Tere hommikust, lumikellukesed õitsevad ja Lõuna-Eestis jookseb juba ka vahtramahl, kevad on lähedal, aga nagu ikka, räägime rahva teenerites hoopis teistel teemadel kui ilm ja nii ka täna. Stuudios on Evelyn Kaldoja Postimehest Mikk Salu Eesti ekspressist ja Mirko ojakivi Kaljust. Tere. Tere. Tere. Alustuseks räägime Jüri Ratase valitsuse 100-st esimesest päevast, kuna täna on juba 101. päev, siis 100 kriitikavaba päeva möödas ning nüüd võib asjadest rääkida ka kriitiliselt, aga tõsi, ega sellest 100-st kriitikavaba päeva tavast me siin saates pole kinni pidanud, sest et eks seda analüüsi ja kriitikat jooksvalt Nendel teemadel on olnud siin küll ja küll, aga no milline siis on Ratase valitsuse algused, et poliitikas on valuutaks hääled ja kui vaadata oktoobri reitingut ehk siis valitsuse vahetuse eelsed Turu-uuringute erakondade populaarsustabelit ja eelmisel nädalal sama uuringufirma tulemust mille tellijaks on siis rahvusringhääling, siis seis on selline, et Keskerakond võrreldes oktoobriga on 26-lt protsendilt tõusnud 29-le protsendile. Pluss kolm reformierakonnal numbrid 25 on asendunud 23-ks ehk miinus kaks. Sotsidel 12-lt reiting kukkunud 10-le ehk samamoodi miinus kaks EKRE'l 10-lt 12-le pluss kaks vabaerakonnal üheksalt kaheksal ehk miinus üks ja IRL-i reiting on oktoobris ja praegu täpselt seitsme peale ehk muutust pole. Ma arvan, kogu selle tabeli kohta võib ju sisuliselt öelda suurt muutust ei ole see pluss kolm ja miinus kaks, ega see ju nii-öelda selline suur pilte ei ole. Suur pilt selle taga on see, et Keskerakond ja Reformierakond võivad rahul olla. Noh, eks ole, üks on valitsus teinud ei ole. Nende populaarsus on kõrge, reformile langeb, miinus, ütleb, et see on. Kui sa vaatad seal neid ka mõnda teist uuringuid, natuke trendi, siis nad ikka püsivad seal oma selle väga selgelt teisel kohal, Keskerakond on seal esimene. Sotsidel IRLil läheb kehvasti. Kuidas nüüd öelda oma positsiooni tõttu? Ja seal ei ole mingit positiivset, muutuks nende. Mul oleks negatiivseks läinud, et seal on nagu see küsimus võib-olla, et et halvima vältimiseks Ja et neil on, nagu ma ütleks, et kehv seis, eriti IRL-i, kellel on ikkagi see küsimus Olla või mitte, olla lootus tõenäoliselt jah, IRL-il oli see, et vali valitsust vahetades on võimalik see seisa võitjate poole seisad, hakkame tegu pöörata nagu kasuks, aga sealt on tõenäoliselt korra käis reiting seal kusagil üheksa punkti peal ära, aga või üheksa protsendi peal, aga. Aga seal on küsimused, mis juhtunuks, kui need kukkunuks välja, et mis siis juhtunuks, võib-olla siis oleks nad juba alla alla valimiskünnise Lõuna-Hiinas ja võib-olla võib-olla ma ei tea ja teine pool asja juures on see, et kui nad ikkagi teevad sisuliselt sama materjaliga, need ministrid on samad, kes ennegi, et ega see IRL-i nägu pole otseselt muutunud, et need ministrid, et noh, natukene ümber paigutatud, aga on ikkagi samad mehed. Okei, üks naine nüüd ka. Et lihtsalt erinevates kohtades, et see ei, see seal ei olegi nagu väga palju oodata. Et aga mida ma nende numbritega tahtsin öelda, on see, et, et suurt pilti toetuse mõttes valitsuse vahetus ei muutnud, küll seal ütleme, on valitsuse populaarsus tõusnud sedapidi, et kuna Keskerakond juhtparteina on populaarsem kui Reformierakond, siis praegu valitsusparteide toetus võrreldes opositsioonierakondade toetusega on suurem ja see justkui on valitsusele, ütleme nõksa parem mandaat, aga kui vaadata nagu seda sisu poolt, sest ma arvan, poliitikas me võime ju nendest reitingutest rääkida küll ja küll, aga, aga see tõepäev on ikka valimiste päev ja valimiste päeval maksab see, mis on tehtud või tegemata. No Jüri Ratase valitsus pani 100-ks esimeseks päevaks endale plaani 88 ülesannet, millest täidis Läti 70 ülesannet osaliselt täidetud seitse ülesannete täitmata 11 11 ülesannet. Tähtsamad töövõidud koalitsiooni arvates on siis lasterikka peretoetuse tõstmine 300 euroni kuus. Pensionireformi põhimõtete kokkuleppimine vanemapalgasüsteemi reformi põhimõtete kokkuleppimine viidi läbi tulumaksureform. Ma loen nüüd siis seda positiivset programmi valitsuse koduleheküljelt, et. Siis sellest, mis eesmärgiks endale ise seadis, sa paned endale ise lati, siis sul on väga noh, sa paned tõenäoliselt seda latti, pannes sa juba arvestanud sellega, et mis on ületatud. Aga kohe-kohe koore, sina tee see negatiivne pool nende rahva korrigeerin väikest asja, sa ütlesid, et võime vaadata neid küsitlusi nii ja naa, aga et asjad panekski lõpuks paika valimistele, kus loeb see, mis tehtud või tegemata, et ma pigem ütleks, et seal loetuse mulje. Kas keegi on midagi teinud? Nii, aga me räägimegi sellest, kuidas mulje tõeliselt midagi teinud või tegelenud, see ei ole oluline, aga räägimegi sellest, kuidas seda muljet luuakse, sest ausalt öeldes see, kui sümboolseks peab üks valitsus sadat päeva, et noh, reeglina see 100 päeva onju üldse selline sisseelamisaeg kriitikavaba aeg, et noh, tõsi selle valitsuse puhul on see häda, et kaks erakonda on ikkagi vanad olijad ja paljud ministrid jäid samadele positsioonidele ja rääkida nüüd sellest, et nendele peaks veel andma kusagil mandaadi piires veel mingisuguseid kriitikavabu päevi. Noh, ma ei tea Kuigi see 100 päeva kinnisma eile mõtlesin just, et kaitseministeeriumist oli tulnud selline ülevaade, et mida siis on kaitseminister teinud esimese 100 päeva jooksul samuti seal nad kasutavad seda võimalust, et 100 100 päevaga näidata, et midagi on tehtud, aga osade asjade puhul tõesti võib-olla need on nagu nüüd uued algatused, aga suur osa nendest noh, näiteks liitlasvägede tulemine otsustati ära juba suvel Varssavis. Et noh, see, kui palju on seal nüüd konkreetse kaitseministri töö või pigem on see ikkagi masinavärgil, on lasknud edasi töötada ja ei ole, tekitades mingeid asjatuid takistusi. Samamoodi saavad samamoodi ju lepiti kokku ka pensionireformi põhimõtted. Tõsi detailides see valitsus tegi oma korrektuuri ja samamoodi ju eelmises valitsuses algasse vanemapalga süsteemi reformimine. Aga, aga jah, otsusteni siis lõplike otsusteni ei jõutud. Ossinovski kuri kuulis