Tere kaunist laupäeva, head kuulajad, käes on märtsikuu kolmas laupäev ja nüüd vist võib küll öelda, et paralleelselt käivad kaks hooaega. Kui näiteks veel Tartus Tähtveres saab suusatada, siis õues on selline kevade hõng, vähemalt siin Tallinnas ja jalgrattaremondi ja hoolduse järjekorrad on juba venimas. Nii nagu ikka laupäeva hommikul kell 11, null viis ja rahvateenrite ees. Peeter Kaldre, Eesti rahvusringhäälingust. Tere. Tervist. Ja Eesti Ekspressis on meil tulnud Sulev Vedler. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust, nii nagu ka räägime nädala olulistel teemadel ja see nädal on olnud küllalt uudisterohke. Proovime saatesse mahutada palju olulisi teemasid. Esmalt võtame ette Tallinna linna prügielu, ehk vaatame otsa Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu tegemistele ja võimalikule kahele toolil istumisele. Sest sel nädalal tuli välja, et endine bussiettevõtja Sarapuu on otsapidi ka ise seotud prügiäriga, mida ta linnavalitsus juhib. Olulisi teateid tuleb ka välismaalt, Hollandis toimusid valimised ja kuigi palju räägiti sealsete äärmuslaste võimalikust võimalikust immigratsioonivastasest Hert Vildersi partei võidust, siis tegelikult see nii ei läinud ja praegune peaminister Mark Rüte ja tema partei võitsid valimised. Hollandi valimisi kardeti kui järgmist suurt mammer pärast Brexitit ja Donald Trumpi edu. Kusjuures viimane kohtus sel nädalal ka Saksa kantsleri Angela Merkeliga. Veel tuleb juttu Eesti Energia suurest kasumitehingust Jordaanias. Vaatame veel ka seda, kuidas küllalt lihtsa skeemiga peteti haigekassalt välja kümneid, et mitte öelda sadu tuhandeid eurosid ja samal ajal kiratseb haigekassa suures rahapuuduses ning valitsus on võtnud vaagida tervishoiu reformi. Lõpetuseks räägime põgusalt ka just raadiouudistes kuuldud reitingutest erakondade reitingutest ja kergitame ka natuke ERRi saba ehk uue juhi valimistest kõigest aga järgemööda. Esmalt räägime meile saatejuhtidel ilmselt lähedasest teemast ehk siis Tallinnast ja prügist. Ja otse loomulikult Arvo Sarapuust. Selle nädala Eesti Ekspress tõi välja Tallinna abilinnapea äri seosed. Sisuliselt esitletakse peamise paljastusena seda, kuidas Sarapuu väimees ja Sarapu avalikes firmades juhatajana tegutsev Margo Tomingas prügifirmale OÜ Baltic võist Management prügiautosid ostab. Teiseks, kuidas prügiautosid selle ettevõtte jaoks hangitakse ka Arvo Sarapuufirmades juhtivatel kohtadel töötanud Tiina Rossi kaudu ja kolmandaks, kuidas firma prügiautosid hoitakse. Hooldatakse teenindatakse sarapuule kuuluvast bussipargis Tallinnas Lasnamäel. Et kui rahvateenrite roll on sageli küsida siin, et, et miks see teema oluline on, siis kas selle teema puhul ei tule tõdeda, et see on ju ootuspärane Tallinna linnas? Miks seda peaks nagu tõdena? Arvame ikka, et elu käib selliste kirjutatud ka kirjutamata reeglite kohaselt, et kõik on korras. Olen küll, öeldakse, et ka Tallinna linnas võiksid asjad korras olla. Ja kui isegi meil oli sellise korruptsioonilõhnaline linnapea, siis tema on sellesama asja tõttu ametist kõrvaldatud, mis peaks, on nagu täiesti selge signaali, et see selle tegevusega ei tohiks tegeleda, on see selgelt siis kahel toolil istumine, sinu hinnangul? Raske on öelda selles mõttes, et kirjutasime Ekspressis päevas kuu või poolteist tagasi ühe loo ka prügiärist. Seal rääkis küll ka salajastest salajasest omanikust, rääkis ühest teisest firmast Eesti keskkonnateenused. Aga seda lugu tehes sattusime selle Arvo Sarapuu pealkiri peale. Näiteks tuli küll juba siis jutuks, kuidas seal Narva Sarapu tundis huvi sellesama prügifirma omandamise lasta. Kuuldased seal müügis oli ka temal tekkinud mõte, et võib-olla oleks siis Tallinnasse prügiärisse täitsa siseneda. Hiljem ta sai temas külla abilinnapea, kes siis kureerib seda prügi järjena. Ja kuna ta selle vääriga seotud ja siis kõik need prügiettevõtjad ja tuttavad inimesed hakkasid ekspressile ka infot andma, seal businessis toimub kolleeg, miks aluskontrollis, seda kõike, selliseid asju, kus keegi ütleks, et 100 protsenti noh, kasvõi Arvo Sarapuu ise kinnitaks, jah, ma olen seal mingi salajane omanik, et seda seda ei ole, ei ole, seda ei saagi olla. Aga hästi palju selliseid kaudseid vihjeid, kaudseid näitajaid on, tuleb kogu aeg juurde. No tuleb vist tõdeda seda prügiäri on ju kogu maailmas üks tulisemaid ärisid. Et kes sinna nagu käpa vahele saab, see on, aga öeldakse, noh, üks käppan, prügise, teine käpp on, võis, eks ole, siis kullas. Aga mis puutub nüüd sellesse juhtumisse, siis noh, vähemalt siiamaani on tegemist JOKK skeemiga, sellepärast et midagi ei ole ju tõestatud, midagi ei ole kohtusse läinud. Sarapuu ise jubutkib vastu, et need sidemed on kõik. Tõestage, tõestage, et ma olen, eks ole. Ja selles mõttes ongi hästi hea, et prokuratuur andis ka välja signaali, et tunneb selle asja stuuli. Et kui prokuratuur selle asja üle vaatab, siis kindlasti nad sõltuvad, kummale pooles otsas läheda tuleb selgust juurde. Kui prokuratuur ka ei leia näiteks Arvo Sarapuu tegudes midagi sellist, mida oleks talle ette heita, siis on temal vabandama. Mina tea, midagi tegema peab, eks ju. Ega neid seoseid ei ole siiski ära kadunud, mida me oleme välja toonud. Need seosed on ikkagi jätkuvalt olemas. Ma saan aru, et Sarapu argument ongi see, et need seosed on nii kaudsed ja, aga need seosed on ikkagi olemas, et nad selles mõttes ma olen täiesti tõtt kirjutanud ja nad ikkagi need autod olid seal parkimisplatsi peal, kus nad praegu on, eksju. Kuhugi on registreeritud firmad sedasi olematuks teha, need on faktid. Et küsimus on, kas need tõestavad ära seda, et Sarapuu on konkreetselt salaomanik? Ta juhib, seda, saab sellest kasu. Et see on hästi oluline küsimus. Vaatame näiteks siinsamas, kui ma siin hakkaski stuudio aknast