib-olla riik laiemalt peaks mõtlema, et kas äkki riigile on tarvis mingisugust sellist residentsi, et kui president üksi ei vaja, et võib-olla siis ma ei tea sellisel riigiasutuste üleselt või riigiametite üleselt, võib-olla on mingisugust esindushoonet tarvis? Et äkki superministeeriumi töötajad saavad seal bankette korraldada? Ma arvan, see latt võiks siiski olla vähemasti esimees kantslerist kõrgem. Aga riigiasutuste ja riigiettevõtete paiknemisest võiks nüüd hoopis rääkida, et sellel teemal on ka üks sisukam tuum, et alustada võiks sisekaitseakadeemia kolimisest. Teisipäeval teatasid sotsiaaldemokraadid mõningatele inimestele üsna ootamatult. Pean silmas siin sisekaitseakadeemia juht, et sotsiaaldemokraadid asuvad toetama sisekaitseakadeemia kolimist Narva, seda siis variantide juhatuse otsus on just seda siis ilma ühegi vastuhääleta, et Paikusele jääks alles siis politseikolledži Väike-Maarjas päästekolledži, aga kõik, mis praegu toimub Tallinnas Kase tänaval võiks 2021.-st aastast paikneda Narvas. Kokku maksaks kõik riigile siis ligi 40 miljonit eurot, samas umbes sama palju raha. Kui täpseks jääda siis 15 miljonit eurot vähem kuluks riigi raha, kui akadeemia jääks praegusesse hoonetekompleksi Pirital, et mida teie arvate, kas sisekaitseakadeemia kolimine argumendiga, et riik peab olema riiki, peab olema näha ja tunda senisest rohkem? Ida-Virumaal on piisav argument üks et üks õppeasutus Narva kolida või siiski see julgeoleku aspekt ainuüksi ei päde? Mulle tundub see natuke sellise teemana, et, et ei ole päris hästi läbi mõeldud, mida see riigiasutuse kolimine tähendab, kas see tähendab seda, et kõik need ametnikud, kes praegu siin on, ikkagi lähevad koos saba ja karvadega ehk siis kogu perega sisekaitseakadeemia puhul ja, aga kõikide muude puhul tegelikult ta sellel nagu väga palju sisu ei ole, jutt käib nimede loopimisest, aga et kes tegelikult kolivad, eks ju kõik inimesed või on asja mõte on ikkagi see, et kohalikele ka tööd pakkuda. Kui me kolime lihtsalt ühe asutuse kogu täiega sinna, siis noh, natukene nagu NATO baasi loomine, et mis, mis julgeolekut või tunnet, et meil on siin see olemas ikka annab, ma arvan, et olulisem väärtus oleks, kui kohalikud elanikud saaksid ka seal tööd. Mina olen selles suhtes väga skeptiline. Et ma saan aru, et IRL on leidnud endale sellise noh, asja, millega tahetakse, nui neljaks, näidata ära, et me nüüd teeme sellise suure asja ära. Aga paraku ma kardan, et sellest puhtpragmaatilistel igapäevasel tasemel sünnib rohkem kahju kui kasu. Et jah, et ühtepidi on väga õige, et kõik asjad ei pea koonduma Tallinnasse ja, ja väga-väga hea, kui, kui viiakse ka mõningaid asju nagu Tallinnast välja. Aga olles rääkinud ise ühe akadeemias oleva inimesega, kellel on juhtida seal üks osa, et ta ütles, et näiteks tema alluvusest ei lähe mitte ükski inimene sinna Narva kaasa osa läheb pensionile, osa läheb Tallinna Ülikooli tõenäoliselt üle osaleja tehnikaülikooli üle ja keegi neist ei lähe. Sest neil on võimalus siin mingeid muid asju teha, keegi ei hakka oma elu niimoodi ümber sättima ja siis tekib küsimus, kes siis Narvas hakkavad õpetama, kust need inimesed võetakse. Ja ühesõnaga ma ütlen, et idee tasandil või sihukesel noh, nagu loosungi tasandil on see kõik väga õige aga puhtpragmaatiliselt ja praktiliselt ma ei usu sellesse. Vanglate ameti näide oli see, mis juhtimist viidi, onju, et ja selle üks tulisemaid toetajaid on kavas. Priit kama, kas tema ise kolis Jõhvi? Ei, tegelikult