alkopoliitikasesse alkopoliitika. Ma sain aru, et need põhimõtted on kuju võtnud ka juba tükk aega. Olen veidi paar aastat on seda Ossinovski ajaliselt. Aga ühesõnaga, vaadates seda sellist lõpuspurti, mis sellel ütleme kusagil seal 99. päeval toimus, kus kabinetti, et siis neljapäeval kogunes ja lõpetas reede varahommikul oma koosolekul kell neli pool neli öösel ja, ja ma saan aru, eluliste asjade ikka jõud ehk siis olulistes asjades kokku ei lepita, sest nende need jõuti läbi ratsutada. Aga näiteks maksuteemadel ei olnud õieti jõudnud sellest rääkidagi. Aga oluline oli see, et need teemad tuli kabinetist läbi lasta, sest järgmiseks päevaks oli kokku kutsutud pressikonverents ja seal tuli öelda, et millised asjad on tehtud. Need asjad tegemata sellel nädalal tõesti, see, kuidas siin erinevad erakonnad on kutsunud ajakirjanikele mingisugustele lõunasöökidele, kus nad siis räägivad, et mida 100 päevaga on tehtud ja kus ministeeriumid ja ministrid on teinud mingeid kokkuvõtteid, et see on tegelikult ikkagi noh, ma ei tea, naljakas. Jah, sest tegelikult see 100 päeva onju ja alles algus millist tähtsust sest oluline on see, et mis lõpuks, kui valitsuse töö on tehtud, kui valitsus astub tagasi, mis selleks ajaks on tehtud, et ma arvan, sellised. Ütleme avalamadeni selliseid koosviibimisi korraldataksegi selleks, et lükata see tagasiastumise päev võimalikult kaugele, et kui sa nagu ennetavalt No ei, ma arvan, et eks nad tulid ju võimule natuke sellise, mis natukene ikka päris palju sellise hoiakuga, et siin on meil olnud väga kaua aega, stagnatsioon, seisak ja nüüd me tuleme, hakkame panema ja teeme ja muudame ja no kõik nagu läheb ülesmäge. See taandub täpselt sellele, mis mic enne ütles, et valimispäeval loeb see, mis mulje jääb sulle, et sa oled ära teinud, et eks nad selle nimel nagu ka on toimetanud nüüd sel nädalal Ja sotside, sotside või IRL-i pole mitte mingit kasu sellest toimetamisest siiani olnud. Ma arvan, et ega ei saa elu näidata. Suhtes võib alati pikas plaanis, võib ju neid muutusid märgata, aga nüüd on küsimus selles, et kas need muutused avalduvad veel selle valitsuse eksisteerimise ajal või, või märgatakse neid kunagi hiljem, et paljude reformide puhul on ju paraku see häda, et ega tulemused tulevad aastate pärast, et kui sa muudad, ma ei tea, tervishoiu rahastamist, siis ega sa sellel samal aastal või ka veel järgmisel aastal ei pruugi kõike tajuda, et kasu on ikkagi pikemaajalisem. Või ka kahju, et samamoodi kahjude puhul. Aga siis mina sooviks valitsusele ikkagi tempo hoidmist, et kui ikka sprinteri kombel kogu seda valitsemisaega läbida, siis ega seal teiselsajal päeval on ikkagi keel vesti peal ja seda jaksu enam nii palju ei ole, et eks need. Tegelikult ka üks tehniline põhjus, et nad tulid aasta lõpus, kui riigieelarve oli praktiliselt juba koos ja neil oli vaja midagi ära teha, mingeid oma asju saada sisse. Sest muidu oleks nagu kogu see sel aastal rahastamine lukus olnud, et sellepärast. Vot olekski veered vastavalt Reformierakonna valitsuse seatud teele. Aktiivne selle valitsuse puhul ma ütleks, et see õhkkond see, kuidas omavahel suheldakse, kuidas meedia vahendusel nii jõuliselt ei kembelda ja suheldes ka siin erinevate ministritega, siis nad ütlevad, et Jüri Ratase ja Taavi Rõivase vahel on põhimõtteline erinevus, et kui rõivas oli selline noh, ütleme natukene kinnisem selles mõttes suhtluses, et ta oli väga ametnik, ametlik, hoidis distantsi, siis Jüri Ratase puhul öeldakse, et kui on mure, siis helistatakse, suheldakse, see suhtlus on väga intensiivne ja see kontakt on väga inimlik, et öeldakse, et see on nagu väga suur erinevus. Ja teine asi on ju ikkagi see, et, et praegu sellist üksteise blokeerimist Kelleltki midagi teistmoodi öelda, ühel hetkel, kui see koalitsioon hakkab lagunema ja nad omavahel siis hakkavad jälle juba rääkima toim ei saa ikka suhelda. Nii ja naa, aga see oli Rõivase valitsuse nii-öelda viimase ütleme poole aasta agoonia oligi see, et oligi see, et me ei saa omavahel suhelda, minu teemasid ei võeta valitsuse kabineti päevakorda, öeldakse, et need vajavad veel kusagil settimist ja klaarumiste, et selles valitsuses öelda seda veel ei ole, sest see on see, et ütleme, 101. päeva tulem on see, et, et suhted veel ei ole tülli nii-öelda sassi läinud. Lihtsalt pigem viitan nagu tahtsin öelda seda, et vaevalt, et see väga palju niimoodi persooni või personaalsus ja küsimus on, et Ansip oli kindlasti veel karmim, kui, kui rõivas ja ometi olid aastad olid nagu suhted olid head, et täpselt nii kaua, kuni need erinevad parteid on rahul ja kes ühes koalitsioonis on, et siis need kas need peamiste seal paitab pead v paita, et noh Või eksin eriala, ma arvan, et ikka see keemia loeb natukene, et seesama Ansipi karm mulle meenub alati sellega koos Valdis Dombrovskise karv. Et kõik vaatasid, Valdis Dombrovskis punaste põskedega, väga sõbralik, kuulab su ära. Dombrovskis, seal oli üks eripära, ta kuulas kõik ilusasti ära ja paljudele inimestele aitab sellest, kui nad lihtsalt ära kuulatakse. Ja noh, siis nad lähevad oma teed edasi. Provskist kuulas kõik ära ja siis tegi täpselt nii, nagu ta oli juba otsustanud, et ta teeb, et pole Ansiplik arm läks natuke sinnapoole, et ta oli nagu väga meeldiv ja viisakas, aga samal ajal ikkagi väga sihikindel teatud asjade ajamisel. Aga mis selles koalitsioonis ütleme, on selleks ohukohaks, kust need suhted võivad hakata sassi minema? See algus on selles mõttes tehtud, on see, et sügisel on ju kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja kõik erakonnad siiski peavad oma valijale näitama seda, mis on nende sisu, et me nägime jaanuaris-veebruaris mitme teema puhul nii keelepoliitika puhul kui ka kodakondsuspoliitika puhul, et need teemad tõstatatakse täiesti järsku ootamatult siis valitsuse sees on erinevad arvamused valitsuse tasataseme tasandil neid nende teemadega tegelema hakata. Keelepoliitikaga, tõsi, need erandid siiski mõningatele koolidele ühel hetkel tuleb ka siis valitsuse istungile viia. Aga et see Keskerakonna püüdu oma teemasid tõstatada, et, et see on see koht küll, kus võivad suhted hakata sassi minema, et, et noh, on need siis ma ei tea, Mailis Repsi trikid nagu mainitud kodakondsus- ja keelepoliitika. Aga lõppeval nädalal me nägime ka peaaegu et juba ammu-ammu unustatud teemat omandireformi kahjud ja ebaõiglus. Nüüd siis on valitsus loomas komisjoni, mis hakkab selle teemaga taas tegelema ja siin optimistlikumad keskerakondlased on pakkunud juba välja, et tuleks kompenseerida need kahjuks ebaõiglus Heimar Lenk ja Marika Tuus-Lauli, kes on selle teema ju väga tõsiselt kilbile. Aga kui sa vaatad sinna kõrvale sel nädalal AK-s antud riigihalduse ministri, kes samuti on keskerakondlane, intervjuud siis nagu see optimistlikumad ja need täitevvõimu juures olevad keskerakondlased, see suund on üsna erinev, et minister korvpalli suhteliselt võttis asja niimoodi rahulikult paistnud nagu mingisugust väga dramaatilist, 90.