välja vaatama, siis näen sadamat, sadama kõrval on näiteks selline suur auku tahetakse ehitada Porto Franco nimelist kaubanduskeskust siis kõik teavad, et see on Hillar Tederi oma. Kui sa vaatad nagu sealt ühtegi juriidilist seost, et kas ta on omanikeringis või ei ole, ei ole, ei ole Hillar Tederit, aga samas on Hillar Teder koos Edgar savisaarega korruptsiooniasjas süüdistatav ja tal on raskusi, et selle uue kaubanduskeskuse ehitamisele raha saada. Sellepärast et rahastajad ei taha anda projektidele raha, kui seal on mingi korruptsioonihõng. Aga selles mõttes ongi keeruline, kõik teavad, eks ju, ei anna. Siin on samamoodi, nad kõik justkui teavad, aga võib-olla võib juhtuda niimoodi, formaalselt lõpuks ei olegi midagi. Eilsete uudiste valguses on ju just Arvo Sarapuu see mees, kes nagu rüütel valgel hobusel võitleb tallinlaste õiglasse prügi hinna ees. Kui tekkis tüli Ragnar seltsiga, kes nõuab siis väidetavalt kõrgemat hinda ja kui sattus ohtu üldse see tallinlaste prügi kuidagi ära veetakse, et siis Sarapetatuid pole mingi probleem, leiame autod, veame. Ja, aga need on kaks erinevat asja, üks räägib sellest, et ta, et ta ise võib-olla osaleb selles Prjääris ja teine räägib siis ühest tülist ühe ettevõttega ja ühe linnaosa prügiprobleemidest. Et seal on täiesti võimalik, et et siis linnafirma võtab ülal mingi mingi teenuse, meie näeme, et ühistransport on linna käes. Vaatame laiemalt. Praamiliiklusreisirongiliiklus on riigi käes, riik osaleb isegi lennunduses, mis on tegelikult ju täiesti nagu vaba iga firma üksinud lennutada lennukeid Eesti ja muu muude riikide vahel. Noh, et miks siis nagu riik ei võiks teoreetik vabandust, linn ei võiks siis oma prügifirmat teha. Ma räägin, kuvandist, kuvand jäi, noh, eile see tulen, olen õige mees, eks ole, sinisilmselt kaamera ees seletab, et küll me lahendame probleemi, eks ole, selle varju jäävad ju need süüdistused, millest me alguses hakkasime rääkima. Täpselt nii ta ongi, muuseas täpselt nii see ongi, üks on nagu Arvo Sarapuu isiklik asi ja teine on linnarahvas ja selle Arvo Sarapuu isikliku asjasuhted ja ka Keskerakond ei ole siin ka mingit seisukohta võtnud, et ma mäletan, et Jüri Ratas siin andis sellise selge vastuse, nagu ta ikka neid selgeid vastuseid on harjunud andma ja ütles, et et ei saa nagu olla nii päris, aga, aga muidugi me menetleme ja arutame ja vaatame, et ega siin. No Keskerakond Jüri Ratase juhtimisel ei ole, annad mingeid selgeid vastuseid mitte ühegi küsimuse kohta, sealhulgas ka näiteks Yana Toomi Süürias käigu kohta, nii et see on täiesti loogiline. Jah, sealt võib-olla olekski raske seda oodata, sellepärast et ma kahtlustan, et ka Jüri Ratasele võivad tulla sellised lood väga ootamatult kaela. Noh, nagu tuli Martin Repinski, eks ole, esimese katsumusena Et tema on suur väljakutse, ongi praegu kõiki neid vanasid luukeresid, mis järjest ilmuvad siis endast eemale hoida. Paraku noh, kui sul on selline suur park, ei millel on luukered kapis ja siis noh, neid võib nagu kogu aeg kuskilt juurde tulla, et aga keegi ei ole sellest sellest säästetud. Aga kui me räägime selle prügiveoprobleemist, siis tõesti selles valguses, et et Ragn seltsiga mindi Tallinnast tülli ja, ja ka siin asenduslinnapea Taavi Aas ütleb, et tuleks luua munitsipaalprügiveo firma, et et milles selle vaidlusuba on, ma saan aru, et linn tahab tõsta siis prügivedaja Ragn-Sells tahab tõsta prügiveo hinda, aga linn ei ole sellega lihtsalt nõus. Noh, nii ta on jah, nii seda meile esitletud ütleme, Ragn-Sellsile sobiks väga, et see oleks vabaturu vabaturuteenused iga iga perekond või iga maja või, või noh, ütleme siis, igaüks saaks nagu ise vabaturul tegutseda, et paljudes teistes elualades vaba turg kehtib ja üldisest kapitalistlikus ühiskonnas vaba turgu peetakse kõige paremaks siiski kõige odavamaks meetodiks. Lähtekõik need teistsuguseid meetodeid tuleb kuskilt mingi pealemaksmine, kui mitte otse, siis varjatult. Kuidas me seda uut munitsipaalprügiveofirmad nimetama mingi mutri vä? Seda ma ei tea, kas ta vajab mingit erilist nime mis prügis on, eks, et prügiteenused jah, aga ütleme, et mujal maailmas selliseid näiteid on, et ega, ega see ei ole iseenesest mitte midagi nagu sellist jalgratta leiutamist. Täiesti uus. Kui ma ei eksi, siis näiteks Vistviini linnas ei ole oma vee-ettevõtted, on lihtsalt ekslinnavalitsuse osakond, mis tegeleb, veeldakse, meilasin, erastatud vee-ettevõtete majandusmudeleid on hästi palju hästi erinevaid. Peaasi on see, et Tallinna prügitüli pärast ei upuks prügisse, nii nagu on juhtunud siin Lõuna-Euroopas, Itaalias või Kreekas, kus prügivaidlused on linnad lihtsalt umbe. Jah, see on tavalise linnakodaniku jaoks kõige olulisem, et prügi saaks ikkagi veetud ja mis tundub olevat inimeste jaoks ju probleem, on see nii-öelda see tavaline konteiner prügi, aga teine on see nii-öelda eri prügi, mis igasugused ehitusjäätmed kuni puulehtedeni välja, et kuidas selle, selle eemaldamine saab olema. Aga kas tõmbame sellele teemale joone alla? Jah, aitab munitsipaalpoliitik. Just ja vaatame natuke laiema kaarega ja vaatame Hollandisse, kus toimusid siis valimised, mida peeti siis lakmustestiks ka Euroopa ja paremäärmuslikke parteidele, ehk siis oodati suurt edu islamivastasele vabadusparteile Geert Wilders i parteile. Kuid reaalsus ei olnud sel korral nii ootamatu kui tulemust pärast Brexitit või USA presidendivalimisi ja helt Hert Wilders partei sai teise koha. Võitis senine peaminister, liberaal mark Rüte. Aga neid vist väga palju ei olnudki, nüüd lausa Wilders võitu ennustasid selles mõttes, et võit oleks nii suur olnud, pilves oleks saanud üksinda mingit valitsust moodustada. Aga jah, tema suuremat edu ennustati küll, kui ta tegelikult sai, kuigi, kui vaadata need nagu kohtade arvu, kui palju üks