Tere hommikust pidupäeva järgsel laupäeval kell on saanud 11 ja viis minutit ja on paras aeg, et teha endale üks tass kohvi, otsida pidupäevast üle jäänud kihisev Rosalie välja ja keerata raadiolaineid vikerraadio peale, sest teie ees on rahva teenrid. Tänased rahva teenrid on Evelyn Kaldoja ajalehes Postimees ja Sulev Vedler ajalehest Eesti Ekspress, MINA OLEN Taavi Eilat, Eesti rahvusringhäälingust. Tere hommikust. Tere. Tänases saates räägime esmalt sellest, mis eilsest pidupäevast meelde jäi. Ehk Eesti vabariigi 99.-st sünnipäevast, paraadist ja otse loomulikult president Kersti Kaljulaidi esimesest nii-öelda suurest kõnest. Peatume pikemalt Keskerakonnal, kes nädala jooksul on eesotsas Mailis Repsiga jäänud vene propagandamasinavärgi alla kus nädala alguses eelmine erakonna esimees Edgar Savisaar hääletati Lasnamäe esinumbriks maha ja kus arutletakse, kellest saab järgmine erakonna Tallinna linnapeakandidaat. Kolmanda teemana võtame ette rahvusülikooli mainet räsiva skandaali, kus professor ja tema doktorandi intiimelu võttis ootamatut pöörded ning mõlemad süüdistavad 11 ahistamisest. Saate lõpuosas on saate kohustuslikuks rubriigiga saamas Donald Trump ja tema tegevust tegemised. Räägime otsapidi sellest, et Trumpi nädal tagasi tehtud viide Rootsis toimuvale tekitas suurt segadust avalikkuses ja pahameelt Rootsis ning teiselt poolt nimetas trump oma julgeoleku nõunikuks Michael Flynni asemel armee kindralleitnant Herbert Raymond. Märg masteri. Ja kui aega jääb, peatume ka sellele. Järgmisel nädalal täitub Jüri Ratase juhitud valitsus 100 päeva ametis olemisest. Aga nüüd kõigest järgemööda, alustame eilsest kaunist ja isamaalisust päevast 99 aastat Vabariiki, justkui ma ei teagi, kas alustame sellest, mis eile eile meelde jäi, oli see kleidimood või tahate arvustada kontsertetendust? Minule jäi meelde küll üks kommentaar spordiülekandest. Seal oli jutt sellest, et miks mees hüppas 98 meetrit, oleks pidanud ikkagi 99 meetrit hüppama, sellepärast et vabariigi aastapäeval ma ei näinud. Ei näinud neid ülekandeid selles mõttes, et ma ei olnud ise sinna kutsutud. Ja siis ma kasutasin seda aega sõitmast ühest linnast teise. Sellel ajal olin rongis. Rongis avastasin, et meil on küll väga toredad sidevõimalused aga kui tahad vaadata teleülekannet, siis kahe linna vahel millegiga pärast kadus see võimalus ära. Nii et ma kuulasin vikerraadiost seda ülekannet. Kõige huvitavam oli minu jaoks kontserdiosa selles mõttes, et ma püüdsin ette kujutada, mis seal laval toimub. Ega ma aru ei saanud, pärast lugesin kommentaare, et olevat olnud üsna matusemeeleolu. Selle muusikalise osa pealt küll seda nagu tunda ei olnud, aga, aga mõtted, mida seal, mis seal võiks siis lava peal olla, seda ka ma ei suutnud ära, ära kuidagi mõistatada. Mina käisin, kõigepealt käisin paraadi vaatama siis erinevatel erinevatel muudel üritustel, et kes olid eraviisilised, mõned olid ka sellised ühiskondlik kumalt laadilt mulle väga ei meeldi, see, et see on kuidagi väga, inimesed tähistavad, seda tähistavad seda erinevate üritustega oma algatusel siin kuidagi ikkagi omaks võetud, nagu selline jõuludega täitsa samaväärne, et ma ütleks, et kui eestlased on suhteliselt mittereligioossed, siis rahvuslusega religiooni tunnetamine on päris tugev, minu meelest ma ei vaadanud otsast lõpuni seda kleidiparaadi, aga käisin mitmel üritusel sel ajal ja igal pool absoluutselt igal pool mängisse, mis näitab ka, et see on siiski nagu selline üks selliseid pühasid ettevõtmisi, et vaat kui president oleks õnnitleda, seda idees, siis oleks, ma arvan, et suurem häda majas olnud, et et kõik muud, kõik muud detailid, et nii nagu nad on, et väga meeldis presidendi kõne ja ma olen sellele kuulnud väga palju positiivset tagasisidet, et kuidagi selline rahulik positiivne tegelikult, et ta markeeris ära mitmed probleemid, mitmed sellised meenenda loosungid nagu näiteks e-riiki ja nii edasi, aga ta ei, ta ei läinud kusagil nagu tänitavaks õpetavaks, vaid see oli täpselt nii, et asjad on nii ja nüüd meil läheb kindlasti veel paremini, kui me teeme ise hästi, et mulle jäi see tool nagu kõlama ja kui ma rongiga Tallinnasse, siis esimene inimene, kes vastadele isegi venelane lõikas kohas Brasnikum et täitsa tore vihmasaju sees, vaatasin muuseas ka. Ka internetist nägin, et toimus tõrvikurongkäik, kus oli vist 3000 inimest kohal olnud. Inimesed kõndisid tõrvikutega läbi tee Tallinna kesklinna, mis on iseenesest hammastele. Kuna me tegime Ekspressis sellel nädalal lood, kas mingeid üritusi saab üleüldse teha 24. veebruari õhtul? Et siiamaani on kõik üldse läbi kukkunud, eestlane tahab lihtsalt istuda teleka taga ja vaadata seda, tegemist on aasta ühe tippsündmusega televisiooni mõttes, kui sa võid teha ürituse, aga sul peab olema see presidendi pingviinide paraadi vaatamise võimalus, see on täiesti nagu selline püha asi, eestlane tahab seda, sellega võistlevad ainult eurovisioon, eks, ja siis eelmisel aastal oli sinu nägu, kõlab tuttavalt eesti laul. Need on neli asja, mis suudavad eestlase sinna teleka taha naelutada. Eile oli see moment ja järgmine nädal tuleb jällegi Eesti Eesti laul. Kusjuures tõrvikurongkäik oli, kui ma ei eksi, oli juba neljandat korda, et on tehtud juba traditsiooniks tõrvikrongkäik. Jah, aga noh, väljas 100. lund, eks siis tuleb umbes 3000 inimest vähemalt korraldajad leidsin siis on päris palju, ütleme selles mõttes, sellest hakkab nagu traditsioon saama. Inimesed toimetavad värskes õhus päev läbi, on liikvel, linn on täis, nad ei lähe kuskile maale kartulit panna, praegu ei saagi, aga no nad ei, nad ei sõida linnast ära, vaid vähemalt tallinlased, vaid need tõesti on liikvel, pidutsevad, osalevad sellistes üldrahvuslikes ettevõtmistes, et see on nagu väga. Mulle meeldib see, et ma tunnen, et rahvas ongi mingite asjadega ühendatud sellel päeval. Aga mis puudutab presidendi kõnet sisse, mina olen ka sama meelt. Kõnelejast, ladusasti, asjalik, võib-olla mõnes kohas oli keeruline, aga sõltub jällegi, kellega võrrelda, et võrdleme Donald Trumpiga, siis noh, kahtlemata ongi sellise kõrgkultuuri esindamisega siin Eestis tegemist, eksju. Jah, ma arvan, Ta nagu võttis nagu neid teemasid oli nii palju, et igaüks leidis oma ja et kellel oli koduvägivald südamelähedane murena, siis nad nägid seda osa, kellele tõesti see e-riigi või rahvusvahelise julgeoleku küsimused, need kõik