-te traumade kompenseerimist tulevat, et võib-olla see ongi seal mingisugune mehhanism, et kuidas nagu varitsus toimub, nad kõik teavad, et Keskerakond tõstatab, kõigil on, kuidas see võimalik on, seejärel saavad siis kas IRL või sotsid enne kõiki tervelt rahvuspoliitika küsimustes IRL öelda, et meie valitsus seda küll ei juhtu ja asjad lähevad midagi. Ei juhtugi, asjad lähevad edasi, kõik on nagu oma nägu ära näidanud ja. Poevad seal kellelgi mingit sellist suurt omavahel kooskõlas seal strateegiat on, need, need vaated on ju Keskerakonna vaatad, et see on täiesti täiesti elementaarne. Keegi neid ühel või teisel hetkel nagu tõstaks seda lavastama, et see toimib nagu niimoodi kõik teavad, mis on nende roll ja see nagu koosnevad Mul on lihtsalt siis, kui valitsust vahetati, et siis noh, need asjad meelde või need ei olnud nagu esiplaanil, aga see on nagu paratamatu. Kas keegi on üllatunud, et mingit keele- või kodakondsusküsimused nagu tõusevad järsku või mina küll ei ole? No see sundüürnike teema tõusis lauda See oli, see oli ootamatu, aga samas ma ütleksin muidugi, et klient ja tuus kes on seal kõige rõõmsamalt Gilganud, et noh, nad on ikka keskerakonnale tagumise pingi kõige tagumise otsa tagumise nurga nagu tegijad, et noh Noh, see ei puutu selles mõttes asjasse, et tegemist on riigikogu liikmetega ja sõltub selles mõttes nagu asjasse, et milline on potentsiaal, et kui seda nagu Kadri Simson või Jüri Ratas, siis selle teema nii-öelda täpselt neil inimestel ei ole Selle mõju nad on olnud. Pigem on olnud ju varem Ratase Simsoni opositsioonis seal erakonna sees. Aga kuna jah, juba mõnda aega on võimalik ju rahvaalgatuse korras parlamenti viia teemasid, kogud teatud arvu allkirju, siis komisjon on kohustatud teemaga tegelema, et samamoodi see sundüürnike ebaõigluse teema jõudis parlamenti selle rahvaalgatuse korras ja ühel hetkel komisjon hakkas sellega tegelema ja noh, eks keskerakondlased on nüüd selles mõttes oma poliitika ohvrid, et nad on aastaid lubanud, nende programmis on aastaid olnud sees see, et sundüürnikke omandireformi ebaõiglusega tuleb tegeleda ja nüüd siis tulebki tegeleda ja ausalt öeldes ma ootan põnevusega, kuidas see teema ära lahendatakse, et kui Mihhail Korbi, kes riigi haldusministrina selle teema eest vastutav võtab kuulata, siis ta on väga hea jah, härra ministri raamat, too jäljendaja, et tuleb moodustada komisjon, komisjonist tuleb arutada neid teemasid ja kui komisjon peaks just tema nii ja naa, siis valitsus peaks otsustama, et see on Mulle tundub, et selline õena riigi Kroonikakomisjonid on alati jah, kohad, kus saab asju nagu ära tappa või ära surmata või lasta neil vaikselt vanadusse vajuda, et kui tahetakse midagi otsustada, siis tulevad seal mõned olulisemad poliitikud, ministrid kokku, tehakse trikstaks ära, nagu me oleme näinud. Aga selle komisjoni asja hinnanguline maksumus on kaks miljardit eurot, mille puhul siis on mõningaid parlamendisaadikut sealt keskerakondlast soovitanud, ka nad on öelnud, et see summa tõenäoliselt võib-olla ka väiksem. Et kui tarvis, siis võiks selle võtta näiteks kas maailmapangast või kusagilt võiks laenu võtta ja siis lastele selle idee lärts ära, et minu peas tekkisid kohe mõte, et mida kõike veel saaks kahe miljardi euro eest teha. Kiplomaatikes hakkaks vormistama paber, select, laenude aated. Aga kui me sellest Jüri Ratase valitsuse 100-st päevast räägime, siis ma ei tea, mõningad teemad, ministrid, kes teile on meelde jäänud. Et kui me jätame siin, ütleme selle maksukobara eemale. Kui me prooviksime mõelda selle peale, et, et kas, kas ja kuidas on Keskerakonna ministrid, kes ju pidid ikkagi kelleltki, kelle raskus on olnud või kelle algus on olnud kõige raskem, sest olles 10 aastat opositsioonis, saades valitsusse, siis tõenäoliselt need 100 päeva peaksidki kuluma hoopis sellele, et sa võid ennast valdkonnaga kurssi, et sa üldse saaks selle pildi ette. Et mis seisus ma tea, seal majandusministeerium on või, või mis seisus riigihalduse ministri vastutusvaldkond on, et kuidas teile tundub, et kuidas keskerakondlased on oma esimese verstapostiga hakkama saanud? Tundub, et meil on väga profess need, kes ministriks saanud, on ikkagi professionaalsed poliitikud, et kui välja arvata üks mees, kes pidi tagasi kitsede juurde naasma Riigikokku, siis siis tegelikult on nad ju nad ei ole mitte millegi sellise. Tavaliselt siis hakkab ka linn juba kihama sellest, kui minister on ikkagi väga sihuke kohmakas, et see juua. Lasna Rutsi siin ei ole küll midagi poliitilised vaated, ideed nende üle võib vaielda, aga siin ei ole ju olnud mingid nagu jamasid või et oleks nagu näha. Et nad ei saa hakkama selle juhtimistööga. Noh, võib-olla peab, tuleb natuke vaadata nendesse ministeeriumitesse sisse, natuke rääkida inimestega, võib-olla siis midagi arvatakse või tuleb välja, aga praegu nad on. Ma arvan, siukse Eesti poliitikataseme, mõtlesin täiesti okeilt hakkama saanud. Et oleksid midagi teinud, siis ilmselt oleks juba mõni mõni mõni lekitamise Lember. Laseme isikuga ühendust võtta, eestlane hinnangul kihvt riik, piisavalt vana, et meil need ametnikud ikkagi nagu. No ütleme, süsteem toimib. Süsteem toimib nagu veereb ikka nagu, nagu oma