või teine leer sai, siis tegelikult sai ju, said ju Rütel liberaalid kaheksa kohta vähem kui eelmistel valimistel ja Wilders sai viis kohta juurde. Ehk see on siis teistpidi, Rüte kaotas iga viienda koha, mis tal oli ja Wilders siis kolmandik ajale juurde. Võib ka esitada täpselt vastupidi, üks on tõeline luuser, teine. No niimoodi ongi esitatud, et Villemsoni esitanud ennast võitjana, harjuta ennast võitjana, oleneb sellest, et kui, kui, kui suure pilguga sa vaatad seda, seda tulemust. Kõige suuremad võitjad on hoopis seal, vasaku rohelised rohelised jah, aga nende häältesaak vist neljalt tõusis 14-le, et selles mõttes nad eriliselt pilti nagu ei, ei satu. Märkimisväärne on see, et kui tavaliselt on siis populistid suutnud oma valijaid ikkagi valimiskasti juurde tuua, siis sel korral ilmselt ka tõesti Rüte partei ja teised parteid suutsid oma oma valijaid, saab valimisaktiivsus lihtsalt oli hästi-hästi kõrge kaheksa. Palju noori tuli tuli valima, avara trütele, mängis väga-väga hästi, mängis kätte selle positsiooni, see tülimis vahetult enne valimisi tekkis tal Türgiga, õigemini siis hollandi valitsusel. Kui, kui keelate, siis türgi emissarid esinemine Hollandis, kus nad oleksid teinud kihutustööd Türgi referendumi küsimuses. Et see jättis Rütest sellise väga enesekindla riigi liidri mulje ja ma arvan, et see oli võib-olla üks põhjus, miks, miks rütm oli ikkagi suhteliselt edukas. Nojah, samamoodi me teame, et igal pool enne valimisi, kui sa oled sellises nagu võidukas sõjas või, või suudad kogu rahvast mobiliseerida, siis peaks nagu sina šansse valimistel tõstma. Ja tegelikult Hollandi valimiste tulemus ei, me ei anna meile küll mingisugust pilti selles osas, mis võib juhtuda Prantsusmaal, et see on noh, suhteliselt nagu eri kategooriates mäng ka sellepärast et Le peni toetajaskond on ikkagi tunduvalt nagu monoliidsem ja suurem, kui on Wilders oma ja riigikaal on ka hoopis teine muidugi. Et selliste hirmu, nii nagu oli tajutav tegelikult ka Hollandi valimiste ees, et, et valimisi peeti äärmiselt oluliseks, rahvusvaheline meedia oli seal kohal vist rohkem kui kunagi varem just just sellesama Wilders partei pärast, siis tõenäoliselt sellist hirmu hakkab hakkab nägema ka Prantsusmaa valimiste eel. No kuidas me seda hirmu nüüd defineerime, selles mõttes, et kellel on hirm ja kellel ei ole hirm, et hirm on ju nendel, kes tahavad, et Euroopa liit kindlalt püsiks ja et seal enam ühtegi tükki ära ei kukuks. Aga rahvuslikult meelestatud inimestel, liikumistel hirm, hirmul hoopis teine tähendus, et Euroopa liitu jäämine hirm, eks ole, või või sealt liiga tihedalt sees olemine, et noh nii kuidas kellelegi kingad, kingad jalas istuvad. Ma olen ka Peetriga täpselt sama meelt, et ei saa öelda, et nüüd ühe poliitika õige või Isamaa vale, kas sulle meeldib või ei meeldi, eks hirm on ka vastavalt sellega seotud, et kas me võidame või kaotame. Panite tähele, kuidas Mark Rüte saabus oma valijate juurde pärast valimisi? Eskalaatorid ja nii nagu Donald Trump omal ajal Nojah, loomulikult, eks, eks rüppe pidi ka valimiskampaania ajal ju teadvustame endale seda, et kui ta tahab olla ikkagi võidumees, siis tal tuleb võtta hääli ära, aga mitte ainult loota valimisaktiivsuse peale võtta hääli äraga Wilders silt ja see klassikaline nihkumine nihkumine selles suunas, kus tegelikult trend on, ehk siis paremale on ju igas riigis olemas ja see on ju päästenormaalne valimistaktika. Seda tegigi. Jah, aga kui me vaatame Euroopa liit tervikuna, siis ikkagi alad on selles mõttes pisike riik, ta on küll oluline alati kõik need väiksed annavad signaali, aga midagi juhtub suuremas riigis. Nii nagu Inglismaal me võime nüüd jällegi kardame või rõõmustame Prantsusmaal siis see on hulga alalisel huvitav seik valimistelt veel oli valimissedelid, mida, mida meie siin räägime oma e-valimistest ja küllalt väikestest sedelite siis seal olid hiiglaslikud valimissedelit, Johannes Tralla siin vahendas nii pilte kui ka videoloos neid sedeleid, et inimesed, kes kontrollisid neid sedeleid kui füüsiline koormus, oli suur, et ta meenutas jah, sellest ajalehe voorust paberit, et alguses saanudki aru, mida nad, vaatajad seal on, e-valimised on päevakorrast maha võetud. Aga selle teema jätkuna võiksime rääkida ehk Donald Trumpist, kes siis eile kohtus Angela Merkeliga. Väga tore. Ei see oli muidugi midagi põrutavat, sealt ei tulnud, nagu oodati vist. Noh, selles mõttes noh, põrutav oli, ütleme, kohtumise kohtumine iseenesest, et kõike seda väga ootast, noh nii nagu sa rääkisid Hollandi valimisi oodati, sest sest on ju teada, et Trumpi ja Merkeli seisukohad pärast Trumpi valimist on ju olnud ikka vägagi erinevad. Ja, ja Merkel, kes on ju sisuline Euroopa liider ja, ja trump, kes on Ameerika, et mitte öelda kogu maailma liider. Et noh, see kohtumine oli ikka väga märgiline. Ja no ütleme niimoodi, et esimeste muljete järgi rääkisid hirmudest, et siis need hirmud, et nad oleks nagu kuidagi seal väga-väga vaenulikud olnud. Need hirmud ei täitunud. Vestlus oli küllaltki sõbralik, aga sisuliselt olid ikkagi seisukohavõtud nii trumpi kui Merkelile need, mida me siiamaani teame, ehk siis trump rõhutas jälle seda, et on vaja immigratsiooni piirata. Vabakaubandus on üks kurjajuur, nato, teised liikmesriigid, Euroopa liikmesriigid peavad kulutusi tõstma. Merkel rääkis vabakaubanduse olulisusest kis liitlassuhete ja heade liitlassuhete olulisusest, olulisusest, globaliseerumise olulisusest ja nii edasi, nii et selles mõttes olite mõlemad pooled jäid oma seisukohtade juurde ja tegelikult ikkagi seisukohad kardinaalselt erinevad. Need on küsimus selles, et, et kust leida neid kokkupuutepunkte ja see esimene kohtumine andis sellise tonaalsuse, et neid on võimalik leida ehk siis nagu ütles Merkel, oluline on rääkida