Tere hommikust, rahva teenritest, paastukuu teisel laupäeval, ilm on heitlik nagu Eesti elu ja kord näitab kevade märke, siis vahepeal jälle külmetab, on talvetunnet, aga täna sajab vähemalt Tallinnas siin sellist vihmalaadset asja kell on saanud 11, null viis ja on paras aeg keerata oma raadionupud vikerraadio peale, et kuulata rahva teenreid. Täna on meiega siin Merilin Pärli Eesti rahvusringhäälingust. Tere. Krister Paris, Eesti päevalehest. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust. Saates räägime sel nädalal olulistel teemadel, esmalt sellest, kuidas Keskerakond püüab oma lubadustest kinni hoida ehk võitlusest e-valimistega. Tahad tahavad siis valimisperioodi lühendada, mis praegu on e-valimistel seda seitsmelt päevalt kolme päeva peale selle tuules jätkame sel nädalal selge sõnumi saanud Eesti IT-tiigriraskustest, ehk siis sellest, kuidas meie e-riigi areng juskui toppab, et oskustöötajaid on puudu. Vabaerakonnast räägime ka, räägime sellest, et nad on otsimas endale uut juhti ja võib-olla sellega seoses ka endale maailmavaadet. Ning veel keskendume küll ühelt Ühelt poolt positiivse teemale, mis siis on naistepäev, aga selle negatiivsele negatiivsele osale ja räägime ka alkoholiaktsiisi tõstmisest ja kui aega jääb, siis vaatame, mis toimub Euroopa ülemkojas. Aga alustame sel nädalal sai avalikuks, et Keskerakonna idee muuta ühte IT-edulugu e-valimisi Keskerakonna Keskerakond on varasemalt olnud korduvalt sele selle vastu ja seisnud selle eest, et e-valimised üldse tühistada. Nüüd ollakse natukene küll leebemad, aga oma punkt tahetakse justkui ikkagi ära võita. Kuidas teile tundub? Jah, natuke jääb arusaamatuks, mida siis peaks kaasa aitama see, et tahetakse nüüd viia just nagu siis pabervalimised, e-valimised, Nende võrdsesse seisu sellega, et mõlemal saab teha ühe kaua, kusjuures ka tegelikult ka see ei vasta tõele selles mõttes, et öösiti, kui jaoskonnad on suletud, saab ikkagi minna oma häält andma, nii et mingisugune ebavõrdsuse Et ära anna neile head ideed Ehk siis nad on juba võrrelda sellega, et aga mõelge, kui oleksid näiteks k k e-pangad lahti ainult nädalapäevadele puhanlaselt natuke utreeritud võrdlus, et selge see, et, et riik ei ole eraettevõte ja ütleme, valimised pole mitte teenus, vaid inimeste põhiõigusi ja peab tõesti võib-olla kindlustama, et kõik elanikkonnagrupid saavad ennast võrdselt, et väljendada, aga ütleme, kui sa nüüd hakata ja tõesti ühtlasi selliste väga mugavate mõnusat valimisviisi lihtsalt lühendama, siis mille poolest see diskrimineerib neid, kes tahavad hääletada ta traditsiooniliselt paberkandjatel ta pigem on ikkagi, minu jaoks on küsimus selles, et kogu see valimiste tehnoloogia hakkab ajale jalgu jääma. Esiteks on see kood juba väga vana. IT-spetsialistid ütlesid juba paar aastat tagasi, et see kood on sisuliselt eilne päev peaks ringi kirjutama, et oleks kellelegi kindlalt turvaline ja me tõesti tahtsime kindlad olla, keegi ei manipuleeris all, mis on nagu potentsiaalselt võib-olla kõige suurem oht üldse inimeste jaoks, et kas usaldame neid või mitte. Ja teine asi, et ta tugineb üsna vanale riistvarale, tugineb sellele, et mul on laua peal arvuti, olgu siis sülearvuti või siis lauaarvuti. Ja ütleme, hea, hea seegi, et nüüd on võimalik juba vähemalt mobiilideega oma avasid allkirja anda, et ma saan, ei pea minema ID-kaardiga sisse, aga tegelikult tulevane päevas ikkagi see, et kõigi meie praktiliselt varsti on olemas nutitelefonid ja tõesti lihtsalt hoopiski laiendada seda aga et kui nende valijaskonna grupilase lubatud diivanid või hirmutatud, et e-valimised on üks paha asi, siis saab just nagu näilist tegevust arendada. No mina vastupidisel Kristerile saan väga hästi aru, miks seda tehakse, sellepärast et tuleb vaadata, kes seda juttu räägib, ehk siis Keskerakond ja vaadata Keskerakonna valijaskonda, kes on reeglina vanemas seas madalama haridustasemega ja kindlasti ka vähem seetõttu arvutite ja nutiseadmete kasutajad. Ehk siis loogiliselt soovivad nad anda oma valijatele suurema ligipääsu hääletusele, kui, kui nendel teistel valijatel, kes ilmselt enam eelistavad e-hääletamist No tegelikult praegu selle e-valimiste puhul on üks kummaline vastuolu, mida ma võidab ega pole, pole ka päriselt nagu suunata enda jaoks selgeks mõelda, et üldise valimispäeval agitatsiooni teha ei tohi ja valija mõjutada ei tohi, aga juba noh, nii eelvalimiste puhul kui ka siis teiega pikkade e-valimiste puhul on inimene veel väga pikka aega selliste. Tõmbetuultes, kui ta saab erinevate sisendit veel ka pärast oma hääle andmist ja noh, tegelikult saab teda ka pärast mõjutada muidugi täpselt täpselt tasa vahelt anda, anda jura mitu korda, samas jällegi nagu on politoloogid oma uuringutes viidanud, siis nende inimeste hulka, kes oma häält muudavad, üldse väga pisikene, enamik nendest teeb 110 minuti jooksul pärast hääle andmist, ehk siis võib-olla mõtles viimasel hetkel ümber. Ja need, kes nagu veel päevi hiljem muudaksid, saanud aga kaduvväike, väike osa, nii et ega see mõju on natukene ka ka ülehinnatud. Ma pean tunnistama, mina olen üks neist, kes on oma häält hiljem muutnud ja see oli just nimelt mitte 10 minutit hiljem järgmisel päeval. Ehk siis jäi kripeldama ja täpselt see, mida poliitikud kardavad, et kui nad kampaania käigus saavad mingisuguste lollustega hakkama, siis inimestel on võimalus oma meelt muuta. Ja täpselt seda võimalust ma kasutasingi. Aga teine asi, et poliitikud, kes ise pildistavad oma hääli, kui nad käivad kusagil kabiinis hääletamas ja siis tulla rääkima, kuidas see on justkui ausam ja läbipaistvam süsteem, siis vabandust, see jutt on küll väga õõnes. Vaata kui mingisuguses riigis, kas oli äkki vist Valgevene või oli vahepeal kampaania, et peida oma vanaema pass ära, ehk siis noored tahtsid välistada seda, et vanemad inimesed läheksid, hääletaksid jälle Lukašenka poolt, et noh, väga teoorias, ma kujutan ette ka situatsioone, et sul on vanaema, kellelt sa tead, et ta nagunii valimas ja ei lähe, võtavad asetama ID-kaardid ja paroolid ja hääletad siis oma lemmikkandidaadi poolt. No palju see mõjutab. Mis mind ennast kõige rohkem üllatama paneb, ongi see, et, et sisuliselt on ju kaks sellist teemat, mida põhjenduseks tuuakse, üks on seesama turvalisuse teema ja selle juures on küll ju eksperdid selgelt öelnud seda, et et kuidas see, kui me vähendame aega, muudab turvalisust, et kui me tahame süsteemi muuta ja see on, see on võimalik ja