rada, eks ole. Selleks peab ikkagi meister peab pingutama, mingit jama korraldada. Repinski vist suutis siiski oma paari päevaga mingi luua, aga ta ei pidanud kauem vastu. Jah, aga tema puhul probleemiks on mitte vist tema ministri tegevus, vaid oli hoopis midagi muud. Kõige keerulisemas seisus on just seesama riigi haldusminister Mihhail Korb, kes sattus ikkagi ralli kõige kiirematel katsetel sinna rooli, sest kui sul on käimas haldusreform ükskõik või kui hästi või halvasti, ütleme Arto Aas selle töö oli teinud. Siiski tema pidi esimesel päeval sõna otseses mõttes ikkagi tööle hakkama. Et ja minu jaoks on Mihhail Korb selles mõttes üks positiivne üllatus, et kuigi ma ütlesin, et seda poliitilist retoorikat on ta tõenäoliselt õppinud raamatust. Jah, härra minister, aga pika just et hästi õpitud ja, ja võimalusi eksida oleks juba olnud mitmeid, aga ta on suutnud. No ütleme niimoodi, et tuleb, et natuke vaadata, mis ikkagi nagu juhtub, et Keskerakond oli tegelikult ju haldusreformi täna pikalt vastu. Et jah, okei, uue valitsuse koalitsioonileppega nad just nagu muutsid oma seisukohta, aga ega siis väga paljud need paljudel keskerakonnas ka tippkeskerakondlastele paatel või hoiakud ei muutnud. Et ma olen kuulnud ka seda, et kuigi nagu võib-olla Korb käib nagu Seal neid valdasid veenmas ja nendega rääkimas selle haldusreformi teemal, et mõned teised ma ei hakka nimesid nimetama, keskerakondlased helistavad jälle samadele inimestele, ütlevad, et ärge midagi ühinege, ärge midagi tehke, niikuinii midagi ei tule. Suletamas, kõik sureb ära. Aga korbi miinuseks tuleb siiski veel öelda seda, et mulle meenub, kuidas, kui veel peaminister oli Taavi Rõivas, siis praktiliselt kõikides augusti septembri oktoobrisaadetes sai küsitud, kaugel on need sisu, eelnõud, omavalitsuste rahastamise teema, nende ülesannete teema nimelt need pidid juba aasta tagasi parlamenti jõudma. Aga kui vaadata Ta Mihhail Korbi tegevuse suunas, siis ega neid ei ole siiamaani ju olemas, et see keerulisem pool on veel tehtud, sest tegemata aga hea algus on see, et midagi pole untsu keeratud. Aga kui veel rääkida kaks minutit sotsidest ja IRL-is, siis kuidas teile tundub sotside tegevus valitsuses, et Ossinovski oma alkoholipoliitikaga on kõige rohkem silma paistnud? Ma vaatan, kolleegid Postimehes täna juba soovitavad Ossinovski selles mõttes rahule jätta, et justkui avalikkus on tema materdamisega liiale läinud. Ma arvan, iga poliitik peab oma risti ise kandma. Aga seal on olnud, tegid personaalseid rünnakule mingeid isiklikke, täiesti veidraid asju, ma ei tea. Noh, mõtlen Ossinovski suunas nagu rünnakuid, mis on. No nagu presidendi vastuvõttudele pildistada, kui mitu pokaali keegi joob, et ega see on suhteliselt nõme. Nõme, et ma ei, ma ei jaga absoluutselt neid Ossinovski poliitikaid, aga seda ei maksa kuidagi isiklikuks keerata. Täiesti nõus, et jälitada, et kui inimene tõesti satub ka poes kunagi viina ostma, näiteks lapsele viina soki teha, siis see sellest ei saa veel teha järeldust, et ta on joodik. Või seda mõnikord ka pitsise tarbida, isegi see ei ole veel isegi see ei ole, meie kultuuriruumis on joomine lubatud mängu. Nii ja siis, aga kui lisaks Ossinovski veel veel vaadata ministreid on minu jaoks muidugi on Urve Palo seekordne ministriks olek kuidagi nagu rahulikum, et eelmisel korral oli ta väga kärsitu, sellel korral on ta hoopis tasa kaalukamalt alustanud tõsise üürimajadega tegelemise soov ja kihk, et sealt võib veel ütleme kellel kisa ja kära tõusta küll ja küll. Siis Eesti riigile tõesti ei ole midagi targemat teha kui hakata nagu maju ehitama ja mingisugust üüriturule siseneda. Ja kui vaadata paari? Argumendiga ka IRL-i tegevus siis no nende hädaks on samamoodi sarnaselt sotsidele selline korralik oma teemade nii-öelda pagassis, et noh, sisekaitseakadeemia kolimine või riigiasutuste väljakolimise teema, noh mulle tundub, et need ei kanna nagu positiivse programmi peal poole pealt välja, et, et need ei ole need teemad. Ja sul on tugevad protestivad huvigrupid vastas, et võib-olla mõni võib isegi arvata, et see on hea mõte, aga need huvigrupid, kes on vastas, on väga lärmakad ja väga kurjad, et, et see on, ma arvan, et see jah, ta ei anna nagu positiivselt. Ja teine IRL-i häda on see, et rahandusministriks on inimene, kes peab tegelema ainult halbade teemadega, et kui sa mõtled selle peale, et kui kiiresti lepiti kokku koalitsioonileppe millise ootused pandi juba selle aasta riigieelarvele ja milliseid maksumuudatusi tuleb veel, et on tulnud läbi viia, siis noh, ka õiguskantsler on öelnud, et et kõik ei ole parimas korras. Siin mitmed õiguse eksperdid ütlevad hea õigusloome tava. See on unustatud ja. Kõik otseselt rahandusministri vapsee, mingi IRL-i häda ei ole, et Eestis on olnud neid rahandusministrid küll ja küll ja nad on kõik pidanud täpselt samas rollis umbes olema, et kõik teised tahavad kulutada, seatavad kokku hoidma. Rahandusministritel on alati nagu popid olnud ja nagu superstaarid poliitikas, et et Sestrile see kindlasti nagu mingiks kahjuks ei ole, ega IRL-ile. Nojah, aga ütleme niimoodi, et esimese 100 päeva kokkuvõtteks, et öelda, et nüüd Ratase valitsus on teinud mingisuguse suure arenguhüppe, et Eesti on viidud nüüd hoopis teise liigasse ja homne päev tuleb meil helgem kui kunagi varem, et ma ei ruttaks. Ja loomulikult nad ei ole 100 päevaga jõuagi midagi teha, et ega siin ei ole mingeid suuri drastilisi muutusi olnud, et minule need enamus nendest muutustest ei meeldi. Ma arvan, et paljud nagu isegi ohtlikud olla. Et niisugused jah või mingi ohtlikuks muutuda või. Aga seda vasakpööret ja seda, seda, millega meid hirmutati, seda ka veel ei ole toimunud 100 päevaga ju keegi pöörage midagi, aga ütleme siin ikka, kuna on mingisugused nagu poliitikat, mis, mis olid kunagi kusagil nagu äärealal. Ja mõeldamatud on järsku nagu mainstream ysna. Aga see on, valijaid on meiega. Ma ei ütlegi midagi. Mina arvan, et see pigem ikkagi see, et mingi osa valijatest sai esindatud, kes ei olnud väga tükk aega saanud valitsuse tasemel esindatud juba see fakt on väga hea