mitte teineteisest, vaid teineteisega ehk siis mitte kiruda selja taga, vaid saada kokku ja, ja asju asju arutada, nii et selles mõttes oli eilne päev päris märgilise tähendusega. No tähelepanu väärne oli see, et tal oli kaasas Merkeli kaasas ka siis kaks ärijuhti, Siemensi ja BMW pealik. Tuletan meelde, et kui, kui trump sai Ameerika presidendiks, ta võttis ikka päris karmilt sõna näiteks saksa autotootjate aadressil. Mulle tundus, et ta nagu ei pannud kokkuvõttes seda, et BMW on näiteks üks suuremaid autoeksportijaid Ameerikas. Nimelt ehitab Ameerikas autosid ja siis müüb neid Ameerikast välja ja annab seal ka kümnetele tuhandetele inimestele tööd, et nad täitsa selgelt on peen veel seal Ameerikas majandushuvid ja tegelikult ta aitab kaasa siis Ameerika majanduse kasvule. Et kui sa neid pigistad, siis pigistad tegelikult iseennast. No alati iga sündmuse puhul ju isegi Eestis vahetamise sündmusele ka ilmuvad välja kehakeele eksperdil kes tõlgendavad mingisugust sündmust kehakeele tõlgendamise abil. Ja just vaatajana saatesse tulles lugesin ma BBC kehakeele eksperdi ülevaadet, et Merkeli ja Trumpi kohtumisest siis hinnang oli selline, et tegemist on kahe väga erineva persooniga. Et kui trump harrastas endiselt sellist kätega vehkimist ja publikule silma vaatamist ja pöördumist oma partneri poole, siis Merkel oli selline hästi sordiini all, et ta nagu silmsidet, et väga vähe tegi trumpiga, vaatas kogu niimoodi vasakule ja maha ja ja oli selline hästi hästi reserveeritud, et selline sekka. Ja seal, enne kui nad kohtusid veel ajakirjanikega, siis oli tore see ikka see, kuidas fotograafi lüüdid siis suruge kätt, suruge kätt ja trump kuidagi äraolevalt ei kuulnud seda. Angela Merkel pöördus ta poole, et nad tahavad, suruks kätega. Trump ei teinud väljagi sellesse. Aga mis oli oluline, mis nagu sisulist poolt puudutab, on see, et trump tunnustas Merkelit tema, Ukraina poliitika pärast, mis oli selles mõttes tähendusväärne, et siin valimiskampaania ajal ega pärast Trumpi saamist presidenti olid ju õhus neid võimalusele kahtlused, et trump teeb kuidagi Ukraina suhtes Putiniga mingisuguse diili või, või mis iganes. Ala isegi tunnustab Krimmi, et et selles mõttes Ukraina küsimuses tundus vähemalt, et verbaalselt mõttes on trump asunud ka Euroopa. Liinile ja küllap näitab ka see, et ikkagi Donald Trump kohtub enne Euroopa liidritega nagu Angela Merkel, kui et Venemaa liidriga midagi. Jah, loomulikult noh, see oleks ka imelik, kui see asi teistpidi läks. Ja teisalt trump on jätnud ikkagi sellise mulje, et, et tal on nagu kaks nägu, et üks on see siseriiklik, selline karm nägu ja väljapoole oma sõpradega. Praegu on siiski see masinavärk just kuidas võitu saanud, sellest kandideerivast Trumpist. Tundub, nii, jah? Ei noh, see on selge, seda ju ennustati ennegi, et noh, et see jutt, mis aetakse enne valimisi, see jutt, mida, mida hakatakse reaalselt ellu viima või see poliitika ei pruugi alati kokku langeda ja. Noh, see, mida sa juhiks saada tahes lubada ja mida sa juhina teha saanud, on alati kaks erinevat asja. Hulga hullem oli see Rex Tillerson välisministri avaldus, et oleme valmis valmis Põhja-Koreale seadud kallale minema. Selline sõnum eile Lõuna-Koreas siis riigijuhtidega kohtudes. USA välisminister Rex Tillerson andis. No see nüüd päris nii ei olnud, et ta ütles, et valmistuma sõjaks Põhja-Koreaga ütles, et on et Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste kannatus eelkõige siis Lõuna-Korea kannatus on otsas seoses Põhja-Korea tuumakatsetuste ja ähvardustega, et nüüd on laual, nagu poliitikud ütlevad millegipärast see sõna on väga kole sõna laual kõik võimalused, sealhulgas ka sõjalised meetmed. Sõjalised meetmed ei ole veel sõda, aga noh, eks ta sinna ligilähedale tüürib. Aga mulle meenub hoopis üks selline ajalooline seik, et kuna ma praegu laenata huvitavat raamatut külma sõja lõpust briti ajaloolase Robert Sõrvisii sulest, siis kuidas käis Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu selline vägikaikavedu 85.-st aastast alates või enne sedagi isegi tuumarelvastuse küsimuses teatavasti seisu paigutada? Lääne-Euroopas ja mõlemad pooled paigutasid tiibrakette ja ja keskmaa rakette. Et selles mõttes meenutab Mullese Tillerson natukene Ronald Reaganit, kes esimesest umbes samasuguste seisukohtadega Nõukogude Liidu aadressil, et kui te ei lõpeta tuumarelvastuse massilist tootmist ja selle paigutamist Ida-Euroopasse, siis on võimalikud ka sõjalised variandid. See tuli nagu, nagu nagu hästi-hästi tuttav ette. Tillerson avalduse puhul. Hiiglaste Infoagentuur Xinhua teatas, et George Bush tegi samasugust taktikat kunagisi sinna ähvardas, ähvardas ja see asi ei töötanud, aga Tillerson pidi siis täna Hiinasse sõitma ja ilmselt seal lähevad. Ta saab sellest kindlasti viha tundma, sellepärast et ta hiinlased on. Põhja-Korea üks olulisemaid liitlasi. Räägitakse, et seal võivad olla ka iga-vastased sanktsioonid nendele pankadele ja ettevõtetele, kes Põhja-Koreaga äri ajavad ja et suhted lähevad teravaks. Tegelikult Hiina on kogu aeg olnud Trumpi valitsusel hambus. No vot see ongi see asi, et trump on ajada Hiinaga suhted teravaks, aga selge on see, et kui keegi see on selge, et mingisugune sõjaline meede tegelikult Põhja-Korea vastu ei toimi, sellepärast et ükskõik milline, milline see oleks, siis esimene esimesena langeb Lõuna-Korea. Sest soul on Põhja-Korea helistanud 30 kilomeetrit, eks ole, ja see, see ei ole mingisugune küsimus. Ja teisalt on Hiinaga ainukene riik tegelikult, kes võiks Põhja-Koread ohjeldada, nii et selles mõttes on Tillerson selline, siis hüppas ülesanne praegu hinnata, et kas enda poole võita või siis tõepoolest tüli majas ja siis läheb asi veel hullemaks. Ka Põhja-Korea poole pealt. Aga vahetame teemat jäämäe otsapidi