leidsid oma, ma loodan, haldusreform oli seal ka olemas. Rahvuse rahvuse küsimus ja kusjuures, mis tähele panin, on see, et president Kaljulaidil on jäänud avalikkuse justkui mulje sellisest ei, presidendist, kes on öelnud eim Pätsi monumendi libertile kes ja nüüd selle kõnega ta just vastupidi, oli selline positiivne, jaatav. Et Siim Kallas tänases intervjuus LP-le tõi ka siin kriitiliselt välja seda, et, et Kersti Kaljulaid otsib seda, kuidas sisustada oma presidendifunktsiooni presidendi rolli ja, ja, ja selle kõnega näitas ta võib-olla esimest korda oma sellist tõelist. Tan ennast tituleerinud liberaal konservatiivid, et et, et see eestluse defineerimine seal kõnes, et kui ma tsiteerin teda selles kõnes, siis eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnetab meie keelt, kombeid ja väärtusi, niisata ise pidada ennast eestlaseks ja saame seda teha meie teha ka meie seadusesse saab kirjutada, kuidas saada Eesti kodanikuks, kuid mitte seda, mil moel saada osaks eesti rahvast. Ja teisalt ta siis tunnistab seda, et eestlaste pelgus Ta siia uusi inimesi vastu. Ma mõistan, et valdav osa eestlasi tahab hoida oma komberuumi kiivamalt, kui seda teevad paljud Lääne-Euroopa riigid. Suurem osa meist ei ole valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt tähtsamad, teistest fikseeriti dotseerida. Ei ütle, et mul on häbi teie pärast, et kohe ei ole valmis tegema seda teist või kolmandat, et, et, et ja, ja samas ta pakub jällegi positiivse lahenduse välja või ikka see rahvusküsimuses, mulle väga meeldis, et kes tahab ennast pidada eestlaseks ja sealjuures kodus rääkida vene keelt, kui ta austab meie kultuuri, et see oli väga peenelt lahendatud ja ka see, et lisaks aktsepteerib, et kes ei taha ennast eestlaseks pidada, tahab lihtsalt eesti kodanik olla käia. Nojah, eks see oligi selline nagu mõlemad mõlemad pooled pidada seda enda omaks, et ta ei olnud ta vastu kummalegi poolele, nendele, kes on siis ütleme sisserändajate vastu kui ka nendele, kes nende poolt, eks tänitanud kellelegiga. Aga mis puudutab seda Siim Kallase intervjuud, siis selles mõttes Siim Kallasele täielik tõsi taga. Tema valmistus presidendiks saama ja ta mõtles selle rolli ikkagi täitsa tõsiselt läbi, tal oli oma oma programm ilmselt olemas. Kersti Kaljulaid saigi niimoodi pauhti päevapealt, et temal ei olnud sellist nagu aasta või kauem ettevalmistamisperioodi olemas. Ta võttis selle asja vastu selle ametikoha. Ja nüüd ta siis tegutsebki selle sisustamisega, aga minu meelest on see hea, et seal paistab täiesti tema enda selge joon läbi, et ta on ka mingid asjad, mis ei ole tema meelest okei, ta ütleb nendele ütlebki. Aga samas need reisid tegelikult ei ole väga palju ja neid neid asju, neid seisukohti, mida nägi selles eilses kõnes, et seda on hakanud samm-sammult Kersti Kaljulaiu seni veel üsna lühikese ametiaja jooksul enne nägema, et, et see on lihtsalt nagu võib-olla nüüd on tal võimalik see nii öelda programmilised esimest korda ühe paketina esitada, et selles mõttes on see nagu mis puudutab jällegi seda multikulti, siis noh, Eesti on neid võõramaalasi ikka väga palju näinud seal, et ei pea nagu eriti palju pingutama, et leida mitte-eestlaste Tallinna tänavatelt hakka paraadi vaatamas, oli, muidu oli täitsa niimoodi, olidki õnnetud soomlased, kes tulid ostlema tulnud ilmselgete siis ehk teie äärde kinni Reaga Maire hatasid huvida. Räägi soomlastest ma räägin sellest, et meil ei ole väga palju venelasi ja venekeelsed oli veel rohkem venekeelseid inimesi, kes vaatasid paraadi mõnuga ja ei kommenteerinud üldsegi mitte pahasti oli täitsa seal servas näha küll, et olid tulnud ka nemad peredega välja, et see ei olnud ainult see on üleüldse üks meie ühiskonna eripära. Venelastele meeldib paraade vaadata. Et venekeelne seltskond vaatab alati paraadi, nad vaatavad seda rohkem kui seda õhtust nii-öelda pingviinide paraadi. Kas sellepärast, et sõjamasinad meeldivad neile Mildred väikestele lastele ja alati on väikesi lapsi hästi palju sõjamasinaid vaatamas ja sõdurite marssimist ja piiluvad lennukeid, et selles mõttes see läheb neile korda. Ja sellel aastal muidugi esimest korda siin Ameerika tankid. Noh, kui ma mõtlesin selle peale, et meil räägitud kremli-meelne valitsus tõenäoliselt ei see siin küll näiteks kõike muud kremli-meelsest sõna komberuum kasutas president korduvalt oma kõnes, mida te selle all aru saate, mis on? Kas see on ka natukene selline võib-olla mõiste, mida me saame igaüks väga hästi ise sõnastada, et kas see on teatud ütleme, kui sa vaatad lennukis? Väga hea näide on minu meelest Tallinn-Girona lennud, kus on hästi palju see meeldib seal näeb nagu rohkem erinevaid erinevaid keeli rääkivaid inimesi muidu et ütleme, Brüsseli liinil on üsna ühtselt, ainult nagu sellised eestlased, kes lendavad sinna mingisugust ametniku asja, ajame siis sünolennul näpp nagu paremat läbilõiget rahvast ja siis sa näed, et kelle lapsed teevad rohkem häält ja kelle lapsed teevad vähem häält, kes istuvad rahulikult nuku nukudki jooksevad mööda lennukit, aga võib-olla näiteks see on üks osa komberuumist, aga me ei pea üldse sellega, see on selline lihtne asi, et aga aga et ka see, et mida sa vaatad, millele sa tähelepanu vastavalt presidendi definitsioonile, siis on kultuuriruum pluss harjumuse pluss tavadeks. No mis, noh, see ongi see, kuidas me käitume, noh. Et ühed rahvad on harjunud ühtemoodi käituma, teised rahvad on teistmoodi harjunud käituma ilmselgelt nagu Eestis me näeme ühte ühte sellist käitumist ja Aafrikas täiesti teistsugust. Ja ta viitas ka sellele võib-olla sealt edasi nende sama multikulti teema juures sellest, et kes tulevad siia, tahavad hakata omal algatusel õigusi kitsendama, et et see sedasama saab sealt komberuumist nagu edasi lükata, et üks on see kahe kõrvuti aasta tuhandeid aastasadu kõrvuti eksisteerinud kultuuri väiksed erinevused ja seal on need suured erinevused, mis tulevad võib-olla, kui sa oled pagulane kusagilt hoopis teistsugusest riigist, ütleme et kõik ei saanud ju, kõik ei saa ära keelata, ütleme sealse sõnumitena. Sa võid küll siin üritada, aga sa ei saa, lihtsalt. Minu meelest jätab endast kõnega küllaltki liberaalne või liberaalkonservatiivne, avatud normaalne inimene, tänapäeva inimene. Kui palju ta sisepoliitikas sekkus selle kõnega, et ega väga palju märksõnasid ei olnud võib-olla siin viide kohalikele