see on oluline. Aga, aga kui kui me vähendame aega, siis see ei tee ju kuidagi seda asja turvalisemaks. Teisest küljest ühetaolisust nagu öeldakse, ehk siis see, et kõigil peab olema võrdne võimalus käia valimistel siis ja tuleb tunnistada, et e-valimised on praegu pikem periood. Mina selles mõttes ei, ei mõista hukka seda, et me selle teema üle arutleme, et see, see on, see on selline varasema reformierakondliku valitsemisstiili võib-olla tava või pealesurutud dogma, et e-valimised on nii ei valmistata, peavad olema sellised ja kui me seda muudame, siis on see selline Ongi, meie võitlus nagu vales suunas ja me kahjustame e-riik Eesti siis mainet, et et tegelikult mina näiteks ei ole kunagi teinud Te teinud e-valimisi, ma olen alati käinud seal sedeliga kasti juures ja seda sellel põhjusel, et minu jaoks on selline rituaal või protsess, mida ma, mida ma tahan teha ja, ja mulle tundub, et kui ma teen selle nii, nagu ma teen oma pangaülekandeid mobiilideega liiga kiiresti ära, siis siis ma ei saa seda piisavalt nautida, et ma tahan nagu nautida seda kasti juuresolekut. Aga samas on oluline tuua ka esile seda, et need ei ole mingid kaks erinevat sihtrühma, vaid igal inimesel ongi see võimalus. Kasma e hääletan võima, lähen jaoskonda. Sinul on ka see võimalus, kõigepealt annan e-hääle, siis mõtlen ümber ja siis lähen pidulikult, annan oma tegeliku hääle seal jaoskonnas. Eks üsna suur kasutajaskond ikkagi e-häälte peame meeles pidama, on Eesti diasporaa kõik need, kes töötavad Soomes, Suurbritannias, mujale, kes muidu peaksid minema saatkondades ja noh, seal ilmselt küll ettevõtte minekus elab Helsingis, hea küll, aga kui ta elab kuskil kaugemal, siis sa seda teekonda oma kodanikukogu seepärast, et ilmselt ei võta. Tegelikult on ju e-hääletamine näidanud praktikas hoopiski seda, et see tõstab valimisaktiivsust ja meie valimisaktiivsus on pidevalt väga madal olnud ja seetõttu tuleks just toetada seda, et seda valimisaktiivsust tõsta. Ehk siis selle koha pealt me võime küll keskerakondlaste muret mõista, et valimisaktiivsuse tõus tuleb ilmselt nende gruppide arvelt, kus neil nagu loomulikku selliste toetajaskonda pole olnud, ehk siis ütleksin, et väljakutse on hakata ka nendest sihtrühmadest endale inimesi. Mida ka teistest parteidest arvata, selles mõttes Keskerakonnast, me saame aru, miks nad seda teevad, aga IRL, sotsid tulid sellele ideele küllalt kiiresti taha ja nagu ma aru saan, oli see tegelikult ka juba siis, kui koalitsioonikõnelused toimusid arutelu all ja otsustati, et nii teeme, teeme lühemaks. No siin on ikka seesama põhjus, et kui kampaania käigus tuleb mingisuguseid ootamatuid asju veel ja siis inimesed võivad neile antud häält muuta, nad ei taha riskida sellega, et hääled ära jalutama. Aga teiselt poolt jällegi kui lühem aeg, siis see midagi ei muuda, sellepärast et kui need igatahes tulevad välja enne hääletamise algusesse, niikuiniikuinii midagi ei loe. Pigem vaata seal selline suhteliselt nii-öelda kahjutu muutus, tegelikult mitte midagi ei juhtunud ega siis e-hääli sellepärast vähem ja ma ei kujuta ette hästi inimest, kes nüüd oleks seitsme päeva puhul saanud hääletada ja kolme päeva puhul mitte. See peab olema mingi väga erandlik juhus. Tead neid noori inimesi, kes lihtsalt unustavad ära, on päris palju, nad mõtlevad hoopis teistes kategooriates, nad ei mõtle, et nii nüüd on see aeg, ma pean minema e-hääletama, et see on pigem, see oli juba ära jah, ahah. Mina arvan, et siin töötaks tegelikult ju kõige paremini see, kui e-valida saaks ka siis valimispäeval, et et see on see päev, mil seda sõnumit taotakse igal pool ju kõige rohkem, et minge valima, minge valima. Ja kohaselt see tegelikult ongi sisseviidav, et seda toetavad ka teised erakonnad, et ka valimispäeval Jõustuks nüüd järgsel järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel, vaid see on tulevikuplaan. Seda vist nii ruttu ei saa ellu viia. Ja taaskord rõhutan seda, et riistvaras arvuti, see on igav, mida suuremal osal inimese varsti enam üldse ei ole, ta peavad jällegi nii nagu pead leidma üles valimisjaoskonna üles koha, kus klahvidega korralik arvuti, ehk siis kiiremas korras tuleks hoopiski mõelda selle peale, et viia see nutitelefonide platvormile. Ma olen nõus, sest ma toon siia sellise paralleeli, et sama hea jutt oleks öelda, et hakkame nüüd e-maksuametist inimesi tagasi paberdeklaratsioonide juurde viima ja et üldse lühendame seda aega ja teeme ikkagi nii, et inimene saab pidulikult oma paberdeklaratsiooni esitada. Noh, keegi ei kujutaks seda enam ette, eks ole. Siit on väga hea minna edasi selle Eesti IT-arengu, Eesti e-loo peale, et teisest küljest rääkisime sel nädalal ka Eesti Päevalehe eestvedamisel sellest, kuidas ülikiire dokumendi taotlemine näiteks siis e-taotlussüsteemi vahendusel on toppama jäänud, kuidas ei, ei saa passi või ID-kaarti, mida sel aastal on paljudel inimestel vaja, kuna need on aegumas. Nii kiiresti enam taotlus sisse esitada või taotlust ei menetleti nii kiiresti ja see 30 päeva võib jääda isegi lühikeseks. Esiteks, mingisugust e-keskkonda tegelikult ei olnud ja selle taha asi ongi jäänud, et see ei saanud loodetud ajal valmis ja nagu viis päevalehest lugeda, et ei teatagi millal täpselt saab, seda oli ikkagi selline natukene poolik lahendus, mis töötas selles mõttes hästi, et inimene, selle asemel, et peab minema kuskile ja seisma järjekorras, sai saata midagi meili teel. Olen ise taotlenud viimasena kõiki dokumente, ainult meili teel, aga kokkuvõttes sisse läks uuesti mingi ametniku kätte, kes või midagi võib-olla veel skaneerisid skaneerimise ajal, kus asi ei läinud, aga ta pidi need kõik andmed, paneme siis käsitsi kuskile süsteemi sisse. Ehk siis oli noh, umbes natukene sarnane nagu iidsetel aegadel, kus saadeti email ja siis pritsiti välja. Ja see probleem seisneb siis selles, et töökäte puudus on IT-sektoris praegu väga suur. Jah, ma just kuulsin ühte saadet, kus spetsialist, kelle nimi oli niimoodi, et praegu ei mäleta, aga just ta kirjeldas seda, et küsimus pole üldse mitte selles, et riigil oleks vähe IT-spetsialiste, vaid kogu Eestis on nendest niivõrd tohutu puudus, et käib suur ülemaksmine riigile natuke eelarveliste vahendite, võib-olla vähem kui suudab välja pigistada mõne erafirma aga puudus lihtsalt taoline, et neid inimesi lihtsalt ei ole kuskilt võtta. Ma küsisin eilses Uudisplussi saates minister Palo nõunikult Ardo Reinsalult, et mis siis riigi plaan