ta käib Tartust, elab Tartus, käib jõhvi tööl. Ja tema on koos Urmas Reinsaluga praegu selle ka sisekaitseakadeemia Narva kolimise üks peamisi vedureid. Aga kui see asekantsler ise juba ei teinud sellist samm ära, mida nüüd oodatakse kõikidelt teisalt? Vabandage väga, miks siis arvata, et need teised peaksid seda kõike tegema? Meenutagem ka seda, kuidas IRL-i minister Tõnis Lukas omal ajal kolis haridusministeeriumi Tartusse. Reaalsus on ju see, et enamik inimesi ikkagi töötab Tallinnas ja minister käib siis ka paaril korral nädalas Tartus. Neil on sisuliselt ikkagi üks hoone Tartus. On siiski enamik linna esindus on väiksem kui Tartallinomikkonnane harjunud aga suurema osa ajast veedavad nad Tallinn bussis. Täpselt nii, täpselt nii, ja kas see on siis nüüd efektiivne? Ma ei usu, et see on päris see efekt, mida sellest loodeti. Kui selle sisekaitseakadeemia ütleme aspekti juurde jääda, siis ühest küljest see vaidlus on läinud natukene liiga emotsionaalseks. Kui kuulata neid argumente, mis on sisekaitseakadeemia töötajatel, siis no ma olen kuulnud argumente, et kahtlemata seda otsust langetades peaks silmas pidada pidama ka seda, et Pirita linnaosa elanike turvalisus ei tohi väheneda kui stseen. Jamps muidugi selliseid argumente tuleb sealt küll ja küll, aga küsitlused jah, näitavad seda, et 90 protsenti praegustest sisekaitseakadeemia töötajatest õppejõududest ei ole valmis Narva kolima, mis tähendaks siis seda, et see 90 protsenti õppejõude tuleks kusagilt leida? Ja kuidas see mõju õppeasutuse õppekvaliteedile, see on omaette küsimus ja kuna tegemist on kooliga ja kooli peafunktsiooniks on siiski anda õpilastele lastele haridust ja kui kannatama hakkab hariduse kvaliteet, siis see võib olla ükskõik kuitahes üllas ideed Ida-Virumaal Eesti riigi kohalolekut suurendada, aga kui me saame selle võrra kehvemad siseturvalisuse eksperdid, siis lõppkokkuvõttes riigi turvalisus ei suurene, vaid väheneb. Ida-Virumaal võib-olla mõningates aspektides suureneb, aga noh, ma ei tea, seal on räägitud ka sellest, et üha rohkem oleks siis valmis näiteks sisekaitseakadeemia kursantideks hakkama. Ida-Virumaa noored, kes, kellel oleks siis kodulähedasem kool ja nende emakeel on Vene keel ja kui üha rohkem venekeelsetest peredest pärit inimesi läheks sisekaitseakadeemiasse õppima, siis tulevikus oleks meil ka üha rohkem kõikvõimalikke sisejulgeolekutöötajaid venekeelse emakeeletaustaga, et ma ei tea, on probleem või ei ole noh, pigem võib-olla isegi et ei ole, aga keeleteema juurde tuleme veel täna saates tagasi, et, et see haridus aspekt on ikkagi see kõige olulisem, mis tuleks ära lahendada. Kui mingisugused uuringud muide, ennustused prognoosid näitaksid, et see tulevikus mõjuks hariduse kvaliteedile, siis ma arvan, et, et see on nagu see diskussiooni koht, kus tuleks rääkida ja mõelda, et see julgeoleku aspekt on ka väga oluline, aga ma arvan, see ei saa olla haridusasutuse puhul peamine. Kogu aeg on käinud inimesed teises linnas ülikoolis, kellelgi ei tuleks mõttessegi, hadega riigis on absoluutselt kellelgi ei tuleks mõttessegi hakata pidama diskussiooni, kas äkki Tartu Ülikooli võiks kusagile näiteks Haapsallu ümber kolida kogu täiega. Et Ma arvan, et see, see ei ole nagu väga hästi läbi mõeldud argumentidega ettepanek, et mis siis on ikkagi see, mida selle liigutusega soovitatakse saavutada? Mulle tundub, et ainus eesmärk ongi lihtsalt näidata, et riik on siinkohal. Aga see ei ole kõige parem vahend selle