valimistele, reform, riigireform, just haldusreform samamoodi, noh, et mis on riigi ülesanded, mis on kohalike omavalitsuste ülesanne, tegelikult kõige poliitilisem oli see koduvägivalla ta kutsus inimesi üles küsima poliitikutelt koduvägivalla teemasid mitte laskma neil lihtsalt lolli nalja teha, vaid sellel, et see oli see, kus ta ütles, et et valimistel tuleb arvestada, et tegelikult kõige poliitiline või noh, otseselt poliitikaga seostest hoopiski selle küsimuse, see ilmselt ka rahvale meelde, sellepärast et nad esiteks, president naine, mass peetakse üldiselt nõrgemaks pooleks, see koduvägivallas on tavaliselt siis kohver, naine üldiselt see mõjus väga, sa jäi lihtsalt meelde natukene jahmatav, ilmselt kõige hoomatavam osa sellest punast. Ja kui nüüd järgi mõelda, siis siis mida ta rääkis, ta rääkis seda, mis ongi Eesti elu, et noh, et kuna see koduvägivald toimub siis, kui inimesed on kodus ja peo peo ajal nad on kodus joovad viina ja siis need siis ka kired lähevad kuumaks ja kasvavad ja puhkeb vägivalda. Aeg meelde tuletada. Ja hariduspoliitikas ka selles mõttes ta tõi välja olukorra, kus riik võib-olla tahab delegeerida rohkem haridusülesandeid omavalitsusele ja tema ütleb väga selgelt, et selleks, et meil oleks ühtlane haridus, peaks ka võib-olla alg- ja põhiharidus olema ikkagi rohkem riigut riigi poolt reguleeritud, mitte kohaliku omavalitsuse. Samuti on arstiabi, millele ta pööras tähelepanu. Eks ta olegi niimoodi, et kõigi nende reformide puhul tuleb väga täpselt paika panna, et mis on kohalikud ülesanded, mis on riigi ülesanded. Samamoodi ta juhtis tähelepanu ka sellele, et meie noored käituvad teistmoodi. Et nad ei ole harjunud enam sellise üheksast viieni tööga või et sa pead töötama kogu aeg, et noh, et reisivad mööda Euroopat või maailma ringi ja teevad vabatahtlikku tööd, et see ära mainitud, aga see oli mainitud kuidagi mitte kurjalt jällegi see, et ta suudab nagu kõrvale tüürida sellest siuksest dotseerivas toonist, mis on hästi hea, et et võtke vabalt, nad on teistsugune generatsioon ja sealt ta juhtis tähelepanu ühele probleemile, noh, me ei ole seda arvestanud oma sotsiaalsüsteemi ülesehitamisega, pensionisüsteem läheb, läheb viltu või kui selline käitumine toimub, et me peaksime kuidagi oma elukorraldust ringi tegema, lihtsalt mitte, paneme inimesi võib-olla nii palju oma harjumuspärase süsteemi järgi käitunud vastupidi, oma süsteeme ringi tegema nii nagu inimesed käituvad. Ehk siis meie saate poolt, ehk võib öelda, et oli hea kõne ja, ja kas ka seda, et, et selline president Kersti Kaljulaidi otsiv viis presidentuuri täitmisele ja, ja katseaeg hakkab nüüd ümber saama. Tundub, et katsed on vist, ma arvan, selle kõnega see katse läbitud. Üks asi veel, mis võib-olla on selleks kõne puhul inimesi ära petnud või vähemalt minu poole pöördus küll üks inimene, kes küsis tõesti tõsimeeli, et kas ta lugeski selle kõik peast maha, et kas ta õpiski kogu kõne pähe, et kes esitlus nägi, siis tegelikult see muidugi nii ei olnud, et seal on üks salakaval teleBrumpter, mida varem Eesti presidendid ei ole küll kasutanud. Ma tean, et Taavi Rõivas 2014 kasutas seda oma vabariigi aastapäeva kõnes Vanemuise kontserdisaalis ja hiljem kui reform erakonna üldkogul. Aga Eestis on presidentidesse seda kasutanud Barack Obama, kui tema oma suure kõnesin pidas, aga, aga Kersti Kaljulaid kasutas neid teleBrumptereid, mis tekitas mulje, justkui tal oleks kuhugile peas. Kena inimene on moodsale tehnoloogiale avatud. Ja ma arvan, et eks see on ka see, et kuidas kellelegi käepärasem tundub, et mõnele võib-olla lihtsalt see on nagu psühholoogilise turvatsooni loomise mõttes on hea, kui teil on need paberid käes ja ta saab neis hoidet, et see on nagu ütlen, et hea, et president on avatud moodsale tehnoloogiale. Ma lugesin läbi ka Jüri Ratasega lähemale. Ta pidas 23. veebruaril Tartus. Seal ta küll rõhutas hästi palju solidaarsust. 23. veebruari kõned on alati peaminister põnevad olnud, eriti siis, kui Andrus Ansip pidas neid, siis ta seal tuli alati selliseid pärle. Praegu võib-olla nii palju ei tulnud, aga aga siiski Ratasele, sest päris hea kõnem rääkis Armilda Stella maalt, kes vajab alati lahti lükatud külavahe teed ja postiljoni ja tsiteeris Eesti kõige vanemat elamine elaniku arvet tamm. Eks ütles, arvestage teiste inimestega, aidake, kui on abi vaja. Mis vasaktsentri peaministril ei ole? Täiesti sobib. Väga hea, sellest kõnest võiks veel pikalt rääkida, vahetame teemat ja läheme ühe teise naise juurde, kes samuti soovis veel eelmisel suvel Eesti vabariigi presidendiks saada ehk mailis Repsist. Kes sattus siis sel nädalal segases olukorda kui Vene propagandakanal. Ma ei tea, kas me lepime kokku, et me seda propagandakanali nime siin ei maini, et miks see pidi tekitama palju-palju plusse neile ja negatiivset. Jumal, ma arvan, et see tekitab palju rohkem uudishimu, kui me seda ei ütle välja. Ühisel kokkuleppel nimetame välja, et sattus propagandakanali sputnik ehk siis masinavärki ja ja kogu lugu siis selles, et haridusminister kes andis viimastel nädalatel kaks usutlust Venemaa propagandakanalile, kui need siis selles kanalisi ilmusid ja Postimees selle teema üles tõstis, ütles Reps, et tema pole selliseid intervjuusid intervjuusid andnud. Tsitaat sellest esimesest artiklist, mis sellega seoses ilmus, et ma tean, et see intervjuu tegi murelikuks ka mõned Eesti ametiasutused, kuid samamoodi muutusime murelikuks ka meie siin ministeeriumis, et kust selline jutt on võetud, kui ma ei ole Sputnikuga suhelnud, väitis Reps esmaspäeval. Noh, see on suhteliselt nõme, sellepärast et edasi avaldati video, kus kus, kus ta ei suhtle. Jutumärgid ümber jah, et see oli nagu vastupidist näha, et ma ei oskagi selle peale midagi öelda, et seal tundub kuidagi eriliselt nõme olevat, et milleks sellist asja. Toksisin sisse Google'i otsingumootorisse sõnad, Reps valetas ja siis avastasin näiteks, et seal on lugu, kuidas ta eelmine kord ministriks alles aastal 2006 valetas, et loodab kantsleriga kokkuleppele jõuda. Ja siis sellised haridusministeeriumi kantsler siiski oli juba selleks ajaks lahkumisavalduse teinud ja uus kantsler välja valitud. Lugu, kuidas ta valetas, siis oli lugu ajalehes, pealinn Ta valetas parteikaaslastele, see oli mingi parteisisene sisevõitlus. Kas ta valetas, mitte see, seda ma ei tea, ta ise väitis, ei valetanud. Aga kahtlaselt