on, et seda probleemi lahendada ja põhilised asjad, mis ta lauale pani, oli töötute ümberõppe ja siis täiendavate IT-spetsialistide koolitus, aga noh, olgem ausad, need on mõlemad väga sellised pika vinnaga asjad. Esiteks riik oleks pidanud 10 20 aastat tagasi ette nägema, et on vaja tellida rohkem IT-spetsialiste ja vähem võib-olla juristaja semiootikuid. Mitte et mul midagi juristide semiootikute vastu oleks, aga lihtsalt, et neid inimesi, kes seda Iidee tööd hakkaks tegema, et seda siis õigel ajal ei nähtud ette ja nüüd on kriis käes. Teine asi, ma ei kujuta ette, et see töötu raamatupidaja hakkab nüüd nii spetsiifiliseks IT inimeseks ümber õppima, see ei käi nii lihtsalt kui see sõnades kõlab. Jah, et see on muidugi inimesega kõike mujal maailmas natuke nutta, selline ootamatu, kui, kui, kui jõulisesse sektor ikkagi arenenud on, et noh, üks alates võlusõna, et teeme siis piirid lahti ja hakkame siis Kotova näiteks ma ei tea, Ukrainast IT-inimesi, aga see on nüüd globaalne turg, et kas me suudame siis ikkagi piisavalt maksta ja konkureerida. Urve Palo sel nädalal, kui ma ei eksi, ütleski välja loosungi, et toome Eestisse veel siis 2000 IT-spetsialisti, et äripäevast sai seda lugeda. Ardo Reinsalu sõnul on 7000 tegelikult puudu, nii et seal 2000 olekski ainult tilk merre. Aga abiks seegi, et iseenesest kui see õnnestuks, igati igati mõistlik mõte. Erasektoris on sama samamoodi probleemid töökäte järgi siis ja see see probleem ilmselt on, veel on meil pika vinnaga ja oma IT-tiigri tiigri elus saame me siin saates ennast kordama. Rääkida paha nagu see, et riik laseb endale niimoodi pähe istuda, et tehakse hange, kus on selgelt konkreetse kuupäeva kirjas ja siis vaadatakse pealt, kuidas programmeerimisfirma tõstab käed üles, ütleb, et aga tegelikult ei saa hakkama ja siis on jälle lõhkise küna ees, et ka midagi ilmselt nendes hangetes langetas süsteemis on, on valesti selle koha pealt. Riik on kuidagi endale väga kahjulikud lepingud teinud, mis ei võimalda ka küsida nii palju kompensatsiooni, kui tegelikult tööde ümbertegemine eeldaks. Aga vahetame siit teemat ja läheme hoopiski Vabaerakonna juurde, et kolmapäeval teatas vabaerakonna konda astumisest erakonna riigikogu fraktsiooni liige Artur Talvik, kes on pikka aega selle ideega siis olnud kahekesi ja mõtisklenud ja avalikult seda öelnud, et ta mõtleb, aga ei, ei veel ei astu ja nii edasi nüüd siis lõpuks astus, andis sellega avapaugu erakonna juhi valimistele, mis toimuvad aprilli teises pooles. Talvikut on juba tänases Postimehes võrreldud punkari karssoniga, kes kes erakonnas rokib. Lisaks Talvikule kaalub kandideerimist kuuldavasti ka Monika Haukanõmm ja oma nime on juba üles andnud Jevgeni Kristafovitš. Ma täpsustaks siin kohal, et Jevgeni Kristafovitš ütles tegelikult esimesena ta kandideerib ja siis selle peale Aga see ei saanud kõlapinda, sest Kristafovitš on tuntud ka vist erakonnas sees, kui selline konflikti mees, siseopositsionäär. Kristafovitš ju vähemalt suutis erakond langetada õige otsuse, et pääses napilt väljaviskamisest, kuna ta pidevalt avalikult kritiseeris, vähemalt suutis erakond seekord säilitada terve näo ja kuna neil noh, tegelikult ju selliste maailmavaadet ei ole ehkki ta nüüd flirgivad mingisuguse vaba konservatismi ka siis siis oli, oli väga raske ka väita, et see, mida see suund, mida ajab Kristafovitš, on olemuselt valem kui see, mida ajab näiteks Herkel. Kristafovitš tuligi veebruari keskel selle infoga lagedale, et tema kavatseb kandideerida esimeheks ja siis ta ütleski, et kui teda erakonnast enne 20 kolmandat aprilli välja ei visata, meil siis erakonna üldkogu toimub, siis võib-olla ta valitaksegi esimeheks, aga no ta on kogu aeg silma torganud just sellise vastandumisega. Ma ei tea, kui kaugele see erakond jõuab, mis siiani ongi kogu aeg ainult vastandumise teed purjetanud. Tograaf erakond tuli ka valimistel, et väga selliste erinevate ja amorftsete loosungitega siis näitakse, mina andsin oma hääle Kaleile, kuna mulle imponeerisid just nimelt tavaliselt inimesed ja see mõttesuund, mida esindas Jevgeni Kristafovitš. Väga selline tugevat liberaalne maailmavaade, aga tegelikult hiljem said erakonnas hoopiski tooni sellised märksa konservatiivsemad jõud, ehk siis nagu Kakseliste diivan ta kogu aeg olnud ja üsna üsna kaugel üksteisest tehtud. Mõned teised parteid on märksa rohkem olnud tsentri ja mingisuguse keskse idee ümber kinni. Ma saan aru, et praegune juht Andres Herkel on käib mööda erakonda, siis nukra näoga ringi, et tema isa uuesti kandideerida, tegelikult ehitades üles seda süsteemi ja pannes paika, et üle kolme ameti järjest ei saa olla, siis on ta endale seadnud sellise lõksu. No aga samas ma arvan, et see saab ainult tulla vabaerakonnale kasuks, kui seal ka teised inimesed pääsevad tooni andma. Jah, kui sa ütlesid Kristafovitš siis tekkis eeliste püksis liberaalsemalt maailmavaadet vabaerakonnale omistada, siis Talvik ütles nüüd sel nädalal välja lõpuks, et vabaerakonna maailmavaade, vabakonservatism ja tema näeb seda. Valdur Mikita liku Eestina, nii et niisugune maailmavaate Selle koha pealt vaatasin eile veel Facebookis ringlasid transkriptsioonist, kuidas ta püüdis TV3 siis seletada, mis asi vabakonservatism on, ega seda põhjalikult üle lugedes jäi väga segane tunne hinge. Noh, üldiselt selline segane tunne hinges on õige ja vabaerakonna tegemisi väljaütlemisi vaadata. Nad vaba konservatismi puhul, et kui ta ütleb siin, tsiteerin, see eeldab riigiaparaadi väiksemat sekkumist igapäevaellu ja inimeste suuremat usaldamist siis see on ju selge märk liberaalsest valitsemismudelist ja, ja võib-olla see ja nagu ta võrdles aktuaalses kaameras ennast ka nende parteid Kersti Kaljulaidi iga, kes on ennast defineerinud nüüd siis liberaalse konservatiivid ja siis siis on hea nii-öelda hüpata presidendi tuulde. Te olete päris huvitav, kuidas ta Talvik süüdistab kõiki teisi erakondi, et nende, nende nagu päriselt selgelt maailmavaadet ei olegi, ollakse nõus, hästi, paljust loobub ainult selleks, et võimul olla. See kõik see kriitika ilmselt on, on õige ainult et mille poolest erakond, kelle maailmavaadet on väga raske üldse kirjeldada, erineb siis nendest, kes on võimul mingi maailmavaatega, mida nad lõpuni ellu viia, viia ei suuda, et kui, kui partei partei eesmärke nagu olemuselt klassikaliselt on ikkagi teostada võimu, aga et mille poolest nad ikkagi erinevad siis sellest nii-öelda eliidiste muutide Nad