küll välismaale, aga sedapuhku siis Jordaaniasse kus Eesti energia on pikka aega tegelenud põlevkivijaama rajamisega ja nüüd siis läheb lõpuks asjaks, võib käsi kokku lüüa ja öelda, et see on küll siis selline nädala kõva sõna, et nimelt siis Eesti energia maha 55 protsenti oma 65 protsendilist osalust Jordaania põlevkiviprojektis ja lisaks 20 8,8 miljoni eurose investeeringuga tagasisaamisele teenis energiakontsern aktsiamüügist 18,6 miljonit eurot kasumit. Eesti osalus jääb siis projekti 10 protsendi peale. Noh, on jah suur asi, aga seda võib ka selliselt väga kaheti tõlgendada, et ühest küljest on hästi hästi edukas tehing. Siin idufirmade puhul sageli räägitakse, et kui palju nad on suutnud raha kaasata et ikka see teenis või see sisu disinvestoritelt välja meelitada, ütleme miljon dollarit ja teine kaks miljonit ja siis mõne puhul isegi räägitakse 16 miljonit. Nüüd see tehing siis oli 2,1 miljardit, selles mõttes jätab ta kõik idufirmas pikalt. Idufirmaks võib seda projekti siiski nimetada selle selles mõttes, et ta mis need idufirmad siin teevad väga, kui mõtleme seal transervaasile, siis nad vahetavad raha, et ega see rahavahetus ei ole midagi tegelikult väga uut siin maailmas või siis hästi edukas projekt, paar king, noh, inimesed saavad parkida, parkimine on ka enne selle selle äpi välja toomist hästi tuntud tegevus, samamoodi siis elektri tootmine, mida, mida see Jordaania projekt teeb, et elektrit ka kõik tunnevad. Aga põhimõtteliselt on samasugune idufirmat keset kõrbe ehitatakse üks, üks kaevanduse, pannakse elektrijaam sinna kõrvale püsti. Selles mõttes Eesti nagu tehnoloogia müügi seisukohalt väga vinge projekt. Muidugi see raha jää Eestisse ei tooda Eestisse, ta jääb sinna, läheb Jordaaniasse tagasi. Õigemini jääbki Jordaaniasse jah, et nad Trazureerub siis selleks Eesti Energia osaks, kuna Jordaania valitsuse nõue oli, et et Eesti peab Eesti energia, peab seal väitosanikuna sees olev Eesti energia soovuliselt võimalikult kiiresti jalga lasta. Noh, see on lihtsalt äriliselt oleks kasulik. Aga nüüd selle positiivse kõrval on negatiivne asi seitse protsenti kogu aeg veninidel veinina. Vaatasin siin uudiseid aastast 2013, siis räägiti, et 2016 tehase valmis 2014, avastad 15, aga meid on 2017 on valmis. Praegu räägitakse nad kuskil 2020 pluss siis võib-olla saab ta valmis, et ja see, miks ta on veninud. Seal taga on ka üks selge põhjused. Hinnad on läinud käest ära, et vahepeal nafta indiga kõvasti kõikunud, tunduvalt odavamaks läinud. Ja siis on need pangad, laena laadal on alati väga murelikud, et kas see ikka välja veab. Teistpidi jällegi Jordaania ja sai varem hästi palju energiat. Gaasist gaasi toodi Egiptusest, aga siis mingi hetk tagasi lasti, seal on maagaasijuhe õhku, tegutsesid terroristid siis Jordaania sattusime väga tugevasse selles energiakriisi meeletult suuri summasid kulutama hakkama, et tuua sisse naftat ja õli ja sellest elektrit ja selles mõttes on seal elektrihinnad hästi kalliks läinud. Just et kui ma käisin ise Jordaanias kaks aastat tagasi selsamal teemalisel kohtumisel ka siis ma mäletan, et need hinnad olid niimoodi, et 140 eurot megavatt-tunnist oli praegune elektri hind ja prognoositi siis põlevkivijaama puhul poole odavamalt, peaaegu et 80 euroga megavatt-tunnist. Võrdluseks, siis on kuskil 30 või jah, 30 40 vahel on seal 45 paiku on läinud, et nad et see on ikka hoopis teine hinnatase. Teistpidi jällegi selle äri nagu hästi stabiilseks see, et sellega kaasneb üks väga pikk leping, hinnad hindumaid pandud paika 30-ks aastaks, sihuke väga pikk Sul on ühtepidi garanteeritud tulu. Teistpidi sa noh sa ei tea, mis 30 aasta jooksul juhtuma hakkavad, nad mõtlen praegu tagasi 30 aastat tagasi, et saaks umbes siis aasta 1987 eks ja et noh, et kas keegi oleks osanud, on ta 8980 seitsmendal aastal nagu paika panna hinna, mis võiks kehtida ka aastal 2017 mingi valemi kindlasti saab, aga noh, see on väga-väga pikk periood. Aga asjaolud on tähelepanuväärne, aga ju see, et see projekt on saanud kõvasti kriitikat siis, kui, kui teda alustati ja nüüd tõmmati sisuliselt välja selline Jackpot ja ja need on kõik väga uhked ja praegused Eesti Energia tahavad osta rinda ettevõtet. Me oleme õieti teinud aga selle projekti, nagu öeldakse, vaimsele isale. Ehk siis Sandor Liive Eesti Energia endisele juhile ei ütle. Praegu ei aita. Eks ole isegi jah, unustati pressiteates tema nimi tänudesse panna, nii nagu olid kõik ministrid, esitled loetletud ja kõik muud partnerid. Sellest projektist on, muidugi on ka palju meie ajakirjanduses kirjutatud, aga noh, mind ikka huvitab, et et mahutaks sellist kirjeldust, et kuidas jõuti sellistele suurtele kokkulepetele nende Malayslaste ja hiinlastega, et selline super diil tehti, et kes selle taga on, kes oli eestipoolse asjaajaja? Need on Sandor Liive aegsed asjad. Sandor Liive aegsed asjad ja ma tegin just vaatasin üle aasta tagasi olin teinud intervjuu Hando Sutteriga, kes seal siis Liive järglane nema tunnistas, et seal ikka läheb väga, väga raskelt seal Jordaanias need asjad venisid, venisid, venis. Live ajal oli kuidagi asi nagu optimistlik, aga tuletame meelde, see oli ka aeg, kus nafta hind ikkagi kõvasti kukkuseks. Ja seal on muidugi hiinlastega asjaajamine, see ongi väga keeruline. Sa pead kõvasti kooskõlastusi saama. Ja, ega Jordaanias noh, ilmselt ei ole nagu palju parem. Aga nüüd on mingi, loodame, et siis mingi nagu punn on kuskilt eest ära võetud ja asjad hakkavad kiiremini liikuma. Ka meie põlevkivi kaevandamise nõu hau on väga edukalt raha teinud, et see, mis me seal Ida-Virumaal oleme kogu teinud ja mida on kõvasti kritiseeritud fossiilseid kütuseid ja mis iganes, et see tegelikult mujal maailmas on täiesti tulus äri, eriti kui arvestada, kui ma ei eksi, siis Jordaanias