palju on nagu selliseid asju. Mis see siis on, ta püüab vene valijaga ikkagi mängida selle sputniku puhul või oli see tõesti selline naiivne juhtum, kus sattus paanikasse ja siis, et kes arvas, et kõige parem on see, kui me lükkame vaiba alla, mis, mis nagu, et äkki ema ei, märkad. Siin. No ma ei või nii kaua poliitikas olnud inimesel see võiks, tal võiksid olla mingisugused nagu teised rutiinid välja kujunenud, ta ei hakka valetama sellisel asjal, mis nagu nüüd oleme siis nagu see asi, mis seal midagi küünlaid väärt. Selles mõttes. Sest sputnik ja RT on teine Vene propagandakanal, et nad on nuhtluseks üle terve Euroopaga Lõuna-Euroopas ma tean inimesi, kes teevad kommunikatsioonitööd, poliitilistel organisatsioonidel on tohutu probleem. Nad jälle tahavad Suti intervjuudes ütleme, mõned on näiteks alguses, isegi see on juba jõudnud lõunasse välja, et nad ei, üldiselt ei anna neile intervjuudega alguses, et noh, et ikka proovid, anname kellelegi madalama taseme ja siis nagu enne, et need nende kahe kanaliga on pluss nende igasuguseid selliseid väiksemaid spin-off, kohalikke asju, nendega on probleeme, aga samas no siin Eestis võiks olla juba päris teadlik sellest küsimusest. Jah, aga kui sa sellise meediakanaliga suhtled, siis sa pead teadma seda, et seal on midagi salvestatud, kontrollitav asi ära lükka seda siis tagasi. Sealse nõme asi, et nad üks minister selles valitsuses on vahetunud selle tõttu Ta sattus. Ja ma olen jah, jama siis ajas ajas jama, eks järjest tuli mingi uus uus asi välja ja siis jääda vahele mingi sellise, sellise patuga tundub pähe imelik olevat, siis tunnistad, läks valesti, ma natukene käitusin valesti, mul on kahju, ma rohkem annan endale paremini aru, kellega ma räägin, kuigi samas ka nagu selleks ongi ju neile erinevaid kommunikatsiooniinimesed ka kõrval, et kui minister on hajevil mõtetega kusagil ma ei tea, kus või mingit muud tööasju ajama, siis talongi pressi inimesed seal kõrval selle jaoks, et talle öeldud. Võib-olla see ei ole hea mõte, meil on juba kiire. Et nad võib-olla kipub näiteks ma olen näinud rahvuslike organisatsioonide üritustel, et et kuidagi nagu sa räägid Leedu ministriga väga pikalt toredalt, siis tuleb juurde mingisugune niisugune isegi mitte nii kahtlane vene kanali esindaja igaks juhuks Leedu ministril hakkab väga kiire. Intervjuu lõpeb kohe ära, et kuigi ma ei, ma ei ole kindel, kas ma olen 100 protsenti selle poolt, et vene kanalitega üldse ei räägitaks. Aga noh, see on klassikaline taktid tavaliselt ikka juhtunud. Apsakad vigasid selles, kui suheldakse liialt vähe, selles mõttes nagu mitte suhelda, see ei ole ka kõige parem retsept. Aga Eesti on nii väike, et siin ongi kõikidel ajakirjanikel ja tõenäoliselt ka sputniku ajakirjanikel kõikide ministrite mobiiltelefoninumbrit taskus sputnikule muidugi me ei tea, nendel nüüd baarse kaamerale jäänud tiitlid minu meelest sputniku vaata siiamaani kodulehel, neil ei ole isegi töötajate nimekirjad, me teame, Delfi on vist, korraldan erinevad asjad, üks asi on see, et kas sa oled, räägid Sputnikuga või räägi ja teine asi on see, kas valetatud, kas sa rääkisid temaga, on kaks erinevat probleemi sees, minu meelest on seal kaks probleemises. Esiteks siiski ma arvan, et Sputniku ja RT-ga, mis on selgelt propagandakanalid, ei tasuks rääkida. Ja teiseks on see, et valetada, valetada ei tohiks. Üldiselt praegusel juhul Mailis Repsi kaitses ja ütles, et et ta on vabandanud ja oma eksimustest aru saanud ja, ja et praegusel juhul haridusminister jääb vähemalt ametisse. Nojah, aga seal juba hakkas nõudmisi teiste parteide poolt. Ta võiks ikkagi kaaluda tagasiastumist, sest see oleksid leitavad ka oma need punktid nagu kirja saama. Mis olekski hästi nõme, et selles mõttes ta haridusministrina Repsega väga asjalik krapsakas ja pead selle eest ikkagi saamaga vastu pead sa vea teed, siis sa võid olla muidu tubli, aga see ei tähenda, et sul on täielik nagu immuunsus ja andestamine, et kui sa ikkagi teed vea, siis sa pead seda iga tunnistama reast õppima, et seda rohkem ei juhtuks ja teised seda viga tuleb nii palju alla joonida, et ka teised saaksid aru, et selliseid asju ei tohi teha, et see ei ole vastuvõetav. Et seda ei tohi lasta niisama radari alt läbi. Jalkajalgpallikeeles on tal kollane kaart praegu selgelt olemas. Aga lähme siit Keskerakonnaga edasi. Et esmaspäeval toimus erakonna Tallinna nõukogu koosolekus, pandi paika siis kahe piirkonna esinumbrid. Praegune linnapea kohusetäitja Taavi Aas on Mustamäe esinumber, aga palju suurema intriigi tekitas Lasnamäe esinumbri määramine, seal seati üles partei juhtgrupi poolt Mihhail Kõlvart kuid koosolekul pandi tema kõrvale veel kaks kandidaati ja kui ma ei eksi, siis lisaks Edgar Savisaarele Yana Toomi kandidatuur. Allikad väidavad, et mõlema kandidatuuri seadis üles Olga Ivanova kes siis lõpuks hääletusel mängis sellise vingerpussi toomile. Toom sai null häält, Savisaar sai ühe hääle ja ülejäänud hääled läksid Mihhail Kõlvartile, et kogu selle asja tulemuseks on ehk siis see, et Ivanova tahtes ilmselt Savisaarele head panid olukorda, kus ta kaotas erakonnas valimised ja ja see näitab, et Savisaar ei ole enam erakonnas kõva tegija. Nii ta on ja ega seal ei olegi midagi üllatavat. Savisaar ongi võimu juurest eemale puksitud, ta ei ole ju enam võimul. Ta on ka erakonnas enda positsiooni, täielikult mahamängija. Ta on rahvaajaks kohtualune, praegu ta ei ole, ta ei ole enam tegevpoliitik. Vabandust, aga see on, see on hetkesituatsioon ajaloonõunik? Jah, rongid on küsimus, kus ta libiseb ajaloo prügikasti või jääb ikkagi pinnale. Ta on Eesti poliitikale ikka väga palju andnud ka meie poliitilises lähiajal muidugi tegijad ja selliseid asju. Kas Ivanova tõesti, kes ta nagu agarus ja ogarus või nagu Heino inimene on teotahet täis ja inimene tahtis parimat ja võib-olla ka enda mure, kuna tema on ka olnud ju Lasnamäe piirkonna number ikkagi ja võib-olla tema positsiooni erakonnas pärast kongressi on olnud segane, ei teagi, milline on tema positsioon, siis paneb nagu panuseid kõigile kaartidele häälestada saab ikka nagu noh, ilmselt on ka selles asi, et see seltskond, kes valis alistada kandidaate praegu välja, oli teistsugune kui see, kes on näiteks praegu riigikogus, eks nad. Alluvussuhted või sõbrasuhted savisaarega lihtsalt erinevad nende gruppide gruppide viisi. Et Riigikogus on Savisaar rohkem