saavutamiseks. Aga võib-olla kui seda teemat natukene laiemaks viia, siis mida arvata valitsuse mõttemängust, et Tallinnast võiks üle Eesti üldse jagada ära kusagil 3000 töökohta, et Eesti loto võiks kolida näiteks Kuressaarde ja muinsuskaitseamet Viljandisse? Raplas võiks asuda näiteks andmekaitse inspektsioon, Patendiamet või ka konkurentsiamet, ma küll ise sooviksid. Raplasse kolitakse näiteks maanteeamet, eriti need juhid, kes sõdisid Rapla kontori sulgemise eest, et kes tahtsid kõiki teenuseid Raplast ära viia. Aga mida teie arvate sellest mõttest, et et võib-olla esimese hooga ärme keskendu nendele, ma ei tea asutustele ja riigiettevõtetele, mida, kuhu üritatakse kolida, et see on nagu selline või ütleme, libe tee, aga, aga see põhimõte, et üha rohkem riiki tuleks Tallinnast välja viia? Ma ei tea, mina võtan seda üksikisiku seisukohast, kui mulle keegi ütleks täna, et vot nii järgmisest aastast sinu töökoht asub näiteks pärnus. No kuidas ma võtan siis kogu oma elu ja kolin ennast sinna Pärnusse üle. Ükskõik mis linn, see oli praegu lihtsalt näide. See on ikkagi suvel Pärnus on, aga aga nagu ma ütlesin, Pärnu ei ole siin üldse keskne. Küsimus on lihtsalt selles, et inimestel on pered. Pered tähendab seda, et abikaasa töötab kusagil, lapsed käivad lasteaias ja koolis, see ei saa olla lihtsalt niimoodi, et nüüd kolime ühe asutuse kogu täiega kuskile teise linna ümber, see, see on lühinägelik. Küsin sult Meko siis teisipidi, et sa ütled, sa tahaksid küll suvel Pärnus olla, aga noh, meil on näiteks ütleme Ida-Virus väga hea korrespondent Rene Kundla on ja kes peab ka suvel ühe kuu puhkama, et kas oleksid näiteks nõus minema ja andma ühe kuu talle puhkust olema näiteks sel perioodil jõhvis korrespondent Nii keerulised valikud tehti praegu teie ettepanek, põhimõtteliselt ma arvan, et korra korra elus küll, aga võib-olla järgmisel aastal ma tõsiselt mõtleks selle peale, et üks. Ka selle peale, et sa tahaksid rahvusringhäälingus edasi töötada, ilmselt seda Kaavele. Ja kahtlemata just. Aga siis noh keerulisem debatt on tõesti siis, kui hakata neid linnasid ja asutusi lisama, et, et ma ei tea, kui kuulda, sest et näiteks võiks kaaluda maksu- ja tolliametist mingisuguse kas IT arendusosakonna kolimist Kärdlasse, siis ma arvan, et võib-olla ma teen nüüd Hiiumaal pisikesele Hiiumaale liigaga arvestades seda 40 inimest, et ma ei tea, kas terve Hiiumaa peale on olemas 40 IT-oskustega inimest, kes oleks valmis üleüldse minema maksu- ja tolliameti infotehnoloogiaarendusega tegelevast osakonda, kes igapäevaselt peaks suhtlema ettevõtetega, mis asuvad Tallinnas või kusagil mujal ja ühesõnaga neid aspekte on nii palju, et me võiksime saate lõpuni nendele aspektidele. Selles see saaks kõik sündida loomuldasa, kui on mingisugused eeldused juba olemas ja tundub, et niikuinii liigub miski sinna suunda, aga minnes natuke pateetiliseks, siis eestlased on ühe küüditamise laine juba üle elanud, aga see natukene hakkab mulle meenutamas selline jõuame. Kes aga teisipidi me saaga muidugi nagu päris nagu silma kinni pigistada, kelle eest, et, et miks kogu elu nii-öelda olema ainult Tallinnas, just et kui keegi mõtleb ka sellesse punased, et mingeid samme astuda ka teisipidi sulle, siis see on tegelikult väga okei, just siin on, mis on probleeme, et kui Tallinna inimesele rääkida seda, et ta peaks kuhugi mõtlema selle peale, et ta peaks, ma ei tea, ma Viljandis või kusagil mujal, siis see mõjub nagu sellise elu lõpuna. Kui sa võru inimesele