ründavad natukene kasutada sellist pisut Trumpiliku sõnavaraga, aga ütleme samasugust sõnavara nagu erineva populistlikud parteid ka mujal Euroopas, tõsi, märksa leebema sulatuse, aga ikkagi see vastandub meile just nagu eliidile ja puha, aga kui nende eesmärk ikkagi on põhimõtteliselt teostada võimu, siis nad ju ole olemuselt väga palju sellest erinev. Ma tooksin veel paralleeli Talviku endaga, kes ju ka otsustas ühesõnaga, astuda liikmeks erakonna liikmeks ainult sel juhul, kui ta saab kandideerida erakonna esimeheks, ta tahtis selles päris kindel olla, et ta selleks ka saab, et see on ikkagi samamoodi võimu nimel erakonda astumine muidu sinna Võinud astuda edasi, kui huvitav mäng selle juures on see, mis puudutab nüüd kohalikke valimisi ja, ja mitte osalemiste enda nimega, see nagu hägustab pilti veelgi, nad ise ütlevad küll, et kui näiteks Tõnis Saarts Neid tõlke Päevalehes kritiseeris, et, et noh, et lihtsalt politoloogid ei oska keegi enam kuskile kasti panna, sest nemad on täiesti nii-öelda uus jõud. Jällegi peale sellise häguse ei ole ma seda väga uudsus kuskil siiani näinud, tõsi, ega nad pole saanud ka võimu teostada, jama oma pitseri kuskile vajutada. Sellest nad loobusid siiski täitsa ise, neil see võimalus oli, aga ma saan aru. Et erakonnas sees ollakse sellega ka kriitilised, et on teatud osa inimesi, kes ei ole sellega nõus, aga aga tulen võib-olla korra tagasi selle juurde vastaskandidaadi juurde, Kristafovitš noh, väga tõsiseltvõetavaks kandidaadiks ei saa pidada, et kas, kas Monika Haukanõmm või on keegi teine, keda siis Andres Herkeli tyyp selles erakonnas võiks välja pakkuda, et tundub, et sellist kõlavat ja jõulist nime ei ole neil vist võtta teist. No tõsi on see, et Talvik on kõige tuntum, aga samas ma arvan, et erakonnale endale tuleks kasuks, kui haukanõmm selleks saaks. Esiteks Haukanõmm on silma torganud selliste nagu tasa kaalukamate seisukohtadega, ta on päris jõuliselt viimasel ajal esile kerkinud ja no ega üks naine poliitmaastikul erakonna eesotsas ei tee ka kindlasti paha, et kui nad soovivad vastanduda ja olla teistsugused, siis ainuüksi juba see fakt teeks neid teistsuguseid. Uuenduskuur tas kindlasti kasuks, et ta on ikkagi väga paljuski Andres Herkeli projekt ka on tegelikult väga vinge, Tõõra astus õigel ajal IRL-ist välja, hakkas tegema enda asju, saigi parlament, et ta on tõestanud ennast väga võimeka poliitikuna, aga nüüd täpselt just nimelt värskuse huvides. Mul endal on muidugi, on suhteliselt ükskõik, siis, kas siis kas siis Talviku haukanõmm, mõlemad on olemas, et kui sümpaatsed inimesed Mulle lihtsalt tundub, et haukanõmm on võib-olla natuke sisulisem inimene tooks seda plakatlikust sealt välja, et võtaks seda maha ja hakkaks võib-olla sisulises diskussioonis rohkem osalema. Vabaerakonna toetusnumbrid on siin kõikunud ja praegune on olnud ka varasemalt siin lausa teisel või kolmandal kohal pärast Reformierakonda, kui me kolmandal kohal pärast Reformierakonda praeguseks on nad ikkagi vist seitsme protsendipunkti peal, et ei, ei ole just hea seis, et siin on juttu olnud ka sellest Isamaaliiduga, taasühinemisest või, ja, ja kohalike valimiste e kandideerimise nii-öelda otsuse eel siis kaaluti ühist kandideerimist Isamaaliidu, IRL-i meeskonnaga ei leitud ühist sellist head linnapead näiteks Tallinnasse. Teda tuli ikkagi protestiparteina, kõik need suured näitajad olid puhtalt sellise rahva rahulolematuse tuulased temaliku loomulik, loomulik toetajaskond ilmselt üle kümnendiku ei saaks ikkagi väga olla, et eriti just nimelt, kuna tal puudub selline väga selgelt polariseeriv maailmavaade, nagu nagu näiteks reformierakonnal. Vabaerakond peakski need käiku vahetama ja sellest protestimeelsusest välja tulema, sest selles tuules enam pikalt ei purjeta, et protestiks on need hääled saanud, aga nüüd oodatakse, et nad hakkaksid ka sisuliselt mingites asjades kaasa rääkima ja seisukohta võtma mitte ainult vastandamise teel, vaid mingisuguse positiivse programmiga. Jah, sest tegelikult mind kui kodanikku niivõrd ei huvita see, kuidas siis valitsemisprotsess on halb ja valitsemisja keegi valitseb halvasti vaid ma pigem tahan ju seda, et milline on vabaerakonna maailmavaade või kuidas nemad, meie tervishoiusüsteemi probleeme lahendaksid, et see on see, mis inimestele tegelikult korda läheb ja mis, mis meid ka reaalselt mõjutada, et kuniks me seda ei tea, on väga keeruline uuesti valida erakonda, kes on protestipartei. Aga ma ei tea, on veel midagi lisada vabaerakonna teema kohta praegu. Kui ei ole, siis lähme aga edasi ja, ja eks lähiaeg näitab, mis siis vabaerakonnast saab, kes selle juhiks saab ja millise maailmavaate nad lõpuks siis endale lõplikud leiavad, aga, aga läheme ühe positiivse teema juurde. Sel kolmapäeval oli naistepäev, kus lillepoest sai näha taas tavatult pikka järjekorda ja, ja mööda tänavaid näha väga palju naeratavaid naisi, aga ka mehi, kes siis olid ilmselt naistele just rõõmu teinud oma lillegi tõlkimisega. Ka meie töökas kollektiiv istuks meie töökas kollektiivis, istub siin üks tubli naine, me Kristeriga kindlasti ühineme heade soovidega kõigile naistele. Ja sulle, Merilin, kuidas see päev sul siis oli? Minul õnnestus naistepäev nii mööda saata, et ma ei saanud mitte ühtegi lilleõit. Aga juu oli asi selles, et ma ei trehvanud mitte ühegi poliitikuga, sest kui sotsiaalmeedia lahti võtta, siis seal noh, põhiliselt oli näha lillesülemite ka poliitikuid ja ma pean ütlema mullojasse südame pahaks. Kõige silmatorkavam oli muidugi Rainer Vakra, kes tsiteeris siis konarlikult Puškini Ta poseeris 1000 punase roosi taustal ja siis üks selline õnnetu intsident toimus ka tema erakonnakaaslase Tanel Talvega nimelt sotsiaaldemokraadid, siis viisid ellu selliste naistepäeva Hispaaniat juba mitmendat aastat, kuidas Tallinnas siis igale lasteaiale viidi kringleid ja Tanel Talve siis oma selles plakatlikus kampaanias kohtus äkki päris eluga, ehk päris naistega tal toimus seal lasteaiaparklas väike intsident, et kus siis pealtnägijate väitel tagurdas ta ühele naisele ühe naise autole siis otsa. Ja selle asemel, et et vabandada või asju kenasti selgitada, siis oli talle hoopiski turja karanud sõnaliselt. Ja see oli olnud inetu vaatepilt, mis tipnes veel sellega, et ta heitis daamile, kelle autole ta siis otsa sõitis, etega tolle emakeelt, mis ei olnud eesti keel, et, et sellise ühesõnaga ämber ämbri otsa, et see on täpselt näide sellest, et ärge kinkige lilli, ärge