selle kandi üks väheseid riike, kus, Just, ja see ongi see peamine probleem, neil neil on põlevkivi ja oluliselt rohkem kui meil proovinud endale teha ka sinna tuumajaam, see on olnud arutluse all, siis on seal muidugi palju päikest ehk päikeseenergeetikat saaks arendada. Aga põlevkivi on neil maa sees, seal põlevkivikiht on kordades paksem kui Eesti oma. Teistpidi jällegi see kivi ei ole nii energiarikas ka meie annad. Ta on küll palju, aga vähe tuleb sealt välja. Aga jällegi noh, selles mõttes ta ongi nagu tehnoloogiline saavutus, et kuidas, kuidas sellist sellisest kivist siis elektrit teha, kuidas seda see, see energeetiline väärtus elektriks muuta, aga sealsed energiajuhid igatahes on tõesti nagu Peeter ütlesid, et meie meie energiatootmise meetod on neile väga, väga meeltmööda ja nad on väga-väga, kiidavad Eestit, et kui kui ka on, aga tõesti kaks aastat tagasi seal kohapeal rääkisin nende nii ministeeriumi esindajatega kui ka ettevõtte esindajat. Noh ja hiinlased on ka kahtlemata huvitatud näiteks sellistele tehnoloogiale käpa käpa peale saamisest teada saamisest, et kui me mõtleme nagu tööstusspionaažijuhtudele, siis siis just Hiina esindajad on need, kes on näiteks Eestis põlevkiviõli tootmise vastu, nagu selliste ebaterved huvi üles näidanud. Teisalt jällegi noh, Eesti energia on juba ammu ka välja öelnud, et tehnoloogia müük võiks olla üks selle ettevõttelt teenimisvõimalusi. Ja ei ole see Jordaania sugugi ainus koht, kus seda üritatakse teha, et me teame kõik, et Ameerikasse on üks osa raha maetud, aga tegelikult firma on teinud uuringuid mujal, näiteks Marokos. Selge, aga räägime järgnevalt nüüd haigekassast, et alustame võib-olla kolmandast Pealtnägijast, mis tõi välja ühel petuskeemi, kuidas haigekassalt peteti kortoosi vahenditega välja kümneid, mitte öelda sadu tuhandeid eurosid, konkreetselt räägiti siis ühest ettevõttest tervise abist, kes ortoosi, vahendeid mitmes kohas üle Eesti müüb, skeem ise oli küllalt lihtne, et siis näiteks jalaluu murdmise järel määrab arst mingisuguse abivahendi mis aitab taastuda sellel jalal, kirjuta, kirjutab selle kohta retsepti, patsient läheb, ostab vahendi ja nagu ikka, maksab selle eest siis 10 protsenti. Ülejäänud hüvitab haigekassa patsiendi jaoks siin sisuliselt kogu see asi lõpeb aga terviseabi antud juhul siis tegi niimoodi, et et kui ta müüs patsiendile ikkagi sellise tavalise riiulimudeli ortoosi vahendi, siis siis haigekassale vormistati aga hoopis suuremad arve ja, ja seda siis eritellimusel valmistatud ortoosi kohta. Et neid arveid olid, on hästi palju, mis on siin avalikkuse ette tulnud nüüd ja ja haigekassa maksis need arved kinni. Kusjuures puhul võib-olla ongi üllatav-üllatav see, et haigekassa ise ka kui pealtnägija nende poole selle teemaga pöördus, siis sisuliselt tähendab sõnumi, et me, me ei saagi vastutada selle eest, mille eest me maksame, et tsiteerides Eerik Laidmäed, siis kuidas te seda asja ette kujutate, et lähete arsti juurde, saate näiteks ortoosiga, järgmine päev tuleb kõne haigekassast, et mida te ikka saite ja kas te saite sinist värvi ortoosi? Ma arvan, et see ei meeldiks tegelikult kellelegi, et see ei olegi väga normaalne viis asjade ajamiseks. No aga täitsa loogiline, et haigekassa oligi minu meelest seal ohver ja mis nägu ta ikka oleks pidanud tegema, hakkasin praegu mõtlema, et kui mina lähen näiteks tanklasse mul on seal valida, ütleme, 98 95 vahelegi, mina ei tea, kumba sealt tuledeks selle tuleb 92 90 ma ei saa kontrollida, absoluutselt vähe, ebaloogiline oleks ka, et ma hakkaks seda tegevat. Aga petuskeem ongi lihtne, aga ja noh lugesin ka järjeuudised, haigekassa pöördes pöördub prokuratuur, et selles mõttes sellest loost on kindlasti kasu. Selgitatakse tõde välja, et mis seal toimus, et kes selle skeemi välja mõtles ja kes sellest kasu sai. Kõige kurvem selle asja juures on see, et noh, loomulikult, et kui oli petuskeemi, siis sellega peavad tegelema vastavad organid. Aga küsimus on selles, et ju haigekassal on ju krooniline rahahäda ja kui seda raha nagu öeldakse, tõmmatakse veel niimoodi lõdvalt täiesti mingisuguste suvaliste arvetega sellest kassast välja, siis see tähendab seda, et need inimesed, kes vajavad haigekassa raha selleks, et oma eluliselt tähtsaid ülesandeid täita, ehk siis ära surra. Et nemad võivad sellest ju ilma jääda. Ja noh, eelmise aasta lõpus ja haigekassa oli meil ju kaks kuud enne aasta lõppu oli ju tühi. Ja jutt ei ole kuidagi vastane. Ei loomulikult ma lihtsalt isa isa siin selle selle mõtte siia juurde. Ja seda ütlevad ka praegu Pealtnägija Telefon on punane ja email umbes, sest inimesed helistavad, võtad oma digiretseptid ja, ja kantud arved välja ja, ja lühidalt, on see sõnum just seesama, et et kuigi mina ise ei kannatanud, siis haigekassa, kes on niigi seis, on niigi kehva, siis kuidas küll lastakse niimoodi raha tuulde? No seda ei saa nimetada, kui sind petetakse, siis ma ei ütleks, et see on joon sellele tuulde laskmine oli ka. Kui pealtnägija üritas näidata arveid haigekassale, siis haigekassa? Põhimõtteliselt ei tahtnud isegi neid näha, see on, see on muidugi vähe kummaline, aga lased, pöördutakse politseisse, prokuratuuri, seal on väga normaalne. Ja ma olen mõelnud aeg-ajalt teatud, kui inimesed suhtuksid riigi rahakotti niimoodi nagu isikliku rahakoti, et kas siis oleks seis parem? Ilmselt paljude paljude inimeste puhul oleks ka teistpidi jälle, meil on ka ikkagi väga palju inimesi, kes ei saamaras rahaasjadega hakkama, nad kohe puhul oleks asi hullem. Aga jah, haigekassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski lubas selle teemaga tegeleda ka haigekassa nõukogus, aga Jevgeni Ossinovskil on veel palju siis tegemist ja tõesti tervishoiu reformi ja selle juures haigekassa reformi on planeeritud, et