toetajad, seal peavad nendega rohkem arvestama. Kui me vaatame neid kandidaate, siis noh, Kõlvart näiteks Lasnamäel Ma arvan, et ta võib päris hea tulemuse koju tulla, võib-olla mitte nii suure kui Savisaar, aga mine sa tea, Estonian aktiivselt tegutsenud? Me oleme viimasel ajal ja näiteks tähele pannud, et Eestis on päris palju räägitud ühest koolist on Gustav Adolfi gümnaasiumist. Mis saab uue maja, see on üks Kõlvarti plaanidest. Aga selle varjus toimub teine asi. Gustav Adolfi Gümnaasiumi uue maja uueks majaks saab siis see Eesti seni suurim täiskasvanute gümnaasiumis kolitakse Lasnamäele ja pannakse seal kokku järgmise kooliga. Siis Lasnamäele, tekib uus, selline vinge kompleks ja käib Kõlvarti juhtimisel Kõlvart just siis sealsamas Lasnamäel ka kandideerib, et kas sellisele oma valijaskonnale na teeb selgelt mingisuguse hea uue huvitava projekti. Ja mida on vaja selles mõttes, et tänapäevapoliitika, mida politsei tegema peabki ja selle kooli ilmselt siis läheb ka vajaga, sinna kulub palju raha ja jääb inimestele meelde, et nad selline kohtakse tulekul. Eks ta saab sügiseks valmis siis selle lihtsalt kooliaasta algab sügisel mõne aja pärast üllatus tulevate valimisi teinud, aga see on selline asi, mida tegelikult sa ei saa poliitikule etteheiteid ei heidagi, seda ütlen, ma räägin, kuidas ta lihtsalt valmistub valimisteks ja mis on väga mõistlik. No see ongi tema valdkond, see on haridus, eks, aga kui me vaatame Keskerakonna vaatevinklist, siis kumb on kasulikum, linnapeakandidaat on see Mihhail Kõlvart või andev Taavi Aas, et mõlemal on teatav risk, et Kõlvart ja tema vastuolulisus siis eestlastest eesti keelt kõneleva rahva seas ja teisalt Taavi Aas, kes lihtsalt ei too hääli, nagu me teame, et viimati kohalikel valimistel vist 200 häält. Päris linnapead meil ei ole. Tõsi, näiteks eile hommikul sattusin kuulma Tartu linnapea Urmas klaasi esinemist. Väga toredasti esines siis tulin tagasi Tallinnasse, proovisin otsida, et mida siis Taavi Aas eile rääkis, läksin koduleheküljel, ei olnud seal mingit kõnet. Võib-olla kõnesid olekski liialt palju, aga noh, suhtumine on erinev. Aga, aga noh, Taavi aasast nagu publikumagnetit praegu. Selliste eelarvepoliitilise ja hea valik seegi. Aga siis jääb Kõlvart, sest nii nagu mina olen aru saanud keskerakonnas räägitakse, et kui varem olid ka laual veel Mailis Reps, Yana Toom, siis praeguseks on ainult kaks linnavalitsusse kuuluvad. Arvestades Mailis Repsil, Yana Toomil, ilmselgelt on juba töökohad olemas. Kust nad ilmselt ei hakka tulema, kui midagi veel palju hullemat kokku ei keera? Linnapeaks tegemiseks see, kuidas, kes lõpuks linnapeaks saab. See on parteisisene asi, eks ju, et noh, üks võib-olla häältemagnet, teine, võib-olla jällegi tegevjuhina parem, seal on, aga noh, see on valiku küsimus, partei enda saab näha. Veebruaris lubas Jüri Ratas, et veebruari lõpuks on selge linnapeakandidaat. Praegu näib, et natuke mängitakse veel avalikkusega, seda mängu sõelume kandidaate, eks saab näha, aga vahetame teemat, läheme otsapidi Tartusse, ülikoolilinna, kus enamasti ilmselt ka meil meenuvad siin positiivsed mälestused ülikooliajast ja nii edasi, aga aga Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress on siin vahendanud ühte kaunist segast ja keerulist intriigi, kus õppejõud ja professor ning tema tudeng siis sattusid intiimsuhtesse kuni selleni välja, et nüüd uurib seda prokuratuur, et juhtum, millest Eesti Päevaleht esmalt kirjutas, oli 2013 aasta lõpust ja 2014 aasta algusest. Kui naisdoktorant esitas esimesed kaebused ülikoolide oma juhendaja kohta. Aga tuleb välja, et tegelikult on see lugu palju pikem, et eestiekspress. Sulev Vedler võib-olla avad seda juhtumit? Ei, ma ei oska selle juhtumi kohta selles mõttes detaile öelda, et ma ise sellega tegelenud, üks kolleeg sellest kirjutas, aga nagu ikka need lood ongi sageli pikal. Et see ei ole nende paugupealt, et väljakujunenud suhe vaid selle aastate kaupa. Seal oli sellist armastust ja vihkamist nii palju ka kui mina seda tean. Ja see ei ole lugu, kulud, mis on täiesti mustvalge, et seal on see hall on esindatud kõikides oma varjundites, neid on ilmselt rohkem kui 50. Miks sellele loole üldse tähelepanu tasub pöörata? Küsisin justiitsministeeriumist järgijat, et kui palju on Eestis algatatud uurimisi paragrahv 152 alusel karistusseadustikus selline paragrahv, mis räägib võrdõiguslikkusesse selgub, et see on esimene varem ei ole mitte ühtegi sellist ei siis kuriteo ega ka väärteo puhul sellist uurimist algatatud selles mõttes on tegemist pretsedendiga. Küsimus on selles, et kas see on hea pretsedent, sest nad on tõesti nagu sa ütled, et halli halli varjundeid on rohkem kui 50, et, et noh kindlasti inimestel on seal probleeme, see on ilmselgelt suhtedraamast alguse saanud, see ongi suhtedraama, et ma ei ütle seda suhte sees, võib olla inimene teise inimese suhtes ahistab või vägivaldne. Aga just see, et see küsimus, et kui see pretsedent, et nüüd edasi läheb ja sealt selgub näiteks, et nad tõesti ühed mustad mõlemad et siis mida ta teeb sellele edasi sellele paragrahvi kasutamisele? Selle tõttu tasubki talle tähelepanu pöörata minu meelest, sest see on esimene selline juhtum, et inimesed võiksid sellest õppida üleüldse selgeks saada, mis asi on seksuaalne ahistamine, mis, mis üldse ahistamine on. Seda ahistamist on minu meelest meie töökohtadel päris palja ahistamine, kiusamine, kiusamine ja noh, need on kooliga ei lõppe ära see, sest see konkreetne paragrahv ei räägi ainult sellest. Tegemist peaks olema seksuaalse kiusamisega rahvuse pinnal, eks, kõige kõige Muubina sa võid lihtsalt puhtalt antipaatiast hakata inimest selle kohta öeldakse, kasutatakse samu väljendeid välja, sööma, teadiks. Ja selles mõttes seal on praegu ka siis ütleme teise paragrahvi järgi uurimine. Puudutab siis ähvardamist et kas ma lõikan sul mõne kehaosa ära või, või siis tapan su ära, need on ka ikkagi väga tõsised ähvardused, aga jällegi kõik sõltub kontekstis, mõni inimene saab mõnest sõnumist, ma löön su maha, saab ühtemoodi härra teineteistmoodi aru, et sõltuvalt sõltuvalt selle ütlemis vii siis võid selle peale naerma puhkeda võid ka hakata tõsiselt värisema. Loomulikult, aga, aga seal on ikkagi see, et. Mulle millegipärast meenusid mitmed sellised suured välisuudiste toimetajana, suured afäärid välismaalt, kus on nagu olnud see, et