räägid, et sa ühel hetkel ütleme, kui sa piisavalt hea töötaja oled, siis sa pääsed Tallinna, see on natukene teine aspekt, kui me tuleme tagasi, saate alguses selle presidendil temaatika juurde. Et alati, kui Toomas Hendrik Ilves alustas selle traditsiooni, et viis aeg-ajalt siis selle presidendi vastuvõtul, siis kas jõhvi või Tartu või Pärnusse siis oli ju Tallinna inimeste poolt tohutu nutt ja hala alati, et issand jumal, et kui pikk maa sinna. Ja mõtlemata sellele, et kui Tartu või Jõhvi või Pärnu inimesed või Võru inimesed teavad Tallinnasse, siis maha on ju tegelikult sama pikk seen ju igivana nii-öelda probleem, et kui Tallinnas lepitakse. Ma ei tea, kas või esmaspäeva hommikul koosolekuid kokku, siis täiesti normaalne on Tallinna inimeste seisukohast, et kell üheksa algab koosolek, aga, ja vahetame kell viis? Mõelge näiteks, ma ei tea näiteks inimese peale kusagil Värskas, kelle jaoks see tähendab seda, et ta peab kell viis või kell veel pool viis ärkama, lehmad kaera lüpsma, kui nalja teha, aga siis kui Tartus hakata koosolekut kella üheksaks kokku leppima, siis ütleme sa, see on ikka võimalik. Tule. Leevendus. Mulle meenub muuseas siin kui kultuuri kultuuriakadeemia rektor Signe Kivi ja haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo, suurte kunstiakadeemia suhted olid nõksa keeruliselt, siis härra Aaviksoo oli kombeks reede hommikuti kell kaheksa Signe kivile aeg kirja panna ja seda tark. Aga siis, kui teiste teemadega edasi minna, siis eesti keele õpe on sellel nädalal üks teema, mis Toompeal on kirgi kütmas, mis on reformierakondlasi kihutanud haarama pastakad ja sulepead või klaviatuuri ja siis rääkima sellest, et nüüd on kõik, kas nüüd müüakse eesti keelepoliitika maha, et aga kui nüüd ütleme seda diskussiooni numbrite argumentidega alustada, siis igal aastal on Eestis umbes 500 gümnaasiumilõpetajat, kes peaks saavutama oma kooli lõpuks eesti keele oskuse B2 tasemel, aga nad ei saavuta seda. See on siis ligi 17 protsenti nendest lõpetajatest, kes õpivad mõnes sellises eesti gümnaasiumis, kus suur osa õppetööst toimub vene keeles ja nüüd on Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja isamaa ja Res Publica Liit leppinud kokku, et kuna see keeletaseme, mitte saavutajate hulk on märkimisväärne, siis, et nende igal aastal ligi poole 1000 õpilase ütleme kes ei saavuta siis seda vajaliku keeletaset, et kuidagi nende õpet muuta, efektiivsemaks muuta, siis võiks lubada mingisuguseid erandeid. Eesti venekeelsetes koolides võiks lubada mingisugust teistsugust lähenemist, et mida teie arvate, kas praegune valitsus selles olukorras, kus on välja öeldud, et 60 40 reeglist saab teha mingisuguseid erandeid, kas suudetakse saavutada lõpuks see, et need 500 noort igal aastal, kes vajaliku keeletaset ei saavuta ootamatult ühel hetkel saavutavad, siis teistsuguste meetoditega hoopis parema keeletaseme, mis on siis C1? Minu jaoks ongi siin täielik error, et ma ei saa aru, mismoodi see plaanitakse saavutada ja mulle tundub, et need koolid pigemini on nõustunud selle plaaniga selleks, et rahustada maha need, kes selle nõuda neile esitanud jaja. Me oleme nõus aga tegelikult ma hästi ei usu, et neil on endal ka plaan olemas, kuidas saavutada? No Jaak Allik, Sotsiaaldemokraatlik kui erakonna juhatuse liige ja selle erakonna esimehe kindlasti üks suuremaid nõuandjaid tänases Postimehes annab pikema intervjuu küll peamiselt arvamuses kultuuris teatri teemadel, aga, aga seal üks kaks küsimust