nimelt läks ta sel nädalal valitsuskabineti ideega siis tervishoiu reformi läbi viia või tutvustada, kuid kuid ausalt öeldes, ega sealt tulemust ei tulnudki. No ei tulnud jah, sest et põrguti samasele samale vastas vastasseisule vastuseisule, mis oli eelmise valitsuskabineti ajal, et rahandusministeerium ja Sven Sester, eks ole, IRL-ist ei andnud heakskiitu, sellele saime Ossinovski vana plaan, eks ole, juba kuidas on võimalik seda rahastust suurendada, et endiselt kokkulepet ei ole. Nii et selles küsimuses harmoonia koalitsioonis. Noh, seal on küsimus sellest sa tõstad riigi rahakotis nagu ühest taskust teise raha riigis kokkuvõttes siis riigi rahakoti suurene see, millele Sulev viitab, on siis Ossinovski plaan põhimõttelist ainus, mis on teada sellest reformist, ehk siis see, et et kui praegu maksab iga töötaja eest ettevõtja sotsiaalmaksu 13 protsenti ehk siis tulevikus hakkas riik maksma pensioniealistel eest ise seda sotsiaalmaksule ehk siis tõesti ühest taskust teise. Ja see seda teemat ongi kummaline arutada, sellepärast et ühiskond ei tea aga palju nendest plaanidest. Mulle tundub, et see on üks suuremaid Muutusi praeguse valitsuse puhul, et varem oli meie poliitikutel tavaks oma ideid jagada ühiskonnas et neid testida, las ta, las ta välja, näiteks meediasse siis vaadata, milline on inimeste reaktsioon, tooks ikkagi selle plaanide plussid ja miinused välja. Praegu toimub kõik nagu kuidagi seal ametnike endi seas, kabinetivaikuses siis oleks otseses ära tuuakse esitletakse teda, siis hakkab meeletut kriitikat, me oleme näinud seda näiteks maksupoliitika puhul korduvalt sellist nagu mõistlikku kaasamist ei ole. Ja siin on täpselt sama asi, et me oleme aru saanud, et on üks auk. Et see puudu on räägitud kümnetest miljonitest, räägitakse sadadest miljonitest eurodest. Ma vaatan riigi, vaatan haigekassa eelarvet, siis ma lähen, sinna on planeeritud kahe miljoni suurune auk, ainult eks ole, ütlen puudujääk. Noh siis see kõik on, tekitab minu jaoks segadust, ainult ma ei saa aru, mis plaanid täpselt on, kusjuures jahi Ossinovski pidi ju eile kohtuma meedikutega tutvustada neile siis seda plaan ja kuna see valitsuskabinetis läbi ei läinud, siis tehti ümmargust juttu ja, ja detailidesse imindudki. Meedikud olid selle peale suhteliselt pahased. See on jumala õiged see, et ei taheta ühiskonnaga rääkida, et see on, see on läinud ka üle üle mõistuse suureks tendents või tugevnenud siin paar päevagi oma kogemustes aktuaalses kaamerast, mille toimetad, kes elavad sotsiaalministeeriumis mikrofoni peos ja kaamerad operaatoritele õla peale oodates ministrit või vastavat ameti inimest, kelle käest küsida mingeid selgitusi ja tundide kaupa ootavad, sest asjaomase inimesed peavad kogu nõu ja arutavad asja. Ja nagu siin ka ka meile on siin moto-s Kanadas, kus inimene on. Me ei saa sellest veel rääkida, spetsialistid otsustavad avalikkusele, ei ole vaja sellest midagi teada. See on üks asi. Noh, siin teistpidi saab sellise käitumise kasuks ka tuua mingeid plusse välja. Noh, et sa ei tekita ju rahva sees segadust, et näed, nüüd on üks plaan, teine plaan, kollasplaan, et seda tutvustada, konkreetset kava väetada jällegi niipidi võib ka läheneda. Aga mis puutub sellesse raha ümber tõstmisesse, siis see on jumala loogiline. Sest ega, ega seda raha Eestisse kuskilt juurde eriti palju ei tule, tulebki ümber tõsta, küsimus ongi lihtsalt selles, et mis on prioriteedid. Et noh, meil on siin küll näinud, et kordan, haridus prioriteet, siis on tervishoid, prior prioriteet, eks ole, siis on, ma ei tea, koolid, noh, mis iganes. Et see on nüüd sellise targa poliitik ka otsustamise küsimus, et 600 raha tuleks kõige rohkem paigutada, kus on häda kõige suurem? No kui me vaatame selliseid keskmisi lääneriike siis ja siis kulutusi suhtes sisemajanduse kogutoodangusse, siis Eestis on tervishoiukulud kindlasti väiksemad kui mujal. Ja näiteks hariduskulud on suuremad, sellepärast et me oleme ehitanud uusi koolimaju, ehitatakse veel sõjalised kulutused on tunduvalt suuremad, eks ja jätab mulje, justkui oleks hästi agressiivne riik, mida me ei ole aga tervishoiule ja läheb vähem. Aga tervishoiuteema õnnist, see valdkond, mille juurde tulema siin rahvateenrite seal korduvalt tagasi ja see on ju igavene, see ei, seilab ilmselt iial, räägime veel enne aeg on küll armuta, aga räägime siis veel põgusalt ka erakondade reitingutest, mis siin tund tagasi raadiouudistes esimest korda kõlasid, vähemalt rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringust ja põhimõtteliselt ega suuri muutusi ei ole, käin kiirelt numbreid üle, Keskerakond 29 protsenti Reformierakond 25 protsenti, sotside toetus 11 protsenti, EKRE toetus natukene langenud varasemalt 10-lt kaheksale protsendile. Vabaerakond IRL mõlemad seitsme protsendi peale. Et tendents suhteliselt sarnane varasemaga. Mingeid üllatusi ei ole tõesti, et. Seda keskerakonnas püsiva stabiilse toetusele mõeldes, siis tuli mulle meelde, eile ilmus üks uuring kus oli uuritud eestlaste meelsust. Seal selgus, et see oli skaalal siis konservatiivid, liberaalid ja, ja selgus enamik valdav osa enamik eestlasi on keskel, ehk siis tsentristlik, nad ei ole konservatiivid, nad pole liberaalid, nad armastavad olla keskel, eks nagu Kalevipojas oli, eks ole, et esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised jõuavad koju elust. Et see on niisugune tüüpiline eestlaste, selline nagu omadused olla keskel, olla ettevaatlik ja siis pole ka ime, et teised, kes on nagu rohkem ääre äärepool olnud, et nad otsivad omale toetust sealsamas kest keskelt, aga noh, Keskerakond, nagu nimigi ütleb, on seal keskel kogu aeg olnud kas või oma nime poolest jagama poliitika poolest. Küsinud küsitlused näitavad ka seda, et Keskerakond saab ikkagi ilma Edgar