ja otseselt pole ikkagi. Pigem ütleks, et midagi pole metsa keeratud juba seal hea ja samal ajal on hulk valijaid saanud ennast lõpuks valitsuse tasemel esindatud. Eesti Päevalehe kas eilse või üleeilse eilse juhtkirja lõpetas tõdemused igale rehvivahetusele järgneb ka rattavahetus. Et tuletan siis meelde seda, et pannes igasuguseid kõlavaid loosungeid, ühel hetkel võivad need poliitikute puhul hakata ka nende vastu töötama, sest sest see on kõlav lendlause ja ma arvan, et reformierakondlased panid selle märkmikusse kirja. Nii, aga Jüri Ratase valitsusele soovime edaspidiseks tegevus tahet ja ja tehku seda, mis siis Eesti elu edasi viib, aga mis see on, seda meil siin nagu raske sõnastada, eks poliitikud peavad seda ikka paremini teadma. Räägime veidi energeetikast, pole just selline nädalavahetuse jutusaate kergem teemaga. Üldiselt räägitakse minu arvates liiga vähe Eestis sellest, kus elekter tuleb ja ja Narvast, Narvast ja pistikust ja seinast. Aga lõppeva nädala üks selline vanade rehvide uputuse rohkust arvestades olulisemaid uudiseid oli, ma arvan see, et alates märtsist kasutab Eesti Energia Iru jäätme põletusjaamas segaolmejäätmete kõrval kütusena ka Eesti päritolu vanarehvide hakata, et mis on siis üks lahendus sellele rehvihunnikule, mis asub Tartus Raadil, mis küll on juba vähenemas, aga need rehvihunnikuid on mujal veel ja veel. Kuid sellest detailist olulisem on siiski see, et Eesti energia käive langes eelmisel majandusaastal neli, pool protsenti. Aga puhaskasum oli rekordiline 171 miljonit eurot, kasvades aastaga 130 miljoni euro võrra. See on siis ettevõttele läbi ajaloo kõige suurem puhaskasum. Sega kuuldused Eesti energia väga kehvast majanduslikust seisust, millest on aastaid mõned ma ei tea, minu pärast sotsid ja keskerakondlased rääkinud siis eelmise majandusaasta aruande tulemuse põhjal, see tundub, et ei vasta tõele, et olulised on nende tulemuste põhjal siiski veel kaks nüanssi. Üks on see, et 66 miljonit sellest kasumist on erakorraline tulu auvere elektrijaama üleandmise viibimise eest makstud siis leppetrahvist saadud tulu General Electricus ja teine pool on see, et Eesti energia on oluliselt kärpinud kulusid ja investeeringuid. Et Mick, Evelin, kas teie arvates põlevkivienergial? On veel lähikümnenditel potentsiaali või eelmine aasta oli ja jääb Eesti Energia parimaks rekordaastaks. Sa räägid, sa räägid kõik juttu ise ära ja siis küsida mingisuguse superfilosoofilise küsimuse, et mis sa arvad, mis 30 aasta pärast. Aga pigem on küsimuse mõte see, et kas need 20 30 aastat arvestades seda, milline on Euroopa Liidu kliimapoliitika, kuidas. Ma ütlen sulle ausalt, et kui ma teaks seda, mis 20 30 aasta pärast juhtub, et siis ma oleks rikas siis ma mängiks börsil, siis ma teeks nagu sadam mutrit. Ei, aga, aga nagu ma, kui me vaatame seda, mis meie maa seest saab ja seda, et Eesti on siiski selle põlevkivienergiaga, ma sain arutehnoloogiate arendamisel juhtiv riik maailmas tänu sellele, et me oleme üks neid väheseid, kellel seda maapõues leidub ja et isegi hiinlased seda meilt tahavad osta, isegi osta, mitte varastada. Vabandust, hiinlastest näinud kopeerimise komme tuntud lihtsalt et, et siis ilmselgelt paistab nii, et kui meil muidugi naftat leitakse kusagilt või mingit sellist ma ei tea, kuidas taastuvenergiat tehakse ka, ilmselt ilmselt on jah. Need tehnoloogiad lähevad järjest paremaks. Täpselt, et ilmselt Eesti Energia ja need paar teist siin põlevkiviõlipressijateks nad, eks nad reageerivad nendele regulatsioonidele ja ja toimetavad edasi, mis 20 või 30 aasta pärast on, aga seda ma tõesti ei tea. Me ei saa nagu kujutada seda meie põlevkivi kasutamist nagu maailma kõige ropu asjana, mida lääne läänemaailmas tehakse, sest kui sa vaatad, mis frakkimisega toimub, näiteks kui mõnes USA osariigis ongi maavärinaid tänu sellele rohkem frakivad või siis see, mis toimub Poolas söega, mille poolakad peaksid ammu ja paneme kõrvale jätnud, aga nad ikka kasutavad seda, sest nad lihtsalt kardavad kaevureid. Kui huvigruppi, siis. Me ei peaks endale nii palju tuhka pähe raputama, et kui me ikkagi tehnoloogiat arendama Jah, muuseas, lõppevasse nädalasse jääb veel kaks olulist põlevkivi ja laiemalt ka maapõue ja kaevandamisega seotud teemat, et üks oli siis kolmapäeval avaldatud OSCD Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkuse ülevaade, kus märgitakse, et Eesti on teinud märkimisväärseid edusamme oma majanduskasvu lahti sidumisel, õhu saad saastest ja energiatarbimisest, kuid põlevkivist sõltuvuse tõttu on Eesti majandus jätkuvalt väga süsiniku ja energiamahukas, noh, mis kaudselt kinnitab seda siiski suudame põlevkivi kasutada, see on, ütleme siis põlevkivifanaatikute rahustuseks, aga poolt meid kuulavad väga palju rohelise mõtteviisiga inimesed, kes ütlevad, et see on väga suureks probleemiks, et me elame tuleviku arvelt. Tuleb torkida selles mõttes, et need tehnoloogiad tulebki paremaks teha ja keskkonna Me peamegi oma keskkonnast hoolima, et seda ei saa ka öelda, et ah, teeme kuidas juba õndsa pätsu ajal nagu tehti, et, et see, see ei lähe niimoodi, et see on loomulik, et see kriitika peab olema tasakaalus. Aga vaadates ka seda, milliseid pingutusi siiski Euroopa Liit nende keskkonnanõuete karmistamise on teinud ja kui võrd püüdlikult Eesti energia ja, ja ka teised ettevõtted proovivad neid täita, sest noh, sul on valida, kas sa sulged, oma äri või proovid ikkagi nõuetele ennast vastavusse viia, siis noh, see on selles mõttes ikkagi vastutulek väga paljus ka ikkagi keskkonnale, et noh, suudetakse neid nõudeid täita ja jaa, jaa lõppevasse nädalasse jääb ju ka see uudis, et tegelikult keskkonnaministrid leppisid Brüsselis teisipäeval kokku, et koguse kasvuhoonegaaside ja heitkoguste kauplemise süsteem tuleb ümber vaadata ja tuleb motiveerida ettevõtteid investeerima oma heite vähendamiseks. Et see uudis muuseas võib tähendada seda, et Eesti energia kõige vanemad põlevkiviplokid, mis siis peaks olema tolm põlemisplokid, et kui praegu on meil olnud lootused, need suletakse kusagil 2023. aastal, siis võib juhtuda, et need