puudutavad ka siis seda integratsiooni teemat. Ja seal siis allik tegelikult räägib sellest samast asjast, nendest tema toob siis välja sellise asja, et noh, millest on ka varem nagu juttu olnud, et et et kui meil ei ole piisavalt, Neid õpetajaid vene koolides, kes suudaksid, siis ma ei tea ajalugu või matemaatikat või geograafiat piisavalt hea eesti keeles edasi anda. Et selle tõttu siis nende venekeelsete koolide lõpetajate teadmised ja oskused on kehvemad. Ja et seetõttu võiks anda siis neid aineid nende laste ema keelas edasi ehk vene keeles ja teisipidi suurendada eesti keele tundide arvu märgatavalt. Et Alliku hinnangul siis aitab see kaasa paremini sellele, et saavad need erialaained paremini selgeks. Ja eesti keele oskus samuti. No see on selline väide, me ei tea, kas see nii toimib. Lugesin ka seda arvamust, aga minu meelest siiani on küll kõige paremaid tulemusi andnud just keelekümbluse põhimõte ehk siis ikkagi omandad keelt, seda loomuldasa kõneldes. Kui sa lihtsalt keelt õpid, siis tulebki välja see noor, kes võib-olla teeb küll seal eksami ära, tegelikult rääkida, suhelda ei oska. Ka Eesti koolides on minu meelest see häda, et. Lapsed õpivad suhteliselt maast madalast vene keelt, aga kui nad lõpetavad gümnaasiumi, nad ei oska vene keeles rääkida ja see ei ole ainus keel. Seda on ka võib-olla prantsuse keelega saksa keelega. Inglise keel on see, mis omandatakse, sest see ongi see, mis meie inforuumi täidab. Lapsed saavad seda keelekümblust. Paljudes koolides ka tegelikult, kus süvainglise keele õpe võetakse ka neid juba neid eri aineid juba ka samamoodi inglise keeles esitajat ja nõnda edasi. Et leitakse, et selle kaudu omandad seda keelt ikkagi lõppkokkuvõttes paremini. Sest sõnavara on hoopis teine, sa räägid juba asjadest, mitte lihtsalt ei harjuta mingite pähe õpitud dialoogi. Ma arvan, kogu see probleem on saanud alguse sellest, et kui koalitsiooniläbirääkimistel maha istuti, siis tõenäoliselt Keskerakonna soov kuidagi see keele teema koalitsioonileppes lahendada oli väga suur. Ja siis tõenäoliselt arutluskäik oli see, et, et kuidas tagada ka see, et, et näiteks IRL ei peaks, ütleb oma valijarühmale, et me nüüd andsime keelepoliitikas midagi ära ja siis see C1 keeletase, lepiti seal laua taga kokku, ma arvan, selles Tsahkna nägi võib-olla seda, ütleme siis oma kaitsekilpi, mille, millele saab öelda siis ja mida Tsahkna praeguses retoorikas teeb, et vastupidi, me tõstsime keelenõudeid. Aga teiselt poolt jällegi jäetakse arvestamata see, et kui nüüd anda või protsess panna käima nagu teist loogikat pidi, et kui praegu on oluline, et sul igal aastal see 60 40 protsent oleks seal venekeelses koolis tagatud siis nüüd üritatakse see latsis või kontrollimehhanism seada gümnaasiumi lõpu ja C1 tasemele, et aga mis toimub seal vahepeal, et kui nüüd ühel hetkel kõik tegutsevad selles lootuses nagu üks Tallinna koolidirektoreid küll kunagi tulevikus ma selle keele selgeks saan, et ärge muretsege siis ühel hetkel võib-olla. Me avastame kunagi aastate pärast, et mitte 500 noort, et igal aastal ei saavuta seda vajalikku keeletaset, vaid nende noorte hulk on hoopis suurem. Kas. Ma ei saanud päris täpselt aru, aga, aga, aga minu minu jaoks on see küsimus, et C1 tahetakse saavutada ju gümnaasiumi lõpuks. Aga kui palju neist, kes alustavad kooli, jõuab selle gümnaasiumi lõpuni? Kõigusesse C1 tase, et kui vaadata üleüldse selline palju kooli personalist praegu on C1 taseme kohustusega, siis praegu näiteks nendes