Savisaarelt ta täitsa hakkama ei ole seis sugugi kehvemaks läinud. Sama selle ütleme, need uued juhid, sotsidel ja IRLil nad on need kaks aastat eesotsas olnud, ei ole kummagi populaarsust meeletult tõstnud IRL-i saatusest ka see nädal meedias räägiti, et et kuuldavasti siis erakonna liikmed on närvilised kohalikele omavalitsus valimistele vastu minnes. Kas Margus Tsahkna juhitav erakond on ikka, on ikka see IRL-i ja kas pigem ei tõmbase hääli alla, kui minna erakonna nime all välja või minnes hoopiski valimisliidus, et minu arust Päevalehes siis ilmus üks küsitlus, mille tellis Tallinna linnavalitsus, on see, oli küll jah, nii nagu see oli väga-väga masendav, ikkagi IRL-i šansid olid kaks protsenti, et nad väga kurb seis. No ja IRL-il on kahtlemata ilusa liidrikriis ja noh, siin paljuneb. On ka paari viimase päeva jooksul räägivad sellest, et nad Urmas Reinsalu, kes on väga aktiivselt nüüd olnud siin poliitikas esindatud igasuguste eelnõude plaanide keelamist, poomist laskmisega, et tema võiks nagu tagasi tulla IRL-i etteotsa, aga Reinsalu eile teatas kindlalt, tema ei kavatse kandideerida IRL-i esimeheks. Suurkogu, mis neil plaanis on, ei tule kokku enne kohalikke valimisi, vaid peale kohalikke valimisi. Mis tähendab seda, et IRL satsiga minnakse, selle satsiga minnakse edasi ja nagu ütles Ants Lauter ühe tuntud filmis, et igatahes põhja Ja põhjanäitab ka seda, et teised erakonnad Reformierakonnast Hanno Pevkur ja siin Ekrest Jaak Madisoni Facebook'i postitus nägin, et kutsuvad kõiki tublisid rahvuslikult meelestatud inimesi IRL-ist oma ridadesse. Tulge kandideerige koos meiega, Eesti poisid, tulge üle. Kui tead, ega, ega see vaba ära vana seis tegelikult ei ole ju palju paremat, aga kogu aeg kukub. See on ju, ütleme siis seesama seltskond, kes on IRL-ist suurest välja kasvanud. Aga mis puudutab nüüd eelseisvaid valimisi või tulles tagasi korraks Keskerakonna juurde, siis sel nädalal oli muidugi üks märkimisväärne lühiuudis, mis kohe ka kummutati. Ehk siis tuli siis teade, et Edgar Savisaar on valmis kandideerima Lasnamäelt. Läks ei läinud palju aega mööda, kui seda hakati siis kummutama, Edgar Savisaar ilmus isegi Facebooki ootamatult ja teatas, et hea küll, et noh, ma olen valmis küll, aga kui tervis lubab, siis Erki Savisaar põhjendas ka just siis, kui tervis lubab. Ja peasekretär Aab ütles ka, et see on tore, aga kui tervis lubab ja siis kadus see uudis ära. Ja oli siin selline selline teooria, et ilmselt Ta oli see väga vale signaal, väga vale samm, mida, mida Edgar Savisaar kas siis nüüd omal tahtel või kellegi õudsalt tegi. Ta teatas, et ta võib-olla on valmis kandideerima, et meenutame seda, et Edgar savisaarel seisab ju kohtutee kohtuprotsessi tee. Ja kui on juttu olnud selles, et äkki tema tervis ei kannata seda protsessi välja ja võib olla jõutakse mingisugusele kokkuleppele siis mis loogika see oleks, kui Edgar Savisaar kandideeris kohalikel valimistel aga tervislikel põhjustel ei saaks olla kohtu ees? Et ma arvan, et see võib-olla oli üks põhjus, miks see teada kiiresti tagasi Ja teine eelistung toimub tuleval nädalal teisipäeval juba selles mõttes ta läks natuke võib-olla aga veel viimase minuti jooksul põgusalt ka ERR-ist endast R sai uue juhi nõukogu guess koos vaagis mitmes voorus muutis hääletamiskorda, et ikka juht ära valida ja valituks osutus Erik Roose, mida Erik Roose kohta öelda. Palju õnne talle muidugi alustuseks palju õnne. Tore mees on. Muidugi need valimised tõesti oleksid selles mõttes nihu, et teoreetiliselt oleks võinud ele kandidaatidele olla võimalus valimised vaidlustada. Korda muudeti ja, aga õnneks seda keegi ei tee. Et ega Rose stardiplatvorm ei ole praegu kõige parem, sellepärast kogu rahvas teeb, et ta sai mingil hetkel null häält, eks teda ei saanud null, kaks häält. Esimene, kõige vähem teises null ütlemisi ja teises teda ei pandud üles ja kui ma selles mõttes Väigi null eks see, aga teistpidi ta jällegi on selline kompromisskandidaat sobib kõigile. Keegi seda ei vaidlusta, ma arvan, et tal on väga pikk kogemus. Me teame, et seal on pikk kogemus, et küll ta hakkama saab. Mis valimisprotsess minu meelest nagu näitas, ongi see, see nõukogu nii-öelda R-i sisse antud sõnum, et laias laastus nendest kolmest kandidaadist ei ole vahet, kelle te saate, võtke, võtke üks, võtke, teine võivadki kolmas ja need, kes näiteks väga kindlameelselt boikoteeriksid või ei olnud nõus oma häält muutma varasemas voorus, kui oli tankleri kuus, kuus häält ja luigel kolm häält hiljem rääkisid, kui kui tore ja parim kandidaat on ikkagi Erik Roose, siis tulge rääkige siis nii nagu tegelikult seal. Vaat see valimine oli vajalik, sellepärast kui see oleks praegu läbi kukkunud, siis oleks tekkinud küsimus, et milleks Eestis üleüldse selliseid konkursse korraldatakse, et presidendikandidaadi kandidaat läks nagu ta läks, eks? Kui IRL tahtsin jõuda sedasama sama juurde, meenutab kahtlaselt seda, mis toimus see jant, mis toimus presidendivalimiste ümber, et et lõpuks otsustas ikkagi vanematekogu riigikogus, eks ole, hoopis teistmoodi, kui algselt oli asi plaanitud. Ja noh, siin läks samamoodi jäi kompromisskandidaat ja, ja keegi ei saa öelda, et ta on halb. Tulevik näitab, kui head on, aga küll talle kindlasti soovime talle palju edu uues ametis, suvel astub ametisse. Aeg on halastamatu ja palju olulisi teemasid jäi kindlasti meil ka arutamata, ka selline meie formaat paraku on. Tänasel kaunil laupäeva hommikul oli teiega Peeter Kaldre ja Eesti rahvusringhäälingust Sulev Vedler, Eesti ekspressist, mina, Taavi Eilat, samuti rahvusringhäälingust ja järgmisel laupäeval on siin kell 11, siis teie teised rahva teenrid, Neeme Korv, Urmet Kook ja Mirko ojakivi. Aitäh, et kuulasite ja soovime teile kõigile ikka seda päikest. Suvi pole enam kaugel.