suletakse siiski varem, et ka, aga need on muuseas need plokid, mis toovad Eesti energiale kõige magusama tulu, sest neid käivitatakse nendel aegadel, kui väljas on kõige külmem ilm. Ja kui meie piirkonnas kusagil enam väga neid varuplokke ei ole. Ja kui vaadata seda Eesti Energia ja Eesti põlevkivitööstuse üldse tulupoolt, siis need on miljonid eurod, mis tulevad kaudsete otseste maksudena riigieelarvesse. Ja kui nüüd kusagil keegi ütleb, et ma ei tea, meil on viie aasta perspektiivis võimalus põlevkivist hakata loobuma siis seda ma arvan, väga tõsiselt ei saa võtta, aga õige on see, et pikas plaanis mingisugune varuvariant peab ikkagi olema või, või, või mitte varuvariant, vaid tegevusplaan, sest lõputult loota, et Ida-Virumaal põlevkivi kaevandades on võimalik jätkusuutlikult lombid töötöös hoida. Aga noh, sellega kogu aeg ka tegeletakse. Kogu aeg on meil ehitatud mingit kaablit Soome ja, ja ma ei tea kelle vahet ja nüüd on jälle mingid plaanid Läti vahelt mingeid asju uuendada ja ehitatakse tuulikuid ja kõige sellega tegeletakse lihtsalt energeetika on tohutut investeeringumahukas ja tohutult nagu aega tagasi, et siin ei juhtu 100 päevaga ei juhtu siin midagi, siin juhtub võib-olla 10 aastaga natukene. No sa ei saa kodust ahju välja lõhkuda enne, kui sul ei ole kindel, et seal päikesepatareid katusel toimivad, vähemalt meie kliimas ei ole selline võimalik. Muuseas, üks detail, mis võib olla selle Eesti Energia majandusaasta tulemuste taustal, on kõlamata, on see, et et paljuski kaks viimast majandusaastat on Eesti energias päästnud Sandor Liive, Sandor Liive ja põhjusel mitte, et ta seal nüüd endiselt veel head tööd teeks või halba tööd teeks mida iganes. Vaid kui eelmisel majandusaastal me mäletame ju seda, kuidas naftahinnad kolinal kukkusid ja kuidas ka elektri hind kukkus ja olid Eesti energias põlevkiviõlile tehtud korralikud Rooward tehingud, et kus siis õli oli ette müüdud? Üpris nii-öelda veel rollimaine kallima hinnaga, mis päästis eelmise majandusaasta ja sellel majandusaastal, kui see 66 miljonit, et eurot erakorralist turu tulu siis elektrikult sinna juurde võtta, siis jällegi see oli ju Liive perioodi leping, kus oli ütleme siis sanktsioonid kirja pandud, sest alati on ju küsimus selles, et siis neid sanktsioone võid sa sinna lepingusse sõnastada leebelt lahjalt ja Sutteri. Eesti energiajuhtimise asi oli nüüd muidugi see, et need leppetrahvid tuli ka välja nõuda ja see jääb juba Sutteri aega. Aga siis rohkem debatti energia teemal ja, ja ma arvan, et ka kuhu see maapõue strateegia teema, millest, et ma täna siin saates võib-olla pikalt ei hakkaks rääkima, et aga lõppevasse nädalasse jääb koju see päev, kus tutvustati seda maapõue strateegia, et tõsised, patsin vaikselt. Ta on juba jaanuari keskpaigast käinud, kus jällegi ühed ütlevad, et liiga suurejooneliselt läheneme oma maavaradele, et kõik, mis on maa sees, kaasa arvatud fosforiit, võiks kuuluda uurimisele. Ja siis teine seltskond ütleb, et me oleme ikka puhta rumalad, et meil on maanrikkust täis ja me jätame ta sinna maapinna alla, et nüüd ongi küsimus selles, kus see tasakaal on, et ja ma arvan, see nüüd eelolevat kuude poole aasta küsimus, kui ka poliitikud peavad seda debatti taas pidama hakkama. Aga ma läksin välisteemade juurde, et ma vaatan mic ja Evelin on selle põlevkivis teema käigus muutunud suhteliselt passiivseks. Aga lõppeval nädalal tutvustas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu tulevikust rääkivat valget raamatut, kus oli siis kirjas viis erinevat visiooni. Ühesõnaga uut hoogu kogumas diskussioon Euroopa Liidu tulevikust ja see jätkub vist juba kuu lõpus Roomas, kus tippkohtumisel vaadatakse viimase 60 aasta Euroopa ühise tegevuse saavutusi, aga Evelin ja Mikk, et kui helge see Euroopa komisjoni nägemusest Euroopa Liidu tulevik üldse on? Ma ei tea, minu meelest selliseid raportit tehakse mingisuguse intervalliga kogu aeg, et see on niisugune, et ja siis tehakse deklaratsioon ja pärjad pannakse pähe. Ma olen, ma tahtsin, peaaegu 20 aastat olen ma lugenud neid alates Lissaboni strateegiast, mis kõik need algavad umbes nagu ühtemoodi, et 10 või 20 aasta pärast on Euroopa liit maailma parim maailma kõige konkurentsivõimelisem, maailma kõige innovaatilisem, maailma kõige lahedam. Ja siis viie aasta pärast tuleb järgmine agenda või deklaratsioon või paber ja kus noh, enamasti need ei saa öelda, et kõik see, mis varem dub välja lubatud, et see on kõik nagu läbikukkunud fiasko. Jälle uuete, täpselt samamoodi nagu ma ütlen teile päris ausalt, et tegelikult see Junckeri valge raamatu teema see oligi asja jutu algusesse provokatsioon, et kohe edasi liikuda Prantsusmaa ja Hollandi juurde selle provokatsiooni. Neelasid muide alla Visegradi grupp, mis on nagu need kõige nagu sellised, nagu nad tekitavad pidevalt mingisuguseid selliseid küsimusi ja nendest kaks riiki juhtivalt Ungari ja Poola on tihti nagu eritähelepanu all, et et Visegradi grupp kohtus päev pärast Junckeri seda valget raamatut. Ja nad reageerisid sellele, nad reageerisid sellele suhteliselt üllatavalt oioi, meie küll ei taha mingit mitme kiiruselist Euroopat, et seal on veel lisaks Viktor Orbani-ile ja siis peatašidlale, kes on siis põhimõtteliselt siiski oma partei liidriga žinski, selline käepikendus või vähemalt niimoodi tihti arvatakse ja lisaks Robert Kitso. Et kui need inimesed ütlevad, et jah, me tahaksime olla euroopatoomikus, et me ei daamitme kiirilise list Euroopat siis samas arvestage Visegradi nelikust, ainult Slovakkia on eurotsoonis ja nad on olnud siiamaani sellised tõrksad Brüsseli süüdistasid võib-olla selle provokatsioonile oli teatud väärtus. Aga miks ma tahtsin hakata kohe rääkima reaalpoliitikas, sest Hollandis on kohe üldvalimised, aprillis on üldvalimised Prantsusmaal viimase poole aasta jooksul oleme me kuulnud korduvalt, et siis saabub Euroopa Liidu lõpp, seda siis euroskeptikute suu läbi, teised ütlevad muidugi, et Brexit, et on siis vähemasti prantslased ära ehmatanud, et ma ei tea, et see, mis toimub praegu ka see, mis toimub praegu Prantsusmaal. See fassaadi kõige