samase venekeelsetes koolides on ainult direktor, kellel peab olema C1 keeletase ise jäänud keele personali. Üks kool, kes taotleb seda erandit, et selle kooli direktor ise Pole vaatamata korduvatele ettekirjutustele, nüüd tal on vist esimene või viimane tärmin antud esimene märts ei ole seal C1 taset ise kasutanud. Ja kuidas siis need koolid peaksid oma õpilastega jõudma C1 tasemeni, kui nende õpetad? Ta jääb ise seda ei valda, eesti keele õpetaja koormus koolis tõuseb, on õige vastus seda niikuinii, aga minu küsimus on see, et aga mis siis saab, kui lõpuks need gümnaasiumi noored lõpetavad ära, teevad seal eksami, aga see ei ole C1 tase, see on ühe või kahe taseme võrra madalam. Mis siis saab, kas, kas midagi juhtub sellest? Mulle tundubki, et siiani kasutab IRL seda pigem enese ja valijate rahustamiseks, et noh, me oleme noh, õpivad veel paremini. Kogu selles teemas näen seda positiivset aspekti, et võib-olla nende venekeelsetest peredest pärit õpilaste teadmised näiteks geograafiast ja matemaatikast tõesti paranevadki ja see on probleem, kui rääkida ka ise oma tuttavatega, kes on õppinud venekeelses koolis, siis nad ütlevad, et tihtipeale võib-olla isegi, et saaks asjadest paremini aru, aga see õpetaja seal tahvli ees ega ta just eriti ja eesti keele rääkija ei ole, et, et suur osa terminitest tuleb ikkagi vene keeles ja, ja noh, see jäägu siis selle klassi saladuseks, et me vahepeal tundi peame. Minu meelest peaks tegelikult minema, me räägime, et selles keeleõpe poliitikas mingit ja mis on seotud ka integratsiooniga mingi muudatuse tahame teha siis liikuma selles suunas, et eesti keelt hakatakse mitte-eestlastele võimalikult vara õpetama. Et mida varem sa keelt õppima hakkad, seda paremad on su ka võimalused seda gümnaasiumis või põhikooli lõpus ju osata. Aga küsimus on tahtes väärtustamises ja selles, kuidas riik tagab, et vahendid. Et kas meil on olemas piisavalt vabu kohti nendes lasteaedades, kus on ka keelekümblus, kas põhikooli direktoril või ka gümnaasiumi direktoril endal on tahe üldse rääkida eesti keeles või kõikidel aktustel on see suhtumine. Me räägime vene keeles, sest meie jaoks on see emakeel ja see on oluline, et me väärtustame oma emakeelt. Suhtumises on väga palju kinni, aga ega siin. Ma ei ütle, et siin on õiged ja valed vastused olemas, sest kui sa räägid inimestega, kes on venekeelsetest perekondadest pärit, siis nende argumendid on ühesugused ja, ja kui sa võtad siis liberaalid, kes on konservatiivide konservatiivsemad keelepoliitika osas, siis nende argumendid on hoopis teistsugused. Aga ma soovitan, muuseas, sellel teemal on esmaspäeval vikerraadios Reporteritund, seda juhib Arp Müller. Ma arvan, et selle saatejärgselt on argumente veelgi rohkem ja fakte ka. Nii, aga saate lõppu võiks kulutada teemale teabeamet. Sellel nädalal tutvustas siis teabeamet Eesti rahvusvahelises julgeolekuolukonnas või keskkonnas brošüüri raamatut raamatuks on seda palju nimetada. See on teine kord, kui teabeamet on pidanud oluliseks kuidagi ära markeerida selle, mida nad aasta jooksul on teada saanud. Ja mida nad, et arvavad välispoliitilisest või väli välisjulgeolekuolukorrast ja ma ei tea sissejuhatuseks ma võiks öelda, et kes tahab Vene majandusest relvajõududest regioonides valitsevast ebavõrdsusest poliitilisest olukorrast aimu saada, siis seda brošüüri, mis on ka teabeameti koduleheküljelt allalaaditav tasub lugeda. Lisaks siis ka veel selline pisikene ülevaade islami kalifaadi allakäigust