viige kringleid, kuid ei suuda päriselus normaalsed olla ja naistega või siis lihtsalt kaaskodanikega normaalselt suhelda. Tõmbaksin mingeid sugulasi, vahesid. See ilmselt ütleb jah väga paljud poliitiku üldise suhtluse kohta, et küsimus polnudki mitte niivõrd selles, et vastas oli naine, ehkki ma ei tea, kuidas oleks käitunud, vastas rasvanud väga suurte lihastega meesterahvas hoopiski. Aga just see, et vabanduse palumise asemel hetkel, kui sa oled tõesti ilmselt ikkagi eksinud, võib-olla see ka poleks, oletan, et käidi Tineksiks siis hakata sõimama, hakata räuskama, selle asemele, katsuda mingi lahendus, leida see nojah, nagu öeldakse, et Toompea on läbilõige ühiskonnast, aga miks ta oli sügavamale lõikama? See on tõsi, ühesõnaga kõigepealt võiks oma moraalse kompassi õigeks timmida ja siis natuke siirust ootaks. Ma ei tea, mis järgmine samm on. Ma imestan, et poliitikud ei ole hakanud veel jõulude ajal jõuluvana mängima ja lihtsalt valijatele kingitusi tänavatel ohtralt jagama, et see on täitsa nende võimalustega. Siin ei ole lihtsalt see, et see tähtpäevade tähistamine on endiselt samamoodi, aga seesama sotsiaalmeedia, mida sa mainisid, on mõjutanud seda, et me näeme seda palju rohkem, et poliitikud, ma arvan, on pea alati kinkinud naistepäeval naistele siis lilli tänaval poe nurgal ja, ja see sõltub ilmselt ka siis vastuvõtust. Et sina, kes sa kasutad sotsiaalmeediat sinu jaoks ilmselt torkab rohkem silma, kui ma panen ennast, ma ei tea, kaheksakümneaastase vanaproua rüüsse, siis ma ilmselt, kui mu päeva töö ongi minna poodi ja seal poe teel tuleb mulle vastu poliitik lillega, siis ilmselt jagub seda juttu ja rõõmu päris pikaks ajaks. Näiteks mu abikaasa ütles, et tema, see paar aastat tagasi Ivari Padari käest mingi punapunase lille ja tal oli väga hea meel, nii et ega ta päeva halvemaks teinud. See mul ei ole midagi lillede kinkimise vastu, aga ma lihtsalt panen imeks, et ainult poliitikud või, või et siis just nimelt poliitikud on juskui kaaperdanud selle püha ja, ja see on siis nende võimalus sellist lühiajalist poliitilist profiiti lõigata. Missugune on püha üritus, mida poliitikutele võimaluse korral kaaperdatakse? No nagu ma välja pakkusin, jõulud on täitsa võtmata veel. Aga ilmselt poliitikud on ka selles mõttes erinevad, et mõnele sobib ja mõnele isikule stiililiselt kohe üldse välja, et et ma ei tea. Kui võrrelda Jüri ratast ja Taavi aasa, siis kumma lill sulle tunduks parim vastu võtta? Ma ei tea, võib-olla Jüri Ratas käis teepakke jagamas sel naistepäeval, et see on justkui tema spetsialiteet siiani olnud. Aga ma ei tea, mulle ikkagi meeldiks saada lilli inimestelt, kes mind tunnevad ja kes kingivad selle lille mulle sellepärast, et mina inimesena olen neile sümpaatne. Vähemalt vaadake, kui kaua need pühad elavad, see kaheksas märts Eestis ametlikult ei ole mitte midagi ja, ja ometi kogu rahvas tähistab seda, poliitikud tähistavad seda, ehk siis vana püha noh, järelikult on selle koha peal ikkagi mingi tühi koht, järelikult on selle koha peal ka inimeste seas teatav ootus või, või nõudmine. Ei, ma täpsustan siinkohal, mulle väga meeldib naistepäev, minu meelest see ongi tore päev, aga mingid asjad? Olen selle üle võlli. Minu soovitus on ikkagi sotsiaalmeedia välja lülitada selleks päevaks, nautida seda päeva koos inimestega, kes sa lähedased. Ja ma ise nii tegingi, aga lahked kolleegid jagasid videolingid edasi. Silmad ärkasid ja, aga lähme siit edasi, laiendame seda teemat natuke soorollide peale ja, ja teine teema, mis sellel nädalal üles kerkis, on siis sooline diskrimineerimine ja seda koolis nimelt Rae vallas olevast Peetri põhikoolis, kus kus on koolivorm ja kui poistel kuuluvad sinna näiteks üksiksärki vestis tüdrukute seelik kleit ja nüüd tuleb välja, et üks lapsevanem on seda, seda mured kaevanud võrdõigusvolinikule seda muret siis selles valguses, et miks tütar peab käima kleidiga. Ja Pakosta vastus oli, et tõesti kool eksib siin reegleid kehtestades, tsiteerin. Pakostad. Kool ütleb, et see on vajalik traditsioonide edendamiseks, aga mis mõttes esimene kuni neljas klass. Neid traditsioone kujundab. Kui kool tahab traditsioonidega kooliks saada, siis kas vorm on see, millest alustada? Äkki on sisu olulisem? Tegelikult see on sümptomaatiline, kool ongi meil kõige tagurlikumiselisem, konservatiivsem nähtus üldse ühiskonnas. See ei ole ainult üks kool, see ei ole ainult seelik enamikes koolides on endiselt see, et poisid teevad puutööd ja tüdrukud teevad käsitööd ja ja siis kokandustunnid on vist ka veel mõnedes koolides jätkuvalt nii, tüdrukud õpivad kokanduste poisid. Et selline soostereotüüpide rõhutamine niisuguste tegevustega või nagu just tänases see oli vist Päevalehes lugesin. Üks IT-õpe tüdruk rääkis, kuidas neil koolis oli ka olnud niimoodi, et poisid tegid tehnilist joonestamist ja, ja tüdrukud samal ajal ilukirjad, tüdrukud ei saanud tehnilist joonestamist valida. Et kuna pedagoogid on valdavalt vanemas eas inimesed ja kogu aeg ühtemoodi harjunud tegema, siis koolis nagu koolis on väga raske murda, näitan neid aru saama, et me ei peaks piire ette panema ja rohkem võiks austada vaba valikut, kas ma siis panen püksid või ma teen puutööd? Ma arvan, et ma oleksin ka omal ajal õnnelikuma nüüd puutööd tehes siiamaani ma pean tunnistama, et näputöö mind ei vaimusta. Absoluutselt mina kokkama õppinud alles nüüd 40.-st eluaastast umbes või natuke varem oleksid tahtnud varem vähemalt saanud saanud jah, mingisugused professionaalset nõustamist ütleme kolivad aga kooli konservatiivsus siis, paraku ilmselt on tõsi, et kui oli siin varasem suur tuline debatt kooseluseaduse teema, siis need üksikud näitamisaeg-ajalt mõnest koorist esile kerkisid, kuidas õpetajad seal enda siis väga selgelt ühte äärmuslikku arvamuste peale surusid, oli, olite üsna hirmutavad ja just selles mõttes, et kuidas, kuidas kujundatakse siis pealekasvavat uut põlvkonda. Aga ilmselt on täpselt nagu sa kirjeldasite ka sellise vanuselise koosseisu tõttu osaliselt paratamatu, huvitavas nähtusena üldse muidugi koolivorm kui, kui kohustus, et kui mina käisin koolis, oli meil koolimütsid mida, mida kanti uhkusega, aga loomulikult ei ole, kellelgi ei tulnud pähegi kohustuslikuks teha, ehk siis kui on, ütleme noh, seelik, mida sa ei pea kandma, siis jumala urgu, sild. Selles mõttes pooldan koolivormi, et lapsed võivad päris õelad olla ja, ja koolivorm natukene ühtlustab seda niigi suurt materiaalset ja