inimesed, mingisugune säär või suhe saab läbi. Ja ühel osapoolel, kui mitte mõlemal jookseb katus täiesti maha ja nad on valmis suutelised praktiliselt kõigeks oli see naisastronaut, kes mähe püksis ja jälitas kedagi, inimene oli astronaudi tasemel, siis ta ilmselgelt oli tark ja edukas ja ilmselt mingi punktini tunnistatud psüühiliselt täiesti tugevalt terveks või siis USA kindral David Petreius, kellel oli noh, väär tema enda biograafi, poola proodwelliga abieluväline afäär, kelle mingil hetkel provoProdvelil, kes ka ise oli abielus, tekkis tunne, et mingisugune teine daam, kes oli hoopis seotud mingi teise kindraliga sõbra sõbra tasemel, et äkki see huvitav kapetreilises ta läks ja ta tegelikult tõmbas tõmbas kaela väga palju häda ja häbi täiesti ausatele inimestele ka, kes ei olnud enam tema abil välisafääriga seotud, et see tegelikult alati see kõrvalmõju puhul, et tasub olla ettevaatlik ka inimese enda kaitseks, sest ma ei usu, et proua prodwellil on sellest kasu. Ta on ise võst pointi lõpetanu ja kui sõjaväelane, et ma ei usu, ma ei usu, et kellelgi sellest oli kasu, mis muidugi jälle ei tähenda, et me peaksime sellised asjad vaibale lükkama, aga me peaksime olema hästi ettevaatlikud. Tartu ülikool on ka selle juhtumi puhul küllalt tõrksad käitunud, et ka ka meediasuhtluses nad pigem heitsid ette seda, et meedia seda üldse lahkab, nii detailselt, et seal ongi, ta on ühest küljest räägib nagu kuriteost võimalikust kuriteost teisest küljest ta räägib jällegi eraelust ja siis on seal ka ikkagi tuntud asutuse maine on ka kaalul kõigele lisaks, sest nad juhtusid, võtame ülikoolis. Kuigi ma ütleks, et see strateegiat ütle, et miks te sellega tegelete ja üldse, kui sa hakkad ajakirjanikke õpetama väga vanemale hiljuti samuti Tartu Ülikooli esindajaga, kes lõpuks seletas mulle ära, milles küsimus on enne seda ma kuulsin 10 minutit järjest telefoni, seda, kuidas see ei ole üldse teema, see nii mõttetu ja noh, selles mõttes ütle mulle, milles asi on ära nagu ratsionaalne inimene ära ka mind õpetama, ära hakka mind lihtsalt täpsemalt, kuuled, sa dotseerivad, et vabandust, see tekitab minust kohe tugevaid tundeid, teise teema. Nii et ma arvan, et ka ülikool on selles mõttes ka, lisan ma, materjal on selles mõttes ka selle skandaali puhul. Võib-olla sa ei alusta sellest, et sa ütled ajakirjanikele, et ärge üldse puutuge seda, võIts, ütle lihtsalt, et me tegeleme nende nende asjadega. Ja vaatame nüüd võtame rahulikult. Postimees, kus sina väljendatud, juhtis tähelepanu, näed, juhtub sellel hetkel, kus ülikool valmistutakse endale rektorit valima. Mulle meenutas kohe Graystone raamatute lõbusal avalikustamine. Põhimõtteliselt seal on kajutit seksuaalsest ahistamisest. Seal esineb ohvrina, eks. Eks naisülemus räägib, et tema kunagine partneriks sirmastajatud ahistas siis partner räägib hoopis naine ahistas teda ja siis lugu muskli näol kerib ja kerib ja kerib ja selgub, et tegelikult kõige selle taga oli mingi soov seda naisjuhi firma juhtimises tehtud vead kinni mätsida. Tegelikult oli hoopis äritüli ja siis sa ikka kuidas kõrvaldas konkurendi, ütled, et tegemist oli seksuaalse ahistamisega. Siin tekib samamoodi küsimus, kas siin on kuidagi seotud rektori valimistel võib-olla seal kadedus, et nende ühel poolel läheb siis päris hästi, et on teadvuses edasi läinud. Võib-olla lihtsalt need suhted ei vaibu, nad aastaid on kestnud, inimesed ei suuda andestada, inimtunded keesid üle. Ma kardan, et see on sellest tingitud, aga no loomulikult, kui keegi esitab avalduse kuhugi, siis seda tuleb uurida ja sellele tuleb käsitleda isegi kui sul on võib-olla intuitiivselt tunne, et see võib-olla üle käinud inimtunded ja, ja seal on nagu, mida uskuda täpselt, mida mitte, seda on väga-väga keeruline, sellepärast see on kahe inimese vahelised suhted ja mis seal tegelikult toimus, teavad tõenäoliselt need kaks inimest ise ainult. Ja kusjuures mõlemil on oma subjektiivne nägemus sellest täpselt nii, mõlemad saavad asjadest erinevalt aru, aga selle koha pealt tuleb, ehk on sul õigus, et tõesti ainus, kes oma nimega näoga selles juhtumis esineb, on Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm sisuliselt ja, ja tema peab ülikooli mainet ja kaitsma. Ja tõesti, teisalt on ta praegu konkureeriv Margit Sutrop ega siis ülikooli rektoriks. Nii ta on paraku, aga see oleks võinud juhtuda ilmselt ka absoluutselt ükskõik, millises teises kollektiivis, kuhu need inimesed oleksid sattunud selle juhtumi juurde tulema ilmselt kunagi võib-olla tagasi, et uurimine käib, aga, aga vahetame teemat ühe teema juurde, mis on pea iganädalane meie saates juba Donald Trump ja tema tegevused kõige värskemad teated tulevad eilsest päevast, kui trump võitluses meediaga on jätnud oma pressikonverentside ukse taha selliseid tuntud meediakanalid nagu CNN ja New York Times. Kui ma ei eksi ja Politico ja BBC Los Angeles Times oli seal sees terve rida kanaleid mis näitab, et, et kes toetasid siis valimistel Hillary Clintonit ja tegelikult ega Washington Post kelledel asi siis ei olnud ka klint ei olnud ka Trumpi pooldaja, vaid ikkagi tegi viimased nädalad enne valimisi üsna nii. Washington tõuske, Wall Street Journal olid tegelikult ka trumpi vastu, aga nad olid nii-öelda siis võib-olla see pigem vabariiklik pool, kes olid trumpi, vastumõttelised jäeti ilusasti, vasaktsenter jäädi välja, paremtsenter lasti sisse ja siis lastiga Braik paast, mis on siis see nii-öelda parem? Populistlik lehekülg. Nojah, aga me siin mõne mõnikümmend minutit tagasi arutasime, kas putnikuga tasub rääkida, aitäh, nad selles mõttes jällegi võib aru saada, miks trump niimodi käituda sputnik on, sputnik on, aga ikkagi ütleme, on vahe selles, kui ühele ühele pressikonverentsile järsku ütled, et sa lased Postimehe sisse, päevalehte ei lase, siis minu meelest see vahe oli pigem selles või lased päevalehe sisse ja postimehest ei lase sisse, et, et see oli ikkagi nagu see oli väga kergelt detsentri erinevate nüansside vahel vahet tegemine, memory selle vääriline ei ole võrreldav ka Taavi Rõivase ja Tallinna TV ukse taha jätmisega, minu meelest mitte. Ma ei hakka sulle vastu vaidlema, ei hakka trühvli vastu vaidlema, aga noh, seal on see, et tema on peremees, eks, et temal on, oli, oli, oli seda teha näo naat, on ta kindlasti Todon, näotu Kinglaste nagu mulle üks tuttav oli juba Facebook'i kirjutanud, pole