eredam osa on siis just see presidendi presidendikandidaatide ümber toimuv, et ausalt öeldes niimoodi kaugelt vaadates on see küll selline olukord, kus ütleme mina selle riigi kodanikuna oleks küll väga mures, aga, aga Evelin, sa käisid ise ka hiljuti Prantsusmaal, kuidas nemad seal suhtuvad sellesse debatti, et Le Pen skandaalis või skandaalidesse Fioon skandaalis Marconi ümber Macroni number samamoodi noh, nentides skandaalid pole küll. Päris pluss skandaal emal ei ole, temal on pigem see, et ta on temal, see, et talle. Pole politseile võib-olla sisu, võib-olla selle peale lihtsalt ajab nagu ümmargust mula ta nagu nagu natukene nagu Kanada peaminister Justin Trudeau, kes on nagu peale vaadata kena ja ta ei tundu kuidagi ohtlik. Ehk siis ta sobib tsentrisse. See on nagu mingisugune niisugune, et, et sellist nagu konkreetset programmi või see teinekord nagu läheb lappama, et nagu seal, kuigi Macron sel nädalal tuli välja programmiga, et ma saan aru, et see oli Prantsusmaal nagu meemide teema, et oi-oi, et Emmanuel, kus oma programmiga selleks šopates Poes kadus ära, et sel nädalal ta tuli selle programmiga välja. Ega see programm on selline, et jätab nii vasak kui parempoolsetele võimaluse kullast kuudele ise selga mõelda, et kui ta ütleb, et ta tahab võidelda korruptsiooniga. Väga hea, ma arvan, et ei parem- ega vasaktiivas keegi ei ütle, et korruptsioon on hea. Ta ütleb, et ta tahab võidelda tööpuudusega. Väga hea, keegi ei arva, et see on halb. Keegi ei arva, et tööpuudus kui selline on hea. Nüüd on küsimus, et kuidas ta seda tegelikult tegema hakkab. Sest kui ta oli Francois Hollande'i valitsuse minister, siis ta tahtis näiteks reformida Prantsusmaa tööseadusi mis tähendab seda, et tema tahtis muuta tema tema nägemusest. Tollel hetkel oli ikkagi see, et selleks, et tööjõud tööturg käima saada, sa pead tegema inimeste lahtilaskmise lihtsamaks sest muidu tööd tööandjad ei julge inimesi lihtsalt võtta või võtavadki neid ainult ajutiste lepingutega. Et ma ei kujuta ette, kuidas see nagu siis, kui reaalsus kohale jõuab, kuidas see nagu vasakpoolsele tiivale peale läheb või siis mõni teine reform, mis võib-olla ei pruugi parempoolsete nimelt on jätkuvalt nagu selline. Ta ütleb, et on tsentrist ja räägib headest asjadest, aga eks näis. Teatud mõttes muidugi see, mida, mis ta kas tal on poliitikat, Ta ei ole poliitikat, siis tegelikult ei loe. Et nii, mis loeb? Siis läheb Prantsusmaa poliitikat, nagu defineerib inimene, kes ise presidendiks tõenäoliselt ei saa, s on nagu Le Pen. Rääkisin mõned nädalad tagasi paari prantsuse ajakirjanikuga, nimetasite, et Le Pen on täpselt see, kes nagu kunagi ei saa, kes nagu kingime äike, rad, kelle nagu et kõik ülejäänud lähevad praegu nagu defineerivad ennast kuidagi nagu temast lähtuvalt. Ma olen natuke kas teistsugune või teistmoodi, et, et kuhu ma tahan jõuda, et, et need küsitlused näitavad ju seda, eks ole. Et Le Pen jõuab teise ringi ja tõenäoliselt siis nüüd vähemalt viimaste küsitluste järgi. Macron jõuab. Fioon ma ei tea, noh ta ei ole nüüd, paar protsenti on maas, aga tal on teised skandaalid ja kes iganes teise ringi jõuab, mis iganes poliitikat või juttu makroon, nagu räägib, ta ikkagi võidab leppenni suhteliselt kindlalt, eks ole, kui, kui midagi suurt, kui noh, tõesti, kui, kui tõesti nagu, ma ei tea kõrvale lihtsalt. Ma ei kujuta ette, kui keisritool õhku ei lasta või ma ei tea Peni kasuks võivad töötada see, kui kui makroon suudab kuidagi neid tsentristlik valijaid ükskõik kas paremalt või vasakult võõrandada. Jah, aga ütleme, seal on 20 protsenti, on küsitlustes nende vahe, et noh, seda, seal peab olema midagi täiesti erakordset, eks ole, et. Mis on Fiooni lootused, et ma saan aru pigem tänase päevauudiseid vaadates, siis me võime veel rääkida sellest, et konservatiivid võivad viimasel hetkel oma presidendikandidaadi ümber vahetada, mis küll on väga keeruline, aga kui, kui sul on ikkagi kõige populaarsemad presidendikandidaadist on saanud mees, kes ei jõua üsna tõenäoliselt teise vooru ja kelle kampaaniameeskond lihtsalt on. Laiali laiali jooksnud, siis ei kõla just hästi, ütleme niimoodi küsitlustest ja need tehakse väga tihti praegu väga tihedalt, paistab niimoodi, et ta on siiski viimase nädala jooksul stabiliseerunud tase, langus on peatunud, ta sinna oma 20 protsendi 21 pääle peale nagu kinni jäänud, et noh lihtsalt sõltub sellest, mis, mida ta oma selle skandaaliga skandaalidega ette võtab, et kas ta saab uuesti jalad alla, kui palju järgi valimisteni on aega, mis kuupäeval, 23. aprillil on esimene poolteist on aega veel. On aeg, aga seal on täna sünnipäev, tema kandidaat, tema nagu skandaalid, toidavad mingit pidi Macroni kampaaniat, sest nad täheldatud on seda, et leppeni valijatele temas temaga seotud skandaalid, millest mõned on siuksed, nagu raskesti asutav on näiteks see, et ta nüüd kaotas Euroopa Parlamendis immuniteedi sõidutada, et ta põhimõtteliselt jagas islamistlikku propagandat. Kõik saavad tegelikult aru, et Le peni eesmärk ei olnud ISISe sõnumit levitada või näidata, et ISIS on paha. Sellist, isegi kui sa oled nagu muidu kriisraeline muidugi Europarlamendi idiootsusi. Muuseas leidus. Parlamendi diskussiooni kuulates siis leidus saadikuid, kes ütlesid, et loomulikult ma tahaks hääletada vastu aga mai veel ja tahaks seletada poolt immuunsuse võtmise poolt, aga ma ei saa seda teha põhjusel, sest see tõstab lappenni populaarsust. Prantsusmaal, sest tema valijad saavad aru, et see on, osatakse põhimõtteliselt see ongi kiusamine, tal tegelikult on väga tõsised, hirmutavad poliitilised seisukohad, aga probleem on nendest poliitilistest seisukohtadest, mitte selles, et jagas ISISe ISISe propagandat. Kuigi ma, ma ei taha siinkohal väita, et ISISe propaganda jagamine on okei, aga see ei ole tegelikult tema põhiline probleem ja see tuleb tema seda mikrit, ütles. Kuidas umbes pool tundi tagasi, et kui ta oskaks ette näha, siis ta oleks juba rikas ja tõenäoliselt ei istuks siin laua taga, et aga, aga kui poolteist kuud proovida ette näha, siis kas tänase päeva seisuga on kõige tõenäolisem