sotsiaalsete erinevuste, mis laste vahel esile tuleb ja võib-olla see natukene tähelepanu kõrvale tõmmata nendelt asjadelt, mis ei peaks võib-olla nii olulised olema nagu siis riietus ja selles võistlemine. Aga natukene enam vabadust võiks seal küll olla, et kui ma vaatan neid eesti koolivorme, siis need on nagu väikesed vanainimesed sellistes ülirangetes vormides, et meie täiskasvanutena enamik saab oma töökohal küll lubada endale küll teksaseid ja, ja muud sellist vabamat rõivastust, aga koolivorm on endiselt väga range, et ta võiks natukene loomingulisem lapsepärasem olla ja ma arvan, et lapsed kannaksid neid jätkuvalt. Kuidagi kuidagi mulje, et seal kannab ikkagi mingisugust endiste rohkem militariseeritud aegade hõngu. Tõsi, aga seda võikski muuta. Aga selle Rae valla juhtumi puhul, mida Pakostaga välja toob, on ju see, et et see on elukohajärgne kool ja et, et selles koolis ei saagi siis lapsevanem nagu valida, et gümnaasiumisse minnes õpilane ise valib, kas ta läheb sellesse kooli, kus on see koolivorm, kui see teda tõesti nii väga häirib. Ja, ja aga sellesse algklasside puhul nad ei saagi seda valida. Mina samas nagu ei saa aru, et noh, mis see, mis see üks laps siis oleks, mida nad seal antud hetkel tegema, kas ta lapsevanem tahtis, et kõik teised käivad, et seelikuga ka tema siis tuleb poiste riietus? Sest sinna nad pigem Ma siinkohal täpsustaks, et üks ei saa nimetada poiste jätlaseks, et see oli praegu päris ütleme, vest või nagu seal oli Ilmselt üksiktüdruku tunneks end kehvasti, kui talle erand tehtaks, et pigemini tuleks lihtsalt anda vabaks, et ka tüdrukud võivad neid koolivormipükse kanda, et võib-olla oleks neid kandis. Sa pead, sa jätad, kui kokkuvõttes ikkagi Liisa Pakosta on täiesti õigus, et tegemist oli diskrimineerimisega ja tuleb neid leida siis lahendust, mis, mis seda ei teeks, täpselt ta, olgu siis nii tüdrukutel kui poistel mitu erinevat võimalikku rõivakomplekti, näiteks, et noh, need lahendusametid olemas headmisel nendel teemadel räägime, et poleks seda ühte lapsevanemat olnud, oleks kõik oma neid ilusasti soorollidele vastavaid riideid edasi kandnud ja leidnud, et oh, ega noh, eks ta siis teeme mis, mis mida nõutakse, aga et tänu ühele inimesele tekkis diskussioon tänu siis Liisa Pakostale sai sega mingisuguse lahendi ja ma usun, et meie ühiskond astub jälle sammu edasi. Aga jah, ma veel kord rõhutan, et ma jääks sellesse ühte kooli kinni, et tegelikult vajaks süsteemsemat ja laiemat. Koolivorm ei ole väga paljudes koolides üldse kohustuslik, on ikka? Ma ei tea Tallinna kesklinna koolides, algklassides on ikka kõik Tallinna rajooni koolides minu teada pole kuskil jah, siin tuleb jälle vahe vahele. Selge, aga selle teema lõpetame ja võtame järgmiseks teemaks ette selle, et valitsuskoalitsioon on minemas õiguskantsleriga riigikohtusse vaidlema ja seda alkoholiaktsiisi teemal, et kas tohib alkoholiaktsiisi nii kiiresti tõsta nagu nagu nemad on seda siis tõstnud ja esmaspäeval oli koos riigikogu rahanduskomisjon ja ka põhiseaduskomisjon, kes siis Ülle Madise ettepanekud arutasid, jaa. Ja kokkuvõttes toetavad nemad seda, et õiguskantsleri ettepanekut mitte toetada, ehk siis tohib küll tõsta ja, ja Jüri Ratas ütles välja selle, et ollakse valmis kuni riigikohtuni minema selles vaidluses alustaks ehk sellest, et et kuidas me siin koos mõistame, et kas Jevgeni Ossinovski suur võitlus alkoholiga antud juhul lahja alkoholiga on süüa? Minu isiklik seisukoht, mis ei ole väga populaarne, on see, et riigil ei peaks olema alkoholipoliitikat kui sellist ta vähemalt eraldiseisvat, et tuleb lokke maksustada piisavalt, et see kataks võimalikult tekkivaid tervisekahjusid. Ja sellega võiks üldiselt riik oma sekkumisega lõpetada. Minu meelest probleeme ühiskonnas ja iseendale ei tekita mitte need inimesed, kes joovad õlut ja veini vaid probleem on nende inimestega, kes joovad kanget õlut ja kangemaid jooke ja ka neid jooke, mis ei ole otseselt alkoholikirjas, ma viitan siin odekolonni-le ja muule sellisele, et praegused, need aktsioonid pigemini teevad elu kallimaks siis nendel inimestel, kes on omandanud mingisuguse alkoholikultuuri, kellele meeldib klaas veini võtta, Ta sobitada toiduga või sauna õhtul õlut, aga samas noh, ega see mind muidugi vaesemaks kadee, sest Youngi mõistlikult ja kultuurselt, aga ma ei saa aru, miks selline nõiajaht sellisele veini või õllekultuurile Et ei läinud eriti, kuna seda saadab retoorika, umbes, et tegemist on tapjatega, oli siis Ossinovski viide õlletootjatele, seal on ikkagi väga nagu kaugele minev asi. Mäletan kunagi paar aastat tagasi käisin Venemaal ühel pressikonverentsil, kus siis üks vene narkolooge oli ka parasjagu käimas ja Venemaal siis suur õllevastane kampaania ja olid suhteliselt vihane, et alati, kui tuleb jutt Toomas joomaruses võetakse ette õlu, õlu, õlu, õlu, aga tegelikult ütleme konkreetselt alkoholismi, õlle alkoholismi esineb umbes kaheksa protsenti inimestest, kõik muu joogid on väga palju ohtlikumad ja alati just nad rünnatakse seda, mis on tegelikult nendest siis kõige ohutum. Täpselt, et kogu aeg tekitatakse sellist süütunnet, et kui ma selle klaasi veini võtan, siis see on juba midagi, mida ma ei peaks tegema. Aga kui see aitab ikkagi selles suunas, et sa ei võtagi seda klaasi veini, siis kas kas sa ei arva, et see on parem minu minule tundub, et Ossinovski käitumine on selles mõttes õige, et see on. Kui vaatab, et tervise- ja tööminister tema hobu ülesanne on hoolitseda rahva tervise eest, oleks väga kummaline, kui ta seda praegu ei teeks. Lihtsalt üllatav on see, et nii-öelda kõik need muude tasakaalupunktid, majanduslik tulu ja nii edasi, et muutuda nagu tasakaalustada, ehk siis lastakse ühel poliitikul enda poliitikat niivõrd jõuliselt edendada. Ja lõpuks ikkagi need, kes tahavad päevad veeta ühest viinapudelist teiseni, ma arvan, nende harjumusi. Vaata Ossinovskil on paljuski asja, kas on õigus, et loomulikult, ega ka näiteks tervise arengu instituut toote rõhutab, et see on ennekõike suunatud nendele, kes praegu ei tarbi muuta kogu seda kuvandit, muuta, et noored ei näeks võib-olla iga päevgi õllepudeleid kuskil enda silme ees või seda, et noh, kui mõelda ka väga pika perspektiiviga tulevikku peale, ma uuringud väidavad, et jah ilmselt see alkoholitarbimist vähendab, et selle koha pealt on, on õigus. Ainult et kas seda peabki tegema? Kas peab alkoholi tarbimist Eestis vähendama? Ma arvaks? Küsimus on segmendis, praegu