Põhja-Korea aastaga loomulikult ka Eestist puudutavast, et selline suurim tõdemus on, võib-olla see terroritase on Eestis madal, otsest sõjaohtu meil pole. Samas, kui nurka aetud koer valearvestuse teeb, siis ei saa kunagi midagi välistada, et Venemaal nimelt siis on järgmisel aastal tulemas presidendivalimised ja teabeameti tõdemus on ka see, et umbes samal ajal saavad otsa Venemaa rahalised reservid ning kui riik jääb siis õpetajatele palgaraha võlgu või pole võimalik maksta pensione, võib tekkida igasuguseid ootamatuid seise, et ma ei tea ka ja kahtlemata oluline on ka see, et oodata on ütleme Venemaa poolt sellel aastal sellist korralikku musklite näitamist. Suurõppusel saapad kaks. Urmet ja Merilin, mida teie põnevat sellest teabeameti brošüürist välja lugesite? Ma läheks natukene hoopis kaugemale ajas, et räägiks sellisest brošüüri või raamatužanrist kui sellisest Eestis, et siiamaani on olnud meil kaitsepolitseiamet, see, kes on andnud välja oma aastaraamatut, mis on saanud, et igal aastal päris selliseks suureks meediasündmuseks, sest kaitsepolitsei on sinna sisse mõnel aastal rohkem, mõnel aastal vähem osanud panna sellised üsnagi uudisväärtuslikke asju või, või vahel on ka kõige suuremad pärlid, on otseselt raamatut raamatus mõned sellised ootamatult fotod, mis on seal avalikustatud. Kui Mikk Marran sai teabeameti juhiks, ta oli varem kaitseministeeriumis, siis tema üks lubadus oli see, et muuta siis selliselt seda ameti tegevust natukene läbipaistvamaks ja avalikkusele aru andma vähemaks. Ja, ja sellest johtuvalt siis teabeamet. Ta on siis nüüd juba teist korda andnud seda välja sellist ilusat valget brošüüri, mille on kujundanud Kalle Müller. Kes mäletab endine ajakirjanik, et Ta on sul oli nagu õiguseta on selline hea ülevaade mis on toimunud või toimuma hakkamas ennekõike suure paatosega Venemaale mis on ka loogiline, et mis oli, on ja jääb meie suurimaks julgeoleku riskiks. Aga võib-olla sellele inimesele, kes on igapäevaselt olnud selles valdkonnas sees, isegi mitte nagu süvitsi olles ise julgeolekutöötaja uudistes sees siis ega väga palju suuri üllatusi siit raamatust nagu ei tulnud. Et, kes on iga nädal välisilma vaadanud, see midagi väga uut ja põnevat teada ei saanud. Noh, mitte päris niimoodi välisilmaga, aga kui sa jälgid iga kogu aeg pidevalt nagu uudis hoogu, ka seda, mis toimub Venemaal siis midagi otseselt uut ja põrutavat siin ju sees ei ole. Et selles mõttes, et kui me vaatame ka neid meediakajastusi sellele, siis noh, räägite ikka neist asjadest, millest on kogu aeg räägitud. Ajaloolises perspektiivis on see väga väärt lugemine, et kui sa kunagi 30 aasta pärast tahad meenutada, ma ei tea 2000 kuueteistkümnendat aastat siis võtad selle brošüüri välja ja, ja ma arvan, et väga hea abimees Nagu kroonika eile just rääkisime ajakirjanikest kolleegidega selle vene ohu teemal ja, ja üks neist ütles välja, et tema ausalt ei kujuta ette, et Venemaa nüüd siis tulekski, ründaks Eestit, et mis, mis siis saaks ja kuidas see välja näeks. Et kes seda riiki siin siis juhtima hakkaks, et kas tõesti Moskvast saadetaks keegi siia. Ühesõnaga meie põlvkonnal ei, ei ole ettekujutust, et see riigikord võiks muutuda. Ja selliseid üllitisi peetakse pigem selliseks tüütuks vene ohuga ähvardamisega mängimiseks. Et tundub nagu üle võlli või et, et seda kõike on liiga palju. Mina olen selles mõttes nõus, ei ole põlvkonnast toimkonna nimel, et. Et ma arvan, et kui me mõtleme sellele, mis on toimunud