hullu, et Sergei nait live esitab selle pressikonverentsi täna õhtul paremini. Kus siis on teatavasti Donald Trump kõneisikut son spaysserit hakanud mängima. Komöödia näitlejatar Se Melissa McCarthy, et ja üldse ma saan aru, et paljud Trumpi administratsiooni liikmed on siis pandud naisnäitlejatega täidetud selleks et seda nii-öelda trollide. Ei kindlasti, see on selline asi, kus ka Washington Post ja Wall Street Journal kui väljaanded, kes lasti sisse ja kes läksid sisse, sest mõnedki otsustasid solidaarsusest boikoteerida. Et ka nemad peavad seal sellest välja seisma, sest muidu järgmisena võib-olla tuleb mingisugune siuke vasaktsentri vasakpoolsema otsa president, kes omakorda viskab paremtsentri ajakirjanikud välja, et, et see, see on koht, kus tuleb teha häält ja protestide ja ma arvan, et selle protestil ilmselt on ka mõju, sest kui me mõtleme Trumpi administratsiooni päris algusesse, siis tundus, et pressikonverents enam ei tulegi, et ainult Twitteri postitused, mida tuleb seest laialdaselt kogu aeg, et et selles mõttes asi on natukene normaliseerunud, kuigi jälle järjekordne sihuke luksatus käis. Nüüd see antud juhtum on taas kord tema võitlus, siis kõik neusiga, nagu ta seda nimetab, vale tituleerib. Ja siin on meediakanalid, on ka segaduses tõesti, et kuidas käituda, et kas, kas me siis solidaarsusest jätame minemata, sest sellistele pressikonverentsidele või kuidas me üldse trumpi kajastada? Kui seni me oleme olnud tema suhtes kriitilised, tema ütleb, et me oleme liiga kriitilised, kui tõmbame tooni alla. Me oleme, jätame jälle vale mulje, et me nüüd allusime tema tema nõudmistele ja olen vähem kriitilisem. Ma ütleks, et on trumpi enda huvides, lasta need inimesed sinna pressikonverentsile, sest et siis sa saad ka mingisuguse osa uudiseid, mida sa suudad ise hallata. Selle kõrval juba räägitakse, et valge maja valgest majast lekib kogu aeg erinevat infot. Ja lekkeid sa väga hästi ei kontrolli, kui, sest ma ei oska öelda, milliseid, kui see kõigile töötajatele kiipi kuskile häälepaelte peale ei pane. Mis ei ole vist õnneks tehniliselt veel võimalik, et see, pealegi kui see oleks isegi võimalik, sest teatavasti infot saab üle anda ka sõnatult rääkimata. Ma tahtsin öelda jah, et, et see ei tundu tegelikult, tekitas mõttetu skandaali kohale, mis ei ole temale. Tegelikult ei anna talle mitte midagi juurde, mis on sealt kõrvalt võib-olla teine skandaal, mis on kerima hakanud. Tuleb välja, mis seal siis leke põhine. Ta tema administratsioon on üritanud siis kongressi liikmeid ja luuretöötajaid värvata rääkima seda, et tegelikult mingid need tema administratsiooni vene sidemed polegi nii suured ja olulised, mis on? Ma ütleksin, palju skandaalsem, kui see pooled ajakirjanikud pressikonverentsilt välja visata, kui loomulikult ei tohi ka ajakirjanik, aga sisuliselt ma arvan, et see on palju, võib-olla hullema mõjuga laiem mängs, seal on ka kolmas osapool, millest räägitakse, sn hiilanud sisuliselt. Sa otsid endale liitlast ürituseks Hiinale Hiina vaatama suurim vastane. Lõppeval nädalal ta nimetas ametisse oma uue julgeoleku nõuniku, armee kindralleitnant Herbert Raymond maastur. Presidendi sõnul olevat maastur tohutu do ande ja tohutu kogemusega mees ning mässuliste vastase sõjapidamise ekspert. See tundub, et seda tunnistab isegi John McCain, kes on muidu jätkuvalt oma parteikaaslasest presidendi suhtes päris kriitiline ja lisaks siis võib-olla eestlaste südamel paneb nagu hingekeeled mängima see, et masteri puhul on välja toodud ka seda. Ta on, saab väga hästi aru, mis on mis on Venemaa problemaatilisusse, et erinevalt siis eelkäijast maid, blinnist, kelle puhul toodi välja tema sidemeid aga, või kontakte Elalmites, kellele küsimus, kas ta valetas, valetas, aga ütleme, see valetas ta Venemaa küsimuses ja tema ja miks ta, miks värbas siis väidetavalt Trumpi administratsioon luuretöötajaid rääkima teistsugust juttu oli jällegi Venemaa küsimus, et tundub, et see nagu praegune see võitluse keskpunkt, kuigi Hiina, nagu sa ütlesid, on trumpi deklareeritud, et nii-öelda üks põhivaenlasi, et see võitluse keskpunkt tundub minevat just Venemaa küsimusele, mis mingit pidi on meie osas ilmselt hea, sest nad on sellel teemal tähelepanelikud ja tundlikud. Ma ei tea, kuidas see puudutab, kuidas on nagu ülejäänud maailm nurkadega, millele võib olla tähelepanu läheb selle võrra vähem ja ameeriklaste toel püsib ikkagi jätkuvalt väga suur osa maailmakorras, sealhulgas mitte mitte ebaoluline ei ole see, mis toimub Lähis-Idas või Kaug-Idas. Siit me jõuame jälle kuulsa Rootsi skandaalina mis toimub meie lähedal ja mõnikord mõningad üksikud väljaütlemised või postitused leiavad väga suurt mõju kuskil hoopis kaugemale, selgub, et ta ei ole suurt midagi läbi mõelnud, et ta mingi suvalise uudise peale sattunud selle kohta midagi plahvatanud, ütelnud, mis sülg suhu ja ja siis noh, pool maailma, mõistate, mis see on ja mõned inimesed on solvunud. Alguses tuli palju nalja, aga siis tuli nagu pika-pika ilu peale, paraku ka tilli natukene. Ja noh, ega trumpi seal ei öelnud seda, et mingid terrorirünnakud või midagi sellist tema ainult viitas, et vaadake, mis Rootsis toimub ja see oligi põhimõtteliselt kõik, mis on väga nagu, ütleme hästi erinevat, sisustatav nagu mõte. Mõned hakkasid selle peale kohe nagu tänaval kõndivad inimeste pilte ja sellist lumist vaikust postitama aga siis paraku just see Stockholmi problemaatiline eeslinn jällegi muutus problemaatiliseks. Siis said ka nagu teistsugused sisustamised endale juurde. Rootsi krimistatistika on ka selline, et näiteks vägistamisi naiste vägistamisi ongi kasvanud ja aastal 2000 langi kasvanud ja ahistamise, et ei saa öelda, et seal nagu mingit tõtt ei ole. Midagi seal on, mingit suurt kuritegevuse lainet nagu justkui ei ole, ei ole, sõda, ei ole suur kuritegevuse lainet, ei ole, aga samas kui palju me teame, mida raporteeritakse või mida mitte vägistamine üldiselt alaraporteeritud kuritegu ja kui sa oled ühe lisavägistamise ohver, siis sul tegelikult ma arvan, et ei ole nagu ma ei ole vahet, et üldiselt on hästi, võtsin huvi pärast lahti küljelt politsei e eelmise aasta operatiivne info, et kui palju siis 24. veebruaril koduvägivalda raporteerite, et kas presidendi, meie presidendilt vastab tõele, ei olnud muuseas mingit erilist tõusu, et oleks nagu seal väga palju peksmisi. Aga esiteks seal operatiivinfos