toimetatakse suts vale segmendi kallal ja ja see süütunde külge pookimine on ebameeldiv. Ühesõnaga, jällegi mina usun, et see peaks olema pigem jah läbi hinnapoliitika kõige kõige rohkem, et just nimelt inimeseta oma sadat kahjustatud tervist siis rohkem kinni maksaksid. Aga taaskord ma toon näitena riigi, kus ma kunagi elasin ja mis sisuliselt alkoholipoliitika puudub. See on Tšehhi Vabariik, kus absoluutühikutes tarvitatakse umbes sama palju ka Eestist võib-olla mõnede näitajate järgi rohkem nende järgi vähem kus see olemuslikult ei kujuta mingisugust sotsiaalset probleemi, sest et inimesed tarbivad just nimelt lahjat õlut ja ja väga raske on minna pärast mõnusat õhtut kuse kõrtsis kellelegi ütleme nägu sisse sõitma. Pigem juhtub praegu on see, et järjest rohkem tõrjutakse seda alkoholi tarbimist avalikust ruumist välja koduseinte vahele, aga mis toimub koduseinte vahel, me teame, et 10 protsenti kuri-kuritegudest on lähisuhtevägivald, kus seesama koduseinte vahel ilma sotsiaalse kontrollita tarbitud alkohol mängib suurt rolli. Ja see kindlasti tõstab ka salaalkoholi osakaalu, pluss siis lennatakse leidlikult, eks ju, Lätti alkoholi järele, et see on niisugune. Ma ei tea, rahvuslik hüsteeria, mis kuidagi ei kaunista, et pigemini võiks nagu keskenduda ikkagi kangele alkoholile. Nendele inimestele, kes seda tõesti Tarvik, nagu me oli hinda, siis me peame tõstma koju lahja alkoholi hinda, vastasel korral ma ostan selle lahjemal olekski ju tore, kui sa viina asemel hakkaksid õlut jooma ja mitte seda kanget õlut, vaid vaid lahjat õlut, et ma arvan, et ühiskond kindlasti võidab sellest filovski tahab, et me ei tarbiks üldse. Aga see sanktsioon ühe ministri soovi, mis mis ilmselt kuna, kuna meie kultuuriruum, mis puudub esialgu näiteks islamile omane täielik karskus, siis oled, on see natukene võib-olla liiga palju nõutud, et inimesed enda sellisest harjumustest lõplikud loobusid. Kui palju räägime kangustest siis noh, see ei ole nüüd küll kahjuks ühegi ministri teha, aga natuke võib-olla annaks hinnapoliitikaga seda muuta, et kui minu lemmikriigist tšehhis on õlga tõesti lahja ta ütleme noh, 3,8 selline siis sellist õlut eesti poodides sa praktiliselt ei leia. Taavi, ma küsin siis vastu, et mis saab riigieelarvest, kui inimesed jätavad alkoholi joomise järele, auk tuleb. Seekord oli väga-väga hea näide. Venemaa impeerium kehtestas enam-vähem kuiva seaduse just siis, kui ta läks sõtta ja jättis ilma oma armee peamisest rahastusallikast. Ma siiski usun, et riik saaks hakkama ka ilma alkoholi pealt raha korjamisel, aga aga selle teema juures on see praeguse seaduseloome vaidlus ka, et kas, kas nii kiiresti tohib tõsta nii nagu praegu taheti teha, ehk siis esimesest juulist oli esimene tõus. Nii palju, kui mina aru saan, siis õiguskantsleri büroo vaagis seda üsna pikalt ja terve hulk juriste vaatasid, ega see ei olnud kerge otsus, ei ole ju populaarne otsus tegelikult öelda, et menüüd üritame panna siis rahvatervise edendamisele kätte, aga kõik juristid jõudsid lõpuks järeldusele, et midagi pole parata. Ettevõtjatele oli antud siduv lubadus siduvate tähtaegadega seda niimoodi muuta ei saa. Kuivus pole kriisi kriisi antud juhul mitte kuskilt otsast ei paista, ei ole rahva tervis läinud ootamatult hullemaks ega pole midagi muud sellist sellist juhtunud, kui nad, ehk siis jumala eest tahate tõsta oodakes aeg ära, pange paika juba therminete aastast yks tõuseb nüüd hoobilt nii palju hakkabki tõusma nii palju ja kõik oleks korras, et see pigem ikkagi, noh, ma näen praegu, et tahetakse iga hinna eest noppida poliitilist punkti, et hea küll, lähen siis riigikohtusse. Hea küll, eks me kaotame seal taas saame öelda, et vaadake, meie tahtsime kõike teha, aga ei saanud, ei lubatud. Teine asi muidugi, et eks ole ka karigi kogus ja, aga ka siis valitsuse meeskonnas ka oma jurist, et kellel võib-olla on ka siis teistsugune arusaam, et kas ta nüüd lõpuks siis jah riigikohtus juristide vaheliseks vaidluseks taandub. Minu jaoks on argumenteerimata see valitsuse soov võrdsustada lahja alkoholi aktsiis kange alkoholiaktsiisiga, et seal ei ole nagu mingit arusaadavat põhjendust, aga peale selle, et võib-olla lihtsalt Exceli tabelis on lihtsam arvutusi teha, kui kõik. Ossinovski väidab, et promill tapab protsent tapab samamoodi nii õlles kui viinas. Võimalike haigus. Ja kiirustamise puhul, et kas siis. Küsimus on ju selles, et kui millised seadused on need, et mida me tohime nii kiiresti rakendada ja ja ilmselt on ka õiguskantsleri vastuseis ka selles, et, et ei tekiks sellist pretsedenti seaduslikku Esiteks, ma olen üldse mõtlema, kuidas see kõik tuli, see tuli läbi kobareelnõu, mis olemuselt on niivõrd halb seadusloomepraktika, kui üldse üldse olla saab. Seda siis eriti veel erakondade poolt, kes oli varem seda kritiseerinud ja nüüd tehti täpselt niimoodi, et ei antud isegi võimalust arutleda, pole võimalik isegi teha mingisugust, nagu pikemat diskussiooni see need seostus praegu ei vajanud kiiret vastuvõtmist ja mitte midagi sellist, mida ei oleks võinud vastu võtta pool aastat hiljem. Ossinovski oleks saanud veel pikemalt ärgitada debatti, siis oleks olnud kokkuvõttes võib-olla saanudki oma tahtmise, tõsi, jällegi mitte nüüd, tõstes ennaktempos hoida, nagu õiguskantsler tõi välja, et mees oli vahe võrreldes näiteks sotsiaalmaksu langetamata jätmisega üks euro, selline nagu niivõrd siduv lubadus, aga teine oli konkreetselt paika pandud tähtaegadega, ettevõtjate teevad investeeringuid, võtavad laenu, kaasava kapitali, ehitavad midagi välja arvestades, tahame, teame, et aastal see ja see on olukord taoline ja kui see, kui see on nii pikalt ette öeldud, siis on selge, et igasugune selle muutmine ettevõtja kahjuks on, on riigi sõnamurdmine. Tegelikult seda uut valitsust iseloomustabki, selline kappav stiil, et väga palju asju tehakse tohutult kiiresti. Laastud kogu aeg lendavad. Hoogtöö käib aga natukene selline üheksa korda mõõtmist seal teest puudu. Ilmselt on kuidagi silme ees ka eelmine koalitsioon, kus võib-olla need arutelud lõbustada. Viisid pinged nii suureks, et mõeldakse, et teeme nüüd kiiresti ära, enne, kui vaidlused hakkavad lõhki kiskuma. Ja no kuna eks ju eelmisele valitsusele heideti ette liigset mõõtmist, siis nüüd asutigi otse lõikamise kallale. Aga alkoholi teema lõpetuseks soovitan kõigile, kes interneti linki kasutada, sellist veebimootorit nagu teomeedee, millega vabariigi president oma vabariigi