Gruusias, mis on toimunud Ukrainas Krimmis, siis siis me siis ei saa öelda, et mingeid ohumärke ka Eesti kontekstis ei ole jah, et mulle ei meeldi see, et mis, kui ma vaatan paljusid Läänemaa ajakirjandusväljaandeid, kes siiamaani tulevad Eestisse küsimusega ainult ühe küsimusega endale ette valmis mõeldud küsimusega, et kas Narva on järgmine, onju et ja siis täidavad selle siis sobiva sisuga, leiavad need inimesed, kes seda kinnitavad, et see oht on suur. Selline hüsteeria mulle ka ei meeldi. Aga sellest johtuvalt Gruusia Ukrainas toimuva toimunu ja toimuva taustal ei peaks oma julgeoleku osas mingeid mitte mingeid järeldusi tegema. Ka nõus ei ole. Mina kindlasti pooldan, et teabeamet ka järgmisel, ülejärgmisel ja üle ülejärgmistel aastatel sellist brošüüri välja annaks, sest isegi kui seal ei ole Urmetit huvipakkuvat agentide nimesid ja nende pilte ütleme seal ikkagi detaile või see kontekst, võib-olla kogu see stiil, kus sa selle läbi loed, siis ütleme, midagi saab ikka teada vähemasti selle, kuidas kogu seda konteksti luuakse ja kuhu midagi paigutatakse. Aga samas nõustuda tuleb, et ega see seal midagi sellist šokeerivat või paljastavate ei ole ja see on ju selge, et sinna on väga hoolega valitud. Sest selgelt seda ei loe ainult eesti inimesed. Võib-olla me lihtsalt oleme ära harjunud nende julgeteemaliste uudistega. Raamatut antakse välja ka inglise keeles, et huvitav, kas see oli ainult eesti keeles. Seda saab tõlkida, ma arvan, muukeelsed inimesed endale ära küll, kui selle vastu huvi on. Ma saate lõpuminutid kulutaks hoopiski mitte toimunule, vaid toimuma hakkavad, et ma vaatan siit raadiomaja aknast välja, et valmimas on valmin, valminud on uus uudistemaja, et ma tean, et Urmet, sul on täna ja homme veel kibekiired päevad, et homsest on aktuaalne kaamera uues uue vormi ja uue kujuga. Jah, et see, sa küll ütlesid, et on valminud, on uus uudistama ja vaatasin aknast välja, et tegemist on siiski vana raadiomaja ka. Et vaja oli pysti kogu aeg, et seal sees on päris palju toimetatud see vist maja väljastpoolt välja näed, samasugune nagu varem. Aga jah, et nagu kaks suurt asja on ju, et, et üks asi on see, et et homsest läheb siis aktuaalne kaamera eetrisse hoopis uuest kohast, hoopis suuresti kaasaegsema stuudiost. Mis on olnud napi ajagraafikut arvestades väga suur väljakutse ja loodame, et kõik need tehnilised, keerulised asjad ja nagu toimivate, aga teine asi on selle juures ka oluline see, et kui siiamaani olid kolm uudistega tegelevate üksuste ehk siis portaal raadio ja televisioon kõik kolmes erinevas hoones siis alates täna meil on kolimispäev, et täna õhtust siis alates me oleme kõik koos küll selle maja eripära arvestades mitmel erineval korrusel, aga siiski ühes uues majas. Et see kindlasti on selles väga nagu suur nagu samm edasi, et me saame mingeid asju märksa mõistlikumalt ratsionaalsemalt ja kindlasti operatiivsemalt ja kvaliteetsemalt teha, et. Täna siis kell üheksa, viimane aktuaalne kaamera uuest telemajast ja homme on muidugi raske uuenest ele mäeks nimetada, et. Aga selline sai tänane rahvateenrite saade. Donald Trumpi nimi kõlas saates ära, aga pääsesime vähemasti Edgar Savisaare nimest. Uuel nädalal saavad uued ajakirjanikud toimunut parandada sel nädalal. Rahva teenrid, kes on Savisaare nimi. Korra kõlab vähemasti nii, et hiljem ka trump. Ja uuel nädalal siis siin Aivar Hundimägi, Neeme Korv ja Peeter Kaldre kaunist talveilma ja kui vähegi võimalik, liikuge looduses ja olge sõbralikud.