järgmine Prantsusmaa president Marcoon või siiski Fiooni ja Le penni šansse ei saa veel maha matta. Ütleme leppennišansse, mina emataks maha maisinud hingaks veel kergendatult. Noh, mina ütleks, nendest kolmest on tema šansid, on ta ikkagi kõige madalamad. Ma lähtun ainult sellest, mida nagu küsitlused näitavad. Et ma ei, ma ei oska ette prognoosida, mis siin, mis sündmused nagu ta on, aga ta on nendest kolmest ta on kindlasti teises ringis ja seal oli see, et ta neist kolmest kõige kindlamalt teises ringis. Aga teises ringis on ta omakorda kõige kindlamalt teisele kohale, siis mitte presidendiks. Ja aga, aga no vaadates, et kuidas uues mis USA-s ma ei hingaks kergendatult ja Prantsusmaa valimised on olulised, sest Prantsusmaa on läänes Maailmas tegelikult esidentaalsemaid ma ei saa nagu sellest USAga võrdlusest aru, seal olid küsitluste vahet, kogu aeg oli mingi paar protsenti, me räägime nüüd 20-st protsendist, eks ole, me räägime USA-s oli Hillary Clinton, oli kaks-kolm protsenti sealt kõik, kus nemad ees, sihukese sihukese vea piires. No seda ei, aga lõpuks ju teiega lõpuks ka ju Hillary Clinton koguski rohkem hääli kui Donald Trump, lihtsalt valimissüsteem oli selline, et see soosis Donald Trump. Ma jääksin natuke murelikuks selles suhtes, et ma arvan, et leppennil on reaalsed võimalused. Prantsusmaa on läänest kõige president aalsem riik ja eriti on presidendi töövaldkonnas välis ja julge olla. Kuna me oleme juba siin Ameerika ühendriikidest rääkimist alustanud, siis saate viimased viis minutit võikski tegelikult sellele teemale pühendada, et Prantsusmaa juurde kahtlemata rahvateenrite järgmise kuusaadetes tullakse. Aga mulle tundub, et sellisest Donald Trumpi ja, ja USA administratsiooni teemast on saanud selline püsirubriik meie rahvateenrite iganädalase saate lõpus ja ja me ei saa ka seekord Donald Trumpi meeskonnast üle, keda siis on tabanud siis taas valusad kaadriprobleemid, selgub justiitsminister. Jeff Sessions on omanud kampaania ajal kontakte vene suursaadikuga Washingtonis Sergei Gizljakiga ja neid kontakte polnud ta avaldanud ja nüüd on need probleemiks. Lisaks siis siis on viiteid ka sellele, et vene diplomaatidega on kohtunud Trumpi väimees. Et siin on joonistatud terved tabeleid selles, kellega koos, kes on käinud, kes on kohtunud, millise vene ametnikuga, et see on, ma ütleks, et, et loomulikult see teema on tõsine. Aga teisipidi mulle tundub, et eriti just demokraatide seas hakkab tõstma või vaata sellega tõstma pead mingi vaimsus, mida ma nimetaks väga lähedal Mcartist. Eile seal ma tahtsin öelda, et kui ütleme, et üks asi on see, mida New York Times Washington Post kirjutavad, et kui vaadata, mida Fox või Rush limbo Weekly standardi National Review nemad kasutavad, et uue aja Jomäkaatid nimetavad demokraatiat poliitbüroo ja innu endo sees on seevastu ja nii edasi, et ehk siis mis seal enam-vähem niimoodi, et et oleks tõsine asi. Kas Venemaa häkkis seal kampaaniat demokraatide kampaaniat ja seda ta FBI uurima, seda ütlevad vabariiklased, aga nüüd demokraadid, lähete juba üle võlli ja nagu juba nagu ei tea joonistada ei leia, et ei tea, mida. Põhimõtteliselt Vene saadikule tere, oled juba öelnud, siis on asi asi hapu, praeguse seisuga. Näiteks vaata. Aga teie oskate ära seletada? Miks need kohtumised on toimunud ja miks need kohtumised on nii valusad, et. See ma saan aru, et sa esinesid teine kohtumine, selle sisu pole veel selgunud, aga ta loodetavasti ilmselt peabki seda varsti seletama, aga see üks oli. Siis on see esimene kohtumine, oli mingisugune senati ja Heritage Foundation mingi suurem üritus, kus essand pidas kõne kus oli seal, kus oli 50 suursaadikut, oli kohal ja siis mõned suusalikud hiljem tead, umbes šampanjaklaas kaas tulid nagu Shessans juurde, ütlesid umbes tere, kuidas läheb. Ja juhtumisi oli ka Vene suursaadik nende seas. Riik peabki tegema, on ju, ta peab nagu loomasuhteid, et aga, aga noh, see püssele kergem Mcatismi vaimu juurde, parem illustratsioon. Teelis show. Trevor, mis on selline? Ta on kergelt vasaktsentris, aga ta ei ole mitte meie eelmine peaministergi käis seal rääkimas teeb nalja sellest, kuidas, nagu noh, ütleme, kui meie teeksime sellist russofoobset nalja, Me oleksime ilmselt jamas, kui ta võrdleb seda, et see on hullem, et noh, et kui sa näed venelast, siis sa tahad kohe ära joosta ja et see on ikkagi, kui sa näed nagu tulnukate venelast, siis meelde jääb see sulle, et sa nägid venelastelt, kuidas Station selles siis nagu ei aru ei saanud, et see tase on läinud. Ta on äärmiselt paranoiliseks läinud. Millal järgivad Trumpini selles mõttes, et üha rohkem räägitakse ikkagi terminist, mille eestikeelne sisu siis on tagandamine, et, et ma ei tea voi reaalne vaidlen vastu, ei räägi. Üha rohkem, pigem oli see sellest tagandamist, räägiti kuu aega tagasi, rohkemat praegu on see pigem nagu kui nii palju, kui ma sirvin on see pigem nagu alla tulles. Öeldakse, et vabariiklaste establishment või see nii-öelda see põhivool on vaikselt sinna läinud sinna voolusängi, ehk siis nad on tegelikult järjest rohkem tema meeskonnas sees ja see vabariigi vabariiklased on järjest rohkem tema taga ja, ja kui nemad on tema taga, nad on ikkagi kongressis enamuses ja siis hakkab see asi nagu paika loksuma. Nonii Donald Trumpi püsirubriik on ka läbitud edukalt, aga saate lõpuks tuleb ära korrigeerida. Eks väidega 11. veebruari saatest, kus me rääkisime siis sisekaitseakadeemia ja riigiasutuste võimalikust Tallinnast väljakolimisest. Juttu oli muuhulgas ka Tartu Tallinna vahemaast ning sellest, kuivõrd erinevalt tajuvad seda Tallinna inimesed ja muuhulgas kõlas seal ka väide, et härra Aaviksoo oli kombeks reede hommikuti kell kaheksa Signe kivile aeg kirja panna ja seda Tartus. Hilisem fakti faktide kontroll on näidanud, et tegu oli vale väitega, mis diskrediteerib Jaak Aaviksood. Palun vabandust. Aga selline sai tänane rahvateenrite saade Mikk Salu ja Evelyn Kaldoja ja Mirko ojakivi olid saates. Järgmisel nädalal on juba siinsamas laua taga Taavi Eilat, Merilin Pärli ja Kristel Paris. Krister Paris. Kuulmiseni.