aastapäeva kõnes viitas ja seal saab päris hästi erinevatele küsimustele vastates siis oma sellise alkoholikultuuri kohta ülevaate ja sellest saab teha järeldusi, et kuidas või, või mida muuta. Lahendasin isegi seda ja, ja ütlen, et on, on küllalt kasulik, aga läheme Eestist natuke kaugemale. Euroopa Liidu valitsusjuhid kinnitasid neljapäeval Donald Tuski teiseks ametiajaks Euroopa ülemkogu alaliseks eesistujaks. Selles uudises justkui ei olekski midagi väga märkimisväärset, kui siin ei oleks oluline seik et poolakad ise olite Tuski kandidatuuri vastu. Seal taga on üks väga veider vandenõuteooria, mida meie hea kolleeg Johannes Tralla sel nädalal aktuaalses kaameras valgustas. See vandenõuteooria on nimelt see, et seitse aastat tagasi, kui Poola toonane president Lech Kaczyński Smolenski kohal lennukiga alla 100. siis ja Donald Tusk oli sel ajal peaminister, siis väidetavalt olla selle Lech Kaczyński lennuki allatoomise taga olnud Tuski ja Vladimir Putini vastav kokkulepe. See, see kõlab täiesti sõgedalt, aga seda usuvad ja levitavad nii valitsusametnikud kui Poola rahvusringhäälingutöötajad. Ehk siis see on täiesti sellisel kõrgel tasemel tõsise näoga. Huvitav jutt ja see selline sisepoliitiline vastuseis või ütleks, isegi isiklik viha on nüüd siis kandunud Brüsselisse ja seal siis Poola hakkas oma kapriisne näitama ja seisis vastu ülejäänud partneritele, kus siiski tusk kinnitati ära ja seepeale hakkas Poola torpedeerima kõiki ülejäänud punkte. No siiski ei taha Poola ilmselt Euroopa Liidust lahkuma hakata, aga siin oli vaja natukene neil iseloomu näidata selleks, et, et küllap siis Poola praegune peaminister soovib lihtsalt kodus natukene toetuspunkte kasvatada, aga sisuliselt noh, ma arvan, et see ei mõju hästi terviklikult, kogu Ida-Euroopale, et natukene võib-olla muututakse ettevaatlikumaks, eriti vihjegradi nelikule. See tulevikus elu lihtsamaks ei tee. No me peame arvestama, millega on Poolas praegu tegemist, tegemist on umbes sama tüüpi valitsusega. No nagu Ungaris, ehk siis nad ilmselgelt seda küll niimoodi välja ütlemata ehitavad üles illepärased riiki reedavad üles valitsemissüsteemi, mis väga paljuski on vastuolus euroopalike väärtustega, et näiteks eriti veel pärast seda viimaste poola tahate, ütleme teatrit. Aga rohkem kõlama häälekesse tahaksite rakendada tema suhtes. Euroopa Liidu alusleping. Ta olevat punkti, mis lubab jätta riigi demokraatia normide eiramise korral ilma hääleõigusest, seda pole mitte kordagi veel varem kasutatud, vaevalt et selle peale kassi läheb, aga see näitab lihtsalt, kui kaugele Poola on läinud. Tuletame meelde, et kui praegune valitsus võimule tuli, siis esimese asjana võtsid ette kohtuda. Hakkasin kärpima kohtute sõltumatust, et teise asjana nad võtsid, et kohe meedia kusagil mainis õdede, Poola nii-öelda rahvuslik kohalikes rahvusringhäälingu analoog kajastab ka neid vandenõuteooriaid, siis nad kuid haarasid selle enda kätte tekstidest andnud olles üsna nagu väikese marginaaliga saanud võimule, astunud väga jõulisi samme selleks, et sinna võimule igat igaveseks ka jääda. Seejuures, eirates kõike seda, mida, mida, mida Euroopas peetakse oluliseks ja Tulat usk on vastupidised hoopis selle suuna esindaja, mida nad kõige rohkem vihkavad, ehk seesamasugune euroopalikus avatus. Süüdistada tuski muidugi koostöös Vladimir Putiniga selle juures veel eriline küünilisuse tipp, sest et pigem oma olemuselt, ehkki nad on väga-väga Venemaavaenulikud, erinevalt näiteks urbanist Ungaris on nende valitsemismeetodeid koguneda. Ta viis äärmiselt sarnane sellele, mida just nimelt viljeleb Vladimir Putini. Venemaa oleks olemas, et nad tegelikult Putiniga ise samas paadis Et see on väga kurb, mis arengud toimuvad nii Ungaris kui Poolas ja ega noh, näis, kui kaua siis Euroopa Liit seda tasakaalustada suudab, et kas need hakkavad seda paati. Ümber pöörama huvitava näiteks, kus Poolas arvamusküsitlused näitavad, et ühest küljest on rahvas jätkuvalt väga Euroopa Liidu meelne aga samas see valitsus ja kõik need sammud on olnud efektiivsed, et tegelikult ta on praegu jätkuvalt ka rahva toetus olemas. Seda enam, et natuke samamoodi nad nagu paga sageli populistide kavas, nad üritavad suunata riiklikke vahendeid rohkem nii-öelda vaesematele elanikkonna kihtidele, milles võib olla iseenesest poleks midagi halba, kui sellega ei käiks kaasas siis propagandat, et meie teeme ja ei aita veel natukene, võib-olla midagi sarnast Tallinnaga. Ja tõepoolest, ütleme poola sellise viletsama elujärjega inimeste elujärg on paranenud nende valitsemise all. Põhimõtteliselt toodi siis sisepoliitiline, selline võitlus Euroopasse ja ja see on küllalt tavapärasuses tavaliselt näiteks ka Eesti poliitikud, kui nad siin ka nägelevad ja kemplevad erinevate teemade üle, siis Euroopas just kaetaksegi ühte asja, et noh, ma ei tea, kui Eesti poliitikud hakkaksid Andrus Ansipit praegu. Ma ma ei julgeks küll öelda, et Yana toom ajab teiste Euroopa Parlamendi liikmetega Eesti parlamendiliikmed, et ega siis päris ühte asja, et just see nädal tõi jälle teate, kuidas Yana toom nüüd kolmas kord läheb täitsa omaalgatuslikult, jaga Jüri Rataselt mandaati saamata taas kord. Nojaa, aga ärme aja segamini Euroopa Parlamendi liikme, kes on ikkagi väga palju sõltumatumat kui siis valitsusdelegatsioonid. Aga Poola on üldse ju praeguste võimude ajal veel oluliselt norinud tüli näiteks Saksamaaga, et näiteks tahad oma, näitan vastase poliitilisi vastaseid poliitikas tembeldavad sageli Saksa agentideks, muuhulgas kaskasise tuski ütlevad, et usk on, oli, olid nüüd praegu ka Saksamaa kandidaat ehk siis nad ajavad täpselt sellistel Euroopa liitu lõhestavad poliitikat, mis taaskord rõhutan väga meeldib ühele härrasmehele punaste müüride taga. Ma siiski tuletan meelde, et Euroopa liidus hakati pärast Jüri Ratase valitsuse võimuletulekut ka rääkima sellest, kuidas Eestis nüüd ka punased jõud üle võtnud, et ikkagi oli neid poliitikuid, kes oma kibestumist läksid just nimelt Euroopa liit välja elama ja näitama. Nüüd on siin ka asjad enam-vähem samamoodi kui Ungaris ja Poolas. See jah, muidugi eesti mainele mõjus väga hästi. Ja kell tiksub armutult, aeg on rahva teenrid selleks korraks lõpetada. Teie ees olid siis Merilin Pärli Eesti rahvusringhäälingus, Krister Paris, Eesti päevalehest, Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Rahva teenrid on teie ees taas nädala pärast ikka laupäeval kell 11 vikerraadios, kaunist päeva.