ei kajastada vaata kõiki juhtumeid, kõiki avalduse. Ja teiseks, mis on väga loogiline, koduvägivalla juhtumeid lihtsalt ei raporteeritud, ei raporteerita eriti minu meelest. President rääkis väga õiget juttu, ma ei taha öelda, ta ei olnud usaldusväärne, vastupidi väga sageli. Ja enamasti seda koduvägivalda ei raporteeris, on ilmselt üks kõige nagu selliseid ana raporti, sest see on ju lähedane inimene, kellega enamik inimesi ka sõltuvuse probleem, nad tahavad temaga edasi elada, mis tähendab, et sa ilmselt ei kutsunud politseid, vaid sa arvad, et äkki ta hakkab homme heaks kuivydansule. Viimased 10 aastat kogu aeg kestab veel andnud? Noh, ilmselt nagu realistlik stsenaarium on see, et homme, eks kaineks ja ülehomme jälle aga tõmbame Trumpile siis selleks korraks jälle joone alla ja ja võib-olla lõpetuseks räägime põgusalt sellest, et valitsusel täitub järgmisel nädalal, kui ma ei eksi, siis 100 päeva ametis, et täna peaks olema 94. päev vist ametis? Ma ei ole lugenud, aga ma panin tähele, et ma sain mingeid kutseid üritustele seoses valitsuse 100 päeva täitmisega. Kuidas valitsus hakkama on saanud? Et mis mina olen täheldanud, on see bensiini hind on läinud üles ja piimaliitri hind on ka kass läinud poest kõrgemaks, et need ei ole küll otseselt valitsuse tegevusega seotud, aga see on see, mis tavainimest puudutab, sellisel on küll valitsuse tegevusega ka eelmise valitsuse tegevusega pigem seotud on see bensiinihinnatõusuta mis ta teinud, neljanda on hästi palju segadust külvanud. Selles mõttes, et maksuseadused on sellised, et ega mina ka enam lõpuks aru ei saa, et millised maksud meil hakkavad tõusma, millal tõusma kogu aeg nad muutuvad, sellist heitlikku meelt on valitsusel hästi palju olnud. Hea näide on see autode registreerimislõiv kord tahetud ühtepidi siis teistpidi kolmandat pidi kehtestada tulumaks, mis selle kunagi Eestis ikkagi väga, väga selge ja lihtne, see muutub üha keerulisemaks ja tahetakse veel veel keerulisemaks. Postimees on sellest kirjutanud vähemalt ka uuel ennast 6000-st astmest, eks noh, siis on idee Jüri Rataselt, et kõik need Eesti elanikud, kes on siin 25 aastat elades neile võiks anda kodakondsuse ei leidnud ühegi partei, tähendab mingisugune ei, Holland on minu meelest need, mida, nagu justkui valitsuse liige põrgata käima. Aga tegelikult täitsa toetust ei ole. ABC ei ole valitsuses, nagu sa mõtled, okei, ta mõtleb nüüd oma kohalikele omavalitsustele, samal ajal tuleb seal mingi päris reform kõrvale. Ja siis on jälle mingisugune valitsuse liige, viskab üles mingi ideed, et see kaos nagu leppige omavahel kokku, mida te teete, andke inimestele enam-vähem nagu niisugune kindel pilt, et teil on ju ometi nagu koalitsioon püsib mingite suundade alusel, et see, seda on küll tunda. Hämmastav on see nats siiski. Keskerakond, kes, kes seal valitsuses peaministri koht on meil küll olemas, jõuministrite kohti ei ole, tema populaarsus on kasvanud eriti just eestlaste seas, ta on suutnud ikkagi jätta selle mulje, et me hoolime. Tema populaarsus on väga headlannas. Samas ütleme, sotside populaarsus on kõvasti kukkunud, seal taga on alkoholipoliitika. Ilmselt eile joodi Eestis päris palju Lätist toodud viina sellist ma ei tea, kui palju see tegelikult statistika näitab, et see paika peab, see inimeste sellest räägitakse muidugi kindlasti märksa rohkem kui tegelikult ja aga isegi kui, kui seda joodises joodi seda eile ja IRL-i oma on noh, täiesti seal siiski kuskilt allpool allpool igasugust arvestust lendamas, et valitsusel ei ole nagu väga hästi läinud, sest heitlikus ase see häda. Et eksminister on kaotanud oma koha Arpinskinutlen ja tema on olnud Keskerakonnast, kelle toetus on tõusnud. See just see võib olla heitlikus, segaduse tekitamine, et kuidas nad nagu omavahel nagu peaksid mingisugust sellist, nagu väitlus, show'd seal valitsus, praegu tundub ta ikkagi rohkem, et võib-olla see on kuidagi selgemalt on ka ikkagi sissepoole ka peaminister Jüri Ratas olnud riigi sissepoole kui väljapoole, mis on ka loogiline, et ta, ta pigem ongi Eestis tegutsev, tuleb rongis võib-olla vastu, jagab sulle isegi šokolaadimedali, on ju, kuidas oleksid käitunud, kui eile oleks tulnud Jüri Ratas andnud šokolaadimedalid on väga armas, aitäh Alexile aitäh. Irja. Seni selline, siis ütleme sihuke see äsja puhul see, see veel midagi halba, et selle asi, mida ma ootaksin, et teeks, aga noh, et kui ta on selline väike armas initsiatiiv, las ta siis teeb, kui see Tanel inimesele võib tunduda naeruväärne, aga mõnele tundub see ikkagi väga äge, tema ise tuli, andis mulle eri, ma kuulsin, et meediaosakond tahtis ka sellest mingisugust pilti või fotot teha, aga see, see tungivalt keelati ära. Jüri Ratas olla teinud seda aastaid ja aastaid juba ja et tema ei tahtnud, et sellest pilti tehakse, aga keegi muidugi seal rongis ilmselgelt ikkagi mingi video tegi. Inimesed, me näeme ajakirjanikke, kui palju erinevaid vihjeid tuleb, nagu lehetoimetusse inimesed innukalt ikka teavitavad kõike, mida nad näevad. Kremlimeelsust kardeti selle valitsuse, seda ma nagu väga küll ei ole näinud ja mis puudutab seda sissepoole pööratud, siis varsti tuleb Euroopa Liidu eesistumine ja siis me näeme, et väljapoole pöörates tuleb ikka tugevama sest juurde ja välis ja julgeolekupoliitikas tehakse kõike, mis on lubatud, seda joont on väga ilusasti hoitud minu meelest. Vot see oleks murettekitav, kui nad hakkaksid seal lahmima midagi, et võib-olla, aga kas meil neid liitlasvägesid ongi vaja, siis oleks nagu siis oleks tõsiselt mureks põhjust välis ja julgeolekupoliitikas praegu. Las nad siis olla, las ta käib nagu rohkem või kas lasta paista rohkem siseriiklik, kui ta käib ülemkogul kohal ja kuninga kõik muu toimib nagu ta paika pandud, see on hästi. Tõmbame siinkohal joone sellele teemale alla ja soovime valitsusele jätkuvalt edu. Ja tänaseks rahva teenrid lõpetavad, väljas on kaunis talveilm, soovime kõigile suusatajatele edu, kes sõidavad täna ja homme Tartu maratoni, mis seal kõrval on täitsa isemoodi, et enam ei sõideta Otepäält Elvasse, vaid defandil tehakse 34 kilomeetrit ja seda siis kuue kilomeetristel ringidega. Loodame, et kõik jõuavad ilusti. Tule ja jää orbiidile tiirlema. Teie ees olid Evelyn Kaldoja Postimehes Sulev Vedler Eesti Ekspressis. Suur aitäh teile. Ja mina, Taavi Eilat. Tänan teid. Rahva teenrid on eetris juba järgmisel laupäeval.